praegune kellaaeg 15.06.2025 12:59:57
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 5 ] |
Pigem jah |
|
5% |
[ 3 ] |
Pigem ei |
|
16% |
[ 9 ] |
Kindlasti mitte! |
|
69% |
[ 39 ] |
|
hääli kokku : 56 |
|
autor |
|
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 00:33:17
|
|
|
ahoioi,
vanaemaaed.ee/seemned "Paljude inimpõlvede jooksul on meie ilmaoludega kohanenud ja aretatud sordid taandunud uute kultuursortide ees. Minu kogemused on näidanud, et nii mõnigi lõunapoolsetes riikides kasvatatud liik-sort Eesti kliimaga hakkama ei saa. Taimed peavad vastu vaid ühe hooaja ning nii tuleb iga kevad nii mõnigi neist välja vahetada. Vanad taluaia taimed on aga sama sitked nagu meie vanavanemad - ei võta neid ussi- ega püssirohi."
_________________
 |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 00:39:21
|
|
|
rmc kirjutas: |
SKG kirjutas: |
Vahet pole, kas tegu on nn. "naturaalse" voi sunteetilise tootega, see ei naita mitte midagi ohutuse ega ka keskonnasobralikkuse kohta. |
Küsimus on selles, kas sujaoks ei ole vahet toodetel a) looduslikult esinev ekstrahheering vs. b) keemiatööstuse analoog
& mille alusel ütled, et mahemärgis on tuim gimmick ja saan aru, et seda Iirimaal spetsiifiliselt? |
Loomulikult on vahe ja need 2 ju ei asenda täielikult teineteist? Pidasin silmas pestitsiide siiski.
Kui mõlemilt poolt erandid välja jätta.. sest mahetoodang ise pole parem kui konventsionaalne saadus ja tootmisprotsess pole keskkonnale parem.
Kui ma elaks Itaalias, siis mul ei oleks põhjust vahatatud apelsine ja sidruneid osta. Kuna aga elan põhjapool ja tarneteekond on pikk, siis minu jaoks on tähtis, et saadus säiliks hästi, mitte ei läheks peale ostu kodus kohe hallitama. Seega eelistan kindlalt non-organic sidruneid ja apelsine. Mahetooted on vahatamata ja lähevad juba transportides või poeletil kiirelt hallitama. Samuti ei toeta ma sellega raiskamist. Lihtsalt üks näide elust enesest.
All on palju head lugemist-kuulamist sel teemal, kui huvitab.
Organic vs. Conventional Agriculture
Organic agriculture provides no benefits whatsoever over science-based farming.
https://skeptoid.com/episodes/4166
Organic Food Myths
It's marketed as a revolution in health and the environment, but it's better described as a counterproductive fad
https://skeptoid.com/episodes/4019
Environmental Working Group and the Dirty Dozen
This company's annual press releases are intended to frighten you into buying organic.
https://skeptoid.com/episodes/4623
_________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines." |
|
Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 01:21:38
|
|
|
SKG, OK @ pidasid kitsalt pestitsiide silmas, üritan sust aru saada.
Sa siis arvad tõsimeeli, et nõgeseleotis ja Roundup on sama hullud või, mida sa silmas pead?
1) mu kogemuse järgi on mahetooted üldiselt maitsvamad, ent meil Eestis on asi ka selles, et mahetooted on premium, samas kui muude toodete osas oleme endiselt kehvema kvaliteediga asjade tarbijad, st. nt. Soomes-Rootsis sellist kvaliteeti ei näe nagu meil... sh. pole meil ühegi keti poes ebatavaline vaatepilt hallitavad viljad POES LETIS, st. tavaviljad :]
2) see, et konventsionaalne saadus ega tootmisprotsess keskkonnale parem pole, on minuarust su väärtõlgendus - kui mahetoodang on vahatamata, on see juba eos parem nii tarbijale kui ka keskkonnale - pritsitakse igast räigustega ka säilimise huvides
3) ma ei saa aru kui kiiresti sul sellised hästi vastupidavad tooted nagu apelsinid-sidrunid hallitama lähevad kui mahedad ostad?
raiskamist toetad sa tavatooteid ostes mõnuga - seda võid näha nt. https://jupiter.err.ee/1229758/homme-saabub-paradiis
See, mida sa allpool jagad on täpselt kitsa vaate ja analüüsivõimekusega materjal, samade mantrate korrutamine. Ei viitsi pikemalt vaielda, seega võtan igaühest ühe lõigu kiirelt välja:
"Don't get me wrong — I think fertilizer is a fine use for post-consumer waste. It's certainly better than putting it into a landfill. I'm completely in favor of using all of our restaurant waste, cow manure, or whatever we have in as recyclable and sustainable a way as is practical; and I can't think of a better use than fertilizer. Unfortunately we don't have nearly enough high-quality organic waste to satisfy a meaningful percentage of our food production needs, and developing countries have even less or even none at all; so we're going to need to continue to supplement with sustainably-derived synthetics. Why do so many people consider this immoral? I don't know."
Tundub bullshit, ma pakun, et Läänes on piisavalt biojäätmeid.
"Sustainably-derived" synthetics on ilmselge marketing termin, rääkimata sellest, mida selle sünteetika kasutamine edasise osas tähendab.
Taaskord on üpris jabur, et "vastaste" puhul nähakse igalpool tonti, enda jamade puhul null.
"Organic food is a conventional food crop (genetically exactly the same plant variety as the regular version) but grown according to a different set of standards. In this sense, organic food is really the same thing as kosher food. The food itself is identical, but it's prepared in such a way to conform to different philosophical standards. Just as kosher standards are defined by rabbinical authorities, the USDA's National Organic Program sets the requirements for foods to bear a "certified organic" label. Basically it forbids the use of modern synthetic fertilizers and pesticides in favor of organic equivalents, and for animals it requires that they have not been kept healthy through the use of antibiotics. There are other rules too, and the basic goal is to require the use of only natural products throughout the growth, preparation, and preservation stages. "
1) see on hea, et tõenäoliselt GMO-de propageerija sellist geneetilise identsuse iba ajab... rääkimata sellest, et ei ole oluline vaid geneetiline koostis, vaid ka keemiline koostis ning lisaks keemilisele koostisele ka päritoluline, st., millist päritolu osised on - sel on mõju, ent seda ei taheta väga mõõta (kuigi on võimalik vahet teha, isegi kui põhioas keemiline koostis 1:1 sama , umbes sama nagu nt. veeanalüüsi puhul, leiad seda, mida otsid)
2) kogu selle teksti ülesehitus on nii üleolev, et on ilmselge, mistõttu suudab inimene näha vaid iseenda versiooni üliõigsust ja kõik teine on jama - selgelt keiss, kus inimene kujutab end nii targaks, et ei mõista kui vähe ta aru saab... klassikalised suurtööstusmeelsed alternatiiviskeptikud
3) "healty through the use of antibiotics" wow - väga lahe ... antibiootikumid on nii head, et pidevalt tekib uusi resistentsusi ja resistentseid patogeene, mille vastu võideldakse uute mürkidega, et siis taas sama probleemini jõuda... facepalm
"Fundamentally, the Dirty Dozen list exists to steer you toward organic alternatives, which EWG openly states. This is completely fallacious, because it suggests that organic produce is free of pesticides. Nothing could be further from the truth. There is nothing in organic certification prohibiting the use of pesticides, herbicides, and fertilizers; only their source. Organic crops require the same chemical applications as conventional crops; and substantially more chemicals than genetically modified crops, as those are naturally resistant to the pests for which organic crops require large applications of pesticides. But you'll never hear this from the EWG; they rely on the mistaken belief many consumers have that organic crops are grown without chemicals."
Nagu öeldud on mahetoodangut väga varieeruvat - on väga edukalt ka keemiavabat tootmist, rääkimata sellest, et keemial ja keemial on vahe, milles point ongi. Ka on see sisuliselt õlgmehe peksmine, sest keegi ei väida, et mahedas ei kasutata seda, mida seal võib kasutada. "substantially more chemicals" on muidugi tore, sest enamasti mõõdetakse koguseid, mitte kangust, mõju - meil ka siin margus ameerikas räägib koguaeg, kuidas mürkide kogused vähenevad, samas on mürgid aina kangemad ning jäägid pinnases samuti, kuigi kogused vähenevad :]
GM-cropsi puhul on veel lisaks see, et kui on nt. "Roundup Ready", siis neid kallatakse Roundupiga mõnuga üle, tavataimed samal ajal sureks ammu juba maha .
Täielikult ignoreeritakse seda, et mahesektor liigub aina suurema puhtuse poole ning reaalsuses on võimalik kasutada loodust looduse vastu, hoidmaks tasakaalu, mida soovitakse. Põhimõtteliselt on peateesiks see, et kui on lubatud keemiat, siis ilmselgelt ju ka kasutatakse kõike ja kui juba kasutatakse, siis ei ole vahet, kas tavaline või maheteemades lubatu, seega tegelt pole üleüldse vahet.
Ainuke asi, et igalpool tulevad lõpuks samad faktid välja - kogu "teaduspõhise" (st. suurtööstusmeelse) propaganda aluseks on kitsa fookuse ja lühikese perspektiivi propaganda-teadus, mille eesmärk on sulaselgelt müüki teha.
Samal ajal sa ignoreerid absoluutselt aastakümneid kestnud ja end tõestanud teadust: https://rodaleinstitute.org/science/farming-systems-trial/ & https://rodaleinstitute.org/wp-content/uploads/fst-30-year-report.pdf
EDIT: see "skeptik" (ehk oma vaid teatud valdkonna "tõdesid" tõena tunnistav isik, mitte päris skeptik, kes ka iseenda "poole" osas skeptiline olema peaks) tundub ehe "mittekunagieksija": https://rationalwiki.org/wiki/Brian_Dunning#Inverse_stopped_clock
Ilmselgelt ei ole selline inimene tõsiseltvõetav.
_________________
 |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
22.04.2022 04:42:24
|
|
|
Lahe demagoogiline jama käib ikka.
Keemia vaates ei ole sellist asja nagu mahe ja sünteetiline olemas. Neid ei ole võimalik eristada. See mis on mahe või ei ole on kokkuleppeline ja lävendeid liigutatakse poliitilise suva järgi nii nagu vaja
Kõik, mis on aine algkoostisest erinev on juba sünteetiline. Ka evolutsiooniline sekkumine (nn "naturaalne teke") on sünteetiline. Isegi fotosüntees on sünteetiline
Seega ei ole vaja kärbseid pähe ajada, et "mahe" oleks justkui keskkonda säästvam või kuidagi parem. Mahe on lihtsalt mahe, sest nii on kokku lepitud. Muud vahet pole. See, miks kasutatakse laialdaselt intensiivpõllumajandust on hoopis teistel põhjustel, kui keskkonna saastumine. Keskkonna saastumine toimub igal juhul, vahet pole on mahe või mitte. Iga liigi dominatsioon (inimesed) tekitab koormuse keskkonnale ning tekitab hälbeid.
_________________ Rakvere parasiit |
|
Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 06:25:33
|
|
|
Rasmus
Või kui räägitakse, et looduslik ja mittelooduslik. Kustkohast see mittelooduslik tuleb?
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
22.04.2022 10:00:09
|
|
|
ahoioi kirjutas: |
rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi.
rmc kirjutas: |
netcat, mõned aastad kirsstomateid kõrvuti chillide ja salatiliste jmt.-ga linna ligidal rõdul. Mõned aastad palju erinevaid kultuure maal (kasvuhoonet polnud, seega tomatit-kurki ei hakanud jebima), kõik mahe. Samas maal polnud see minu peafookus, olin pigem abiks.
Kas sa oma kasvatatud taimede seemnetest uut generatsiooni ka kasvatanud oled?
|
Ainult otsekülvi lillede puhul. Nagu ma ütlesin, mul ei ole häid tingimusi istikute ettekasvatuseks ja tavaliselt tähendab see suurt hulka raisatud aega ja vaeva mis lõppeb kehvema tulemusega kui ma istikuid ostes saan. Ube ja herneid võiks ju ka kõrvale panna, aga need õnnestuvad nii või teisiti nagunii alati.
rmc kirjutas: |
BTW. sa kasvatasid avamaal? Iga aasta samas kohas samu asju?
|
Ma ei ole kunagi avamaal samas peenras teist aastat samu asju kasvatanud (maasikamaa välja arvatud muidugi). Pole ka tegelikult teiste maas kasvavate taimedega olnud selliseid probleeme. V.a. fakt, et ühtki ristõielist ei saa kasvatada, sest maakirbud söövad nad ära. Lihtsalt täiesti. (ei ära küsi tõrjetaimede, leotistega pritsimise jne kohta, seda kõike on proovitud). Ja kuna mittemahedalt ma ei taha neid kasvatada, siis ma lihtsalt üldse ei kasvatagi neid. Aga see ei ole näiteks lahendus kõigile.
Tomatid olid esimest korda avamaal (seni olen alati kasvuhoones pidanud), täiesti uues täiesti uue karkassi ja värske mullaga kõrgpeenras, varjatud täiesti uue kattelooriga, mitte ühegi tomatiga haigusi jagava taime lähedal, peenar rajatud platsile kus enne ei kasvanud mitte midagi peale muru. Ma saan aru küll, kuidas sa õigustusi otsid et miks nad haigeks jäid aga vot näed. Isegi lohakalt pestud ja kehva õhutusrežiimiga kasvuhoones (mõni aasta juhtub ikka) ei ole kunagi sellist katastroofi olnud, et üheltki taimelt ei saa hooaja lõpuks vilja. Üldiselt ma olen sedasorti inimene kes uue asjaga alustades kõigepealt loeb manuali ja siis alles hakkab peale, niiet sul ei ole mõtet urgitseda rohkem selle teema kallal et "kas seda ja kas toda". Jah, kõik on proovitud ja kui miski on untsu läinud siis sellest kõigest hoolimata. Ja viimase 10 aasta kogemus ütleb, et mahesortidega läheb rohkem untsu kui "tööstuslike" seemnetega, ja ilma taimekaitsevahenditeta toimetamine on kordi raskem ja toob vähem saaki, nii kurb kui see pole. Kindlasti on kusagil mõni selline õnnis eraldatud kohake, kus vähemalt esimestel aastatel kasvab kõik ilma kahjurite ja haigusteta näppugi liigutamata - seni kuni need kusagilt naabrusest sinuni jõuavad, ja siis hakkab sul lõbus. Ise ka seda kogenud, nii ilutaimedega kui muidu. Maasikad näiteks, kasvasid probleemita niiet ei jõudnud ära süüa, siis jõudsid kohale õielõikajad ühel aastal ja pärast seda on igal aastal küsimus, et kas inimesele üldse midagi enam jääb. Lõpuks likvideerisin kogu maasikamaa nende pärast.
viimati muutis netcat 22.04.2022 10:34:41, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
22.04.2022 10:08:56
|
|
|
netcat kirjutas: |
ahoioi kirjutas: |
rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi. |
kui ei maitsenud, siis järelikult olid maitse ja nimi omavahel kooskõlas ja see sort ongi dekoratiivtaimeks mõeldud
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
Winterwind
One

liitunud: 19.05.2002
|
22.04.2022 10:16:02
|
|
|
Mingeid rohelisi olen ka kasvuhoones mõned aastad kasvatanud, need on küll söögiks väga head olnud.
|
|
Kommentaarid: 1009 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 10:19:47
|
|
|
rmc, nogeseleotis? Roundup on aarmiselt efektiivne ja tootav vahend, mida ei saa aga oelda paljude "naturaalsete" pestitsiidide kohta. Millest tulenevalt on vaja ka suuremaid koguseid sarnase efekti saavutamiseks kui see uldse voimalik peaks olema.
Sul tundub olema mingi hirm, ma ei tea kas see tuleb teadmatusest, aga selliste laetud valjendite ("murgid", "keemiline", "sunteetiline" jne) kasutamine paratamatult naitab seda.
Veelkord - palun too moni peer-reviewed uuring, mida too Rodal on publitseerinud. See ei ole teadus, ei maksa segi ajada. Need vaited seal lehel pole tosiseltvoetavad.
rmc kirjutas: |
see "skeptik" (ehk oma vaid teatud valdkonna "tõdesid" tõena tunnistav isik, mitte päris skeptik, kes ka iseenda "poole" osas skeptiline olema peaks) tundub ehe "mittekunagieksija" |
Jajah, selleparast ta votabki arvesse tagasiside ja korrigeerib oma vigu pidevalt, kuna on "mittekunagieksija": https://skeptoid.com/episode_guide.php?cat=16
Levinud vote.
https://springhole.net/logical-fallacies/attack-the-source.htm
_________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines."
viimati muutis SKG 22.04.2022 10:33:07, muudetud 3 korda |
|
Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
tagasi üles |
|
 |
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
22.04.2022 10:21:10
|
|
|
netcat kirjutas: |
ahoioi kirjutas: |
rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi. |
"Kadeduse roheline" ju täiesti olemas.
http://media.voog.com/0000/0046/2979/files/Tomati%20seemned%202022%20Kevad.pdf
Pole küll ise kasvatanud, aga eelmisel aastal kirju ja kiduussikindel olid maas, ilusad suured kartulid kasvasid.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
netcat
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.01.2010
|
22.04.2022 10:42:36
|
|
|
ahoioi kirjutas: |
netcat kirjutas: |
ahoioi kirjutas: |
rmc kirjutas: |
Peaks ühtedelt tuttavatelt küsima, kas meil ka kuskil kohalike põlissortide friikide klubi on nagu mujal kohati on... inimesed, kes võitlevad monogeensuse vastu + säilitavad põlisliike. Arvata on, et kahjuks on meil paljud välja surnud, ehk pikk-pikk aretustöö on raisku läinud..
|
"Hiiumaa rohelise" asemel oleks pidanud kasvatama "Kadeduse rohelist" koos "Kihnu kirju" ja "Jaapani kiduussikindlaga", siis poleks mädanema läinud. Panen varsti maha, vaatan kuidas tänavu kasvab.
http://www.vanaemaaed.ee |
Ma ei tea, kas sa teed osade nende nimetuste osas nalja või mitte, aga "Green Envy" nimeline tomat on mul olnud kasvumajas üks aasta tõesti. Kasvas ilusti, ei maitsenud, peamiselt dekoratiivsed omadused salatis. Uuesti ei proovi. |
"Kadeduse roheline" ju täiesti olemas.
http://media.voog.com/0000/0046/2979/files/Tomati%20seemned%202022%20Kevad.pdf
Pole küll ise kasvatanud, aga eelmisel aastal kirju ja kiduussikindel olid maas, ilusad suured kartulid kasvasid. |
Äh, sa räägid kartulitest.
Jah, kirjelduse järgi see "kadeduse roheline" on seesama Green Envy. Ainult minul ta küll eriti magus ei olnud. Ilus näeb välja küll
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 12:41:02
|
|
|
Rasmus kirjutas: |
Lahe demagoogiline jama käib ikka.
Keemia vaates ei ole sellist asja nagu mahe ja sünteetiline olemas. Neid ei ole võimalik eristada. See mis on mahe või ei ole on kokkuleppeline ja lävendeid liigutatakse poliitilise suva järgi nii nagu vaja
Kõik, mis on aine algkoostisest erinev on juba sünteetiline. Ka evolutsiooniline sekkumine (nn "naturaalne teke") on sünteetiline. Isegi fotosüntees on sünteetiline
Seega ei ole vaja kärbseid pähe ajada, et "mahe" oleks justkui keskkonda säästvam või kuidagi parem. Mahe on lihtsalt mahe, sest nii on kokku lepitud. Muud vahet pole. See, miks kasutatakse laialdaselt intensiivpõllumajandust on hoopis teistel põhjustel, kui keskkonna saastumine. Keskkonna saastumine toimub igal juhul, vahet pole on mahe või mitte. Iga liigi dominatsioon (inimesed) tekitab koormuse keskkonnale ning tekitab hälbeid. |
Ei ütleks, et ma demagoogiline olen - sinu tekst küll. Et põhimõtteliselt on fotosüntees ja petrokeemiasünteetika sama juba... see on miskit uut :]
Tahad öelda, et vähesel määral töödeldud looduslik materjal on sama petrokeemiatööstuse toodanguga?
Tahad öelda, et keskkonna saastumine = keskkonna saastumine, st. intensiivsusel ja saaste iseloomul ei ole vahet?
Samast sabast kohe ka bugbrake-le - saan aru, et klassikalise poliitjura tõttu, mis muuhulgas on ära sogastatud ka (suure/intensiivse) tööstuse sekkumise läbi, on vb. veidi keeruline aru saada, ent üldiselt peaks ju olema arusaadav, et nt. seened on looduslikud, töödeldud seened on ka looduslikud (mingist piirist läheb töötlus muidugi juba kosmosesse ja seentest saab teha tehistooteid), ent keemiatööstuses toodetud seenemaitse, mille algallikaks pole seened, on tehislik. Eks see piir on kohati ka suhteline, kuivõrd looduslikest allikatest vähese või lihtsa töötluse abil saadav on ikkagi ka looduslik, ent seal tulebki piir ette, mis kelle jaoks looduslik on.
netcat kirjutas: |
Ma saan aru küll, kuidas sa õigustusi otsid et miks nad haigeks jäid aga vot näed. Isegi lohakalt pestud ja kehva õhutusrežiimiga kasvuhoones (mõni aasta juhtub ikka) ei ole kunagi sellist katastroofi olnud, et üheltki taimelt ei saa hooaja lõpuks vilja. Üldiselt ma olen sedasorti inimene kes uue asjaga alustades kõigepealt loeb manuali ja siis alles hakkab peale, niiet sul ei ole mõtet urgitseda rohkem selle teema kallal et "kas seda ja kas toda". Jah, kõik on proovitud ja kui miski on untsu läinud siis sellest kõigest hoolimata. Ja viimase 10 aasta kogemus ütleb, et mahesortidega läheb rohkem untsu kui "tööstuslike" seemnetega, ja ilma taimekaitsevahenditeta toimetamine on kordi raskem ja toob vähem saaki, nii kurb kui see pole. Kindlasti on kusagil mõni selline õnnis eraldatud kohake, kus vähemalt esimestel aastatel kasvab kõik ilma kahjurite ja haigusteta näppugi liigutamata - seni kuni need kusagilt naabrusest sinuni jõuavad, ja siis hakkab sul lõbus. Ise ka seda kogenud, nii ilutaimedega kui muidu. Maasikad näiteks, kasvasid probleemita niiet ei jõudnud ära süüa, siis jõudsid kohale õielõikajad ühel aastal ja pärast seda on igal aastal küsimus, et kas inimesele üldse midagi enam jääb. Lõpuks likvideerisin kogu maasikamaa nende pärast. |
Esiteks tänud heade ja sisuliste vastuste eest!
Aga ma ei otsi põhimõtteliselt õigustusi, vaid otsin võimalikke põhjuseid ja ahela puhul on istikute osas väga suur roll, st. suurte mastaapide puhul tekibki alati see probleem, et ei suudeta patogeene ära hallata, täpselt nagu läks M.V.Wool-i puhul, kus M. Vetevool ise ütles, et ta ei taha kasutada kangeid mürke, mida teised kasutavad, sest need ei tapa kohe, ent tapavad pikas perspektiivis. Lõpuks pidid ikkagi kangete peale üle kolima.
Ehk seal on oluline osa sel, ega istikutega juba patogeen kaasa ei tule. Teine asi on sama pinnas, keskkond või suisa isegi vanast kasvuhoonest läbi käiv tuul, mis osised loteriivõiduna kohale võib tuua kui pole tõbiseid õigesti hävitatud või pole päris kõik hävinenud.
Ma muidugi olen seda meelt ka, et alati võib lotovõidu ka kätte saada. Sesmõttes ei viskaks mahepüssi põõsasse veel ja soovitaks nt. istutada erinevaid mahesorte, et saada aru, mis sul ja seal töötab. Aga muidugi ei kirjuta ma sulle ka midagi ette :]
Kas saan siis õigesti aru, et kasvatasid esimest korda avamaal ja seal said mahesordiga ikalduse osaliseks? Sesmõttes on selle puhul juba veidi rohkem muutujaid.
Agajah, kahjurite osas olen täitsa nõus, et lihtsam on ära mürgitada, jnejne., ent tegelikult peaksime inimkonnana paremini suutma muarust, ent hetkel ise tehes võtab see kõik rämedalt aega ja vaeva, et toimiv süsteem püsti panna. Muarust peaks standardina rakendatama permakultuuri põhimõtteid, ent see vajab rämedalt tegemist alguses.
SKG kirjutas: |
rmc, nogeseleotis? Roundup on aarmiselt efektiivne ja tootav vahend, mida ei saa aga oelda paljude "naturaalsete" pestitsiidide kohta. Millest tulenevalt on vaja ka suuremaid koguseid sarnase efekti saavutamiseks kui see uldse voimalik peaks olema.
Sul tundub olema mingi hirm, ma ei tea kas see tuleb teadmatusest, aga selliste laetud valjendite ("murgid", "keemiline", "sunteetiline" jne) kasutamine paratamatult naitab seda.
Veelkord - palun too moni peer-reviewed uuring, mida too Rodal on publitseerinud. See ei ole teadus, ei maksa segi ajada. Need vaited seal lehel pole tosiseltvoetavad.
rmc kirjutas: |
see "skeptik" (ehk oma vaid teatud valdkonna "tõdesid" tõena tunnistav isik, mitte päris skeptik, kes ka iseenda "poole" osas skeptiline olema peaks) tundub ehe "mittekunagieksija" |
Jajah, selleparast ta votabki arvesse tagasiside ja korrigeerib oma vigu pidevalt, kuna on "mittekunagieksija": https://skeptoid.com/episode_guide.php?cat=16
Levinud vote.
https://springhole.net/logical-fallacies/attack-the-source.htm |
1) ma endiselt üritan aru saada, kuidas sa mõtled, sellest ka selline võrdlus - sinu jutust jääb mulje nagu oleks Roundup sama süütu vahend nagu nõgeseleotis - üritasin aru saada, kas päriselt
2) See, et Roundup äärmiselt efektiivne on, räägib vaid ühest kvaliteedist - ühtlasi on ta ka drastiliste ja pikaajaliste keskkonnamõjudega (sh. kohesed ning ka pikema vinnaga probleemid). "Suurem kogus" on kurnavintensiivse tööstuse klassikaline hirmutamise võte. Keda sa sellega hirmutada üritad kui samade koguste negatiivne mõju ei ole üldse võrreldavgi?
3) Hirm? Mul ei ole hirmu, mul on teadlik tahe mitte toetada mürgitamist ja looduskahjulikkust - nii isiklikul kui ka laiemal tasandil. St. ma üritan seda minimeerida, kuivõrd inimeksistents on vaikimisi kahjulik Tahad öelda, et "mürgid", "keemiline" ja "sünteetiline" ei anna edasi seda, millega tegemist on? Pigem on "taimekaitsevahend" "Doublespeak" kui eeltoodud
4) Palun alustuseks loe läbi, mida Rodale väidab. Seejärel ürita leia enda standarditele vastavat toetavat infot ja kui seda ei leia, siis raporteeri. Kui sa asja vastu päriselt huvi ei tunne, ei ole mõtet ju sinuga reaalselt ka asja üle arutleda. Kahjuks näitad sa pidevalt selgelt, kuidas sa ei tunne päriselt valdkonna vastu huvi ning sulle on oluline enda seisukoha kinnistamine, kajakambris eksiteerimine.
5) Ma tõin sulle konkreetselt näited tüübi karakteri kohta, mis näitavad tema ebausaldusväärsust - sa ignoreerid seda, sest tal on eraldi kategooria oma vigade parandamiseks, mida ta tunnistada tahab või mida tunnistama peab? Vot see on facepalm 6) Attack the source - nii, nüüd vaata, kuidas sa siin foorumis ise täpselt sedasama teed. See on sinusuguste "tööstusmeelsete" "skeptikute" põhiprobleem - "vastaste" puhul lendavad taskust pidevalt loogikavigade nimetused ja lingid, enda puhul seda näha ei tahta. Sama ka sellega, et "vastaseid" kritiseeritakse täie hooga, ent millal sa viimati üritasid objektiivselt vaadata sinu hoiakutega kooskõlas olevat materjali? See tähendab, et otsisid vastupidise materjali hulgast vähembiased seisukohti, üritasid nende kohta rohkem teada saada, jnejne.? Kui iseenda seisukohti ja allikaid ei "ründa", siis on mõistlik tajuda oma tugevat hoiakupõhist olemust ning mitte üritada usku teistele peale suruda ning teiste seisukohti oma usu põhiselt tuimalt sapiga minema mürgitada
netcat, ahoioi, viitas Kadeduse Rohelise osas ikkak tomatile ilmselt - "kartulite" all pidas viljade iseloomu vist silmas
EDIT: Lugemist: https://teadus.postimees.ee/7504036/polisrahvad-saavad-elurikkuse-hoidmisega-valitsustest-paremini-hakkama
_________________
 |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
|
Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 13:37:40
|
|
|
rmc seened, nafta, sool, kartul, vesi jne. jne. kõik on loodusliku päritolu. Ei ole vaja asju ajada keeruliseks.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 13:44:14
|
|
|
Kellele ilkuvam-teravam "lahe" stiil meeldib (endale mitte): https://www.ypsilon.ee/7503409/eesti-pollumees-taitmatu-agrojumal "Aastatel 2004-2021 oleme me kasutusse võtnud ca 200 000 hektarit täiendavaid põllumaid. Eesti suuruses riigis! Misasi põrutab kõrvade vahel niivõrd eluvõõralt, et sellele tükile puzzles kohta leida ei osata? Nojah, alati saab ju öelda, et mina ei ole niipalju teinud, mul endal on ikka need 200 hektarit, mille vanaisa pärandas. Noh, ka naabrilt ostetud 50 hektarit on tegelikult intensiivselt seemnevilja all, kuid muidu ei jää ma ellu, ei tule toime. Ja kui minu ettevõte sureb, siis kes teile selle toidu lauale paneb? Ainult et kulla mees, sa müüd juba ammu 95% sellest importväetiste, liisitud traktorite ja välistööjõu toel toodetud teraviljast turuhinnaga Eestist välja. Seeme maha, väetis selga, vili kombaini, kombainist laeva ja raha tasku. Kogu esiisade maa väärindamine! Täpselt sama loll, kui palgimetsa küttegraanuliks müümine. Äriplaani mõttes lihtne ja õhuke ning ilma igasuguse sügavama ideeta. Sellised muide ongi välistele mõjuritele äärmiselt vastuvõtlikud."
SKG, väga lahedad sildid, äkki riputad nüüd endale loogikavigade loetelu kaela kohe?
Roundupi osas - endale iseloomulikult tuled välja nulli argumendiga, viskad taas oma käibeallikast mõned hüsteerilist ja üleolevat suhtumist demonstreerivad suurtööstusmeelsed propagandaartiklid ja väidad, et see on tõenduspõhine info, mis "aktivistidest puukallistajatele" vastuvõetamatu on :]
Absoluutselt vaatavad keskkonnast ja iseenda tervisest hoolivad kaugemale kui silt "sünteetiline mürk". Just seetõttu nad mõistavadki, et probleemid on laiaulatuslikud ning pikka perspektiivi ulatuvad.
Äkki selle asemel, et enda propagandaportaalidest mantrate korrutamist teistele peale suruda asud sisuliste argumentide juurde?
Tundub, et probleem on puhtalt selles, et sul on hoiakupõhine suhtumine "teadusesse" ja teadmistesse. St. sa käid hankimas kinnitust oma uskumuste toetamiseks, mis tähendab, et "vastuargumentidega" oled kursis vaid selliselt, nagu neid sulle ette söödetakse - st. sa ei mõista probleeme sisuliselt, opereerid täpselt selles samas ilkuvas ja üleolevas rumalas käsitlussüsteemis tervikuna, sisuliselt robotlikult kordajana.
Kuivõrd asi ei ole usuküsimus, siis ehk võtad ette eestikeelse materjali ja "superteadjana" lükkad ümber kohaliku valdkonna teadlasest "puukallistaja" "bullshit"-i?
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mis-on-herbitsiid-glufosaat/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-kes-on-kes-ja-mis-on-mis/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-i/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-ii/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-iii/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monsanto-dokumendid-iv/
Ja sinna otsa kohe: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
Või alternatiivina - kui sul puudub tahe asju sisuliselt mõista ja käsitleda, st. sa tahad tuimalt oma uskumuste juurde jääda, siis kordan eelnevalt (vb. isegi mitu korda?) esitatud palvet: too palun välja üks teadustöö, mis käsitleb potentsiaalseid kahjusid väga pikas perspektiivis, mitte ülilühidas, a'la teise mõjutatud generatsiooni saabumiseni. St. mõjusid on analüüsitud väga pika ajavahemiku jooksul, seejuures uute põlvkondade tekkel ei lõpetata vanade põlvkondade jälgimist, ehk jälgitakse elu nii nagu see päriselt kulgeb.
bugbrake kirjutas: |
rmc seened, nafta, sool, kartul, vesi jne. jne. kõik on loodusliku päritolu. Ei ole vaja asju ajada keeruliseks. |
Jah, radioaktiivsed materjalid, bakterid, haigused, tõved, jne.
NB! seejuures toornafta on looduslik, sealt edasi toimuv juba mitte + looduslikult esineb toornafta vaid maa sees, mitte maa peal.
_________________
 |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 14:11:41
|
|
|
rmc, kui sulle allikas ei sobi, siis ei tee see selle sisu valeks. Asi laheb paris koomiliseks juba. Teaduslikud valjaanded on nuud suustoostuse propagandakanalid
https://mediabiasfactcheck.com/genetic-literacy-project/
Mul puudub uskumus ses vallas, toetun olemasolevatele andmetele voimalikult kvaliteetsetest toenduspohistest allikatest.
Jatkates koomikaga:
Mexico’s plan to ban glyphosate by 2024 is already backfiring against farmers, consumers and the environment
https://geneticliteracyproject.org/2022/04/05/mexicos-plan-to-ban-glyphosate-by-2024-is-already-backfiring-against-farmers-consumers-and-the-environment/
tsitaat: |
Current glyphosate imports reductions have depleted farmer reserves, causing yet another problem. What has the Mexican government proposed as an alternative to glyphosate? Machetes, which are not only labor intensive, but result in the release of carbon-polluting through tilling. Alternatively, glyphosate requires low or no tilling, a key factor in helping to address climate change.
Considering that ridiculous alternative, the price of all herbicides has skyrocketed and a black market selling unapproved weedkillers has ballooned.
The presidential decree did not consider the unintended consequences. The authorities have done nothing to stop the proliferation of illegal, adulterated herbicides as well as the contraband and the commercialization of herbicides that do not have health permission to be used in the fields. That jeopardizes not only consumer and farmer health but also the environment and the market itself.
If the main reason to ban glyphosate was to protect the environment and the health, by taking this unilateral decision, undertaken without scientific evidence and a national strategy and funds to help to replace glyphosate, the collateral effects are boosting an illegal market controlled by organized crime. |
_________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines." |
|
Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 14:19:51
|
|
|
rmc minu jaoks on kõik looduslik. Ei ole olemas sellist asja nagu mittelooduslik.
Muidugi saame eristada anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid, sellest ma saan aru ja mõistan.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 14:22:51
|
|
|
SKG, nimetan su allikaid kallutatuteks. Isegi kui nad ei ole otseselt palgal, siis on nad tõenäoliselt toetatud-soodustatud ning "sobiva" infoga toidetud. See kallutatus ja suhtumine on ilmselge
Aga saan aru, et sul puudub teema osas huvi laiemalt kui su enda uskumuste toitmiseks sobivad infokanalid ja seega pole mõtet sinuga pikemalt teemal jaurata.
Sind ei huvita konkreetselt seotud valdkondade teadlaste ( https://www.etis.ee/CV/Ulo_Niinemets , https://www.etis.ee/CV/Tsipe_Aavik/ , https://www.etis.ee/CV/Virve_S%C3%B5ber/ ) adekvaatsed kokkuvõtted, milles rohkelt teadusviiteid ning selget ja emotsioonivabat teema kokkuvõtmist.
Sind huvitab vaid see, et sinu väljavalitud allikates on sinu uskumustega kooskõlas olev ja seega uskumusi kinnistav materjal.
Jää siis oma kajakambrisse, mõistlikumad inimesed on loodetavasti targemad kui sinu hüsteeriline tööstuspropaganda ja mõistavad, et tegelik sisu on:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
tsitaat: |
Nagu tõi välja Ülo Niinemetsa artiklisari1 ning millele viitavad ka paljud teadusartiklid, peidab glüfosaadi ohutuse hindamise protsess mitut väga suurt probleemi.17,18,19 Esiteks, pestitsiidide võimaliku toksilisusega seotud riskihinnangud põhinevad valdavalt tööstuse tehtud uuringutel, mis seab suure – ja glüfosaadi puhul ka kinnitust leidnud – kahtluse alla riskihinnangute tasakaalustatuse ja teadusliku sõltumatuse.2 Teine probleem seisneb selles, et katsetes analüüsitakse vaid puhta glüfosaadi mõju. Turustatavad glüfosaadipreparaadid sisaldavad aga veel lisaaineid, mis aitavad glüfosaadil paremini sihtorganismi jõuda, kuid mille võimalik koosmõju glüfosaadiga on riskide hindamisel jäänud täielikult tähelepanuta. Paljud tootjatest sõltumatud teadusuuringud on näidanud, et glüfosaadi keskkonna- ja tervisemõju võib olla suisa kordi väiksem kui glüfosaadi ja preparaadis olevate lisaainete summaarne koosmõju 20,21,22,23 Nii mõnigi glüfosaadiga koos kasutatavatest lisaainetest on osutunud toksilisemakski kui glüfosaat ise.24
2016. aastal keelustati ELis üks sellistest abiainetest, talloamiin, ning asendati teiste lisaainetega, mis peaksid võrreldes talloamiiniga olema oluliselt ohutumad. Paraku ei tundu ka alternatiivsed lisaained olevat elusorganismidele ohutud. Ühe värske uuringu kohaselt avaldas enamik vaadeldud glüfosaadi ning väidetavalt bioloogiliselt inertsete lisaainete kombinatsioonidest märkimisväärselt tugevamat tsütotoksilist ning organismide normaalset hormonaalset regulatsiooni kahjustavat mõju võrreldes glüfosaadiga.21 Teadustöö autorid tõid välja asjaolu, et mõnikord toote etiketil lisaainete olemasolu nende väidetava inertsuse tõttu üldse ei täpsustatagi. Ometi oli ostetud preparaadi kahjustavam mõju võrreldes puhta glüfosaadiga ilmselge. Ka meil aianduspoodides müüdavate glüfosaadipõhiste preparaatide koostisosade kohta ei ole alati võimalik täpset infot leida. Näiteks Roundup Quick sisaldab tootja infolehe kohaselt 1% glüfosaati (soolana), 94% vett ja 5% „vähese osakaaluga koostisosi“. Viimast aga ei täpsustata, kuigi 5 on kaalukas protsent.
Ühes hiljutises teadusuuringus tuvastati peaaegu kõikide analüüsitud glüfosaadipõhiste herbitsiidide koostisosade hulgas peale abiainete ka ootamatult kõrgetes kogustes raskmetalle.21 Koguselt leidus proovides kõige rohkem arseeni, vähemal määral koobaltit, kroomi, niklit ja pliid. Teadusuuringud, mille abil on püütud jõuda viimasel ajal Ameerika ja Aasia lõunaosa põllumajanduspiirkondades üha sageneva kroonilise neeruhaiguse (chronic kidney disease of unknown etiology) tekkepõhjusteni, peavad tõenäoliseks, et üks põhjusi võib peituda inimeste kroonilises kokkupuutes ühtaegu nii glüfosaadi kui ka raskmetallidega. Negatiivsed koosmõjud glüfosaadiga võivad avalduda isegi juhul, kui raskmetallide sisaldus joogivees on joogivee kvaliteedi piirväärtustest madalam.25, 26
Muret tekitavad ka võimalikud erinevate pestitsiidide üheaegsel kasutamisel avalduvad koostoimed, mida üldjuhul samuti riskihinnangutes ei käsitleta. Eespool mainitud Euroopa põllumuldade uuring näitas, et ligi 60% proovidest sisaldas erinevate pestitsiidide segusid 166 eri kombinatsioonis.12 Erinevate pestitsiidide koosmõju võib olla palju tugevam kui kummagi pestitsiidi mõju eraldi võttes.
Eesti teadlastega koostöös valminud uuringki näitas, et kahe pestitsiidi, seenemürgi ja putukamürgi, koostoime parasitoididele oli märkimisväärselt toksilisem kui nende kemikaalide mõju eraldi.27 Needsamad parasitoidid aitavad aga põllumehel kahjurputukate vastu võidelda, nii et pestitsiidikokteile kasutades võime elimineerida oma maastikest loodusliku kahjuritõrje võimalused. On uuringuid ka glüfosaadi ja teiste pestitsiidide negatiivse koosmõju kohta.28 |
EDIT: lisasin viited tekstile juurde, enam lihtsamaks minna ei saa
See, et sa kaalukat materjali täielikult ignoreerid on sulaselge märk sellest, et sind ei huvita teema sisuliselt - su eesmärk on uskuda moonutatud varianti ning seda teistele edasi levitada. Tekib suisa kahtlus, et sul on valdkonnas otseseid huvisid :]
_________________

viimati muutis rmc 22.04.2022 14:33:46, muudetud 2 korda |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 14:33:37
|
|
|
Mahe põllumajandus on tore ja nunnu aga ainult selle mahe majandusega ei ole võimalik praegust inimkonda ära toita. Saan aru, et mürkide kasutamine ei ole mõistlik jne. Seega peaksime kastuma rohkem nö GMO'd (teoreetilised võimalused on selles vallas suured) aga inimeste hirm selle ees on ikka suur.
_________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 14:42:56
|
|
|
bugbrake, millel põhinevad sinu väited, et meil pole võimalik mahepõllumajandusega praegust inimkonda ära toita? Vaevalt, et sellel: meil läheb väga suur osa toidust praegusel hetkel raisku ja USA-s on instituut, mille maheda ja "tavalise" põllumajanduse reaalne võrdlev füüsiline "katse" käib aastast 1981 ning näitab jätkuvalt, et mahepõllumajandus on adekvaatne või paremgi kui ogarintensiivne?
Mürkide kasutamine ja GMO-d käivad käsikäes ning ühtlasi on keskkonna ja tarbijakahjudele rajatud tööstused sesmõttes ka ühesugused, et "teadus" on müügitöö osa ja seega ebaadekvaatselt teostatud, jnejne. GMO-d ei ole "blanketlahenduseks" - ei eita, et täppis-GM-l võib olla aplikatsioone, millel ei ole tugevalt negatiivseid tagajärgi, ent selline labane ja lihtsameelne lai kasutuselevõtt ei ole kindlasti lahendus, vaid probleem.
_________________
 |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees

liitunud: 27.01.2003
|
22.04.2022 14:48:33
|
|
|
rmc, Ehk siis kuna sinule need allikad ei sobi on nad kallutatud voi lausa rahastatud suurtoostuse poolt?
Kas need organisatsioonid ule maailma on suurtoostuse poolt ara ostetud voi kallutatud?
https://geneticliteracyproject.org/wp-content/uploads/2019/03/GlyphosateInfographic_GLP-1.pdf
_________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines." |
|
Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
tagasi üles |
|
 |
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
22.04.2022 14:57:11
|
|
|
rmc ma ei tea kui hästi on kaitstud mahepõllumajandus mõne loodusliku ikalduse eest? Näiteks kui mõnel aastal mõni kahjur või haigus korralikult põlde laastab siis on ikaldus majas. Mingeid kemikaale ju ei tohiks kasutada nende vastu - teoreetiline võimalus on ju selleks olemas. Kui ikka mahe siis mahe, las emake loodus teeb ikka oma töö. Kuidagi peab ju seda põldu ka efektiivselt väetama, kas tõesti jätkub seda õiget maavillast sõnnikut nii palju? No jaaa, vanasti käisid inimesed tõesti põllupeal vagude vahel asju ajamas - see oli ikka kaua aega tagasi, ennem kui meile käimlate kultuur sisse toodi. Seda me ju ei kujutaks tänapäeva ette. Kanalisatsioonist ka seda õiget manti kokku korjata ei saa, seal palju igasugust muud kahjuliku kraami ka sees.
Igasugune sordiaretus on ju tegelikult GMO. Meil on lihtsalt tänapäeval tehnilised vahendid, et seda sordiaretust laboris kontrollitult ja kiiremini teha.
viimati muutis bugbrake 22.04.2022 15:07:06, muudetud 3 korda |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 14:58:03
|
|
|
SKG, asi ei ole allikates endis per se - asi on selles, et nad selekteerivad välja kitsalt tööstuse huvides oleva materjali + tõlgendavad seda äärmuslikult oma uskumuste toetamiseks.
Ka see infograafik on moonutatud tegelikkus, see ei kajasta pärispilti.
Kui sa loeksid teaduspõhist materjali teadlastelt, mida ma sulle viitan, siis sa mõistaksid seda.
Infograafiku osas piisab sellest, et vaadata keskendumist puhtale glüfosaadile, kuigi reaalsuses kasutatakse koosmõjuga kokteili, mille täielikku sisu isegi ei avaldata.
rmc kirjutas: |
https://www.etis.ee/CV/Ulo_Niinemets , https://www.etis.ee/CV/Tsipe_Aavik/ , https://www.etis.ee/CV/Virve_S%C3%B5ber/
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/glufosaadisaaga-jatkub/
tsitaat: |
Nagu tõi välja Ülo Niinemetsa artiklisari1 ning millele viitavad ka paljud teadusartiklid, peidab glüfosaadi ohutuse hindamise protsess mitut väga suurt probleemi.17,18,19 Esiteks, pestitsiidide võimaliku toksilisusega seotud riskihinnangud põhinevad valdavalt tööstuse tehtud uuringutel, mis seab suure – ja glüfosaadi puhul ka kinnitust leidnud – kahtluse alla riskihinnangute tasakaalustatuse ja teadusliku sõltumatuse.2 Teine probleem seisneb selles, et katsetes analüüsitakse vaid puhta glüfosaadi mõju. Turustatavad glüfosaadipreparaadid sisaldavad aga veel lisaaineid, mis aitavad glüfosaadil paremini sihtorganismi jõuda, kuid mille võimalik koosmõju glüfosaadiga on riskide hindamisel jäänud täielikult tähelepanuta. Paljud tootjatest sõltumatud teadusuuringud on näidanud, et glüfosaadi keskkonna- ja tervisemõju võib olla suisa kordi väiksem kui glüfosaadi ja preparaadis olevate lisaainete summaarne koosmõju 20,21,22,23 Nii mõnigi glüfosaadiga koos kasutatavatest lisaainetest on osutunud toksilisemakski kui glüfosaat ise.24
2016. aastal keelustati ELis üks sellistest abiainetest, talloamiin, ning asendati teiste lisaainetega, mis peaksid võrreldes talloamiiniga olema oluliselt ohutumad. Paraku ei tundu ka alternatiivsed lisaained olevat elusorganismidele ohutud. Ühe värske uuringu kohaselt avaldas enamik vaadeldud glüfosaadi ning väidetavalt bioloogiliselt inertsete lisaainete kombinatsioonidest märkimisväärselt tugevamat tsütotoksilist ning organismide normaalset hormonaalset regulatsiooni kahjustavat mõju võrreldes glüfosaadiga.21 Teadustöö autorid tõid välja asjaolu, et mõnikord toote etiketil lisaainete olemasolu nende väidetava inertsuse tõttu üldse ei täpsustatagi. Ometi oli ostetud preparaadi kahjustavam mõju võrreldes puhta glüfosaadiga ilmselge. Ka meil aianduspoodides müüdavate glüfosaadipõhiste preparaatide koostisosade kohta ei ole alati võimalik täpset infot leida. Näiteks Roundup Quick sisaldab tootja infolehe kohaselt 1% glüfosaati (soolana), 94% vett ja 5% „vähese osakaaluga koostisosi“. Viimast aga ei täpsustata, kuigi 5 on kaalukas protsent.
Ühes hiljutises teadusuuringus tuvastati peaaegu kõikide analüüsitud glüfosaadipõhiste herbitsiidide koostisosade hulgas peale abiainete ka ootamatult kõrgetes kogustes raskmetalle.21 Koguselt leidus proovides kõige rohkem arseeni, vähemal määral koobaltit, kroomi, niklit ja pliid. Teadusuuringud, mille abil on püütud jõuda viimasel ajal Ameerika ja Aasia lõunaosa põllumajanduspiirkondades üha sageneva kroonilise neeruhaiguse (chronic kidney disease of unknown etiology) tekkepõhjusteni, peavad tõenäoliseks, et üks põhjusi võib peituda inimeste kroonilises kokkupuutes ühtaegu nii glüfosaadi kui ka raskmetallidega. Negatiivsed koosmõjud glüfosaadiga võivad avalduda isegi juhul, kui raskmetallide sisaldus joogivees on joogivee kvaliteedi piirväärtustest madalam.25, 26
Muret tekitavad ka võimalikud erinevate pestitsiidide üheaegsel kasutamisel avalduvad koostoimed, mida üldjuhul samuti riskihinnangutes ei käsitleta. Eespool mainitud Euroopa põllumuldade uuring näitas, et ligi 60% proovidest sisaldas erinevate pestitsiidide segusid 166 eri kombinatsioonis.12 Erinevate pestitsiidide koosmõju võib olla palju tugevam kui kummagi pestitsiidi mõju eraldi võttes.
Eesti teadlastega koostöös valminud uuringki näitas, et kahe pestitsiidi, seenemürgi ja putukamürgi, koostoime parasitoididele oli märkimisväärselt toksilisem kui nende kemikaalide mõju eraldi.27 Needsamad parasitoidid aitavad aga põllumehel kahjurputukate vastu võidelda, nii et pestitsiidikokteile kasutades võime elimineerida oma maastikest loodusliku kahjuritõrje võimalused. On uuringuid ka glüfosaadi ja teiste pestitsiidide negatiivse koosmõju kohta.28 |
|
Tahad öelda, et need teadlased ning nende viidatud teadlased valetavad või on nad ullikesed? Sest nende jutt on ristivastupidine sinu tööstusmeelse propagandaga...
_________________
 |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg Maha 2n

liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2022 15:07:32
|
|
|
bugbrake kirjutas: |
rmc ma ei tea kui hästi on kaitstud mahepõllumajandus mõne loodusliku ikalduse eest? Näiteks kui mõnel aastal mõni kahjur või haigus korralikult põlde laastab siis on ikaldus majas. Mingeid kemikaale ju ei tohiks kasutada nende vastu - teoreetiline võimalus on ju selleks olemas. Kui ikka mahe siis mahe, las emake loodus teeb ikka oma töö. Kuidagi peab ju seda põldu ka efektiivselt väetama, kas tõesti jätkub seda õiget maavillast sõnnikut nii palju? No jaaa, vanasti käisid inimesed tõesti põllupeal vagude vahel asju ajamas - see oli ikka ennem kui meile käimlate kultuur sisse toodi. Seda me ju ei kujutaks tänapäeva ette. Kanalisatsioonist ka seda õiget manti kokku korjata ei saa, seal palju igasugust muud kahjuliku kraami ka sees.
Igasugune sordi aretus on ju tegelikult GMO. Meil on lihtsalt tänapäeval tehnilised vahendid, et seda sordi aretust laboris kontrollitult ja kiiremini teha. |
1) Rodale (teiste hulgas) väidab, et drastilistele mõjudele on mahetaimestik vastupidavam, mis on ka loogiline, sest tegemist ei ole mudeliga, kus kõik muu tapetakse ning sisuliselt "pilpa otsas" hoitakse täispumbatud üht organismi kurnatuse piiril toimetamas. Mahesüsteem peaks mõistliku implementatsiooni puhul toetuma laiapõhjalisele toimivale kooslusele. Kohati on seda kooslust vaja muidugi mõne spetsiifilisema asjaga turgutada, ent ma ei alahindaks loodust ja inimliiki sealhulgas niivõrd, et peaks võimatuks puhtamate alternatiivide toimimapanemist.
2) Looduslikumad viisid ei tähenda päris sekkumata jätmist - paraku on inimestel vaja oma eluviiside tõttu vaja teatud määral ikkagi loodust allutada, ent see ei peaks tähendama drastilist rõvedust, mis ringiga endale negatiivse mõjuna tagasi tuleb.
Küll ka väetamisega toime tullakse, ega see ei pea vaid ühekülgne olema ning inimrooja küll põldudele pigem lasta vaja pole, ravimijääke jne. leiame jõgedest jne. juba piisavalt.
3) Igasugune sordiaretus on pikas perspektiivis küll GMO, ent sordiaretusena tehtav kohanemispõhine organismi muundamine on hoopis muud kui X kohast A võtmine ja Y kohta B asemele asetamine. Peaks selge olema ja seeläbi otseselt ka tajutavad potentsiaalsed riskid... kiiremini ei ole alati paremini, tihtipeale justnimelt ei olegi. Ja "kontrollitult" puhul on taaskord tööstuse huvi igasugune valdkonna teadus jutumärkidesse teisendada, osaks enda müügitööst teha. Lisaks pöörduks avalikku sektorisse ja täiuslik torm ongi olemas.
_________________
 |
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
 |
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|