[elisa]

Nii, nüüd siis optika ühendatud. Infoks, kui kellelgi peaks huvi olema - lahendus kus Telia TV saab ühenduse läbi kahe switchi (ont ->genexis ruuter->Gbit switch->Gbit switch->digibox kandiline Arris), töötab. Genexise WiFi leviga ei ole üldse rahul. Algselt planeeritud ruuteri asukohta pidime muutma ja hetkel WiFi tarbijatele lähemale tooma. Läbi ühe seina ja ruuterist ca 3m kaugusel oli 5Ghz download kiirus 196 (pakett 500/500). Esimesel korrusel (vahepeal lagi ja mitu seina) on kiirus väga ebaühtlane, jäädes vahemikku 35-120. Lähiajal plaanis soetada juurde WiFi AP. Ilmselt Tp-Link EAP225 või 245. Kui AP paigas siis otsustan jooksvalt edasi, kas Genexise WiFi välja lülitada või mitte.

[jeesus188]

[vor]

Mida arvata, kui 50/50 pakett annab välja ~95/95?

Hiljuti sai kogu kupatusega Teliast ära liigutud, ent valguskaabli saabumisega muutus koduinternet jälle aktuaalseks. Saan aru, et kui mobiili üle tooks, läheks Telia1 paketi läbi kiirus 100/100 peale.

Moosivad, et numbri üle tooks?

[Maldur]

[indrpo]

vor, Ma arvan, et midagi on sul katki, kui arvel 50/50 siis 100M nett ei tohiks tulla, helista rikkesse. Kui kenasti kiirusetest 48/48
Siis liigu mobiiliga taas telia võrku ning Telia1 raames on sulle 100M nett 50m hinnaga

Kui sa ise moosida ei viitsi ja ilmselt ei saa, pane mulle PS. numbri ja kasutajaga ning neiud moosivad sind ise.

[olafsand]

[KillFrenzy]

olafsand, asi on just speedtestis üle wifi. 99% on täielikud dumbuserid ja kulutavad infotelefoni asjatult.

[Kristoferr]

Spoiler

Põnevam küsimus on, mida sellised tohmakad nii kiire toruga üldse peale hakkavad - peale speedtest jooksutamise...

[jeesus188]

Üle wifi pole sellist kiirust veel vaja läinud tõesti, ja 500 ühendus juba algusest peale pm kasutusel

[GuidoS]

Ei jõua kogu teemat läbi lugeda, aga mis seadet soovitaksite vase otse bridgena töötama? Ühendus 100/25 ja praegu DG200.
Reaalselt selle taga teeb võrku unifi.

[indrpo]

[GuidoS]

Ja kuidas ma nad erakliendina bridgeks saan? Senimaani ainult NAT võimalik

[indrpo]

[KillFrenzy]

GuidoS, vaata mu allkirja, mul teine samasugune kasutatud ka soodsamalt pakkuda, saab menüüst nupuga sillaks.

[Pailaps]

Odavaim, mis samuti 200/50 kiirused kätte annab https://www.hinnavaatlus.ee/1966270/zyxel-modem-vmg1312-t20b-adsl2-vdsl2/

Soft on üldjoontes sama nagu KillFrenzy poolt pakutav.

[KillFrenzy]

Pailaps, mulle tundub, et see on 17a ainult, ehk 100/25 lagi.

Lisaks tähelepanekuid päriselust, kui liin 17a peal ~120mega ei kätte ei anna, siis ei saa 35b peal 200 kätte.

[Pailaps]

Olemas täiesti ITU-T G.993.5 (G.vector)

Edit: specsheet on segadust tekitab Super Vectoringi vaja tõesti 200/50 kiiruste tarbeks.

[indrpo]

V35b on soovituslik ka väiksemate kiiruste korral, liini mürad sumbuvused paremad ja veaparandus parem.

[KillFrenzy]

[GuidoS]

[indrpo]

[Tomorrow]

indrpo, Ja milline xDSL bridge vabaturult võtta?

Kas ärikliendi Inteno mis silla konfiga toimiks erakliendil kui kasutatult osta nt?

[indrpo]

[KillFrenzy]

Tomorrow, ma kahtlustan, et see ärikliendi konf lendab sealt pealt automaatselt minema kui asja võrku paned.

See eelnevalt mainitud zyxel ühel foormlasel töötab juba paar aastat sillana.

[indrpo]

Ahjaa, mõtlesin, et küsiti rootitud inteno kohta.
Ärikliendi AIP ruuter EI ole sild. Seal on otse ruutingud konkreetse ühenduse IPdega. Ehk liiklus käib küll otse läbi ilma ruuterit koormamata kuid ruuteril on lisaks oma halduseks väline ip.
Teise ühenduse küljes ei toimiks see nii ehk naa ning automaat häälestab selle sobivaks tellitud teenusega.

Kordab siis veel, kui oled võrgumees ja tahad x lahendust, siis osta ja ehita ise.
Kui ei ole võrgumees aga tahad erilahendust siis telli tasulisena, ärikliendile on kõik X võimalused olemas. Hind on aga teisest puust ja Telia paigaldab sinna siis ka vastavad seadmed.

Erakliendile on juhtmeots olemas, pane mis seadmed soovid, erilisi piiranguid pole va. vasel kus peab olema korralik vectoring seade, ehk mingid vanad juustud võivad probleemiks osutuda.

[Tomorrow]

[KillFrenzy]

Tomorrow, eelneva all pidasin silmas, seda mis mull allkirjas, mitte seda mis pailaps linkis.

[Tomorrow]

[KillFrenzy]

Lihtsalt modemite valik suht piiratud turul. Ja ega 35b toega ruutereid ka väga palju pole. Enamus ikka isp jaoks mõeldud.

[Tomorrow]

KillFrenzy, Eestis ei paista seda sinu müüdavat üldse olevat. Euroopas näitab ~120€ eest midagi.

Põhiline probleem mis mul Inteno ja teiste Telia ruuteritega on olnud (v.a üks Thomson mille sai sillaks konfida) on just online multiplayer mängud.
Isegi kui mul on korrektselt pordid suunatud, või kasutan DMZ või on UPnP sees/väljas - tulemus on ikka kehv ühendus. Inimesed ei saa minu hostitud serverisse sisse.

Ma võrgundusest nii palju ei tea aga ju siis mingi NAT teema vms. Mängud näitavad Full Cone mitte Open vms. Sest sillatud ruuteriga seda probleemi pole.

[KillFrenzy]

Tomorrow, ei ole jah väga, see on ka teenusepakkuja ruuter enamasti. Selline kasutatud isend on ka mul pakkuda natuke soodsamalt.

Ei oska kahjuks aidata, et mis seal intenos ära blokeerib. Aga huvitav jah, et otse toimib.

Pole ammu võrgus mänginud midagi, aga kõik muud asjad mis vajavad lahtisi porte on peale suunamist ilusti toiminud. Netis leheküljed olemas, mis lasevad kontrollida kas antud port on nähtav väljast.

[Tomorrow]

KillFrenzy, Andmetes on kirjas justkui, et SFP port on kah olemas . Vastab see tõele või ma loen valesti? Piltidelt justkui ei hakka otseselt silma kuigi tagaküljel mingi koht justkui oleks.

Portforward proget olen kasutanud siin jah. Ei looda ainult internetist leitud info peale. Sellel progel õnneks monitooring võimalus olemas mis jälgib milliseid porte programm/mäng kasutab.
Ma ei tea jah mis teema nende Telia ruuteritega on või mis talle seal ei meeldi. Muus osas mul pole etteheiteid. Isegi Wi-Fi osas pole ~50m² korteris midagi ette heita.
DG400 Prime uptime (UPS taga) näitab hetkel 486d 17h 16m 35s. Pole viitsinud resettida , kuna siis peaksin kõik pordisuunamised ja muud seadistused nagu Wi-Fi MAC filter jne jälle käsitsi sisestama

Ma ei saa üldse aru viimasel ajal mis kasu on conf backupist kui see toimib ainult kindla versiooniga? Viimasel ajal pole viitsinud ka emaplaadi BIOS uuendada samal põhjusel.
Vanasti sai ikka vanemal versioonil tehtud backupi uuele peale lasta. Siis jäi ainult kontrollimise rõõm.

[ufo56]

Oot mis port forward sul ei tööta ?

Tahad hostida mingit serverit ja peale suunamist keegi sisse ei saa ? Täpsemalt mis server ?

[Tomorrow]

ufo56, Justkui toimib. Kõik teenused või programnmid mida ma kasutanud olen näitavad, et suunatud pordid on avatud aga NAT type sellest ei muutu ja kogemus pole just parim. Näiiteks keegi teine hostib, siis saab server kiiresti täis. Kui mina hostin siis tiksub aeglaselt inimesi juurde ja vahel isegi saavad timeout või massiivse lagi matchi jooksul.

Selle tsiteeritud lause all pidasin silmas seda, et internetis võib olla vale või vananenud info. Uuenduste vms muudatustega võib mäng olla hakanud kasutama mingeid lisaporte või vahetanud peamisi.
Seega tasub üle kontrollida mitte pimesti esimeselt lehelt leitud numbreid usaldada.

[ufo56]

Mis mängust jutt käib ? Tegemist ikka dedicated serveriga ?

[KillFrenzy]

Tomorrow, ei ole sfp porti.

[Tomorrow]

[londiste]

ma ei saa hästi aru, millist tulemust nüüd oodatakse? et telia hakkab 20€ eest gigabitti laiali jagama?

[High-Q]

eks hinna määrab turg.
AGA. tuleb tehnoloogia taha vaadata, n.ö nuts-and-bolts. väga palju (just lääne-euroopa on selles süüdi) teenusepakkujaid kõvasti oversubscribivad oma võrku. 2,5/1,25Gbps GPON ribalaiusele isutavad sadu 1Gbps kliente. see on väga tavaline praktika. Praktika, mis meil Eestis aga ei tööta.
kui mingi jorss saab pühapäeva õhtul 50 mbps asemel 45mbps kätte, siis võib julgelt "miks ma kiirust kätte ei saa" teenindusele teavitusi oodata. ja nii ongi. Ja kui lepingus sõnale "kuni" näidata, siis tuleb "ma kitun delfisse ära" või "postitan sotsmeedia täis" teemad. "Ma lõpetan lepingu" on juba liiga vana, et seda üldse mainidagi. Tänapäeval suurte ISP puhul on meil fix-ühendustel sisuliselt tagatud kiirus, vähemalt mõistlikkuse piirides. Paljudes riikides see nii ei ole ja sõna "KUNI" domineerib selgelt.

näiteks kaabelinterenti (üle DOCSISe) on kõva oversubscription väga tavaline.

nii lihtsalt on. meie ISP-id teevad veidi teisiti, selleks, et lolle rikketeavitusi (mis on puhas kulu) mitte saada, pigem jagame lairiba toru inimlikumalt, väiksemateks jupikesteks, aga et kõigil sõbralikum koos olla oleks. mujal seda tihti ei tehta, pannakse sama laia toru otsa sama palju või enamgi jorsse.

[jaagupk]

[High-Q]

BS. Hinna on fikseerinud sideamet ja Telia on kohustatud teistele teenusepakkujatele pakkuma võrguühendust läbi oma võrku sideameti poolt fikseeritud ja kokkulepitud hindadega kõik operaatorid saavad ülekandevõrgu teenust sama hinnaga. Ja Telia on kohustatud müüma kusjuures.
kust tulevad säärased taina-ajakirjanikud.

[Mnator]

[jaagupk]

[High-Q]

vahet pole seda nime, kesiganes nende ülesanded üle võttis.

on kaks asja: kiurent ja ühenduse ülekanne. kiurent on tehniline ressurss ja seda keegi niisama ei anna. Küsigu ELASA (aka riik ja operaatorite ühing) käest, see on eos mõeldud opekatele teenuste pakkumiseks, seda nii maakonna keskustesse kui ka näiteks mobiilimastideni. Või mingi kaevaku ise kablad maa sisse. See on väga kallis kusjuures (projekteerimine, kooskõlastamine, kopamajandus, hooldus blablabla). ma saan aru, et musta tööd ei taheta teha, et las teised teevad suuri investeeringuid. Ja siis pärast ikka kiunuma ja nõudma "väikestele tehakse liiga ja me tahame ka pirukast osa saada". Äkki võiks kuskil olla äriühingu eelis kah, kes on nõus ka oma pappi alla panna. Midagi teha ei ole, keegi teine ei kaeva fiibrit maa sissse teliaga võrreldavas mahus.

ma tahaks näha telia vs tele2 vs elisa vs stv (ja võibolla midagi veel) aastaste investeeringute (põhivõrk, kaablid, tuumikseadmed) võrdlust, eriti fix osas. elisa veel midagi teeb (ja noh, nüüd on neil see huawei taak ka küljes), aga teised on küll kummi venitanud.

ühenduse ülekanne on aga telia loogilise võrgu kasutamine ja oma ühenduse pealeistutamine. see on juba aastaid toiminud. seda väga palju ei kasutata küll, sest see ei ole mõeldud kodukasutajale vaid äriühingutele. seal on fiks hinnad määratud ja toimib kõikidele operaatoritele.

[RCC]

[High-Q]

lõpphost palun, aka arvuti (kui on PON või switchidega võrk). ei mingeid switche, vähemalt tarku mitte. muidu võib jamasid olla. tehniliselt ei ole piirangut, tähtis on see, et seade saab üle DHCP aadressi.
aga, kui ruuteri roogid vahelt, siis vastutad sina. Kui sind ära pwnitakse ja läbi sinu spammi hakatakse saatma, siis ole valmis teavitusi saama. lõpphost otse välisvõrgus tähendab seda, et võiks olla väga kriitiline laia ilma suunatud teenuste suhtes. default wini kasti ma küll ei julgeks/soovitaks pista. Et käiks kategooriasse "ma tean, mida ma teen".

[RCC]

no default 10 mmet ära pane jah, switchi on sel juhul vaja, kui sul on omal meeletu kogus massinaid ja sul on see va mission critical ühendus.

[High-Q]

switchi ei ole mõtet kasutada. tavaühendustel (standardtooted äri ja era kategooriast) saab olla taga ainult ÜKS lõpphost. ÜKS. ligipääs antakse DHCP sesssiooni alusel ja ainult ühele masinale; IP-gi antakse /32 maskiga. ei ole siin midagi switchitada. see tekitab ainult segadust. Sa võid siis selle oma massinaga NAT-i teha ja muud maagiat. Kas see on seda väärt, pole kindel. Üldjuhul võiks hostimine toimida ka NAT ruuteriga väga ilusti, kui kõik õigesti seadistatud on.

[RCC]

ei selle ühega pole päris netijuures midagi teha. ehk siis eestis netti ei saagi.

[londiste]