[Dogbert]

[The_Boss]

Mis kergkruusaga toimub? Väikest ja keskmist suurust pole kevadest saadik kuskil peaaegu üldse näinud.

[Magic]

[hans]

Mis järjekorras ja mis tooteid võtta?

Sein selline. Valge silikaattellis, nõukogude aegne maja, tellisel on ca 1cm kiht krohvi mis on kinni, aga pealmine kiht natuke pudiseb.
80ndate tapeet kõik maha saadud.

Mis järgmiseks?

Eesmärk on seinu mitte sirgeks ajada (5cm ühest servast ja 7cm teisest erinevus.. pole väga mõtet) aga saada heledama värvi alla.

MP75 suuremad augud kinni ja tasaseks? (kohati 2-3cm suured), pahtlit, lihvi, pahtlit, lihvi, kruntvärv, värv?

Aga täpsemad tooted? Mingisugune muu möks seina ja mis etapis? Krohv ju poorne ja imav.

Hi res Pildid:
https://www.upload.ee/image/14511942/sein2.jpg
https://www.upload.ee/image/14511943/sein1.jpg

Ei aja taga ideaalselt tulemust ja neid seinu sirgeks ei saa muidu kui karkass + kips ja tuba 1m2 väiksem. Aga saaks seina heledamaks ja selle rõveduse maha. 3500eur + km ei maksa ettevõttele ka, nokitseks ja harjutaks ise.

Also: Kööki elektriküsimus:
Suures kilbis on 25A kaitse ja rikkevoolukaitse. 4mm2 juhe jookseb kööki, aga see 4mm2 juhe on ühendatud 2 auguga 16A pessa seinas.
Kumb on parem lahendus?
a) Kilpi 16A kaitse..
b) Või teha 2 kaitsmega vahekilp sinna 4mm2 juhtme otsa köögikappide sisse/alla, panna 2x 16A kaitsmed ja 2 eraldi seisvat pesa. Eeldusel, et mõlemat maksimaalselt koormata ei saa ja 25A lendab kilbis, aga peaks saama rohkem kui kilbis 16A vastu vahetada. Ja peaks vist 16A pesa suhtes ka ohutu olema?

[laurx]

Kleebi kips peale. Weberil on liimsegu. Sellised 10 15 20 cm vahega pätsid viskad peale. Laua ja haamriga loodid.

[630]

Ma kleebiks ka kipsi seina - aga paneks liimvahuga - veel lihtsam. Paigalduse ajal saad loodi ajada, karkassi ei tee.
Teine variant - peenkrohviga üle, aga selleks, et ilus saaks - pead kas ise oskama või abi kasutama. Katsetades ei saa ilmselt.

Elektri küsimus - mis eesmärk seal on? Ehk mida saavutada tahad?

[Magic]

Kui teha siis pigem ikka krohviga. Muus mõttes on tõesti nii, et hele värv väga ei näita. Laps pani halli seina...sellega oli jändamist. Samas sai tehtud ainult pahteldus ja väga kõverad kohad natuke paremaks ehk sein võib lainetada, aga nurgad ja selgelt nähtavad sihid said paremaks.

[laurx]

Krohviga on ajakulu suurem. Sa ei saa väga paksu kihti teha ka. Me vennaga oleme kolmes neljas kohas liiminud nüüdseks, eks see selline hindamise teema on, et kui kõver tegelikult on.lisaks tuleb sein sissepoole kui krohviga. Vahuga saad natuke lähemale. Seguga jääb kips kaugemale. Enne tegema hakkamist pead vaatama kui kaugele on vaja tuua. Laset nt.

[Janis]

Kipskrohviga saab ilusam. Peoga võtad ja määrid seina, tõmba sirgeks või vooli midagi ägedat sellest.

[Jerry]

kipskrohviga tehes, ei tohi unustada nakkekrunti

kui tahad seina ideaalset sirgu saada, siis aitavad krohvimismajakad https://www.estprofiil.ee/products/siseehitusprofiilid/krohvimajakad-juhtliistud/pvc-krohvimajakas-6mm-detail

mul oli vaja 7m tuhaplokist seina saada sirgeks. Otstesse kaks majakat loodi ja nööriga sai vahepealsed. Kokku läks vist 6 majakat. Sama kipskrohviga MP75.
tegin eelmine päev natuke segu. Pätsid seina ja liistu surusin pika loodiga segusse. Järgmine päev oli mööda majakaid hea latiga tõmmata krohvi sirgeks.
oskaja tõmbaks muidugi pika latiga niisamagi, aga mul pole tolle jaoks kätt .

mul läks mõnda kohta pea 70mm krohvi ja sai ideaalne

[Janis]

Jep, nakkekas ikka alla jah. Eile pidin ühte osa enda pandud kipskrohvi lammutama, üldse ei tahtnud maha tulla
Ise olen Rotbandi kasutanud

[degreal]

Artikkel hoiatas et boileris ei tohiks vesi alla 60c olla muidu läheb elu käima seal. Vaatasin termomeetrit aga numbrite asemel on täpid
Mitu täppi 60c on?

Spoiler

[Hiid]

natuke üle **

[von Wu]

50-60 oli seal artiklis kirjas. Vesi peab vahetuma ka.
Samas oli muidugi ka kirjas, et bakter ei paljune üle 60-kraadise temperatuuriga. Imelik sõnastus.

[laurx]

Teile tuli ",ära joo keetmata vett" üllatusena?

[Prillpapa]

Lased soojal veel käe peale joosta ja siis hindad naha sümptomite järgi vee tempertuuri: https://en.wikipedia.org/wiki/Scalding

Kas muidu moosikeetmise termomeetrit või odavat infrapuna termomeetrit ei ole majapidamises, millega kraanist tulevat vett mõõta..

[laurx]

Sõltuvalt toru iseloomust võib kraani pool otsas jahedam olla.

[Hiid]

kusagil ei tohi jahedam olla, muidu tuleb bakter

[elukaz]

Kuidas ta jahedam saab olla? No et lased ikka rohkem kui lusikatäie.

[laurx]

Kui toru ei jahuta ja element kütta jaksab..

[The_Boss]

Ma siin siiamaani teen oma põrandat.. materjalide saadavusega on nagu on. Väiksemõõdulist kergkruusa pole kuskilt saada.

Tuuletõkkeplaadid (millised täpsemalt?) ja 10cm villa vast hea alternatiiv? Miski niiskustõke ka sinna kuskil käib?

Prussid üht ja teistpidi ning osb peale lahendus siis täpsemalt. 2 tuulutusava vundamendis olemas.

[hans]

[somnambuul]

Mingi seineks vms värvitav tapeet seina ja värv peale, kui ideaaltulemust pole vaja.

[laurx]

Pärnus puumajas, krohvitud seinaga tegime nii: lahtine minema, nakkeparandaja. Aukudesse võrguga sakret bak. Peale rl+. Mitu korda. Edkaro lateks mingi peale, sinna peale seenex. Samamoodi kipsi ei kleepi ud, sest toad jääks väga väikseks.

[netcat]

Kas on mingi põhjus miks lihtsalt krohv ja värv ei päde, et seda "seenexit" on vaja kleepida?

***

Tahaks oma idanema läinud kasvuhoone talveks karkassi kujule jätta, st võtta see räbaldunud kihtplastik ära ja panna uus alles kevadel, kui mitu hooaega torme jälle möödas. Aga natuke muretseb, et kui sajab midagi liistuvahedesse ja jäätub, kas ei lükka neid kõveraks? Et miskit tihendiks sinna vahesse, ei koguks sodi ka sisse. 4-6 mm peaks vahed olema. A la nöör vist ei päde, imab niiskust ja paisub? Odav võiks ka olla muidugi. Või pole üldse vaja? Karkass alumiinumist.

[laurx]

netcat, sõltub kui palju pahteldada tahad.

[Ricki]

No kas lahtine vett täis klaaspurk jääkappi pannes läheb katki? Lihtsam need liistuvahed kevadel samblast jm elustikust paraja pulgaga puhtaks lükata ja asi jälle timm.

[Janis]

Pole ilmselt midagi vaja jah. Kui väga tahad ikka panna, siis siga teip või muu analoog näiteks - vähemalt peab vastu õues.

[Magic]

[Dogbert]

[Ricki]

[degreal]

Spoiler

Ühesõnaga kui 5 sekundiga kolmanda astme põletuse saad on miinimumtemperatuur 60c saavutatud
Kui boiler näitas kahte pulka siis kraanist suutsin maksimaalselt 51c välja võluda. Huvitav kui tulebki 60c välja kas siis boiler üleni 60c või ülaosas on 60c ja all on mingi 50c?

[netcat]

[elukaz]

Nagunii on need sooned talvel jääd täis, olgu plaat sees või ei, sel profiilil pole kuhugi katki minna, natuke paindub aga isegi mitte nii palju et kevadel kuju tagasi ei võtaks.

Kuuma vee alla eriti kätt ei hoia, või noh kui hoiab siis on see alla 55 kraadi.

[netcat]

Väga kuuma vee sees meelega ei hoia jah, aga ikka on juhtunud et läheb peale ja ei ole veel saanud mingeid taolisi põletusi. Nt võtsin just kohvimasinast teevett ja no problem oli näppu 10 sek sees hoida

[Prillpapa]

Keskküttesüsteemides vist ka max temp mida radikatesse lasta tohib oli 65C, tavaliselt 55..60C - just ohutuskaalutlustel, et radiaator põletushaavu ei tekitaks.
Kui inimene käega kuuma pinda katsub, siis arvatavalt 65C juures käe sensorsüsteem koostöös reageerimiskiirusega suudab põletuse tekkimist lihtsalt vältida või ka põletushaavade tekitamiseks võib 60-65C pinnatemperatuurist väheks jääda.

Suvekuumuses sulava asfalti pinnatemperatuuriks on samuti 65C ja üle mõõdetud - sinna asfaldile komistades on vist marrastused põletushaavadest tõenäolisemad

[jeesus188]

kuiv 65c vs märg 65c...erinevad asjad

Saunas 100c pole ju probleem olla....

[somnambuul]

Õhu tihedus vs vee tihedus...

[netcat]

[Ricki]

[elukaz]

[SKG]

[netcat]

Welp jah noh, ma olen ka vanakool siis ilmselt sest pointi poolest peaks boilerist suht 70 vesi tulema - no ma ei ole küll mõõtnud seda, ja eks teel mööda torusid jahtub ka natuke aga veidi karva võtab lahti küll. Ära kõrvetanud sellegipoolest ei ole kuigi paljakäsi tõmban vahest nii puuvilja kui nõusid üle loputada puhta kuuma veega. Muidugi ei hakka sellega a la jalavanni tegema... A ju ma olen imelik natuke... Kunagi ma keerasin just läbi põlenud laualambil pirni välja ja nentisin seda pihus hoides, et näe läbi põlenud jah ja teised küsisid, et "Kas kuum ei ole?" Mina et "On küll" - "Kas valus ei ole siis?" "No põmst on, a mis siis?" Ja siis muidugi see kord, kui ma käsitsi põlevat jõulukuuske kustutama läksin. No ei olnud midagi muud peale oma paljaste käte võtta lihtsalt ja väga hea, et mõtlema ei jäänud, muidu oleks kogu elamisest ilma jäänud. Kuusk sai kustu ja minul ei olnud taaskord mingeid põletushaavu, ei esimese ega kolmanda astme omi. Seega ma väga skeptiliselt suhtun sellesse skaalasse mis ütleb et 60 kraadi juures 5 sekundiga 3. astme haavad saab. Võib olla kui sa üle kere sukeldud sellesse?

[ranel]

[degreal]

netcat, Ühes video laksas mees labakäega voolavat sularauda. Üks youtuber pistis käe korraks sulatina sisse.

Mis puutub voolava vee alla sattumist siis allikad tunduvad kõik ühte auku minema. Üks esimese astme põletuse graagik:

Spoiler

Skaala on 55c väga ohutu... 60c väga ohtlik.
Sa tegid katset taatlemata termomeetriga võibolla - üks kraad muudab väga palju.[/img]

[netcat]

No ma ei tea, mis see "full thickness" siin tähistab. Aga kolmanda astme põletus nendes käsiraamatutes ja materjalides millega mina tuttav olen tähendab naha täielikku hävimist. Ikka ei tundu usutav, 60 kraadine vesi tuleb kraanist ikka päris paljudes kohtades. Siis jookseks pool rahvast sügavate põletusarmidega ringi. Mida see "voolava vee alla sattumine" iseenesest tähendab. Kõik kohad inimese kehal ei ole ühtviisi temperatuuritundlikud ja ilmselt on vahe, kas sa paned ainult näpu sinna kraani alla või uhad end dušist üleni üle

[Renka]

[SSD]

[Scott]

[netcat]