Suures pildis jääb selline mulje et taastuvenergiale pannakse enneaegseid panuseid ja fossiil ja aatomijaamad on ennaktempos kinni pandud ja sellest ka hinnad nagu on. Mikroskaalal võib väita et on hetki kus taastuv võtab hinda vähemaks, kogupilti näitab börsihind, see integreerib kõik mõjud kokku.
Ehk vana kaev situti täis enne kui uus valmis sai. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
EDIT: sisuliselt võinuks Auvere 2 ehitada küll, ent enne esimese maha lammutada. Ilmselt vahetavad seal kõik välja.
Hiljutine "kohtuvõit" on viimastel päevadel hullult positiivsena esitatud - kas edasised tööd tehakse ise, ent vahendid tulevad prantslaste käki üle võtnud ameeriklastelt?
Sest seal oli mingisugune x summa, mida leppe raames saadi - kui see tähendas edasisest vastutusest vabanemist, siis... _________________
viimati muutis rmc 13.12.2022 12:26:35, muudetud 1 kord
https://arvamus.postimees.ee/7671603/juhtkiri-vaike-samm-eesti-metsale-aga-tohutu-hupe-rmkle
"Esiteks, RMK avalikustab alates 2024. aastast kestvuslepingutes kokku lepitud puidumüügi hinnad. See on oluline areng avalikkuse kontrolli kehtestamisel. Aga nagu Postimees tänases ülevaates esile toob, on uutel tulijatel keerukas enne 2028. aastat vanadega konkureerima asuda.
Teiseks, riigikontroll alustab lõpuks auditit, mis eelduste kohaselt võtab aega umbes aasta. On hea, et kaua õhus olnud kahtluste asjus saab lõpuks selguse majja. See on vältimatu usalduse taastamiseks RMK puidumüügi suhtes.
Kolmandaks on RMK lubanud, et puitu hakatakse kestvuslepingutega müüma vaid neile ettevõtetele, kellel on Eestis puidutöötlemise võimekus. Seegi on positiivne otsus, kuid praegu napib Eestis puidutöötlemise võimekust. Nii võib juhtuda, et lepingu tarbeks Eestisse pisikese puidutöötlusettevõtte soetav firma siiski enamiku ostetust ümarpuiduna välja veab. Kõik oleks JOKK.
Siin on probleem, millele Eesti metsasõja fookus peab järgmisena keskenduma – tuleb jälgida, et Eestis majandatud puit jääks Eestisse. Ja selle kõrval toetada reaalse puiduvääristamise võimekuse arendamist Eestis. Sest meie mets ei ole raiskamiseks."
Positiivsed arengud, ent nagu ikka - sihiti puidutööstuse puhul tuimalt seda, et uued lepingud vormistatud saaks ja võitlus edasi lükatud saaks. _________________
Huvitav, kui see täna valmis oleks mis ta tegema hakkaks, börsihinnaga mängima? Iga tsükkel kulutaks kasuteguri tõttu mingi 100000kWh lihtsalt ära ja energiaülejääki meil vist pole? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Teises teemas juba jagatakse tarkusi kanalate kohta :]
Kanala insener kirjutas:
Kanala puhul samamoodi liiga suur ja liiga intensiivne rajatis, mis kontsentreerib negatiivse efekti ühte kohta. Mõistlik oleks rohkem kohalikult mõelda, jääb ka mõttetu vedamine ära.
Mida vähem on elektroonilistes seadmetes bitte ja baite, seda vähem kulub nende kasutamiseks energiat. Tee oma nutiseadmetes ja arvutis korrektuurid: kustuta failid, mida sa ei vaja ning sulge programmid, mida sa ei kasuta. Kaalu, kas on asju, mida säilitada pilves või serveris - see säästab nii seadmeid kui ka elektrit.
Mida vähem on elektroonilistes seadmetes bitte ja baite, seda vähem kulub nende kasutamiseks energiat. Tee oma nutiseadmetes ja arvutis korrektuurid: kustuta failid, mida sa ei vaja ning sulge programmid, mida sa ei kasuta. Kaalu, kas on asju, mida säilitada pilves või serveris - see säästab nii seadmeid kui ka elektrit.
arvutimolekulid saavad otsa ja molekule, arvutimolekule kuidagi juurde ei tule.
issand jumal, meil on tõesti selline asutus olemas, mis sellise lolluse genereerimise eest palka saab??? _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
viimati muutis NATAS999 19.12.2022 15:42:12, muudetud 1 kord
Mida vähem on elektroonilistes seadmetes bitte ja baite, seda vähem kulub nende kasutamiseks energiat. Tee oma nutiseadmetes ja arvutis korrektuurid: kustuta failid, mida sa ei vaja ning sulge programmid, mida sa ei kasuta. Kaalu, kas on asju, mida säilitada pilves või serveris - see säästab nii seadmeid kui ka elektrit.
Eks IT sektor väärib ka kiunu, hinnatõusul ju oli ilusti kirjas, et energiahinna tõusu tõttu
Raamatupidamistarkvara tootja isegi ei teinud mingit lühiajalist pakkumist vaid tõstis sisuliselt päeva pealt hinda.
Vaevalt AWS neile hinda tõstis 30%
Eks IT sektor väärib ka kiunu, hinnatõusul ju oli ilusti kirjas, et energiahinna tõusu tõttu
Raamatupidamistarkvara tootja isegi ei teinud mingit lühiajalist pakkumist vaid tõstis sisuliselt päeva pealt hinda.
Vaevalt AWS neile hinda tõstis 30%
Mida vähem on elektroonilistes seadmetes bitte ja baite, seda vähem kulub nende kasutamiseks energiat. Tee oma nutiseadmetes ja arvutis korrektuurid: kustuta failid, mida sa ei vaja ning sulge programmid, mida sa ei kasuta. Kaalu, kas on asju, mida säilitada pilves või serveris - see säästab nii seadmeid kui ka elektrit.
Misasja. Esimene aprill ve
Ise ka imestan, aga ausalt nii seal kirjas seisab. Lugesin ja tundsin, kuidas vererõhk tõuseb nagu teletorni lift
kassipildid kassipiltideks, hoopis suurem rämps on igasugused tikktakid ja tviiterid ja mis need iganes veel need popid ja noortepärased saidid on, kuhu hoomamatus koguses rämpsu üles laetakse. mis muidugi ei õigusta kõikide vähem ja rohkem uduste kassipiltide hoiustamist pilves.
see kirjatükk võib vabalt olla ka kompostimehe aiagirianikku ajupeeretus olla. muidugi ma algallikat ei suvatsend otsima hakata. _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
viimati muutis NATAS999 19.12.2022 16:01:21, muudetud 1 kord
Mahutamine ise jah elektrit ei tarbi aktiivselt, tõesti. Kuid raha võib kokku hoida sellega, kui õppida majutama suuremahulisi faile serveris/pilves juhul kui neid tegelikult tõesti ei ole vaja, et asuks igas seadmes dubleeritult ja selle arvelt saaks väiksemaid kettaid/mälusid hankida.
Facebooki/Google datacenterid on tõenäoliselt tunduvalt efektiivsemad per gb kui koduarvutid. Seal võib terake tõde olla. _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
Sügavalt kahtlen, koduarvuti pole server ja data pole mitmekordselt dubleeritud eiteakuhu maailma otsa. Ehk nii data hoidmine kui ligipääs sellele kodumasinas pigem pilve kahjuks. Ja suuremad mahud lihtne külmlattu panna ehk väliskettaga riiulisse. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Näiteks Facebooki profiilis vanemaid pilte vaadates võtab nende laadimine aeg-ajalt kummaliselt kaua aega, seletus lihtne - ketas käivitatakse vaid siis, kui sealt on tarvis andmeid vaja lugeda. Värskemate andmetega seda ei tehta. _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
After modifying Open Rack to support these power-related hardware tweaks, we were able to build racks with 2 PB storage (using 4 TB drives) and operate them at one-quarter the power usage of conventional storage servers.
Ehk veerand kulust ketas+server vs mitu tundi aastas annad ühele kettale/usb pulgale voolu kus vanad kassipildid. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Facebooki/Google datacenterid on tõenäoliselt tunduvalt efektiivsemad per gb kui koduarvutid. Seal võib terake tõde olla.
kindlasti mitte. arvesta juba see ka sisse, kui pikk tee seadmete arvestuses on kuskilt serverist pildi teekond sinu arvutisse (isp, ruuterid, serverid) v.s. kohalikus arvutis asuva asja kuvamine. hdd/ssd peal asuv kassipilt võtab sama palju voolu, kui tühjad nullid, pilveteenuse puhul peab su kassipilt olema pidevalt saadaval, ehk siis teenus/server/ühendus töötama isegi siis, kui sa seda kassipilti ei vaata. kodus lülitad arvuti välja, kui kassipiltide vahtimisest isu täis sai, pilveteenust sa selliselt kinni ei pane.
veel lisaks, kui koduarvutis kõvaketas täis saab, kustutad ebavajaliku ära või vähemalt varundad kuskile sahtlis asuvale "backup" kettale, pilveteenuse puhul lisatakse kõvakettaid juurde. _________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik
Rääkimata sellest, et suurem osa süsinikust on talletunud maapinda ja ladestub metsakeskkonnas sinna jooksvalt koguaeg.
Kohitsetud puistus, aga, seda talletumist nii väga ei toimu ja ühtlasi pööratakse intensiivse puistute majandamisega maapind segi, st. sealt vabaneb ka lisasüsinik. _________________
Selle konkreetse "kohaliku" juures on see asi, et need teadlased on konkreetselt puidutööstuskesksed, ehk nad töötavadki selle nimel, et võimalikult intensiivselt metsasid majandada võimalik oleks. Maaülikool on valdavalt tööstuskeskne, ehk "teadus" on pigem osa ärist... teostatakse viisil "M.O.T.T. on siin, jõuame nüüd selleni".
Tegelikult on meil head ja metsadest rääkivat, mitte puistute majandamise põhist kohalikku teadust ka olemas:
https://novaator.err.ee/974490/tartu-ulikooli-doktoritoo-toetab-teaduspohise-kliimapoliitika-arengut
"Metsadest rääkides mõeldakse eelkõige puudest, põõsastest, marjadest ja seentest. Kuid metsa süsinikuringe uuringud on keskendunud eelkõige maa-alustele süsinikuvoogudele. Metsa aastasest juurdekasvust võib 23–63% moodustada peenjuurte kasv. Näiteks meie regiooni metsades on mullas ja kõdus hinnanguliselt 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikust ning vaid 15% maapealses biomassis."
"Tähtis küsimus: kuidas metsa majandamine mõjutab metsa süsinikuringet?
Vastab Kaie Kriiska:
"Lageraied kahtlemata mõjutavad metsamulla süsinikuringet oluliselt, sest katkeb süsiniku salvestamine ja hakkab vabanema metsakõdusse ning mulda salvestunud süsinik."
"Kui noor mets seob süsinikku kiiremini puude intensiivse kasvu tõttu, siis vanas metsas tagab süsiniku sidumise ja seotuse vanuseline ja liigiline mitmekesisus: erivanuselised puud, erinevad liigid ja vanas puistus tekkivad häilud, kus noored puud tagavad vana metsa elupaikade mitmekesisuse ja stabiilse süsiniku sidumise. Lisaks tasub meeles pidada, et puu seob süsinikku kogu elu jooksul ning selle nurga alt vaadates on kumulatiivne süsiniku sidumine vanemas puus ikkagi suurem kui noores.""
Selle konkreetse "kohaliku" juures on see asi, et need teadlased on konkreetselt puidutööstuskesksed, ehk nad töötavadki selle nimel, et võimalikult intensiivselt metsasid majandada võimalik oleks. Maaülikool on valdavalt tööstuskeskne, ehk "teadus" on pigem osa ärist... teostatakse viisil "M.O.T.T. on siin, jõuame nüüd selleni".
tsitaat:
Artiklis toodud väited toetuvad eelretsenseerivates rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud põhjalikele uuringutele süsiniku sidumisest Eesti erinevates metsades, sh viimase kümnendi jooksul koostatud süsinikubilanssidele männikutes, kuusikutes, segapuistutes, kaasikutes ja hall-lepikutes.
Seega võiksid alustada artiklis toodud väidete ümberlükkamisega. Soovitavalt nii et need oleksid ka ilmunud eelretsenseerivates rahvusvahelistes ajakirjades, mitte ainult sinu enda peakeses tekkinud. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Selle konkreetse "kohaliku" juures on see asi, et need teadlased on konkreetselt puidutööstuskesksed, ehk nad töötavadki selle nimel, et võimalikult intensiivselt metsasid majandada võimalik oleks. Maaülikool on valdavalt tööstuskeskne, ehk "teadus" on pigem osa ärist... teostatakse viisil "M.O.T.T. on siin, jõuame nüüd selleni".
Haaras lihtsalt silma, päris tõsine süüdistus minu arust, väita, et artiklis nimetatud akadeemikud puidutööstuse huve kaitsevad, niisamuti ka ülikooli suunas süüdistusnooli pilduda, on antud väidetele ka toetavat süüdistusmaterjali? Või on tegemist lihtsalt isikliku vimmaga, et kui ei aeta minule sobiliku juttu, siis peab olema niiöelda vastaste leeris?
bladerunner, äkki leian ükshaaval vastuolude väljatoomiseks aega. Sa mu jagatud viiteid ka jagasid? Otseses vastuolus ju need.
& ma paywalli taha ei vaadanud - võid viited välja käia. Tööstusel on ühtlasi kombeks iseendale viidata, olgu nii eel- ja järelretsenseeritud kui tahes
Indrek67, piisab kui hoida silma peal, millist "teadust" nad toodavad ning jälgida kui laialt nad metsa vaatavad. Samal ajal nt. UT-teadlaste päriselt metsi kajastava teadusega kõrvutades tekivad vastuolud kiirelt.
Aaviksoo võib ju oma ogarusega lagedale tulla, ent tegelikult on õigus Kallase:
https://www.err.ee/1608722788/jaak-aaviksoo-teaduslikust-raiemahust "Keskkonnaminister Madis Kallase äsjane asjakohane ettepanek valitsusele ajendas seda teemat käsitlema saates "AK Nädal". Selle kokkuvõttes on muuhulgas öeldud: "Kõrgkoolide arusaamad raiemahust on täiesti erinevad: kui Tartu Ülikooli hinnangul tuleks raiemahtusid kindlasti vähendada, siis Eesti Maaülikooli teaduri arvates võiks raiemahtusid suurendada isegi kuni kaks korda," lisades, et keskkonnaminister näib siiski olevat Tartu Ülikooli poolel."
Ilmselgelt on pikalt juba Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste teadus ning Maaülikooli oma käib seejuures ühte sammu puidutööstusega, metsanduse alal (NB! on üksikuid erandeid sealgi).
Ma ei saa hästi aru, kuidas ei köida meeli metsasid tervikuna käsitlev teadus, ent puistute-põhine käsitlus on kohe "hea kosutus". _________________
Mina tahaks, et mu lapselastel oleks ka puhast vett juua ning õhku hingata ja olen selle nimel valmis investeerima/maksma nüüd ja praegu. Võibolla oleme juba tegelikult hiljaks jäänud.
Eelmised põlvkonnad kahjuks ei teinud midagi vaid kütsid ainult ahju sütt juurde ja mõned arvavad, et nemad tahavad samamoodi edasi pidutseda.
anubis, kes seda ei tahaks. Aga praegu keeratakse vinti Brüsselis selgelt üle ja tulemuseks on see, et võimule võivad tulla populistlikud jõud, kes keeravad kogu selle protsessi kinni.
Just eelkõige EL-i regioonierisused puuduvad, lajatatakse reeglite ja nõuetega ühtemoodi nii Lõuna- kui Põhja-Euroopale. Ja see meile majanduslikult äärmiselt kahjulik kui ka loomulikult tekitab trotsi.
Samast artiklist tabav kommentaar:
tsitaat:
Kaljulaid märkis, et kuigi rohepöörde eesmärgid on õiged, siis nende saavutamiseks tehtavad otsused suurendavad Eesti kontekstis majanduslikku aga ka regionaalset ebavõrdsust.
"Kui teist võimalust tõesti ei ole, siis peaksid olema vähemalt mingid leevendusmeetmed. Näiteks tuleks suurenevad maksulaekumised suunata just nimelt nende samade maapiirkondade elu edendamiseks, et elu maal saaks jätkuda. Aga selliseid usutavaid lahendusi ma siiamaani küll näinud ei ole," lausus Kaljulaid.
Kaljulaiu sõnul seab see kahtluse alla ühe rohepöörde aluspõhimõtetest, et rohepööre peab olema õiglane.
"Õiglane ta mulle ei paista ning mulle küll tundub, et Euroopa institutsioonides seda ei mõisteta. Tulemuseks on see, et ühiskonna vastasseis väga vajalikele sammudele kliima seisukohast suureneb ning ühes sellega ka nende populistlikke jõudude toetus, kes lubavad selle poliitika tühistada. Kui Euroopa poliitiline eliit seda dilemmat ei mõista, siis kahju küll, aga meie järgmised põlvkonnad pärivad meilt katkise planeedi ja kahjuks ka katkised ühiskonnad," kommenteeris Kaljulaid.
Ei välistaks üldse neid populiste, kui kliima ja metsa treemades õhinaga lingitakse inglismaa uuringuid
Vaatad neid "metsa" pilte/videosid seal, park parimal juhul...see pole mets. Lisaks lehtpuud, aasad...mis mets. Ja meie Uhuu "metsateadlased" jooksevad tormi sellistele lugudele
Mis on veel koomilisem, need kõik "juureteadlased" soovivad minna lehtpuistute peale. Ehk saame korraliku puugivõsa mitte okaspuumetsa. Edasine idee lihtsalt seda metsa hoida kuni mädaneb ja siis nutta, et see mädanev palk muutub heitmeks.
Kõlab nagu debiilik astub reha peale ja siis süüdistab teisi
Järvselja uuringus kajastub ju ka see puutumatu mets, asemele tuleb seal väheväärtuslik lehtpuu.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
