praegune kellaaeg 27.06.2026 17:30:04
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 12 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
67% |
[ 49 ] |
|
| hääli kokku : 73 |
|
| autor |
|
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 00:33:17
|
|
|
ahoioi,
vanaemaaed.ee/seemned "Paljude inimpõlvede jooksul on meie ilmaoludega kohanenud ja aretatud sordid taandunud uute kultuursortide ees. Minu kogemused on näidanud, et nii mõnigi lõunapoolsetes riikides kasvatatud liik-sort Eesti kliimaga hakkama ei saa. Taimed peavad vastu vaid ühe hooaja ning nii tuleb iga kevad nii mõnigi neist välja vahetada. Vanad taluaia taimed on aga sama sitked nagu meie vanavanemad - ei võta neid ussi- ega püssirohi."
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 00:39:21
|
|
|
| rmc kirjutas: |
| SKG kirjutas: |
| Vahet pole, kas tegu on nn. "naturaalse" voi sunteetilise tootega, see ei naita mitte midagi ohutuse ega ka keskonnasobralikkuse kohta. |
Küsimus on selles, kas sujaoks ei ole vahet toodetel a) looduslikult esinev ekstrahheering vs. b) keemiatööstuse analoog
& mille alusel ütled, et mahemärgis on tuim gimmick ja saan aru, et seda Iirimaal spetsiifiliselt? |
Loomulikult on vahe ja need 2 ju ei asenda täielikult teineteist? Pidasin silmas pestitsiide siiski.
Kui mõlemilt poolt erandid välja jätta.. sest mahetoodang ise pole parem kui konventsionaalne saadus ja tootmisprotsess pole keskkonnale parem.
Kui ma elaks Itaalias, siis mul ei oleks põhjust vahatatud apelsine ja sidruneid osta. Kuna aga elan põhjapool ja tarneteekond on pikk, siis minu jaoks on tähtis, et saadus säiliks hästi, mitte ei läheks peale ostu kodus kohe hallitama. Seega eelistan kindlalt non-organic sidruneid ja apelsine. Mahetooted on vahatamata ja lähevad juba transportides või poeletil kiirelt hallitama. Samuti ei toeta ma sellega raiskamist. Lihtsalt üks näide elust enesest.
All on palju head lugemist-kuulamist sel teemal, kui huvitab.
Organic vs. Conventional Agriculture
Organic agriculture provides no benefits whatsoever over science-based farming.
https://skeptoid.com/episodes/4166
Organic Food Myths
It's marketed as a revolution in health and the environment, but it's better described as a counterproductive fad
https://skeptoid.com/episodes/4019
Environmental Working Group and the Dirty Dozen
This company's annual press releases are intended to frighten you into buying organic.
https://skeptoid.com/episodes/4623
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 01:21:38
|
|
|
SKG, OK @ pidasid kitsalt pestitsiide silmas, üritan sust aru saada.
Sa siis arvad tõsimeeli, et nõgeseleotis ja Roundup on sama hullud või, mida sa silmas pead?
1) mu kogemuse järgi on mahetooted üldiselt maitsvamad, ent meil Eestis on asi ka selles, et mahetooted on premium, samas kui muude toodete osas oleme endiselt kehvema kvaliteediga asjade tarbijad, st. nt. Soomes-Rootsis sellist kvaliteeti ei näe nagu meil... sh. pole meil ühegi keti poes ebatavaline vaatepilt hallitavad viljad POES LETIS, st. tavaviljad :]
2) see, et konventsionaalne saadus ega tootmisprotsess keskkonnale parem pole, on minuarust su väärtõlgendus - kui mahetoodang on vahatamata, on see juba eos parem nii tarbijale kui ka keskkonnale - pritsitakse igast räigustega ka säilimise huvides
3) ma ei saa aru kui kiiresti sul sellised hästi vastupidavad tooted nagu apelsinid-sidrunid hallitama lähevad kui mahedad ostad?
raiskamist toetad sa tavatooteid ostes mõnuga - seda võid näha nt. https://jupiter.err.ee/1229758/homme-saabub-paradiis
See, mida sa allpool jagad on täpselt kitsa vaate ja analüüsivõimekusega materjal, samade mantrate korrutamine. Ei viitsi pikemalt vaielda, seega võtan igaühest ühe lõigu kiirelt välja:
"Don't get me wrong — I think fertilizer is a fine use for post-consumer waste. It's certainly better than putting it into a landfill. I'm completely in favor of using all of our restaurant waste, cow manure, or whatever we have in as recyclable and sustainable a way as is practical; and I can't think of a better use than fertilizer. Unfortunately we don't have nearly enough high-quality organic waste to satisfy a meaningful percentage of our food production needs, and developing countries have even less or even none at all; so we're going to need to continue to supplement with sustainably-derived synthetics. Why do so many people consider this immoral? I don't know."
Tundub bullshit, ma pakun, et Läänes on piisavalt biojäätmeid.
"Sustainably-derived" synthetics on ilmselge marketing termin, rääkimata sellest, mida selle sünteetika kasutamine edasise osas tähendab.
Taaskord on üpris jabur, et "vastaste" puhul nähakse igalpool tonti, enda jamade puhul null.
"Organic food is a conventional food crop (genetically exactly the same plant variety as the regular version) but grown according to a different set of standards. In this sense, organic food is really the same thing as kosher food. The food itself is identical, but it's prepared in such a way to conform to different philosophical standards. Just as kosher standards are defined by rabbinical authorities, the USDA's National Organic Program sets the requirements for foods to bear a "certified organic" label. Basically it forbids the use of modern synthetic fertilizers and pesticides in favor of organic equivalents, and for animals it requires that they have not been kept healthy through the use of antibiotics. There are other rules too, and the basic goal is to require the use of only natural products throughout the growth, preparation, and preservation stages. "
1) see on hea, et tõenäoliselt GMO-de propageerija sellist geneetilise identsuse iba ajab... rääkimata sellest, et ei ole oluline vaid geneetiline koostis, vaid ka keemiline koostis ning lisaks keemilisele koostisele ka päritoluline, st., millist päritolu osised on - sel on mõju, ent seda ei taheta väga mõõta (kuigi on võimalik vahet teha, isegi kui põhioas keemiline koostis 1:1 sama , umbes sama nagu nt. veeanalüüsi puhul, leiad seda, mida otsid)
2) kogu selle teksti ülesehitus on nii üleolev, et on ilmselge, mistõttu suudab inimene näha vaid iseenda versiooni üliõigsust ja kõik teine on jama - selgelt keiss, kus inimene kujutab end nii targaks, et ei mõista kui vähe ta aru saab... klassikalised suurtööstusmeelsed alternatiiviskeptikud
3) "healty through the use of antibiotics" wow - väga lahe ... antibiootikumid on nii head, et pidevalt tekib uusi resistentsusi ja resistentseid patogeene, mille vastu võideldakse uute mürkidega, et siis taas sama probleemini jõuda... facepalm
"Fundamentally, the Dirty Dozen list exists to steer you toward organic alternatives, which EWG openly states. This is completely fallacious, because it suggests that organic produce is free of pesticides. Nothing could be further from the truth. There is nothing in organic certification prohibiting the use of pesticides, herbicides, and fertilizers; only their source. Organic crops require the same chemical applications as conventional crops; and substantially more chemicals than genetically modified crops, as those are naturally resistant to the pests for which organic crops require large applications of pesticides. But you'll never hear this from the EWG; they rely on the mistaken belief many consumers have that organic crops are grown without chemicals."
Nagu öeldud on mahetoodangut väga varieeruvat - on väga edukalt ka keemiavabat tootmist, rääkimata sellest, et keemial ja keemial on vahe, milles point ongi. Ka on see sisuliselt õlgmehe peksmine, sest keegi ei väida, et mahedas ei kasutata seda, mida seal võib kasutada. "substantially more chemicals" on muidugi tore, sest enamasti mõõdetakse koguseid, mitte kangust, mõju - meil ka siin margus ameerikas räägib koguaeg, kuidas mürkide kogused vähenevad, samas on mürgid aina kangemad ning jäägid pinnases samuti, kuigi kogused vähenevad :]
GM-cropsi puhul on veel lisaks see, et kui on nt. "Roundup Ready", siis neid kallatakse Roundupiga mõnuga üle, tavataimed samal ajal sureks ammu juba maha .
Täielikult ignoreeritakse seda, et mahesektor liigub aina suurema puhtuse poole ning reaalsuses on võimalik kasutada loodust looduse vastu, hoidmaks tasakaalu, mida soovitakse. Põhimõtteliselt on peateesiks see, et kui on lubatud keemiat, siis ilmselgelt ju ka kasutatakse kõike ja kui juba kasutatakse, siis ei ole vahet, kas tavaline või maheteemades lubatu, seega tegelt pole üleüldse vahet.
Ainuke asi, et igalpool tulevad lõpuks samad faktid välja - kogu "teaduspõhise" (st. suurtööstusmeelse) propaganda aluseks on kitsa fookuse ja lühikese perspektiivi propaganda-teadus, mille eesmärk on sulaselgelt müüki teha.
Samal ajal sa ignoreerid absoluutselt aastakümneid kestnud ja end tõestanud teadust: https://rodaleinstitute.org/science/farming-systems-trial/ & https://rodaleinstitute.org/wp-content/uploads/fst-30-year-report.pdf
EDIT: see "skeptik" (ehk oma vaid teatud valdkonna "tõdesid" tõena tunnistav isik, mitte päris skeptik, kes ka iseenda "poole" osas skeptiline olema peaks) tundub ehe "mittekunagieksija": https://rationalwiki.org/wiki/Brian_Dunning#Inverse_stopped_clock
Ilmselgelt ei ole selline inimene tõsiseltvõetav.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
22.04.2022 04:42:24
|
|
|
Lahe demagoogiline jama käib ikka.
Keemia vaates ei ole sellist asja nagu mahe ja sünteetiline olemas. Neid ei ole võimalik eristada. See mis on mahe või ei ole on kokkuleppeline ja lävendeid liigutatakse poliitilise suva järgi nii nagu vaja
Kõik, mis on aine algkoostisest erinev on juba sünteetiline. Ka evolutsiooniline sekkumine (nn "naturaalne teke") on sünteetiline. Isegi fotosüntees on sünteetiline
Seega ei ole vaja kärbseid pähe ajada, et "mahe" oleks justkui keskkonda säästvam või kuidagi parem. Mahe on lihtsalt mahe, sest nii on kokku lepitud. Muud vahet pole. See, miks kasutatakse laialdaselt intensiivpõllumajandust on hoopis teistel põhjustel, kui keskkonna saastumine. Keskkonna saastumine toimub igal juhul, vahet pole on mahe või mitte. Iga liigi dominatsioon (inimesed) tekitab koormuse keskkonnale ning tekitab hälbeid.
_________________ Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 06:25:33
|
|
|
Rasmus
Või kui räägitakse, et looduslik ja mittelooduslik. Kustkohast see mittelooduslik tuleb?
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
22.04.2022 10:00:09
|
|
|
| ahoioi kirjutas: |
| rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi.
| rmc kirjutas: |
netcat, mõned aastad kirsstomateid kõrvuti chillide ja salatiliste jmt.-ga linna ligidal rõdul. Mõned aastad palju erinevaid kultuure maal (kasvuhoonet polnud, seega tomatit-kurki ei hakanud jebima), kõik mahe. Samas maal polnud see minu peafookus, olin pigem abiks.
Kas sa oma kasvatatud taimede seemnetest uut generatsiooni ka kasvatanud oled?
|
Ainult otsekülvi lillede puhul. Nagu ma ütlesin, mul ei ole häid tingimusi istikute ettekasvatuseks ja tavaliselt tähendab see suurt hulka raisatud aega ja vaeva mis lõppeb kehvema tulemusega kui ma istikuid ostes saan. Ube ja herneid võiks ju ka kõrvale panna, aga need õnnestuvad nii või teisiti nagunii alati.
| rmc kirjutas: |
BTW. sa kasvatasid avamaal? Iga aasta samas kohas samu asju?
|
Ma ei ole kunagi avamaal samas peenras teist aastat samu asju kasvatanud (maasikamaa välja arvatud muidugi). Pole ka tegelikult teiste maas kasvavate taimedega olnud selliseid probleeme. V.a. fakt, et ühtki ristõielist ei saa kasvatada, sest maakirbud söövad nad ära. Lihtsalt täiesti. (ei ära küsi tõrjetaimede, leotistega pritsimise jne kohta, seda kõike on proovitud). Ja kuna mittemahedalt ma ei taha neid kasvatada, siis ma lihtsalt üldse ei kasvatagi neid. Aga see ei ole näiteks lahendus kõigile.
Tomatid olid esimest korda avamaal (seni olen alati kasvuhoones pidanud), täiesti uues täiesti uue karkassi ja värske mullaga kõrgpeenras, varjatud täiesti uue kattelooriga, mitte ühegi tomatiga haigusi jagava taime lähedal, peenar rajatud platsile kus enne ei kasvanud mitte midagi peale muru. Ma saan aru küll, kuidas sa õigustusi otsid et miks nad haigeks jäid aga vot näed. Isegi lohakalt pestud ja kehva õhutusrežiimiga kasvuhoones (mõni aasta juhtub ikka) ei ole kunagi sellist katastroofi olnud, et üheltki taimelt ei saa hooaja lõpuks vilja. Üldiselt ma olen sedasorti inimene kes uue asjaga alustades kõigepealt loeb manuali ja siis alles hakkab peale, niiet sul ei ole mõtet urgitseda rohkem selle teema kallal et "kas seda ja kas toda". Jah, kõik on proovitud ja kui miski on untsu läinud siis sellest kõigest hoolimata. Ja viimase 10 aasta kogemus ütleb, et mahesortidega läheb rohkem untsu kui "tööstuslike" seemnetega, ja ilma taimekaitsevahenditeta toimetamine on kordi raskem ja toob vähem saaki, nii kurb kui see pole. Kindlasti on kusagil mõni selline õnnis eraldatud kohake, kus vähemalt esimestel aastatel kasvab kõik ilma kahjurite ja haigusteta näppugi liigutamata - seni kuni need kusagilt naabrusest sinuni jõuavad, ja siis hakkab sul lõbus. Ise ka seda kogenud, nii ilutaimedega kui muidu. Maasikad näiteks, kasvasid probleemita niiet ei jõudnud ära süüa, siis jõudsid kohale õielõikajad ühel aastal ja pärast seda on igal aastal küsimus, et kas inimesele üldse midagi enam jääb. Lõpuks likvideerisin kogu maasikamaa nende pärast.
viimati muutis netcat 22.04.2022 10:34:41, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
22.04.2022 10:08:56
|
|
|
| netcat kirjutas: |
| ahoioi kirjutas: |
| rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi. |
kui ei maitsenud, siis järelikult olid maitse ja nimi omavahel kooskõlas ja see sort ongi dekoratiivtaimeks mõeldud
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Winterwind
One

liitunud: 19.05.2002
|
22.04.2022 10:16:02
|
|
|
| Mingeid rohelisi olen ka kasvuhoones mõned aastad kasvatanud, need on küll söögiks väga head olnud.
|
|
| Kommentaarid: 1009 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 10:19:47
|
|
|
rmc, nogeseleotis? Roundup on aarmiselt efektiivne ja tootav vahend, mida ei saa aga oelda paljude "naturaalsete" pestitsiidide kohta. Millest tulenevalt on vaja ka suuremaid koguseid sarnase efekti saavutamiseks kui see uldse voimalik peaks olema.
Sul tundub olema mingi hirm, ma ei tea kas see tuleb teadmatusest, aga selliste laetud valjendite ("murgid", "keemiline", "sunteetiline" jne) kasutamine paratamatult naitab seda.
Veelkord - palun too moni peer-reviewed uuring, mida too Rodal on publitseerinud. See ei ole teadus, ei maksa segi ajada. Need vaited seal lehel pole tosiseltvoetavad.
| rmc kirjutas: |
| see "skeptik" (ehk oma vaid teatud valdkonna "tõdesid" tõena tunnistav isik, mitte päris skeptik, kes ka iseenda "poole" osas skeptiline olema peaks) tundub ehe "mittekunagieksija" |
Jajah, selleparast ta votabki arvesse tagasiside ja korrigeerib oma vigu pidevalt, kuna on "mittekunagieksija": https://skeptoid.com/episode_guide.php?cat=16
Levinud vote.
https://springhole.net/logical-fallacies/attack-the-source.htm
viimati muutis SKG 22.04.2022 10:33:07, muudetud 3 korda |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
22.04.2022 10:21:10
|
|
|
| netcat kirjutas: |
| ahoioi kirjutas: |
| rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi. |
"Kadeduse roheline" ju täiesti olemas.
http://media.voog.com/0000/0046/2979/files/Tomati%20seemned%202022%20Kevad.pdf
Pole küll ise kasvatanud, aga eelmisel aastal kirju ja kiduussikindel olid maas, ilusad suured kartulid kasvasid.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
22.04.2022 10:42:36
|
|
|
| ahoioi kirjutas: |
| netcat kirjutas: |
| ahoioi kirjutas: |
| rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi. |
"Kadeduse roheline" ju täiesti olemas.
http://media.voog.com/0000/0046/2979/files/Tomati%20seemned%202022%20Kevad.pdf
Pole küll ise kasvatanud, aga eelmisel aastal kirju ja kiduussikindel olid maas, ilusad suured kartulid kasvasid. |
Äh, sa räägid kartulitest.
Jah, kirjelduse järgi see "kadeduse roheline" on seesama Green Envy. Ainult minul ta küll eriti magus ei olnud. Ilus näeb välja küll
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 12:41:02
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
Lahe demagoogiline jama käib ikka.
Keemia vaates ei ole sellist asja nagu mahe ja sünteetiline olemas. Neid ei ole võimalik eristada. See mis on mahe või ei ole on kokkuleppeline ja lävendeid liigutatakse poliitilise suva järgi nii nagu vaja
Kõik, mis on aine algkoostisest erinev on juba sünteetiline. Ka evolutsiooniline sekkumine (nn "naturaalne teke") on sünteetiline. Isegi fotosüntees on sünteetiline
Seega ei ole vaja kärbseid pähe ajada, et "mahe" oleks justkui keskkonda säästvam või kuidagi parem. Mahe on lihtsalt mahe, sest nii on kokku lepitud. Muud vahet pole. See, miks kasutatakse laialdaselt intensiivpõllumajandust on hoopis teistel põhjustel, kui keskkonna saastumine. Keskkonna saastumine toimub igal juhul, vahet pole on mahe või mitte. Iga liigi dominatsioon (inimesed) tekitab koormuse keskkonnale ning tekitab hälbeid. |
Ei ütleks, et ma demagoogiline olen - sinu tekst küll. Et põhimõtteliselt on fotosüntees ja petrokeemiasünteetika sama juba... see on miskit uut :]
Tahad öelda, et vähesel määral töödeldud looduslik materjal on sama petrokeemiatööstuse toodanguga?
Tahad öelda, et keskkonna saastumine = keskkonna saastumine, st. intensiivsusel ja saaste iseloomul ei ole vahet?
Samast sabast kohe ka bugbrake-le - saan aru, et klassikalise poliitjura tõttu, mis muuhulgas on ära sogastatud ka (suure/intensiivse) tööstuse sekkumise läbi, on vb. veidi keeruline aru saada, ent üldiselt peaks ju olema arusaadav, et nt. seened on looduslikud, töödeldud seened on ka looduslikud (mingist piirist läheb töötlus muidugi juba kosmosesse ja seentest saab teha tehistooteid), ent keemiatööstuses toodetud seenemaitse, mille algallikaks pole seened, on tehislik. Eks see piir on kohati ka suhteline, kuivõrd looduslikest allikatest vähese või lihtsa töötluse abil saadav on ikkagi ka looduslik, ent seal tulebki piir ette, mis kelle jaoks looduslik on.
| netcat kirjutas: |
| Ma saan aru küll, kuidas sa õigustusi otsid et miks nad haigeks jäid aga vot näed. Isegi lohakalt pestud ja kehva õhutusrežiimiga kasvuhoones (mõni aasta juhtub ikka) ei ole kunagi sellist katastroofi olnud, et üheltki taimelt ei saa hooaja lõpuks vilja. Üldiselt ma olen sedasorti inimene kes uue asjaga alustades kõigepealt loeb manuali ja siis alles hakkab peale, niiet sul ei ole mõtet urgitseda rohkem selle teema kallal et "kas seda ja kas toda". Jah, kõik on proovitud ja kui miski on untsu läinud siis sellest kõigest hoolimata. Ja viimase 10 aasta kogemus ütleb, et mahesortidega läheb rohkem untsu kui "tööstuslike" seemnetega, ja ilma taimekaitsevahenditeta toimetamine on kordi raskem ja toob vähem saaki, nii kurb kui see pole. Kindlasti on kusagil mõni selline õnnis eraldatud kohake, kus vähemalt esimestel aastatel kasvab kõik ilma kahjurite ja haigusteta näppugi liigutamata - seni kuni need kusagilt naabrusest sinuni jõuavad, ja siis hakkab sul lõbus. Ise ka seda kogenud, nii ilutaimedega kui muidu. Maasikad näiteks, kasvasid probleemita niiet ei jõudnud ära süüa, siis jõudsid kohale õielõikajad ühel aastal ja pärast seda on igal aastal küsimus, et kas inimesele üldse midagi enam jääb. Lõpuks likvideerisin kogu maasikamaa nende pärast. |
Esiteks tänud heade ja sisuliste vastuste eest!
Aga ma ei otsi põhimõtteliselt õigustusi, vaid otsin võimalikke põhjuseid ja ahela puhul on istikute osas väga suur roll, st. suurte mastaapide puhul tekibki alati see probleem, et ei suudeta patogeene ära hallata, täpselt nagu läks M.V.Wool-i puhul, kus M. Vetevool ise ütles, et ta ei taha kasutada kangeid mürke, mida teised kasutavad, sest need ei tapa kohe, ent tapavad pikas perspektiivis. Lõpuks pidid ikkagi kangete peale üle kolima.
Ehk seal on oluline osa sel, ega istikutega juba patogeen kaasa ei tule. Teine asi on sama pinnas, keskkond või suisa isegi vanast kasvuhoonest läbi käiv tuul, mis osised loteriivõiduna kohale võib tuua kui pole tõbiseid õigesti hävitatud või pole päris kõik hävinenud.
Ma muidugi olen seda meelt ka, et alati võib lotovõidu ka kätte saada. Sesmõttes ei viskaks mahepüssi põõsasse veel ja soovitaks nt. istutada erinevaid mahesorte, et saada aru, mis sul ja seal töötab. Aga muidugi ei kirjuta ma sulle ka midagi ette :]
Kas saan siis õigesti aru, et kasvatasid esimest korda avamaal ja seal said mahesordiga ikalduse osaliseks? Sesmõttes on selle puhul juba veidi rohkem muutujaid.
Agajah, kahjurite osas olen täitsa nõus, et lihtsam on ära mürgitada, jnejne., ent tegelikult peaksime inimkonnana paremini suutma muarust, ent hetkel ise tehes võtab see kõik rämedalt aega ja vaeva, et toimiv süsteem püsti panna. Muarust peaks standardina rakendatama permakultuuri põhimõtteid, ent see vajab rämedalt tegemist alguses.
| SKG kirjutas: |
rmc, nogeseleotis? Roundup on aarmiselt efektiivne ja tootav vahend, mida ei saa aga oelda paljude "naturaalsete" pestitsiidide kohta. Millest tulenevalt on vaja ka suuremaid koguseid sarnase efekti saavutamiseks kui see uldse voimalik peaks olema.
Sul tundub olema mingi hirm, ma ei tea kas see tuleb teadmatusest, aga selliste laetud valjendite ("murgid", "keemiline", "sunteetiline" jne) kasutamine paratamatult naitab seda.
Veelkord - palun too moni peer-reviewed uuring, mida too Rodal on publitseerinud. See ei ole teadus, ei maksa segi ajada. Need vaited seal lehel pole tosiseltvoetavad.
| rmc kirjutas: |
| see "skeptik" (ehk oma vaid teatud valdkonna "tõdesid" tõena tunnistav isik, mitte päris skeptik, kes ka iseenda "poole" osas skeptiline olema peaks) tundub ehe "mittekunagieksija" |
Jajah, selleparast ta votabki arvesse tagasiside ja korrigeerib oma vigu pidevalt, kuna on "mittekunagieksija": https://skeptoid.com/episode_guide.php?cat=16
Levinud vote.
https://springhole.net/logical-fallacies/attack-the-source.htm |
1) ma endiselt üritan aru saada, kuidas sa mõtled, sellest ka selline võrdlus - sinu jutust jääb mulje nagu oleks Roundup sama süütu vahend nagu nõgeseleotis - üritasin aru saada, kas päriselt
2) See, et Roundup äärmiselt efektiivne on, räägib vaid ühest kvaliteedist - ühtlasi on ta ka drastiliste ja pikaajaliste keskkonnamõjudega (sh. kohesed ning ka pikema vinnaga probleemid). "Suurem kogus" on kurnavintensiivse tööstuse klassikaline hirmutamise võte. Keda sa sellega hirmutada üritad kui samade koguste negatiivne mõju ei ole üldse võrreldavgi?
3) Hirm? Mul ei ole hirmu, mul on teadlik tahe mitte toetada mürgitamist ja looduskahjulikkust - nii isiklikul kui ka laiemal tasandil. St. ma üritan seda minimeerida, kuivõrd inimeksistents on vaikimisi kahjulik Tahad öelda, et "mürgid", "keemiline" ja "sünteetiline" ei anna edasi seda, millega tegemist on? Pigem on "taimekaitsevahend" "Doublespeak" kui eeltoodud
4) Palun alustuseks loe läbi, mida Rodale väidab. Seejärel ürita leia enda standarditele vastavat toetavat infot ja kui seda ei leia, siis raporteeri. Kui sa asja vastu päriselt huvi ei tunne, ei ole mõtet ju sinuga reaalselt ka asja üle arutleda. Kahjuks näitad sa pidevalt selgelt, kuidas sa ei tunne päriselt valdkonna vastu huvi ning sulle on oluline enda seisukoha kinnistamine, kajakambris eksiteerimine.
5) Ma tõin sulle konkreetselt näited tüübi karakteri kohta, mis näitavad tema ebausaldusväärsust - sa ignoreerid seda, sest tal on eraldi kategooria oma vigade parandamiseks, mida ta tunnistada tahab või mida tunnistama peab? Vot see on facepalm 6) Attack the source - nii, nüüd vaata, kuidas sa siin foorumis ise täpselt sedasama teed. See on sinusuguste "tööstusmeelsete" "skeptikute" põhiprobleem - "vastaste" puhul lendavad taskust pidevalt loogikavigade nimetused ja lingid, enda puhul seda näha ei tahta. Sama ka sellega, et "vastaseid" kritiseeritakse täie hooga, ent millal sa viimati üritasid objektiivselt vaadata sinu hoiakutega kooskõlas olevat materjali? See tähendab, et otsisid vastupidise materjali hulgast vähembiased seisukohti, üritasid nende kohta rohkem teada saada, jnejne.? Kui iseenda seisukohti ja allikaid ei "ründa", siis on mõistlik tajuda oma tugevat hoiakupõhist olemust ning mitte üritada usku teistele peale suruda ning teiste seisukohti oma usu põhiselt tuimalt sapiga minema mürgitada
netcat, ahoioi, viitas Kadeduse Rohelise osas ikkak tomatile ilmselt - "kartulite" all pidas viljade iseloomu vist silmas
EDIT: Lugemist: https://teadus.postimees.ee/7504036/polisrahvad-saavad-elurikkuse-hoidmisega-valitsustest-paremini-hakkama
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 13:37:40
|
|
|
rmc seened, nafta, sool, kartul, vesi jne. jne. kõik on loodusliku päritolu. Ei ole vaja asju ajada keeruliseks.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 13:44:14
|
|
|
Kellele ilkuvam-teravam "lahe" stiil meeldib (endale mitte): https://www.ypsilon.ee/7503409/eesti-pollumees-taitmatu-agrojumal "Aastatel 2004-2021 oleme me kasutusse võtnud ca 200 000 hektarit täiendavaid põllumaid. Eesti suuruses riigis! Misasi põrutab kõrvade vahel niivõrd eluvõõralt, et sellele tükile puzzles kohta leida ei osata? Nojah, alati saab ju öelda, et mina ei ole niipalju teinud, mul endal on ikka need 200 hektarit, mille vanaisa pärandas. Noh, ka naabrilt ostetud 50 hektarit on tegelikult intensiivselt seemnevilja all, kuid muidu ei jää ma ellu, ei tule toime. Ja kui minu ettevõte sureb, siis kes teile selle toidu lauale paneb? Ainult et kulla mees, sa müüd juba ammu 95% sellest importväetiste, liisitud traktorite ja välistööjõu toel toodetud teraviljast turuhinnaga Eestist välja. Seeme maha, väetis selga, vili kombaini, kombainist laeva ja raha tasku. Kogu esiisade maa väärindamine! Täpselt sama loll, kui palgimetsa küttegraanuliks müümine. Äriplaani mõttes lihtne ja õhuke ning ilma igasuguse sügavama ideeta. Sellised muide ongi välistele mõjuritele äärmiselt vastuvõtlikud."
SKG, väga lahedad sildid, äkki riputad nüüd endale loogikavigade loetelu kaela kohe?
Roundupi osas - endale iseloomulikult tuled välja nulli argumendiga, viskad taas oma käibeallikast mõned hüsteerilist ja üleolevat suhtumist demonstreerivad suurtööstusmeelsed propagandaartiklid ja väidad, et see on tõenduspõhine info, mis "aktivistidest puukallistajatele" vastuvõetamatu on :]
Absoluutselt vaatavad keskkonnast ja iseenda tervisest hoolivad kaugemale kui silt "sünteetiline mürk". Just seetõttu nad mõistavadki, et probleemid on laiaulatuslikud ning pikka perspektiivi ulatuvad.
Äkki selle asemel, et enda propagandaportaalidest mantrate korrutamist teistele peale suruda asud sisuliste argumentide juurde?
Tundub, et probleem on puhtalt selles, et sul on hoiakupõhine suhtumine "teadusesse" ja teadmistesse. St. sa käid hankimas kinnitust oma uskumuste toetamiseks, mis tähendab, et "vastuargumentidega" oled kursis vaid selliselt, nagu neid sulle ette söödetakse - st. sa ei mõista probleeme sisuliselt, opereerid täpselt selles samas ilkuvas ja üleolevas rumalas käsitlussüsteemis tervikuna, sisuliselt robotlikult kordajana.
Kuivõrd asi ei ole usuküsimus, siis ehk võtad ette eestikeelse materjali ja "superteadjana" lükkad ümber kohaliku valdkonna teadlasest "puukallistaja" "bullshit"-i?
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mis-on-herbitsiid-glufosaat/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-kes-on-kes-ja-mis-on-mis/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-i/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-ii/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-iii/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-iv/
Ja sinna otsa kohe: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
Või alternatiivina - kui sul puudub tahe asju sisuliselt mõista ja käsitleda, st. sa tahad tuimalt oma uskumuste juurde jääda, siis kordan eelnevalt (vb. isegi mitu korda?) esitatud palvet: too palun välja üks teadustöö, mis käsitleb potentsiaalseid kahjusid väga pikas perspektiivis, mitte ülilühidas, a'la teise mõjutatud generatsiooni saabumiseni. St. mõjusid on analüüsitud väga pika ajavahemiku jooksul, seejuures uute põlvkondade tekkel ei lõpetata vanade põlvkondade jälgimist, ehk jälgitakse elu nii nagu see päriselt kulgeb.
| bugbrake kirjutas: |
| rmc seened, nafta, sool, kartul, vesi jne. jne. kõik on loodusliku päritolu. Ei ole vaja asju ajada keeruliseks. |
Jah, radioaktiivsed materjalid, bakterid, haigused, tõved, jne.
NB! seejuures toornafta on looduslik, sealt edasi toimuv juba mitte + looduslikult esineb toornafta vaid maa sees, mitte maa peal.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 14:11:41
|
|
|
rmc, kui sulle allikas ei sobi, siis ei tee see selle sisu valeks. Asi laheb paris koomiliseks juba. Teaduslikud valjaanded on nuud suustoostuse propagandakanalid
https://mediabiasfactcheck.com/genetic-literacy-project/
Mul puudub uskumus ses vallas, toetun olemasolevatele andmetele voimalikult kvaliteetsetest toenduspohistest allikatest.
Jatkates koomikaga:
Mexico’s plan to ban glyphosate by 2024 is already backfiring against farmers, consumers and the environment
https://geneticliteracyproject.org/2022/04/05/mexicos-plan-to-ban-glyphosate-by-2024-is-already-backfiring-against-farmers-consumers-and-the-environment/
| tsitaat: |
Current glyphosate imports reductions have depleted farmer reserves, causing yet another problem. What has the Mexican government proposed as an alternative to glyphosate? Machetes, which are not only labor intensive, but result in the release of carbon-polluting through tilling. Alternatively, glyphosate requires low or no tilling, a key factor in helping to address climate change.
Considering that ridiculous alternative, the price of all herbicides has skyrocketed and a black market selling unapproved weedkillers has ballooned.
The presidential decree did not consider the unintended consequences. The authorities have done nothing to stop the proliferation of illegal, adulterated herbicides as well as the contraband and the commercialization of herbicides that do not have health permission to be used in the fields. That jeopardizes not only consumer and farmer health but also the environment and the market itself.
If the main reason to ban glyphosate was to protect the environment and the health, by taking this unilateral decision, undertaken without scientific evidence and a national strategy and funds to help to replace glyphosate, the collateral effects are boosting an illegal market controlled by organized crime. |
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 14:19:51
|
|
|
rmc minu jaoks on kõik looduslik. Ei ole olemas sellist asja nagu mittelooduslik.
Muidugi saame eristada anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid, sellest ma saan aru ja mõistan.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 14:22:51
|
|
|
SKG, nimetan su allikaid kallutatuteks. Isegi kui nad ei ole otseselt palgal, siis on nad tõenäoliselt toetatud-soodustatud ning "sobiva" infoga toidetud. See kallutatus ja suhtumine on ilmselge
Aga saan aru, et sul puudub teema osas huvi laiemalt kui su enda uskumuste toitmiseks sobivad infokanalid ja seega pole mõtet sinuga pikemalt teemal jaurata.
Sind ei huvita konkreetselt seotud valdkondade teadlaste ( https://www.etis.ee/CV/Ulo_Niinemets , https://www.etis.ee/CV/Tsipe_Aavik/ , https://www.etis.ee/CV/Virve_S%C3%B5ber/ ) adekvaatsed kokkuvõtted, milles rohkelt teadusviiteid ning selget ja emotsioonivabat teema kokkuvõtmist.
Sind huvitab vaid see, et sinu väljavalitud allikates on sinu uskumustega kooskõlas olev ja seega uskumusi kinnistav materjal.
Jää siis oma kajakambrisse, mõistlikumad inimesed on loodetavasti targemad kui sinu hüsteeriline tööstuspropaganda ja mõistavad, et tegelik sisu on:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
| tsitaat: |
Nagu tõi välja Ülo Niinemetsa artiklisari1 ning millele viitavad ka paljud teadusartiklid, peidab glüfosaadi ohutuse hindamise protsess mitut väga suurt probleemi.17,18,19 Esiteks, pestitsiidide võimaliku toksilisusega seotud riskihinnangud põhinevad valdavalt tööstuse tehtud uuringutel, mis seab suure – ja glüfosaadi puhul ka kinnitust leidnud – kahtluse alla riskihinnangute tasakaalustatuse ja teadusliku sõltumatuse.2 Teine probleem seisneb selles, et katsetes analüüsitakse vaid puhta glüfosaadi mõju. Turustatavad glüfosaadipreparaadid sisaldavad aga veel lisaaineid, mis aitavad glüfosaadil paremini sihtorganismi jõuda, kuid mille võimalik koosmõju glüfosaadiga on riskide hindamisel jäänud täielikult tähelepanuta. Paljud tootjatest sõltumatud teadusuuringud on näidanud, et glüfosaadi keskkonna- ja tervisemõju võib olla suisa kordi väiksem kui glüfosaadi ja preparaadis olevate lisaainete summaarne koosmõju 20,21,22,23 Nii mõnigi glüfosaadiga koos kasutatavatest lisaainetest on osutunud toksilisemakski kui glüfosaat ise.24
2016. aastal keelustati ELis üks sellistest abiainetest, talloamiin, ning asendati teiste lisaainetega, mis peaksid võrreldes talloamiiniga olema oluliselt ohutumad. Paraku ei tundu ka alternatiivsed lisaained olevat elusorganismidele ohutud. Ühe värske uuringu kohaselt avaldas enamik vaadeldud glüfosaadi ning väidetavalt bioloogiliselt inertsete lisaainete kombinatsioonidest märkimisväärselt tugevamat tsütotoksilist ning organismide normaalset hormonaalset regulatsiooni kahjustavat mõju võrreldes glüfosaadiga.21 Teadustöö autorid tõid välja asjaolu, et mõnikord toote etiketil lisaainete olemasolu nende väidetava inertsuse tõttu üldse ei täpsustatagi. Ometi oli ostetud preparaadi kahjustavam mõju võrreldes puhta glüfosaadiga ilmselge. Ka meil aianduspoodides müüdavate glüfosaadipõhiste preparaatide koostisosade kohta ei ole alati võimalik täpset infot leida. Näiteks Roundup Quick sisaldab tootja infolehe kohaselt 1% glüfosaati (soolana), 94% vett ja 5% „vähese osakaaluga koostisosi“. Viimast aga ei täpsustata, kuigi 5 on kaalukas protsent.
Ühes hiljutises teadusuuringus tuvastati peaaegu kõikide analüüsitud glüfosaadipõhiste herbitsiidide koostisosade hulgas peale abiainete ka ootamatult kõrgetes kogustes raskmetalle.21 Koguselt leidus proovides kõige rohkem arseeni, vähemal määral koobaltit, kroomi, niklit ja pliid. Teadusuuringud, mille abil on püütud jõuda viimasel ajal Ameerika ja Aasia lõunaosa põllumajanduspiirkondades üha sageneva kroonilise neeruhaiguse (chronic kidney disease of unknown etiology) tekkepõhjusteni, peavad tõenäoliseks, et üks põhjusi võib peituda inimeste kroonilises kokkupuutes ühtaegu nii glüfosaadi kui ka raskmetallidega. Negatiivsed koosmõjud glüfosaadiga võivad avalduda isegi juhul, kui raskmetallide sisaldus joogivees on joogivee kvaliteedi piirväärtustest madalam.25, 26
Muret tekitavad ka võimalikud erinevate pestitsiidide üheaegsel kasutamisel avalduvad koostoimed, mida üldjuhul samuti riskihinnangutes ei käsitleta. Eespool mainitud Euroopa põllumuldade uuring näitas, et ligi 60% proovidest sisaldas erinevate pestitsiidide segusid 166 eri kombinatsioonis.12 Erinevate pestitsiidide koosmõju võib olla palju tugevam kui kummagi pestitsiidi mõju eraldi võttes.
Eesti teadlastega koostöös valminud uuringki näitas, et kahe pestitsiidi, seenemürgi ja putukamürgi, koostoime parasitoididele oli märkimisväärselt toksilisem kui nende kemikaalide mõju eraldi.27 Needsamad parasitoidid aitavad aga põllumehel kahjurputukate vastu võidelda, nii et pestitsiidikokteile kasutades võime elimineerida oma maastikest loodusliku kahjuritõrje võimalused. On uuringuid ka glüfosaadi ja teiste pestitsiidide negatiivse koosmõju kohta.28 |
EDIT: lisasin viited tekstile juurde, enam lihtsamaks minna ei saa
See, et sa kaalukat materjali täielikult ignoreerid on sulaselge märk sellest, et sind ei huvita teema sisuliselt - su eesmärk on uskuda moonutatud varianti ning seda teistele edasi levitada. Tekib suisa kahtlus, et sul on valdkonnas otseseid huvisid :]
_________________

viimati muutis rmc 22.04.2022 14:33:46, muudetud 2 korda |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 14:33:37
|
|
|
Mahe põllumajandus on tore ja nunnu aga ainult selle mahe majandusega ei ole võimalik praegust inimkonda ära toita. Saan aru, et mürkide kasutamine ei ole mõistlik jne. Seega peaksime kastuma rohkem nö GMO'd (teoreetilised võimalused on selles vallas suured) aga inimeste hirm selle ees on ikka suur.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 14:42:56
|
|
|
bugbrake, millel põhinevad sinu väited, et meil pole võimalik mahepõllumajandusega praegust inimkonda ära toita? Vaevalt, et sellel: meil läheb väga suur osa toidust praegusel hetkel raisku ja USA-s on instituut, mille maheda ja "tavalise" põllumajanduse reaalne võrdlev füüsiline "katse" käib aastast 1981 ning näitab jätkuvalt, et mahepõllumajandus on adekvaatne või paremgi kui ogarintensiivne?
Mürkide kasutamine ja GMO-d käivad käsikäes ning ühtlasi on keskkonna ja tarbijakahjudele rajatud tööstused sesmõttes ka ühesugused, et "teadus" on müügitöö osa ja seega ebaadekvaatselt teostatud, jnejne. GMO-d ei ole "blanketlahenduseks" - ei eita, et täppis-GM-l võib olla aplikatsioone, millel ei ole tugevalt negatiivseid tagajärgi, ent selline labane ja lihtsameelne lai kasutuselevõtt ei ole kindlasti lahendus, vaid probleem.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 14:57:11
|
|
|
rmc ma ei tea kui hästi on kaitstud mahepõllumajandus mõne loodusliku ikalduse eest? Näiteks kui mõnel aastal mõni kahjur või haigus korralikult põlde laastab siis on ikaldus majas. Mingeid kemikaale ju ei tohiks kasutada nende vastu - teoreetiline võimalus on ju selleks olemas. Kui ikka mahe siis mahe, las emake loodus teeb ikka oma töö. Kuidagi peab ju seda põldu ka efektiivselt väetama, kas tõesti jätkub seda õiget maavillast sõnnikut nii palju? No jaaa, vanasti käisid inimesed tõesti põllupeal vagude vahel asju ajamas - see oli ikka kaua aega tagasi, ennem kui meile käimlate kultuur sisse toodi. Seda me ju ei kujutaks tänapäeva ette. Kanalisatsioonist ka seda õiget manti kokku korjata ei saa, seal palju igasugust muud kahjuliku kraami ka sees.
Igasugune sordiaretus on ju tegelikult GMO. Meil on lihtsalt tänapäeval tehnilised vahendid, et seda sordiaretust laboris kontrollitult ja kiiremini teha.
viimati muutis bugbrake 22.04.2022 15:07:06, muudetud 3 korda |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 14:58:03
|
|
|
SKG, asi ei ole allikates endis per se - asi on selles, et nad selekteerivad välja kitsalt tööstuse huvides oleva materjali + tõlgendavad seda äärmuslikult oma uskumuste toetamiseks.
Ka see infograafik on moonutatud tegelikkus, see ei kajasta pärispilti.
Kui sa loeksid teaduspõhist materjali teadlastelt, mida ma sulle viitan, siis sa mõistaksid seda.
Infograafiku osas piisab sellest, et vaadata keskendumist puhtale glüfosaadile, kuigi reaalsuses kasutatakse koosmõjuga kokteili, mille täielikku sisu isegi ei avaldata.
| rmc kirjutas: |
https://www.etis.ee/CV/Ulo_Niinemets , https://www.etis.ee/CV/Tsipe_Aavik/ , https://www.etis.ee/CV/Virve_S%C3%B5ber/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
| tsitaat: |
Nagu tõi välja Ülo Niinemetsa artiklisari1 ning millele viitavad ka paljud teadusartiklid, peidab glüfosaadi ohutuse hindamise protsess mitut väga suurt probleemi.17,18,19 Esiteks, pestitsiidide võimaliku toksilisusega seotud riskihinnangud põhinevad valdavalt tööstuse tehtud uuringutel, mis seab suure – ja glüfosaadi puhul ka kinnitust leidnud – kahtluse alla riskihinnangute tasakaalustatuse ja teadusliku sõltumatuse.2 Teine probleem seisneb selles, et katsetes analüüsitakse vaid puhta glüfosaadi mõju. Turustatavad glüfosaadipreparaadid sisaldavad aga veel lisaaineid, mis aitavad glüfosaadil paremini sihtorganismi jõuda, kuid mille võimalik koosmõju glüfosaadiga on riskide hindamisel jäänud täielikult tähelepanuta. Paljud tootjatest sõltumatud teadusuuringud on näidanud, et glüfosaadi keskkonna- ja tervisemõju võib olla suisa kordi väiksem kui glüfosaadi ja preparaadis olevate lisaainete summaarne koosmõju 20,21,22,23 Nii mõnigi glüfosaadiga koos kasutatavatest lisaainetest on osutunud toksilisemakski kui glüfosaat ise.24
2016. aastal keelustati ELis üks sellistest abiainetest, talloamiin, ning asendati teiste lisaainetega, mis peaksid võrreldes talloamiiniga olema oluliselt ohutumad. Paraku ei tundu ka alternatiivsed lisaained olevat elusorganismidele ohutud. Ühe värske uuringu kohaselt avaldas enamik vaadeldud glüfosaadi ning väidetavalt bioloogiliselt inertsete lisaainete kombinatsioonidest märkimisväärselt tugevamat tsütotoksilist ning organismide normaalset hormonaalset regulatsiooni kahjustavat mõju võrreldes glüfosaadiga.21 Teadustöö autorid tõid välja asjaolu, et mõnikord toote etiketil lisaainete olemasolu nende väidetava inertsuse tõttu üldse ei täpsustatagi. Ometi oli ostetud preparaadi kahjustavam mõju võrreldes puhta glüfosaadiga ilmselge. Ka meil aianduspoodides müüdavate glüfosaadipõhiste preparaatide koostisosade kohta ei ole alati võimalik täpset infot leida. Näiteks Roundup Quick sisaldab tootja infolehe kohaselt 1% glüfosaati (soolana), 94% vett ja 5% „vähese osakaaluga koostisosi“. Viimast aga ei täpsustata, kuigi 5 on kaalukas protsent.
Ühes hiljutises teadusuuringus tuvastati peaaegu kõikide analüüsitud glüfosaadipõhiste herbitsiidide koostisosade hulgas peale abiainete ka ootamatult kõrgetes kogustes raskmetalle.21 Koguselt leidus proovides kõige rohkem arseeni, vähemal määral koobaltit, kroomi, niklit ja pliid. Teadusuuringud, mille abil on püütud jõuda viimasel ajal Ameerika ja Aasia lõunaosa põllumajanduspiirkondades üha sageneva kroonilise neeruhaiguse (chronic kidney disease of unknown etiology) tekkepõhjusteni, peavad tõenäoliseks, et üks põhjusi võib peituda inimeste kroonilises kokkupuutes ühtaegu nii glüfosaadi kui ka raskmetallidega. Negatiivsed koosmõjud glüfosaadiga võivad avalduda isegi juhul, kui raskmetallide sisaldus joogivees on joogivee kvaliteedi piirväärtustest madalam.25, 26
Muret tekitavad ka võimalikud erinevate pestitsiidide üheaegsel kasutamisel avalduvad koostoimed, mida üldjuhul samuti riskihinnangutes ei käsitleta. Eespool mainitud Euroopa põllumuldade uuring näitas, et ligi 60% proovidest sisaldas erinevate pestitsiidide segusid 166 eri kombinatsioonis.12 Erinevate pestitsiidide koosmõju võib olla palju tugevam kui kummagi pestitsiidi mõju eraldi võttes.
Eesti teadlastega koostöös valminud uuringki näitas, et kahe pestitsiidi, seenemürgi ja putukamürgi, koostoime parasitoididele oli märkimisväärselt toksilisem kui nende kemikaalide mõju eraldi.27 Needsamad parasitoidid aitavad aga põllumehel kahjurputukate vastu võidelda, nii et pestitsiidikokteile kasutades võime elimineerida oma maastikest loodusliku kahjuritõrje võimalused. On uuringuid ka glüfosaadi ja teiste pestitsiidide negatiivse koosmõju kohta.28 |
|
Tahad öelda, et need teadlased ning nende viidatud teadlased valetavad või on nad ullikesed? Sest nende jutt on ristivastupidine sinu tööstusmeelse propagandaga...
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 15:07:32
|
|
|
| bugbrake kirjutas: |
rmc ma ei tea kui hästi on kaitstud mahepõllumajandus mõne loodusliku ikalduse eest? Näiteks kui mõnel aastal mõni kahjur või haigus korralikult põlde laastab siis on ikaldus majas. Mingeid kemikaale ju ei tohiks kasutada nende vastu - teoreetiline võimalus on ju selleks olemas. Kui ikka mahe siis mahe, las emake loodus teeb ikka oma töö. Kuidagi peab ju seda põldu ka efektiivselt väetama, kas tõesti jätkub seda õiget maavillast sõnnikut nii palju? No jaaa, vanasti käisid inimesed tõesti põllupeal vagude vahel asju ajamas - see oli ikka ennem kui meile käimlate kultuur sisse toodi. Seda me ju ei kujutaks tänapäeva ette. Kanalisatsioonist ka seda õiget manti kokku korjata ei saa, seal palju igasugust muud kahjuliku kraami ka sees.
Igasugune sordi aretus on ju tegelikult GMO. Meil on lihtsalt tänapäeval tehnilised vahendid, et seda sordi aretust laboris kontrollitult ja kiiremini teha. |
1) Rodale (teiste hulgas) väidab, et drastilistele mõjudele on mahetaimestik vastupidavam, mis on ka loogiline, sest tegemist ei ole mudeliga, kus kõik muu tapetakse ning sisuliselt "pilpa otsas" hoitakse täispumbatud üht organismi kurnatuse piiril toimetamas. Mahesüsteem peaks mõistliku implementatsiooni puhul toetuma laiapõhjalisele toimivale kooslusele. Kohati on seda kooslust vaja muidugi mõne spetsiifilisema asjaga turgutada, ent ma ei alahindaks loodust ja inimliiki sealhulgas niivõrd, et peaks võimatuks puhtamate alternatiivide toimimapanemist.
2) Looduslikumad viisid ei tähenda päris sekkumata jätmist - paraku on inimestel vaja oma eluviiside tõttu vaja teatud määral ikkagi loodust allutada, ent see ei peaks tähendama drastilist rõvedust, mis ringiga endale negatiivse mõjuna tagasi tuleb.
Küll ka väetamisega toime tullakse, ega see ei pea vaid ühekülgne olema ning inimrooja küll põldudele pigem lasta vaja pole, ravimijääke jne. leiame jõgedest jne. juba piisavalt.
3) Igasugune sordiaretus on pikas perspektiivis küll GMO, ent sordiaretusena tehtav kohanemispõhine organismi muundamine on hoopis muud kui X kohast A võtmine ja Y kohta B asemele asetamine. Peaks selge olema ja seeläbi otseselt ka tajutavad potentsiaalsed riskid... kiiremini ei ole alati paremini, tihtipeale justnimelt ei olegi. Ja "kontrollitult" puhul on taaskord tööstuse huvi igasugune valdkonna teadus jutumärkidesse teisendada, osaks enda müügitööst teha. Lisaks pöörduks avalikku sektorisse ja täiuslik torm ongi olemas.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 15:13:21
|
|
|
Juba see asjaolu, et enamus mahetootjad on GMO-vastased, naitab, et tegu on ideoloogiaga, mitte reaalse sooviga keskkonda säästa ja kasutada parimaid saadaolevaid tehnoloogiaid.
Kui GMO saaduste abil saab: suurendada saaki, vahendada maakasutust, vahendada veekasutust, muuta saak vastupidavamaks pouale, liigsele sademetele ja kahjuritele, vahendada pestitsiidide vajalikkust voi koguni kaotada vajadus jne.
Hirm GMO vastu tekib tavaliselt teadmatusest voi on vaarinfo onge mindud.
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 15:18:36
|
|
|
Olgu, mis on, ent asjaolu, et enda uskumustega vastuollu minevuse tõttu sa isegi emakeelset teaduspõhist teksti kaasmaalastest teadlastelt ignoreerid on kõige kõnekam.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 15:32:55
|
|
|
| rmc, ei ignoreeri, aga teaduslik konsensus omab suuremat kaalu kui sinu lingitud allikas. Ja see on nii ukskoik mis teemal.
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 16:11:57
|
|
|
Seda teaduslikku konsensust kujutad sa endale tööstuse ja tööstusmeelsete propaganda tõttu ette. Kui oleks teaduslik konsensus, siis ei oleks korralikku kogust päristeadust, mis selle tööstus"teaduse" ümber lükkab, ega ka selliseid arenguid:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
| tsitaat: |
| Pärast kirgi kütnud glüfosaadi kasutusloa pikendamise protsessi, millest annab detailse ülevaate üks eespool viidatud professor Ülo Niinemetsa artiklitest,3 otsustati 2017. aastal glüfosaadi kasutamist ELis lubada veel viieks aastaks, s.t kuni 2022. aasta lõpuni. Kasutusloa lõpp on seega juba ukse ees. Loomulikult ei oota glüfosaati tootvad ettevõtted , käed rüpes, kella kukkumist. Üheksast suuremast glüfosaaditootjast koosnev konsortsium, mille eesotsas on mõni aasta tagasi Monsanto omastanud suurkontsern Bayer, andis sisse taotluse kasutusloa pikendamiseks.15 Ametlik otsus glüfosaadi edasise saatuse kohta peaks langema pärast liikmesriikide ja Euroopa toiduohutusameti kommenteerimisringi 2022. aasta lõpus. Mõned ELi riigid on ka ilma Euroopa Komisjoni käsulaudadeta glüfosaadist loobumas. Luksemburgis hakkas 31. XII 2020 kehtima täielik glüfosaadi kasutuse keeld. Saksamaa on lubanud alates 2023. aastast glüfosaadi kasutusest loobuda, ja seda isegi juhul, kui kasutusluba peaks ELis pikendatama. Glüfosaadist loobumise otsus sai 2019. aastal Austria parlamendi heakskiidu. Prantsusmaa on astumas samme glüfosaadisõltuvusest vabanemise keerukal teel. Sloveenias on alates 2019. aasta oktoobrist glüfosaadikasutus avalikus ruumis, sh staadionid ja haljasalad, täielikult keelatud. Käesoleva aasta aprillist on seal keelustatud glüfosaadi kasutus taristute, sh autoteed ja raudteed, ümbruse taimestiku hävitamiseks.16 Milline saab glüfosaadi uue kasutusloa menetlemise protsessis olema Eesti esindajate seisukoht? |
Kui sind asi päriselt huvitab, siis roni välja oma kajatoast ja uuri asju päriselt. See, mida sa kasutad on kaugel teaduslikust meetodist teema analüüsimisel. Sujaoks kaalub "teaduslik konsensus" üle teadusmaterjali süvenemise. Ja ignoreerid ju selgelt materjali kui sa isegi viidatud osasid ilmselt läbi ei loe, saati siis veel viidatud materjali lugemisest (kokkuvõtted) või veel enam kokkuvõtetes olevate teadusviidete uurimisest rääkida.
Su info baseerub kallutatud allikate kokkuvõtetel ja usul, muud midagi.
Usu mida tahad, ent ära levita seda jama kui sa valdkonnast päriselt ei huvitu.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 16:15:16
|
|
|
Kallutatud joud ja propaganda, kole lugu, eksole. Nii lihtne ongi sildistada kui info ja allikad ei meeldi
Kui ulemaailmsed keskkonna ja terviseagentuurid oma ametlikku seisukohta, mis pohineb teaduslikul konsensusel, glufosaadi suhtes muudavad, muutub ka minu "uskumus".
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 16:56:09
|
|
|
Need minupoolt viidatud Sirbis oma kokkuvõtted avaldanud teadlased siis eksivad? Või valetavad?
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 17:07:19
|
|
|
| Ei seda ma ei arva, aga peaaegu igas valdkonnas on voimalik leida ristivastupidiseid andmeid. Siis taandub asi andmete kvaliteedile, rohkusele - kummale pole rohkem kaldu on, mida naitavad metauuringud, millest kujunebki konsensus. Kui on 50/50 siis tuleb edasi uurida ja rohkem andmeid koguda.
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 17:13:00
|
|
|
rmc Kui mingi haigus või kahjur üle käib mahepõllumajandusest siis jah, tõesti ei saa väita et kõik läheb hukka, sest ka looduslik valik võib toimuda ja kindlasti ka toimib aga see on pikaajaline protsess.
Näiteks mõne haiguse vastu ei teki ju residentsus kohe ühe aasta jooksul.
GMO ei tähenda, et seda ei kontrollita. Mingi kindla teatud omaduse saab küll selle abil kiiremini organismile külge pookida ja siis juba katsetusi teha ja kontrollida. GMO ei ole mingi kurjajuur.
GMO probleemid peituvad hoopis mujal, nimelt ärilises aspektis.
Mahepõllumajandusel on kindlasti oma koht aga ma jätkuvalt ei ole veendunud, et see sobib massiliseks ja suuremastaabiliseks toidu tootmiseks.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 17:45:16
|
|
|
Anti-GMO aktvisitid Greenpeace-st tegid tublit tood, et Aasias kuldset riisi ei saaks kasvatada. Akki veel ravitakse A-vitamiini puudulikkust, kel seda veel vaja /s
Ideoloogia, ei muud.
Philippines Approves GMO 'Golden Rice' For Commercial Production
https://www.barrons.com/news/philippines-approves-gmo-golden-rice-for-commercial-production-01627027507
| tsitaat: |
Ordinary rice, a staple for hundreds of millions of people particularly in Asia, produces beta-carotene in the plant, but it is not found in the grain.
"The only change that we've made is to produce beta-carotene in the grain," Reinke said.
"The farmers will be able to grow them in exactly the same way as ordinary varieties... it doesn't need additional fertiliser or changes in management and it carries with it the benefit of improved nutrition."
...
Golden rice was analysed by food safety regulators in Australia, the United States and Canada and was given the thumbs up, he said, but it has not been approved in these countries for commercial production.
It is also being reviewed by regulators in Bangladesh. |
GMO Drama: Philippines Approves Golden Rice, Greenpeace Demands Poor Children Go Blind Anyway
https://www.acsh.org/news/2021/07/30/gmo-drama-philippines-approves-golden-rice-greenpeace-demands-poor-children-go-blind-anyway-15701
| tsitaat: |
| Greenpeace argued that the commercialization of Golden Rice happened despite 'longtime opposition from Filipino farmers, scientists, consumers, health advocates, and environmental groups who have clamored for stricter regulatory systems for GM crops on the basis of the precautionary principle.' |
Ehk siis sisuliselt: "Meil pole mingeid toendeid, aga oleme selle vastu, just because.."
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 17:56:28
|
|
|
| SKG kirjutas: |
| Ei seda ma ei arva, aga peaaegu igas valdkonnas on voimalik leida ristivastupidiseid andmeid. Siis taandub asi andmete kvaliteedile, rohkusele - kummale pole rohkem kaldu on, mida naitavad metauuringud, millest kujunebki konsensus. Kui on 50/50 siis tuleb edasi uurida ja rohkem andmeid koguda. |
Mille alusel väidad, et nende andmed ei ole kvaliteetsed ning neid andmeid ei ole rohkelt?
| bugbrake kirjutas: |
GMO ei tähenda, et seda ei kontrollita. Mingi kindla teatud omaduse saab küll selle abil kiiremini organismile külge pookida ja siis juba katsetusi teha ja kontrollida. GMO ei ole mingi kurjajuur.
GMO probleemid peituvad hoopis mujal, nimelt ärilises aspektis.
Mahepõllumajandusel on kindlasti oma koht aga ma jätkuvalt ei ole veendunud, et see sobib massiliseks ja suuremastaabiliseks toidu tootmiseks. |
GMO ei tähenda muidugi, et seda ei kontrollita, ent ajalugu on näidanud ja näitab jätkuvalt, et kontroll on ärihuvide vastu üpriski nõrk. Pidevalt vehitakse "teadusega", kuidas ohtusid pole, kõik suurepärane on ja muidu hukka saadakse, ent mõne aja möödudes tunnistatakse, et alused olid vigased, asi oli halb ning suunatakse kohe uue "parim asi ever" suunas.
GMO puhul on "teadusega" probleem - need läbi viidud liiga lühikeses ajavahemikus ning liiga kitsa skoobiga - sisuliselt on tegemist hädavajaliku sammuga, et turule tulla, mistõttu teostatakse seda vastavalt eesmärgile, eesmärgiks turule tulla
Juba eelnev on äriline aspekt, entjah, GMO-viljeluse puhul on lisaks veel litsentseerimisest tulenevad probleemid, ent see ei ole ka kõik. Probleeme on ikka küllaga ning neid eitada on... tuimalt tööstuse "tõdede" kordamine.
Sa ei ole veendunud, et mahe sobib massiliseks ja suuremastaabiliseks toidu tootmiseks, sest...?
PS. Ma ei arva, et mahe peaks 1:1 asendama ogarintensiivses põllumajanduses "tavalist" (hetkel tavalist). Ma arvan, et põllumajandus peaks olema lokaalsem, väiksema mõjuga laiemaltki ning keskkonda paremini sulandatud.
See viimase kopika taga ajamine "efektiivsuse" nimel on absoluutselt ogar ja tegelikult kontraproduktiivne.
SKG, jagab nüüd üleolevalt ülbel toonil oma piinlikkuse leevendamiseks aastavanust tööstuse hüsteeriakülvi:
"Philippines Approves Golden Rice, Greenpeace Demands Poor Children Go Blind Anyway"
Väga madal tase.
EDIT: Keda Greenpeace-i päris-seisukoht huvitab, siis: https://www.greenpeace.org/southeastasia/publication/1073/golden-rice/
https://www.greenpeace.org/static/planet4-international-stateless/2013/10/08786be5-458-golden-illusion-ge-goldenrice.pdf
Greenpeace-i GMO-tööstuse vastane pikemaajalisem seisukoht "20 years of failure": https://www.greenpeace.org/static/planet4-international-stateless/2015/11/7cc5259f-twenty-years-of-failure.pdf
Veel:
https://www.greenpeace.org/international/press-release/6866/nobel-laureates-sign-letter-on-greenpeace-golden-rice-position-statement/
| tsitaat: |
From Washington University of St Louis’, The Source:
“As Stone and Glover point out, it is still unknown if the beta carotene in Golden Rice can even be converted to Vitamin A in the bodies of badly undernourished children. There also has been little research on how well the beta carotene in Golden Rice will hold up when stored for long periods between harvest seasons, or when cooked using traditional methods common in remote rural locations, they argue.” |
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 18:00:14
|
|
|
| rmc, mis motet on uldse kusida, kuna sinu jaoks on koik allikad "suurtoostuse poolt kallutatud husteeria ja propaganda"? Lihtne ignoreerimisviis muidugi.
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 18:01:38
|
|
|
rmc Mitte, et ma põhimõtteline mahepõllumajanduse vastane oleks aga näiteks GMO ja mahepõllumajandus omavahel siduda - sellel oleks jumet.
Kui inimene on põhimõtteline GMO vastane siis pole ju vahet kui pika aja jooksul see kontroll kestaks
viimati muutis bugbrake 22.04.2022 18:13:21, muudetud 2 korda |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 18:15:17
|
|
|
SKG, sa ju opereerid vaid ülbelt oma üleolekut demonstreerivate "kõiketeadjate" tööstusmeelseid süljelärakaid ning mõtled ise samamoodi - ega ei olegi mõtet küsida, vastus mul ju teada. :]
Tasakaalukad kohalikud teadlased on sujaoks ignoreerimiseks sobivad, kuna seda ülbet plärtsumist on piisavalt palju, et internet ummistada ning tuimalt oma uskumuste juurde jääda
bugbrake, nagu varasemalt ka ütlesin, siis ma ei väida, et GMO-suunal mõttekust poleks. Arvan, et selline asi oleks väga läbimõeldult, -uuritult mingites kohtades omal kohal, ent kahjuks GMO-tööstus seda ei soodusta.
Isegi selle vähese vajaliku uuringute teostamise üle vingutakse, nagu varasemalt viitasin:
| rmc kirjutas: |
GMO-de puhul on taaskord puudu hea teadus, mis näitab efekte generatsioonideüleselt, mis on kõige olulisem.
Samal ajal kurdavad su enda jagatud materjalides tööstuse esindajad, et peavad ohutuseks isegi seda vähest teadust tegema:
"One barrier that has kept the 2Blades Foundation or one of the universities involved in the project from commercializing the tomato themselves is the USDA’s expensive and complicated regulatory process for genetically modified crops. In order to commercialize the product, they would have to pay for a variety of tests to ensure that the product is safe for humans and the environment, which could cost millions of dollars. The huge expense it takes to get a GE trait approved — an average cost of $35 million, according to a 2011 industry survey — is one reason why most of the approved GMOs are commodity crops produced by large agri-businesses."
Ehk siis täpselt sama tuim ärihuvi domineerib, isegi vähegi ei käsitleta riske-ohtusid - ohutuse vastu suisa ollakse
See on ikka jätkuvalt hämmastav, kuidas "skeptikud" tihtipeale vaid ühe suuna osas skeptilised on ja teine, tööstuse poolt kenasti pakendatud suund neelatakse küsimusteta alla, korratakse "tõdesid", ilmselt skimmitakse tekste vaid uskumuste kinnitamiseks. |
Ahjaa, ühe asja mainin veel ära: GMO-de puhul on vaikimisi üks väga oluline puudus. Nende kasvatamisel saastavad nad non-GMO taimed, vastupidist ei juhtu.
Minuarust peaks see eos tähendama, et kui tahad oma GMO-sid viljeleda, siis teed seda nii, et on välistatud saastumine - sisuliselt tähendaks see kinniseid kasvatustingimusi.
Kas ei tundu absurd, et naaber võib su kasvatatava saastada ning sa võid selle eest boonuseks veel süüdistused kaela saada? ( 1) mis mahedat sa räägid end müüvat, puha GMO 2) mille alusel kasvatad meile kuuluvat omandit, ehk sa pole ju seemet ostnud ).
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 18:22:00
|
|
|
| bugbrake, kasutada tuleks parimaid tehnoloogiaid, vahet pole, kas see on mahe/organic, conventional, gmo vms, mitte lahtuda ideoloogiast. Kahjuks naturaal-aktivistide jaoks on selline ratsionaalne lahenemine vastuvoetamatu.
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 19:24:41
|
|
|
Parandan: kasutada tuleks muidugi parimaid tehnoloogiaid, ent see, et tehnoloogia parim on peaks olema ammendavalt selgeks tehtud, st. uurimustööd peaksid olema ärihuvidest võimalikult sõltumatud ning seejuures ärihuvi riski välistavad, ehk väga laia spektrit ning pikka perspektiivi arvestavad.
Selliste riskide puhul on õige rakendada ettevaatusprintsiipi, millele ka Greenpeace apelleeris.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 22:10:27
|
|
|
| Natuke raske seda uurimustööd tesotada kui anti-GMO aktivistid põlde hävitavad. Neile on tähtis ideoloogia, mitte teadus.
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 22:37:46
|
|
|
Ideoloogiaga on ikka tegu sinu puhul, kes olemasolevast teadusest ei hooli, isegi kui see on kaasmaalastest teadlaste poolt kaastööna valmninud:
| rmc kirjutas: |
https://www.etis.ee/CV/Ulo_Niinemets , https://www.etis.ee/CV/Tsipe_Aavik/ , https://www.etis.ee/CV/Virve_S%C3%B5ber/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
| tsitaat: |
Nagu tõi välja Ülo Niinemetsa artiklisari1 ning millele viitavad ka paljud teadusartiklid, peidab glüfosaadi ohutuse hindamise protsess mitut väga suurt probleemi.17,18,19 Esiteks, pestitsiidide võimaliku toksilisusega seotud riskihinnangud põhinevad valdavalt tööstuse tehtud uuringutel, mis seab suure – ja glüfosaadi puhul ka kinnitust leidnud – kahtluse alla riskihinnangute tasakaalustatuse ja teadusliku sõltumatuse.2 Teine probleem seisneb selles, et katsetes analüüsitakse vaid puhta glüfosaadi mõju. Turustatavad glüfosaadipreparaadid sisaldavad aga veel lisaaineid, mis aitavad glüfosaadil paremini sihtorganismi jõuda, kuid mille võimalik koosmõju glüfosaadiga on riskide hindamisel jäänud täielikult tähelepanuta. Paljud tootjatest sõltumatud teadusuuringud on näidanud, et glüfosaadi keskkonna- ja tervisemõju võib olla suisa kordi väiksem kui glüfosaadi ja preparaadis olevate lisaainete summaarne koosmõju 20,21,22,23 Nii mõnigi glüfosaadiga koos kasutatavatest lisaainetest on osutunud toksilisemakski kui glüfosaat ise.24
2016. aastal keelustati ELis üks sellistest abiainetest, talloamiin, ning asendati teiste lisaainetega, mis peaksid võrreldes talloamiiniga olema oluliselt ohutumad. Paraku ei tundu ka alternatiivsed lisaained olevat elusorganismidele ohutud. Ühe värske uuringu kohaselt avaldas enamik vaadeldud glüfosaadi ning väidetavalt bioloogiliselt inertsete lisaainete kombinatsioonidest märkimisväärselt tugevamat tsütotoksilist ning organismide normaalset hormonaalset regulatsiooni kahjustavat mõju võrreldes glüfosaadiga.21 Teadustöö autorid tõid välja asjaolu, et mõnikord toote etiketil lisaainete olemasolu nende väidetava inertsuse tõttu üldse ei täpsustatagi. Ometi oli ostetud preparaadi kahjustavam mõju võrreldes puhta glüfosaadiga ilmselge. Ka meil aianduspoodides müüdavate glüfosaadipõhiste preparaatide koostisosade kohta ei ole alati võimalik täpset infot leida. Näiteks Roundup Quick sisaldab tootja infolehe kohaselt 1% glüfosaati (soolana), 94% vett ja 5% „vähese osakaaluga koostisosi“. Viimast aga ei täpsustata, kuigi 5 on kaalukas protsent.
Ühes hiljutises teadusuuringus tuvastati peaaegu kõikide analüüsitud glüfosaadipõhiste herbitsiidide koostisosade hulgas peale abiainete ka ootamatult kõrgetes kogustes raskmetalle.21 Koguselt leidus proovides kõige rohkem arseeni, vähemal määral koobaltit, kroomi, niklit ja pliid. Teadusuuringud, mille abil on püütud jõuda viimasel ajal Ameerika ja Aasia lõunaosa põllumajanduspiirkondades üha sageneva kroonilise neeruhaiguse (chronic kidney disease of unknown etiology) tekkepõhjusteni, peavad tõenäoliseks, et üks põhjusi võib peituda inimeste kroonilises kokkupuutes ühtaegu nii glüfosaadi kui ka raskmetallidega. Negatiivsed koosmõjud glüfosaadiga võivad avalduda isegi juhul, kui raskmetallide sisaldus joogivees on joogivee kvaliteedi piirväärtustest madalam.25, 26
Muret tekitavad ka võimalikud erinevate pestitsiidide üheaegsel kasutamisel avalduvad koostoimed, mida üldjuhul samuti riskihinnangutes ei käsitleta. Eespool mainitud Euroopa põllumuldade uuring näitas, et ligi 60% proovidest sisaldas erinevate pestitsiidide segusid 166 eri kombinatsioonis.12 Erinevate pestitsiidide koosmõju võib olla palju tugevam kui kummagi pestitsiidi mõju eraldi võttes.
Eesti teadlastega koostöös valminud uuringki näitas, et kahe pestitsiidi, seenemürgi ja putukamürgi, koostoime parasitoididele oli märkimisväärselt toksilisem kui nende kemikaalide mõju eraldi.27 Needsamad parasitoidid aitavad aga põllumehel kahjurputukate vastu võidelda, nii et pestitsiidikokteile kasutades võime elimineerida oma maastikest loodusliku kahjuritõrje võimalused. On uuringuid ka glüfosaadi ja teiste pestitsiidide negatiivse koosmõju kohta.28 |
|
Kui sa oleksid sellest valdkonnast päriselt huvitatud, siis huvitaksid sind selgelt ka potentsiaalsed kahjulikud mõjud
See "anti-GMO aktivistide poolne põldude hävitamine" korraliku teaduse takistusena on muidugi naeruväärne, tuim GMO-äärmuslaste sõim teistsuguste poole :]
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 22:47:19
|
|
|
rmc, ma ei ole glüfosaadi ega ühegi teise sünteetilise pestitsiidi miinuseid eitanud ega ürita neid ka ignoreerida. Ma ei saa aru, miks sa seda õlgmehikest ehitad? Sinu postitused muutuvad aina enam ad hominem. Püüa teemat adresseerida, mitte minu isikut.
Järjekordne..
| tsitaat: |
| By exaggerating, misrepresenting, or just completely fabricating someone's argument, it's much easier to present your own position as being reasonable, but this kind of dishonesty serves to undermine honest rational debate. |
https://yourlogicalfallacyis.com/strawman
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 22:50:39
|
|
|
SKG, siit ja edasi kaitsed Roundupi, seega Glüfosaati (kuigi oluline on koostise koostoime, sh. tootja varjab täielikku koostist isegi :]) ja ignoreerid täielikult püstitust, mis räägib sellega seotud ohtudest, sh. eestikeelset eesti teadlaste kokkuvõtlikku materjali, mille hulgas ka eestlaste kaastööna valminud teadus.
Õlgmeest peksid sa viimati siin: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11045269#11045269
Olen sinu sellisele tegevusele eelnevalt veel viidanud :]
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
23.04.2022 00:23:37
|
|
|
rmc, mul ei ole vaja Roundupi kaitsta, küll aga ei ole okei, selline hirmutustaktika. Populaarne peksupoiss.
viimati muutis SKG 23.04.2022 00:31:29, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
23.04.2022 00:34:53
|
|
|
| SKG kirjutas: |
| rmc, mul ei ole vaja Roundupi kaitsta, küll aga ei ole okei, selline hirmutustaktika. |
Justnimelt Roundupi ja Glüfosaati ~süütuks asjaks sa siin kaitsnud oled.
Kus näed muidu hirmutustaktikat? Tasub peeglisse vaadata, sa hirmutad siin pidevalt kõiki "pseudoteaduskollidega" loodushoolijate poolelt - õlgmees, selgelt.
Minu tekst räägib teaduspõhiselt potentsiaalsetest ohtudest ja ebaadekvaatsetest käsitlustest-teguviisidest.
Või sa nimetad näiteks toda Sirbi sarja (mida sa ignoreerinud oled) hirmutustaktikaks?
BTW. mingit kasu ka, polnud seda teemat väga pikalt uurinud ja see teise lingi taga olev .pdf oli isegi päris okei lugemine.
Tooks välja:
"Kuldse riisi" katsed viidi läbi tavainimeste tasakaalustatud dieediga, kuhu oli lihtsalt seda riisi lisatud, st. seal, kuhu seda tegelikult surutakse, ei pruugi sellest kasu olla, sest puudub toetav dieet, nt. rasvad, mille abil toitained omastatavaks muutuvad.
Lisaks ei olnud nendel inimestel selliseid toitaineteprobleeme nagu "sihtgrupil".
2012. aastal Hiinas läbi viidud katsete käigus ei toideti lapsi GM-riisiga ja neid ega vanemaid sellest ei teavitatud :]
Ehkjah, tüüpiline intensiivtööstuse "tulemus on teada, vormistame nüüd "teaduse" ära" teguviis.
Mis mujaoks täiesti uus oli: liigiaretamisega tehakse sarnast asja nagu GMO-dega, Biofortification nimetuse all on HarvestPlus kaubamärgi all juba Zambias beeta-karoteeniga rikastatud mais eelmiseks kümnendiks kasutusel. (NB! Biofortification-i alla liigitatakse ka "kuldne riis", ent HarvestPlus teeb ilma GMO-nduseta sama asja).
https://www.harvestplus.org/about/projects/
https://www.harvestplus.org/home/crops/
FAQ-st tuleb välja, et nad ei ole GMO vastu, ent ise seda suunda ei arenda, kuna tavaaretusega on lihtsam ning ühtlasi ei ole nende ärimudelis vajadust iga kord uus seeme osta. Selgusetu on, kas nende taimed "reostavad" klassikalisi liike või ei: https://www.harvestplus.org/biofortification-hub/faqs/
Sesmõttes tihtipeale ikka midagi kasu ka lahmijatest ja biased-käsitlejatest, et lisaks selliste retoorikale ja "sisule", leiad tihti ka head lisainfot valdkonna kohta.
Ma üldiselt ei ole eriline Greenpeace-i groupie, jmt., ent nende materjal on toonilt ikka hoopis konstruktiivsem ja objektiivsem-sisulisem kui siin jagatud ülbe ja üleolevalt tõmblev tööstusmeelne käsitlus.
Kolmandast viitest (sirvisin ülaosa kuni selleni kiirelt, ei lugenud läbi):
"a regional comparison shows that Western European countries have achieved higher
average maize yields per hectare than the predominantly GM maize systems in the US, and Western
Europe has also outperformed Canada’s GM rapeseed yields, suggesting that under similar conditions,
the package of non-GM seeds and crop management practice in Western Europe is more conducive
to driving yield gains than GM systems14"
Etjah, kogu see teema on väga huvitav ja mitmetahuline - suisa patt oleks end ühte äärmusesse sulgeda
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
23.04.2022 00:59:35
|
|
|
Päris värske.
Analysis of the top seven risks of genome-edited crops finds that the scientific risks are comparable to those of accepted, past and current breeding methods. We recommend that policies are made and social license is granted to support the use of genome-editing technologies and genome-edited crops to help improve the livelihoods of smallholder farmers and LMIC populations in general. As regulatory, trade and intellectual property frameworks, and social license, are currently being discussed and decided, the time for action by policy makers and society is now, to ensure that the best that science can offer contributes to equity and is not available only to the privileged
Genome-edited crops for improved food security of smallholder farmers
https://www.nature.com/articles/s41588-022-01046-7
---
Kokkuvõttev uuring.
Myths and Realities about Genetically Modified Food: A Risk-Benefit Analysis
https://www.mdpi.com/2076-3417/12/6/2861/htm
| tsitaat: |
| The development and consumption of genetically modified (GM) crops are surrounded by controversy. According to proponents, only molecular biology approaches and genetic engineering tools are realistic food shortage solutions for the world’s ever-growing population. The main purpose of this study is to review the impact of GM products on human, animal, and environmental health. People still reject GM crops not only because of safety concerns, but also for moral reasons. Toxicity, allergies, and possible horizontal gene transfer (HGT) to the environment or to other species have been associated with the marketing of GM products. Moreover, the scarce data available about the long-term implications of using GM crops is another opponent concern. Nevertheless, science has evidenced no harm from GM crops use to date but has, instead, reported several benefits that result from their commercialization, such as economic, environmental, and health benefits for the general public. Legislation and policies about GM product labeling standards are being discussed. To overcome emerging food security challenges, considering quality scientific information is essential rather than leaving the issue and merely moving toward moral discussion. Hence, a risk–benefit analysis is necessary. |
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
23.04.2022 02:01:40
|
|
|
SKG jagatud artiklitest tundub esimene nagu tööstus iseennast kiitmas... autorid:
https://www.cimmyt.org/people/kevin-pixley/ "His current research includes: 2) The use of novel breeding tools, especially gene editing, to complement traditional breeding techniques" HarvestPlusi tegelane algselt - mingiaeg hakkasid Sygentaga kostööd tegema: https://www.syngentafoundation.org/dr-kevin-pixley
https://prabook.com/web/robert.paarlberg/1919848 " Robert L. Paarlberg is a professor at Wellesley College and Associate at the Weatherhead Center for International Affairs at Harvard University, and advisor to Monsanto. "
https://www.chicagotribune.com/news/sns-wp-blm-monsanto-0c06199a-692b-11e5-bdb6-6861f4521205-20151002-story.html "Monsanto Co.'s undisclosed recruitment of scientists from Harvard University, Cornell University and three other schools to write about the benefits of plant biotechnology is drawing fire from opponents." "Two of the authors, Peter W.B. Phillips, a professor at the University of Saskatchewan, and David Shaw, chief research officer at Mississippi State University, didn't immediately respond to messages seeking comment."
https://www.zoominfo.com/p/Inez-Slamet-loedin/2520945702 "Inez Slamet-Loedin’s role in IRRI is Cluster Trait & Genome Engineering Leader"
https://www.cimmyt.org/people/kanwarpal-s-dhugga/ "Kanwarpal Dhugga is a principal scientist specializing in biotechnology, specifically editing genes for disease resistance in maize and wheat in collaboration with DowDuPont, a company that has pioneered this technology in plants."
https://link.springer.com/book/10.1007/978-3-030-50991-0#about "He {Hugo Campos} has worked at Pioneer, a Dupont Company and Monsanto as a Research Fellow."
https://www.cgiar.org/neal-gutterson/ "Neal joined DuPont Pioneer in 2014. After DuPont merged with Dow, he was named Senior Vice President and Chief Technology Officer of the combined entity’s agriculture division, which was subsequently spun off and renamed Corteva Agriscience." "Mendel Biotechnology"
Ülesehitus ja ülimuretu ja soodus esitus olid tugevad red flagid, rahastuse osa samuti, siis isikute tegevust ja seega hoiakuid, tausta, huvisid, jne. uurides sai kinnitust asi. Seejuures on huvitav, et esimene ja viimane olid põhilised koostajad. Tõenäoliselt viimane oli tööstuse poolt peamine algataja, esimene pandi veidi mitte nii läbipaistvaks juhiks, tööstuse tegelane liigutati mugavalt lõppu.
On mingeid adekvaatseid argumente ka, sh. NB! üldteada ja enim esiletõstetud potentsiaalsete probleemide osas?
Su viidatud tekst on tuim PRopaganda, ühegi põhjenduse-argumendita.
Palistatud klassikalise "aitame nõrgemaid" tearjerkeriga...
Vahepeal oled teise lingi ka siia pannud, mis tundub samasugune. Ei hakka seda pikemalt üle käima, küsin lihtsalt, kas nende järelduste aluseks on uurimustööd, mis hõlmavad endas generatsioonideülest mõju, st. mitme generatsiooni pikaajalist jälgimist? Kui ei, siis on tegemist sisuliselt vanade "tõdede" reprodutseerimisega :]
EDIT: endiselt on tähelepanuväärne su Modus Operandi - potentsiaalseid probleeme ja püstitusi, mis panevad su uskumused proovile, ignoreerid tuimalt, arutada nende üle ei taha - leiad jagamiseks kohe ümmargused ja mittemidagiütlevad loosunglaused, mis on hästiseeditavalt pakendatud selle asemel, et sisuliselt asjade üle arutleda.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
 |
laurx
HV Guru

liitunud: 25.03.2004
|
23.04.2022 06:43:08
|
|
|
Kumb on "parem" - kas süüa gee emm oo riisi või putukamassi?
_________________ Kontrollitud ja arvega sülerid: https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi ka akut, klaviatuuri.. kiireim viis on helistada 5213582 |
|
| Kommentaarid: 1156 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
4 :: |
0 :: |
724 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|
| lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|