[Magic]

Eks IT sektor väärib ka kiunu, hinnatõusul ju oli ilusti kirjas, et energiahinna tõusu tõttu
Raamatupidamistarkvara tootja isegi ei teinud mingit lühiajalist pakkumist vaid tõstis sisuliselt päeva pealt hinda.
Vaevalt AWS neile hinda tõstis 30%

[netcat]

[NATAS999]

kassipildid kassipiltideks, hoopis suurem rämps on igasugused tikktakid ja tviiterid ja mis need iganes veel need popid ja noortepärased saidid on, kuhu hoomamatus koguses rämpsu üles laetakse. mis muidugi ei õigusta kõikide vähem ja rohkem uduste kassipiltide hoiustamist pilves.

see kirjatükk võib vabalt olla ka kompostimehe aiagirianikku ajupeeretus olla. muidugi ma algallikat ei suvatsend otsima hakata.

[mikk36]

Mahutamine ise jah elektrit ei tarbi aktiivselt, tõesti. Kuid raha võib kokku hoida sellega, kui õppida majutama suuremahulisi faile serveris/pilves juhul kui neid tegelikult tõesti ei ole vaja, et asuks igas seadmes dubleeritult ja selle arvelt saaks väiksemaid kettaid/mälusid hankida.

[sakinaga]

Facebooki/Google datacenterid on tõenäoliselt tunduvalt efektiivsemad per gb kui koduarvutid. Seal võib terake tõde olla.

[elukaz]

Sügavalt kahtlen, koduarvuti pole server ja data pole mitmekordselt dubleeritud eiteakuhu maailma otsa. Ehk nii data hoidmine kui ligipääs sellele kodumasinas pigem pilve kahjuks. Ja suuremad mahud lihtne külmlattu panna ehk väliskettaga riiulisse.

[sakinaga]

Näiteks Facebooki profiilis vanemaid pilte vaadates võtab nende laadimine aeg-ajalt kummaliselt kaua aega, seletus lihtne - ketas käivitatakse vaid siis, kui sealt on tarvis andmeid vaja lugeda. Värskemate andmetega seda ei tehta.

[elukaz]

Sa mõtlesid selle just praegu ise välja

[sakinaga]

[elukaz]

Aitäh, ei ole säästlikum:

[NATAS999]

[Mnator]

https://www.err.ee/1608825784/gaasi-hinnalae-kokkulepe-annab-olulise-otsustusjou-euroopa-komisjonile

Lagi siis 180 eurot megavatt-tunni eest

[rmc]

https://novaator.err.ee/1608825907/uuring-vanad-metsad-talletavad-arvatust-marksa-enam-susinikku
"Ühendkuningriigi metsade põhjal valminud uuringus selgus, et sealsed metsad talletavad varem arvatust ligi 75 protsenti enam süsinikku, eriti suurt vahet nähti vanemate puude puhul. Uuring osutab, et kaitse-eesmärke tuleb pikas plaanis ümber mõtestada."

Rääkimata sellest, et suurem osa süsinikust on talletunud maapinda ja ladestub metsakeskkonnas sinna jooksvalt koguaeg.
Kohitsetud puistus, aga, seda talletumist nii väga ei toimu ja ühtlasi pööratakse intensiivse puistute majandamisega maapind segi, st. sealt vabaneb ka lisasüsinik.

[Magic]

Ei pea kasutama seda uuringut: täitsa kohalik olemas:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120103614/teadlased-meie-metsad-on-kovad-tegijad-olenemata-sellest-mida-naitab-euroburokraatia

[rmc]

Selle konkreetse "kohaliku" juures on see asi, et need teadlased on konkreetselt puidutööstuskesksed, ehk nad töötavadki selle nimel, et võimalikult intensiivselt metsasid majandada võimalik oleks. Maaülikool on valdavalt tööstuskeskne, ehk "teadus" on pigem osa ärist... teostatakse viisil "M.O.T.T. on siin, jõuame nüüd selleni".

Tegelikult on meil head ja metsadest rääkivat, mitte puistute majandamise põhist kohalikku teadust ka olemas:
https://novaator.err.ee/974490/tartu-ulikooli-doktoritoo-toetab-teaduspohise-kliimapoliitika-arengut
"Metsadest rääkides mõeldakse eelkõige puudest, põõsastest, marjadest ja seentest. Kuid metsa süsinikuringe uuringud on keskendunud eelkõige maa-alustele süsinikuvoogudele. Metsa aastasest juurdekasvust võib 23–63% moodustada peenjuurte kasv. Näiteks meie regiooni metsades on mullas ja kõdus hinnanguliselt 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikust ning vaid 15% maapealses biomassis."

"Tähtis küsimus: kuidas metsa majandamine mõjutab metsa süsinikuringet?

Vastab Kaie Kriiska:

"Lageraied kahtlemata mõjutavad metsamulla süsinikuringet oluliselt, sest katkeb süsiniku salvestamine ja hakkab vabanema metsakõdusse ning mulda salvestunud süsinik."

"Kui noor mets seob süsinikku kiiremini puude intensiivse kasvu tõttu, siis vanas metsas tagab süsiniku sidumise ja seotuse vanuseline ja liigiline mitmekesisus: erivanuselised puud, erinevad liigid ja vanas puistus tekkivad häilud, kus noored puud tagavad vana metsa elupaikade mitmekesisuse ja stabiilse süsiniku sidumise. Lisaks tasub meeles pidada, et puu seob süsinikku kogu elu jooksul ning selle nurga alt vaadates on kumulatiivne süsiniku sidumine vanemas puus ikkagi suurem kui noores.""

Ka: https://www.err.ee/1031781/lageraie-eesti-metsades-voimendab-kliimamuutusi-vahemalt-jargmised-60-aastat

Jne.

Hea lugemine ka: https://www.err.ee/1608753808/vastukaja-loodus-on-kliimaprobleemide-lahendamisel-meie-liitlane ,mis kajastab tervikut.

[Tanel]

https://www.facebook.com/photo/?fbid=595164402614117&set=a.389810209816205

[bladerunner]

[Indrek67]

[rmc]

bladerunner, äkki leian ükshaaval vastuolude väljatoomiseks aega. Sa mu jagatud viiteid ka jagasid? Otseses vastuolus ju need.
& ma paywalli taha ei vaadanud - võid viited välja käia. Tööstusel on ühtlasi kombeks iseendale viidata, olgu nii eel- ja järelretsenseeritud kui tahes

Indrek67, piisab kui hoida silma peal, millist "teadust" nad toodavad ning jälgida kui laialt nad metsa vaatavad. Samal ajal nt. UT-teadlaste päriselt metsi kajastava teadusega kõrvutades tekivad vastuolud kiirelt.

Aaviksoo võib ju oma ogarusega lagedale tulla, ent tegelikult on õigus Kallase:
https://www.err.ee/1608722788/jaak-aaviksoo-teaduslikust-raiemahust "Keskkonnaminister Madis Kallase äsjane asjakohane ettepanek valitsusele ajendas seda teemat käsitlema saates "AK Nädal". Selle kokkuvõttes on muuhulgas öeldud: "Kõrgkoolide arusaamad raiemahust on täiesti erinevad: kui Tartu Ülikooli hinnangul tuleks raiemahtusid kindlasti vähendada, siis Eesti Maaülikooli teaduri arvates võiks raiemahtusid suurendada isegi kuni kaks korda," lisades, et keskkonnaminister näib siiski olevat Tartu Ülikooli poolel."

Soovitan vaadata ka seda: https://www.err.ee/1608774532/uv-faktor-teadlased-vaidlesid-eesti-metsa-olukorra-ule

Ilmselgelt on pikalt juba Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste teadus ning Maaülikooli oma käib seejuures ühte sammu puidutööstusega, metsanduse alal (NB! on üksikuid erandeid sealgi).

Ma ei saa hästi aru, kuidas ei köida meeli metsasid tervikuna käsitlev teadus, ent puistute-põhine käsitlus on kohe "hea kosutus".

[Tanel]

Elagu rohepööre
https://www.err.ee/1608826297/erakonnad-on-uue-heitmekaubanduse-susteemi-suhtes-valdavalt-skeptilised

[anubis]

Mina tahaks, et mu lapselastel oleks ka puhast vett juua ning õhku hingata ja olen selle nimel valmis investeerima/maksma nüüd ja praegu. Võibolla oleme juba tegelikult hiljaks jäänud.

Eelmised põlvkonnad kahjuks ei teinud midagi vaid kütsid ainult ahju sütt juurde ja mõned arvavad, et nemad tahavad samamoodi edasi pidutseda.

[rmc]

Samal ajal ootavad ettevõtjad dotatsioone: https://arvamus.postimees.ee/7674740/ettevotjate-poordumine-valitsusele-viime-elektrienergia-maksud-nulli-aktsiis-taastuvenergiatasu-ja-ulekandetasu "Viime elektrienergia maksud nulli – aktsiis, taastuvenergiatasu ja ülekandetasu"

[Tanel]

anubis, kes seda ei tahaks. Aga praegu keeratakse vinti Brüsselis selgelt üle ja tulemuseks on see, et võimule võivad tulla populistlikud jõud, kes keeravad kogu selle protsessi kinni.
Just eelkõige EL-i regioonierisused puuduvad, lajatatakse reeglite ja nõuetega ühtemoodi nii Lõuna- kui Põhja-Euroopale. Ja see meile majanduslikult äärmiselt kahjulik kui ka loomulikult tekitab trotsi.
Samast artiklist tabav kommentaar:

[Magic]

Ei välistaks üldse neid populiste, kui kliima ja metsa treemades õhinaga lingitakse inglismaa uuringuid
Vaatad neid "metsa" pilte/videosid seal, park parimal juhul...see pole mets. Lisaks lehtpuud, aasad...mis mets. Ja meie Uhuu "metsateadlased" jooksevad tormi sellistele lugudele

Mis on veel koomilisem, need kõik "juureteadlased" soovivad minna lehtpuistute peale. Ehk saame korraliku puugivõsa mitte okaspuumetsa. Edasine idee lihtsalt seda metsa hoida kuni mädaneb ja siis nutta, et see mädanev palk muutub heitmeks.
Kõlab nagu debiilik astub reha peale ja siis süüdistab teisi

Järvselja uuringus kajastub ju ka see puutumatu mets, asemele tuleb seal väheväärtuslik lehtpuu.

[anubis]

https://earth.nullschool.net/#2022/12/23/0100Z/wind/surface/level/overlay=temp/orthographic=-103.77,43.55,670/loc=-98.641,32.770

Texase poole on liikumas "korra sajandis" külmalaine, samamoodi nagu eelmisel aastal.