Markos, vahet pole, mõlemas on põlemiskamber, kus põletatakse kütust ja tekib reaktiivjõud.
Mida sa akulennuki puhul "põletad"?
Ja mis on põletamise eesmärk? Temperatuuri saavutamine ehk kompresseeritud õhu võimalikult suure surve peale konverteerimine. Elektriga on võimalik toota suurt temperatuuri küll ja seeläbi kompresseeritud õhku nö paisutada ja õhusurvet tõsta.
See on energiakulukam kui lihtsalt propellerit ringi ajada seega lähiajal pigem ei minda seda teed.
Põhimõtteliselt saad elektrimootoriga ka turbofan'i teha...
Võttes julguse kokku parandamaks meie lennunduse eriteadlast - ei, elektrimootoriga saad sa lihtsalt fan'i teha (või siis electrofan'i), see turbo- selles originaalis tähendab siiski seda, et jõud tuleb turbiinilt.
Mõlemad reaktiivmootori tüübid põletavad kütust põlemiskambrites, mis tekitavad reaktiivjõu.
Kordan küsimust, mida sa akulennuki mootoris põletad?
Jutt ei ole ju üldse sellest. Muide, reaktiivjõud nii turbofan'i, kui turbopropi puhul muudetakse mehaaniliseks jõuks, millega siis ühel juhul käitatakse esimesel juhul suurt ventikat ja teisel juhul propellerit. Enamus õhuvoolust läheb reaktiivmootorist endast mööda. See ei kehti vaid nn pure-jet'i puhul, mida me teame, kui militaarlennukite jõuallikat. Helikopteri puhul muudetakse reaktiivjõud samamoodi mehaaniliseks.
tsitaat:
ei, elektrimootoriga saad sa lihtsalt fan'i teha (või siis electrofan'i)
Ohjah, näed jutumärgid jäid puudu ja juba on tähenärijatest "spetsialistid" kohal. Tark inimene võiks funktsionaalse lugemisoskuse olemasolul ise aru saada, mida mõeldakse.
Mõlemad reaktiivmootori tüübid põletavad kütust põlemiskambrites, mis tekitavad reaktiivjõu.
Kordan küsimust, mida sa akulennuki mootoris põletad?
Jutt ei ole ju üldse sellest. Muide, reaktiivjõud nii turbofan'i, kui turbopropi puhul muudetakse mehaaniliseks jõuks, millega siis ühel juhul käitatakse esimesel juhul suurt ventikat ja teisel juhul propellerit. Enamus õhuvoolust läheb reaktiivmootorist endast mööda. See ei kehti vaid nn pure-jet'i puhul, mida me teame, kui militaarlennukite jõuallikat. Helikopteri puhul muudetakse reaktiivjõud samamoodi mehaailiseks.
Seda sinu "pure-jet'i" tuntakse üldiselt kui turbojet'i. Pane sinna suur vent otsa, saad turbofan'i. Pane selle asemel sinna prop otsa, saab turbopropi. Mustrit märkad? Turbo, turbiin... asendad turbiini nüüd jõuallikana elektrimootoriga, saad mille?
PS. ma sain väga hästi aru, mida sa mõtlesid, lihtsalt parandasin sind terminoloogia osas. Tahad kõrgelt lennata, pead ise ka täpne olena..
Kordan küsimust, mida sa akulennuki mootoris põletad?
Mootoris ei ole midagi vaja põletada selleks, et saavutada soovitud õhu liikuvust. On vaja temperatuuride erinevust ehk siis madala temperatuuriga sisse tulevat õhku ja kõrge temperatuuriga väljuvat õhku kasutades seeläbi ära gaaside paisumisest tingitud jõudude erinevust.
Ioonpaiskur aka Ion drive on natuke teine asi kui plasmal põhinev reaktiivmootor.
Aga sellega olen nõus, et läheb aega. Kui üldist tempot vaadata akude jms arengus, siis energiatiheduse poolest oleks lootust ehk millalgi 2050. Sealt edasi vaadates lennunduses tempot kui kiiresti või pigem aeglaselt vanu disaine maha kantakse uute vastu, siis hakkaksid laialt levima vast millalgi 2070 või hiljem.
Kui poliitikud väga äksi täis lähevad, siis ehk suudavad mingite regulatsioonidega need kasutusele võtu ajad väheke ette poole tuua aga mitte oluliselt enne 2050 aastat. Sama oleks ka vesinkul põhinevate või muude e-kütuse lahendustega suure tõenäosusega.
Turbopropil on jõuturbiin ühendatud käigukastiga (pöörete vähendamiseks), ning selle otsas on siis klassikaline propeller.
Ühe muutumatu ülekandega reduktorit käigukastiks nimetada on ikka küll tehnikavõõras jutt.
Võib kasutada nii reduktor, kui käigukast, inglisekeelne termin on reduction gearbox.
tsitaat:
Aga sellega olen nõus, et läheb aega. Kui üldist tempot vaadata akude jms arengus, siis energiatiheduse poolest oleks lootust ehk millalgi 2050. Sealt edasi vaadates lennunduses tempot kui kiiresti või pigem aeglaselt vanu disaine maha kantakse uute vastu, siis hakkaksid laialt levima vast millalgi 2070 või hiljem.
Lennunduses on sertifitseerimised väga keerulised ja ülimalt kallid, ega asjata ei lennata täna mootoritega, mille disain on pärit 60-70'ndatest.
Mis mõtet on seda Eestis reklaamida kui seda siin ei müüda?
Ma ei ole isegi aru saanud kas seda tavalist Amit on võimalik Eestis osta ja palju see maksab. Hetkel on mulje et tegu on auruvaraga, palju värvilisi pilte aga toodet pole
Kas fotode pealt on võimalik tuvastada kas müüdaval Nissan Leaf-il on õhksoojuspump või mitte. Saan aru et peab olema 2013+ ja varustusaste SV, SV Plus või SL Plus.
Kas fotode pealt on võimalik tuvastada kas müüdaval Nissan Leaf-il on õhksoojuspump või mitte. Saan aru et peab olema 2013+ ja varustusaste SV, SV Plus või SL Plus.
Saab, kui keskkonsoolis HEAT nupp on olemas, siis on õhksoojuspumbaga.
Ei vasta tõele. Kui navit pole, aga HEAT nupp on, siis on uus mudel, aga ILMA soojuspumbata. Arusaadavalt on kerge tuvastada, kui naviekraani pole, on lambi paneel 90-ndatest.
Ehk siis vist SV-l ei ole pumpa. Küll aga on HEAT nupul IGAL JUHUL PTC element, mis on töökindel ning IKKAGI võtab vähem särtsu kui see veeboiler õues, mis jahtub seal. _________________ Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused.
Huvitav, et praeguste kuumade ilmadega jahutamine ei võta praktiliselt midagi võrreldes talvel kütmisega. Jahutus võtab mingi ~3% sõiduulatusest (Õues +32 sees +16).
Tundub küll, et õhksoojuspump pole suurem asi. Ikkagi pidevalt võtab 3kW ~0 kraadi juures. Praktilisest sama mis ilma pumbata.
Huvitav, et praeguste kuumade ilmadega jahutamine ei võta praktiliselt midagi võrreldes talvel kütmisega. Jahutus võtab mingi ~3% sõiduulatusest (Õues +32 sees +16).
Tundub küll, et õhksoojuspump pole suurem asi. Ikkagi pidevalt võtab 3kW ~0 kraadi juures. Praktilisest sama mis ilma pumbata.
Eks lihtsalt puhtalt elektriga kütte on ikka veel hullem, et selles suhtes õhksoojuspump ikkagi abiks. _________________ Live long and prosper!
RIP, Spock. Leonard Nimoy 1931-2015
Kui lihtsalt keerad nupu max asendisse siis võtabki max võimsuse, siis pole imelik et küttel ja jahutusel sama number. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Ega see võit ongi küsitav ja sõltuivalt tootjast väiksem või suurem. Kui Teslal tuliu võit päris suur, siis VAG grupil on nad välja öelnud, et soojuspumbaga on kuni 30% väiksem sõiduulatuse kadu. Ehk kui PTC võtaks 3kW siis soojuspump vaid ~2kW ja sedagi optimaalsetes tingimustes.
Praktikas on enamus sõite sellised, et ei oleks vahet kas on PTC või soojuspump sest nagunii jõuad lõpp punkti plaanitud laadijani.
Need kohad kus on kasu on väike vähemus aga seda on mitte EV tarbijate poolt nii üle rõhutatud, et tootjad tunnevad survet neid pakkuda ja seeläbi ka hinda üles ajada natuke.
Endal on ilma soojuspumbata ja pole kordagi sellest puudust tundnud. Laen iga öö päeva sõidud tagasi ja varu on kordades. Ning pikkadel sõitudel nagunii on laadida vaja seega ei oma enam vahet, kas sõidan laadijasse 15% või 25% akuga. Alustan sõitu nagunii seinast soojaks köetud masinaga.
Aga mõne jaoks see on oluline maksta see 1-2k € lisaks soojuspumba jaoks, et nelja päeva asemel viie päeva tagant autot laadida või neil kord kuus pikkadel sõitudel võita 5 minutit laadimiselt, (ja sedagi vaid kevadel ja sügisel kui piisavalt külm aga mitte liiga külm)
Pea ükski auto ei näita salongi tempi. Ma olen installinud küll. Aga ilma sundventilaatorita väga täpseid numbreid ei saa, sest muutumine on väga kiire.
Salongis piisab kui on 23 kraadi ja õhk aukudest on 15, siis on juba okei. See number, mida valitakse, on väga umbmäärane.
Täpsem temp salongis sõltub päikesekiirgusandurist saadud infost ka veel. Pluss välitemp on ka kordajaks.
Aastate lõikes soojuspump tasub end elektrisäästuga ära. Jah, ulatab sõita küll, aga energiakulu ikkagi on väiksem.
Eriti nüüd, kui 2€/100km kergelt ei saa . _________________ Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused.
Aastate lõikes soojuspump tasub end elektrisäästuga ära. Jah, ulatab sõita küll, aga energiakulu ikkagi on väiksem.
Eriti nüüd, kui 2€/100km kergelt ei saa .
Oled välja arvutanud mitu km vaja sõita vms et see lisa kulu tasa teha? Kia ja VAG grupi masiante põhjal tundub see lisavarustuse hind olevat sinna 1k€ kanti. Niisama sõites on see umbes 30k km ka kallite elektri hindadega.
Kui keskmine sõitja sõidab aastas 15k km ja soojuspump aitab aasta keskmisena säästa umbes 10% energiat, siis iga aastaga umbes 1500km jagu. Seega peaks sõitma vähemalt 20 aastat, et ära tasuks ennast? Kas minu arvutus on väga vale või see ei tundu väga mõistlik tasuvusperiood olema.
Kui arvestada, et soojuspump maksab 1000€, siis on pekkis.
See on tüng. Tegelikult maksab see lagi 100€, eeldades, et konditsioneer on alghinnas.
Vaja on natuke softi, teistsugune solenoid, mõni toru ja düüs.
Siiski, isegi Tesla õppis oma veast ja pani soojuspumba funktsionaalsuse juurde. _________________ Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused.
Õhksoojuspumbaga ja ilma..-9C juures 23km vahet. Et jah midagi väga metsikut pole aga samas midagi ikka. Teine asi jah, et kas see 1000€ on väärt kellelegi või mitte. Seal videos ta veel mainib, et Kial ja Hyundail on see "Driver Only" variant ning siis võtab veel 50% vähem energiat. Päris huvitav, pole ise kunagi proovida saanud, et kui hästi see ainult juhikoha kütmise jagu töötab?
Juppide jms mõttes ei ole vahe muidugi 1k€ (võib-olla VAG välja arvatud, kes vist CO2 põhise süsteemi sel juhul paigaldavad ehk täiesti teine süsteem ku itavaline AC) aga tootjad ikka peavad kusagilt ju kasumit ka püüdma teenida _
Kui ainult juht nagunii, siis peaks olema istmesoojuendus palju efektiivsem. Talvistes tingimustes vaja nagunii salongi nii palju soojana hoida, et aknad puhtad oleks ja siis päris ainult juhi suunas õhu puhumisest ei piisa anyway.
Sorry, küsin võibolla rumalat küsimust aga kas selle Driver Only puhul auto ei suuda klaase jäätumisest puhtana hoida? _________________ Live long and prosper!
RIP, Spock. Leonard Nimoy 1931-2015
Põhiline vahe peaks olema selles, et tagumised ja kõrvalistuja jalarestid lähevad kinni. Esiklaasile peab siiski andma hagu. Küll aga tõesti, võibolla 1/3 kõrvalistuja poolt võib ära jätta.
Samas e-Golfil oli pakkuda elektrilist esiklaasisulatust, siis ei pea klaasile üldse puhuma. Sel juhul energiatarve niivõrd väike, et tõesti võiks soojuspumba ära võtta. _________________ Teen kodudes elektriasju korda. 40€/h. Anna murest märku.
Ooteajad hetkel suured (üle kuu)
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused.
Ei, ole Ragnarkontsoni stiilis elevil _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
Eks ta CLS/CC/A7 (ja Panamera muidugi) järgne sittuv kass ole. Vaevalt DS peamine eeskuju on. Ma pakuks tagaosa liigendatuse järgi, et on ikkagi hatchback.
Huvitav, et neegril oli parema käe peal tagurpidi Apple Watch lisaks vasakul olevale analoogkellale. Muidu tundus sümpaatne.
Ma pakuks tagaosa liigendatuse järgi, et on ikkagi hatchback.
Pakkumine ja ennustamine ei ole vajalik. Late Brake Show vms see kanal ka polnud tegi ka selle masina kohta tutvustuse ja tõi ilusti välja milline see tagumine avaus on.
Ma pakuks tagaosa liigendatuse järgi, et on ikkagi hatchback.
Pakkumine ja ennustamine ei ole vajalik. Late Brake Show vms see kanal ka polnud tegi ka selle masina kohta tutvustuse ja tõi ilusti välja milline see tagumine avaus on.
Muidu jah, päris äge. Nii Hyundai kui KIA on eurooplastele meeldimiseks juba pikka aega Saksa disainereid üles ostnud. Aga ikka on üle disaininud ja mina jätaks selle kuudi ostmata, kuna ma ei saa 1,5L veepudelit mugavalt esiukse sahtlisse torgata. Mul on igasugu asju käest läbi käinud, japse, prantslasi, usakaid, sakslasi ja tuleb ikkagi tõdeda, et sakslases (hetkel isegi MB, BMW ja erinevate VAG brändide vahel vahet tegemata) tunnen end kui kodus, teistes on liiga palju veidrusi.
Rooli varju jäävad kandilised ekraanid tundub veidi poolik ja punnitatud lahendus (uus ja värske disain eksole...). Kena ja funktsionaalne oleks pesukott 208 stiilis väike rool ja 1993 Prelude'i moodi kaardus pikk ekraan.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.