praegune kellaaeg 20.06.2024 05:19:16
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
Kas oleksid kodutöö korral nõus pideva jälgimisega? |
Jah, aga ainult siis, kui mul on oma privaatne tööruum |
|
6% |
[ 9 ] |
Jah, isegi kui töötamine toimub elutoas (pildile jääb ka muu elu ja tegevus) |
|
0% |
[ 1 ] |
Ei |
|
93% |
[ 134 ] |
|
hääli kokku : 144 |
|
autor |
sõnum |
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
11.08.2021 14:37:32
|
|
|
ilmselt oleks asjakohane hakata nõudma tööandjatelt hulluarsti tõendit sellekohta, et ülemus ei põe jälitusmaaniat (mitte jälitusfoobia).
|
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
11.08.2021 14:40:07
|
|
|
Kleeplint aitab alati. Või siis teed asju mujal mitte kaameraga toas.
|
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
11.08.2021 14:43:31
|
|
|
Selles mõttes, et kui firma nõuab ja sa sellega nõustud, pead laskma jälgida.
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
tagasi üles |
|
|
DigeBeni
HV Guru
liitunud: 06.11.2001
|
11.08.2021 15:29:07
|
|
|
Ma ütleks, et kui kesmist kodukontoris töötavat inimest peab pidevalt jälgima, siis on tööandja töökultuuris-praktikas miskit väga valesti
Töötulemus ise peaks olema piisavaks mõõdupuuks, mis täidab vajalikud lahtrid tööandja jaoks ja igasugune audio-visuaalne jälgimine saab olla vaid äärmiselt erandlikel juhtudel aktsepteeritav, mida 99% kodutöökohtade puhul vaja pole.
Teisalt ei imesta selliste ilmingute avaldumise üle praegu maailmas toimuvate tendentside taustal absoluutselt, kõiksugu libedad plaanid üritavad jalga ukse vahele saada
_________________
|
|
tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
11.08.2021 16:20:52
|
|
|
Ei saa aru, mida see kaameraga jälgiine üldse annaks. Kui produktiivsus langeb ehk on alust kahtlustada, et inimene ei tee tööajal ainult tööd, siis tuleb see muude mõõdikute järgi samuti välja ja tegelikult ongi oluline et töö saaks tehtud mitte tagumikutunde lugeda.
Samas kui ma töötan kodus ja klientidega füüsiliselt kokku ei puutu, siis sellest on ju ükskõik kas olen hommikumantlis või ülikonnas.
|
|
tagasi üles |
|
|
ykshuntka
HV kasutaja
liitunud: 15.01.2007
|
11.08.2021 16:58:46
|
|
|
Jah, 08:00-17:00 tiksuv riigiametnik
|
|
tagasi üles |
|
|
OPollo
Kreisi kasutaja
liitunud: 23.12.2016
|
11.08.2021 17:05:04
|
|
|
napoleon kirjutas: |
Ei saa aru, mida see kaameraga jälgiine üldse annaks. Kui produktiivsus langeb ehk on alust kahtlustada, et inimene ei tee tööajal ainult tööd, siis tuleb see muude mõõdikute järgi samuti välja ja tegelikult ongi oluline et töö saaks tehtud mitte tagumikutunde lugeda.
Samas kui ma töötan kodus ja klientidega füüsiliselt kokku ei puutu, siis sellest on ju ükskõik kas olen hommikumantlis või ülikonnas. |
Ja mida vax QR kood su telefonis sulle v ühiskonnale annab ?
Immuunsuse testimise eest vaid ja enese masohhistliku rahulolu ?
Seda va jälgimist puistab juba uksest ja aknast sisse igas asendis, riigiti erinevalt.
Paraku on Eesti oma ID kaardiga sellele tee sillutanud.
Elu on ju mugav, samas muu maailm seda ID kaarti sellisel kujul pole nõus vastu võtma, nagu eestlane sellega paari aastakümnega harjunud/harjutatud on.
Selliseid "uudiseid" lugedes tuleb alati silme ette: Chinese Social Credit System
|
|
tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
11.08.2021 17:20:53
|
|
|
Kaamera kodus ja QR kood telefonis on ikka väga erinevad asjad. See mis ma oma kodus teen on mõningate mööndustega siiski minu enda asi kuna ma ei tekita sellega kellelegi teisele kahju.
Kui vaktsineerimata süüdimatult igal pool ringi töllerdad, siis pole küsimus mitte kas vaid millal koroona külge saad ja teisi nakatama hakkad.
Aga noh, lamemaalastel ongi eriline peakuju mis ei võimalda sellistest asjadest aru saada.
|
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
11.08.2021 17:46:40
|
|
|
Päris hea küsitluse tulemus
Kui vaid see reaalsesse ellu ja valimistulemustesse ka kanduks
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
tagasi üles |
|
|
Sahasrahla
HV kasutaja
liitunud: 19.06.2011
|
11.08.2021 17:52:41
|
|
|
Spoiler
Kaamera kasutamisel töösuhetes on reeglid täienenud
13.11.2019
artikli autor Maria Muljarova
Kust tulevad reeglid?
Euroopa Liidu tasemel sätestab igaühe õigust oma isikuandmete kaitsele Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8. Selle lõikest 2 tuleneb andmetöötlejale kohustus töödelda isikuandmeid asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja vajadusel nõuda nende parandamist. Lõike 3 järgi teostab nende sätete täitmise üle kontrolli sõltumatu asutus – Eestis on selleks Andmekaitse Inspektsioon. Põhiseaduse kontekstis kaitstakse eelkõige töötaja inimväärikust, eraelu puutumatust ja õigust sõnumisaladusele ning tunnistatakse töötaja õigust otsustada oma andmete kogumise ja levitamise üle.
Kui võrrelda isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679 (edaspidi IKÜM) ning varem kehtinud direktiivi 95/46/EÜ (Euroopa Liidu üldine direktiiv isikuandmete kaitse alal), siis märkimist väärib isikuandmete töötlemise põhimõtete täiendamine, kus lisati vastutavale töötlejale kohustus järgida lisaks andmete töötlemise õigluse ning seaduslikkuse põhimõttele ka läbipaistvuse põhimõtet. Läbipaistvus on lahutamatult seotud õigluse ja IKÜM-ist tuleneva vastutuse põhimõttega, mis tähendab, et vastutav töötleja peab alati olema võimeline tõendama, et isikuandmete töötlemine on andmesubjektile läbipaistev ehk täidetud on IKÜM-ist tulenevad kohustused. Mis puudutab aga konkreetselt muudatust seoses töökohal jälgimisseadmete kasutamisega, siis varem kehtinud direktiivi alusel (mis ei ole võrreldes määrusega otsekohalduv) oli välja töötatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) säte, täpsemalt § 14 lõige 3, mis võimaldas tööandjatel kasutada jälgimisseadmeid isikute või vara kaitseks. IKÜM otsekohaldatava õigusaktina ning sellega seoses 15.01.2019 jõustunud IKS enam sellist õiguslikku alust ei võimalda, mis tähendab, et tööandja saab jälgimisseadmeid kasutada üksnes IKÜM-is sätestatud õigustatud huvi alusel.
Kuigi isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisel on aluspõhimõtted jäänud üldiselt samaks, on nad siiski läbinud uuenduskuuri. Järgnevalt on välja toodud olulised tingimused, millega tuleb kaamerate kasutamisel töösuhetes arvestada.
Tööandjal peab olema selge ja argumenteeritud eesmärk
Igasugust isikuandmete töötlemist käsitletakse eraelu puutumatuse riivena ning kaamerate kasutamine töökoha territooriumil ilma töötajate isikuandmete töötlemiseta ei ole reeglina võimalik. Isikuandmetega on tegemist juhul, kui töötaja on otseselt või kaudselt tuvastatav ning selleks, et tuvastada kellegi isik, ei pea otseselt nägema tema nägu, kuna isikut on võimalik identifitseerida ka tema muude tunnuste alusel (näiteks riietus, pikkus, soeng või kõnnak). Lisaks toimub isikuandmete töötlus sõltumata sellest, kas salvestisi vaadatakse läbi või mitte. Juhul, kui töötajatel ei ole võimalik kaameraid vältida, kujutab kaamerate kasutamine, sõltumata eesmärgist endast väga intensiivset eraelu riivet, seda eriti juhul, kui lisaks videopildile salvestatakse ka heli (seda eelkõige põhjusel, et sellega riivatakse põhjendamatult töötaja õigust sõnumite saladusele).
Isikuandmete töötlemine peab olema tööandja poolt (enne töötlemise alustamist) selgelt ja täpselt määratletud. Kuna kaameratel on mitmeid eesmärke, siis need eesmärgid ning tingimused peaksid olema kirjalikult dokumenteeritud. Isikud, kelle andmeid selliselt töödeldakse, peavad olema teavitatud ning tööandja-poolne põhjendus „turvalisuse tagamiseks“ ei ole andmete töötlemiseks piisav. Inimeste teavitamist reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12-13, mis kohustavad andmetöötlejat koostama konkreetsed andmekaitsetingimused. Olukorras, kus tööandjal ei ole koostatud korrektseid andmekaitsetingimusi, mis vastavad IKÜM artiklites 12-13 väljatoodud nõuetele, on tööandjal kohustus viia oma andmekaitsetingimused ja isikuandmete töötlemine seadusega kooskõlla ning olukorras, kus konkreetse andmetöötluse osas õiguslik alus puudub, tuleb töötlus lõpetada.
Tööandjal on vaja eesmärki, mida toetab seadus
Tööandjal on lubatud töötaja andmeid töödelda seaduses sätestatud alusel, milleks võib olla näiteks andmete töötlemine andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, samuti olukorras, kus kohustus tuleneb eriseadusest. Töölepingule tuginedes peab arvestama, et töösuhe on kahe isiku – andmesubjekti ehk töötaja ning andmetöötleja ehk tööandja vahel. See säte ei hõlma olukordi, kus töötlemine ei ole lepingu täitmiseks tegelikult vajalik, vaid tööandja on selle töötaja suhtes võtnud ette pigem ühepoolselt. Kui aga tööandja soovib andmete töötlemise osas tugineda õigustatud huvile, lasub tal kohustus enne töötlemist viia läbi erihindamine: kas tal on õigustatud huvi, kas töötlemine on selle õigustatud huvi jaoks vajalik ning kas sellise huvi kaaluvad üles töötajate huvid ja õigused, kusjuures hindamine peab olema ka dokumenteeritud.
Selleks, et tööandjal oleks võimalik isikuandmeid töödelda IKÜM-is sätestatud õigustatud huvi alusel, peab tema huvi olema piisavalt selgelt sõnastatud, et seda oleks võimalik tasakaalustada töötaja huvide ja põhiõigustega. Tasakaalustamise tulemusel on täiesti reaalne võimalus, et tööandja jõuab järelduseni, et töötajate huvid ja põhiõigused on kaalukamad ning sellest tulenevalt ei ole andmete töötlemine lubatud. Kui aga tööandja jõuab tulemusele, et tema huvid kaaluvad üles töötaja huve ja õigusi, tuleks pöörata tähelepanu ka kaamerate paigutamisele ruumis lähtudes eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõudest. Jälgimisseadmete kasutamise puhul on tingimuseks ka asjaolu, et neid ei saa kasutada üldise viitega võimalikele rikkumistele, mis võivad töökohal aset leida, vaid need peavad olema suunatud konkreetselt määratletud turvaprobleemi lahendamisele. Olgu ka eraldi märgitud, et kõne alla ei saa tulla kaamerate kasutamine ruumides, mis ei ole mõeldud tööülesannete täitmiseks, vaid töötajate eraviisiliseks kasutamiseks, näiteks tualett- ja duširuumid, riietusruumid, töötajate kapid ja puhkeala.
Toimingud tuleb täpselt ära kirjeldada
Sõltumata sellest, missugusele alusele tööandja soovib kaamerate kasutamisel tugineda, peab ta tagama, et töötajate andmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Seaduslik saab isikuandmete töötlemine olla üksnes siis, kui isikuandmete töötlemiseks esineb seadusest tulenev alus. Õiglane andmetöötlus on juhul, kui tööandja arvestab töötaja andmete töötlemisel viimase õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Läbipaistvuse põhimõte eeldab aga seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Oluline on ka töötlemise eesmärgi piirang, mille järgi peab tööandja tagama, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Lisaks ei ole vähem olulised ka teised andmete töötlemise nõuded, milleks on minimaalsuse ehk võimalikult väheste andmete kogumise, õigsuse, säilitamise piirangu ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtted.
Töötaja peab saama salvestist näha
Töötajal on alati õigus küsida enda kohta käivat teavet (sh kaamerasalvestisest väljavõtet) ja sellega tutvuda ning reeglina ei saa tööandja koopia väljastamisest keelduda, tuues põhjenduseks, et salvestisel on näha teisi töötajaid või kliente ning see võib kahjustada nende õigusi. Kolmandate isikute õiguste kaitsmine ei saa siiski olla kaalukas ettekääne keelata isikul õigustatud juhul oma andmetega tutvumiseks, kuna vastutav töötleja saab selleks rakendada tehnilisi meetmeid (näiteks udustada kõrvaliste isikute näod).
Olukorras, kus töötajal tekib töökohal kaamerate kasutamise või eesmärkide kohta küsimusi, on töötaja esimeseks sammuks pöörduda (soovitatavalt kirjalikult) tööandja poole ning paluda tal selgitada kaamerate kasutamise eesmärki ning õiguslikku alust. Kui töötaja ei ole vastusega rahul või peaks tekkima olukord, kus tööandja ei vasta üldse, saab ta juba pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, kellel on järelevalvemenetluse jooksul pädevus hinnata, kas kaamerate kasutamine on konkreetsel juhul seaduslik ja põhjendatud.
Maria Muljarova
vaneminspektor
Miks ei sobi nõusoleku alusel töötajat salvestusseadmetega jälgida?
Andmekaitse Inspektsiooni praktikas on tulnud ette olukordi, kus andmetöötleja täpselt ei mõista, miks töötaja andmesubjektina ning tööandja andmetöötlejana on ebavõrdses olukorras. Selline küsimus on tõusetunud situatsioonis, kus tööandja soovib tugineda kaamerate kasutamisel töötaja nõusolekule, kuid ei arvesta reegliga, mille kohaselt ei saa nõusolekut lugeda vabatahtlikult antuks olukorras, kus andmesubjekt ning andmetöötleja on ebavõrdses olukorras, näites töösuhtes ning on ka vähetõenäoline, et isik andis konkreetses olukorras nõusoleku vabatahtlikult. Töölepingu seaduse (TLS) §-i 1 järgi on töölepinguline suhe alluvussuhe, kus tööandjal on teatud võim töötaja üle, seal hulgas õigus töötajat juhtida ja kontrollida. See paneb aga tööandjale andmete töötlemisel kohustuseks nõusoleku puhul tõendada, et nõusolek on antud vabatahtlikult, vastasel juhul ei ole nõusolek kehtiv.
Nõusolek on IKÜM tähenduses andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega ta kas avalduse vormis või selget nõusolekut väljendava tegevusega nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Seega olukorras, kus tööandja lihtsalt annab töötajale teada lepingu alusel andmetöötlusest ettevõttes, ei saa seda pidada tingimustele vastavaks nõusolekuks. Juhul, ka kui peaks tekkima olukord, kus üks töötaja enda nõusolekut kaamerate kasutamiseks ei anna või selle hiljem tagasi võtab, siis teoreetiliselt ei tohiks ta ka kaamera vaatevälja sattuda, mistõttu tekib tööandjal kohustus sulgeda kaamera igal hetkel, kui töötaja kaamera ette satub. Olukorras, kus töötajatel on reaalne võimalus oma nõusolekut andmete töötlemiseks mitte anda või hiljem tagasi võtta, tuleks vastata küsimusele – kas sellisel juhul täidab kaamera oma põhifunktsiooni? Seega reeglina kaamerate kasutamise puhul töösuhetes ei ole nõusolek sobiv alus andmete töötlemiseks. Ka tuleb lisada, et olukorras, kus tööandjal endal on vajalik mingil konkreetsel eesmärgil andmeid töödelda, ei saa ta tugineda töötaja nõusolekule, kuna andmetöötlus ei sõltu sellisel juhul töötaja tahtest.
Eraldi tuleb märkida, et väär on küsida nõusolekut olukorras, kus tegelikult on tööandjal isikuandmete töötlemiseks muu õiguslik alus, sest selline tööandja tegevus on eksitav, jättes töötajale mulje, et tal on otsustusõigus olukorras, kus seda tegelikult ei ole. Kui aga tööandja siiski peaks otsustama tugineda kaamerate kasutamisel nõusolekule, ei ole tal lubatud töötlemise õigustamiseks tagantjärele viidata näiteks õigustatud huvile, kui nõusoleku kehtivusega on tekkinud probleeme. Seda eelkõige selle tõttu, et vastutavad töötlejad peavad tegema otsuse kohaldatava õigusliku aluse kohta enne andmete töötlemist (eesmärgi piirang).
Allikas
Kahjuks on reaalsus teine, tegelikkuses jälgitakse nii otse või järelvaatamises, ilma, et tööline sellest teadlik oleks.
|
|
tagasi üles |
|
|
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
11.08.2021 19:05:06
|
|
|
Üks tõsieluseriaali osavõtja on ka küsitlusele vastanud.
|
|
tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
11.08.2021 20:54:34
|
|
|
DigeBeni kirjutas: |
Ma ütleks, et kui kesmist kodukontoris töötavat inimest peab pidevalt jälgima, siis on tööandja töökultuuris-praktikas miskit väga valesti
Töötulemus ise peaks olema piisavaks mõõdupuuks, mis täidab vajalikud lahtrid tööandja jaoks ja igasugune audio-visuaalne jälgimine saab olla vaid äärmiselt erandlikel juhtudel aktsepteeritav, mida 99% kodutöökohtade puhul vaja pole.
Teisalt ei imesta selliste ilmingute avaldumise üle praegu maailmas toimuvate tendentside taustal absoluutselt, kõiksugu libedad plaanid üritavad jalga ukse vahele saada |
mis töötulemus??? tähtis on see, et oleksid õigeks ajaks tööle jõudnud ja lahkud mitte enne vahetuse lõppu ja et vajalikud klikid oleksid tootmise jälgimise süsteemis tehtud. see, kas tööd ka keegi teeb, pole enam ammu oluline. noh, kui arvestada seda, kui palju selliste süsteemide ja lollvara arenduse ja hankimise peale energiat ja raha raisatakse.
_________________ "Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
tagasi üles |
|
|
OPollo
Kreisi kasutaja
liitunud: 23.12.2016
|
11.08.2021 22:09:32
|
|
|
napoleon kirjutas: |
EI pea su telefonis olema, võid ka välja printida ja üldse mitte telefoni omada kuna kuri 5G on ju kohe tulemas ja mõnes kohas juba töötabki.
Sry ehk uhhuu tasemele laskusin, aga oli lihtne tema enda vahendeid kasutades vastata |
Sa võid uhhuutada palju tahes, jätkuvalt eirad küsimust, milleks see VAJALIK on ?
Vastus ONGI ju imelihtne, siis sa pole uhhuu Võid ilma testimata nakatada kogu maailma, kasulik vaid selleks, et sa EI PEA testima ..
Aga päriselt ....
|
|
tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
11.08.2021 22:11:14
|
|
|
_________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
tagasi üles |
|
|
Scott
Kreisi kasutaja
liitunud: 09.08.2016
|
12.08.2021 07:02:22
|
|
|
Et QR-kood siin lillatäppe tekitab, on arusaadav, ei lähe teemasse. Kuid kui need lillatäpid pandi selle pärast:
OPollo kirjutas: |
Siin kohapeal ei saa nõustuda. Vaxed inimesed levitavad samamoodi ainukese vahega, et QR koodi telos omades ei pea nad mitte kusagil testima ja võivad süüdimatult asümptomaatiliselt, kui ka rögisedes viirust levitada. |
ja täpitaja seda uhhuu-jutuks peab, siis on küll . Midagi selles tsitaadis valet ju pole, vaktsineeritu võib viirust kanda ja levitada samamoodi nagu mittevaktsineeritu.
Osiris kirjutas: |
Äkki jauraks oma qr koodi lägaga kuskil mujal? Igasse teemasse oma soga pole mõtet kah sisse tuua. Võiks väheke neid uhuusid AM-iga premeerida? |
Seda, et muudes teemades on omavaheline jagelemine, ei tohi laiendada mujale kõikidesse teemadesse, kus ebameeldiv kaasfoorumlane kirjutab
|
|
tagasi üles |
|
|
H_K
Aeg Maha 2n
liitunud: 09.01.2002
|
12.08.2021 08:21:17
|
|
|
Kodukontori kaamera ei kõla hästi aga ei saa välistada, kus tööandja poolt võib see mõnel juhul olla põhjendatud ja kui võrdsust taga ajada, ka õigustatud, nt kui tööandja töökohtade juures toimub kaameratega järelvalve aga need, kes kodukontorit kasutavad saavad priviligeerituma seisuse ilma jälgimiseta või jälgimise alt välja.
Samuti ei sunni keegi kaameraga töökohta valima, kui antud kodukontori kaamera lepitakse kokku töölepinguga ehk töötajal on valida, kas temale sellised töötingimused sobivad.
Ja olenevalt töökohtast on ka täna mitmeid ameteid, kus kaameraga jälgimine on kohustuslik, samuti mitmed muud tingimused nt riietus ja eeskujulik väljanägemine jne-jne kuni nõudeni riigisaladuse luba taotlus, mis tähendab, et kogu su elu, minevik, lähikond võetakse pulkadeks jälgimise alla tööl-kodus-puhkehetkel.
_________________ --------------- |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
12.08.2021 08:37:24
|
|
|
Loodetavasti seadust pole muudetud aga veel hiljuti oli see teema täpselt paigas - Eestis ei tohi tööandja oma töötajaid jälgida otse kaamerast. Ta võib paigaldada töökohta vara valvamiseks (arvutid jne.). Inimese koju töötaja jälgimiseks õigust pole ja seaduslik on selline võimalus kleeplindiga kinni teipida. Muuseas, mul tööjuures sedasi valvekaamera nurk kinni teibiti! - töötaja töökoht oli valvekaameras!
|
|
tagasi üles |
|
|
H_K
Aeg Maha 2n
liitunud: 09.01.2002
|
12.08.2021 09:56:24
|
|
|
Nii see vist juriidiliselt on jah, kus kauplustes on iga kassa juures kaamera ja ka kaupluse laoruumid on kaameratega varustatud just kauba ja vara kaitseks, kuigi üksvahe turvasüsteeme müüjad lausa reklaamisid, kuidas nende kaamerasüsteemiga vähenevad töötajate poolt toime pandavad vargused jm tööandja vara kahjustavad teod.
Samas ekspluateeritakse tööandjate poolt ütlust "töötajad on nende suurim vara", kus tööandja vaatest olenemata seaduse nüanssidest võivad nad ka töötajaid käsitleda osaks inventarist.
Näiteks politsei puhul on moodne teema kehakaamerad, kus sisulisel politseitöötaja tööpäev kogu detailirikkuses, sõnavaras salvestatakse ja töötaja peab tähelepanelik olema et omast lohakusest kaamera töösse ei jääks, kui nt kusele läheb. Politsei puhul kuidagi need kehakaamerad vaevalt tööandja vara põhjusel kasutusele on võetud, vaid politseitöötajate toime pandud rikkumiste põhjusel, kus massidesse läinud mobiili-valve-pardakaamerate tõttu on ohtralt tõendamist leidnud politseipoolne vägivald ja rikkumised. Kui aastakümned politseipatrull esindas jõu- ja ka tõemonopoli, kus nad võisid purjus kodaniku lihtlabaselt läbi peksta ja 2 politseiteenistuja sõna ületas alati kahtlase ohvri omi, seda ka surmava jõu kasutamisel, kus ohver enam end sõnades kaitsta ei saanud. Kehakaameratega loodetakse aastakümnetega massiliseks osutunud politseivägivalda ja võimukuritarvitamist kontrolli alla saada.
_________________ --------------- |
|
tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
12.08.2021 10:13:40
|
|
|
Kui tööandja sunnib tööv6tjat kodus töötama, siis peaks ta ka osa üürist ja kommunaalkuludest endakanda v6tma. Ei saa olla nii, et tema optimeerib, kuid sina pead selle kinni maksma. Eriti, kui sul on veel eraldi töötuba selleks. Saksamaal saab töötoale (ei tohi olla läbikäidav tuba + veel m6ned n6uded) tehtava kulu eraisiku tuludeklaratsioonil kuluna kirja panna. Ma ei tea, kuidas Eesti sellega on?
Kaamera koju paigutamine on väga rumal m6te. Töötaja tegevust saab ju jälgida arvuti kasutamise kaudu.
---
ot: |
miks on QR kood ohtlikum, kui ribakood? Kumbagi ei suuda inimene lugeda. Samuti ei suuda 99,99% inimesi väljaspool kümnendsüsteemi (nt binaarsüsteemis) arvutada, kuigi arvutid neid kasutavad?
Siis on veel Cronto Visual Cryptogram ja kirjadele trükitakse veel Postnet kood. Pakkidel, mida ma seoses tööga pean käitlema, on veel midagi PDF417 sarnast. Kas nende ohutust on kontrollitud?
|
_________________ ˄28 The term "troll" refers to internet users–in this context, paid operatives–who post inflammatory or otherwise disruptive content on social media or other websites.
Nie wieder ist jetzt |
|
tagasi üles |
|
|
H_K
Aeg Maha 2n
liitunud: 09.01.2002
|
12.08.2021 11:37:31
|
|
|
degrass kirjutas: |
Kui tööandja sunnib tööv6tjat kodus töötama, ... |
Oleneb kuidas sundimist tõlgendada, võib tõlgendada ka lihtsalt töökoha muutumisega, valge- ja sinikraed on oma toolis kinni, samas ehituses, teedeehituses on väga tavaline, kus töökoht muutub koos vastava objektiga, tuttav töödejuht teedeehituses lahkub kodust kell 6 ja tagasi 9-10 õhtul, mõnikord ka hiljem, pidavat tavapärane suvine rutiin olema - lihtsalt objektid on üle Eesti, võiks ju kurta tööandjale, miks sunnib peale selliseid ebainimlikke tingimusi, võiks ainult 15 minuti kauguseid objekte töösse ei võta.
Meenub kui haridusministeerium jagas end Tartu ja Tallinna vahet ning töötajad tundsid muret ja nurinat, et nemad küll ei taha nii suurt muutust tööle koju käimisel ja tööandja tuli vastu, et ministeerium üritab leida neile muud töökohad riigiteenistuses.
Samuti on tootvas tööstuses mitte harv juhus, kus uus tootmishoone võidakse ehitada kümneid kilomeetreid teise kohta ning osa töötajaid uute tingimustega ei nõustu, osa kohaneb muutustega, mõnel juhul tööandja organiseerib ühistranspordi, et mitte väärt töötajad kaotada.
Tööandja poolt etteantud töölepingu muudatused ei ole midagi erilist ja pigem igapäeva elu osa, on mõistetav, et osadele töötajatele uued tingimused ei ole vastuvõetavad ja peavad vaatama teise töö või kohanema.
_________________ --------------- |
|
tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
12.08.2021 11:46:33
|
|
|
H_K, seoses koroonapandeemiaga saadeti paljud bürootöötajad kodutööle ja sealt ka probleem. Mida töötajad tööajal kodus teevad on tegelikult relevantne küsimus.
Ehitus, tootmine ja firma ümberkolimine on eraldi teema.
_________________ ˄28 The term "troll" refers to internet users–in this context, paid operatives–who post inflammatory or otherwise disruptive content on social media or other websites.
Nie wieder ist jetzt |
|
tagasi üles |
|
|
DigeBeni
HV Guru
liitunud: 06.11.2001
|
12.08.2021 12:51:19
|
|
|
degrass, selgita palun seda probleemi, töökohustused on ju mõlemale poolele teada, töötulemus mõõdetav, miks täpselt on vaja kedagi selle protsessi juures veel täiendavalt audio-visuaalselt jälgida? Mis eesmärki see täpselt täidab?
_________________
|
|
tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
12.08.2021 12:53:04
|
|
|
DigeBeni kirjutas: |
degrass, selgita palun seda probleemi, töökohustused on ju mõlemale poolele teada, töötulemus mõõdetav, miks täpselt on vaja kedagi selle protsessi juures veel täiendavalt audio-visuaalselt jälgida? Mis eesmärki see täpselt täidab? |
Ei olegi vaja. Nagu sa ise mainid, on kogu protsess m66tetav.
_________________ ˄28 The term "troll" refers to internet users–in this context, paid operatives–who post inflammatory or otherwise disruptive content on social media or other websites.
Nie wieder ist jetzt |
|
tagasi üles |
|
|
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|