Tööasjus proovisin kodust kasutada bluejeans videoconferencing appi, aga kuidagi ei suutnud see end ära ühendada. Siis lülitasin Elisa mobiilse neti peale ja hakkas tööle. Kas Telial on mingisugused pordid kinni või milles asi võib olla?
https://support.bluejeans.com/s/article/TCP-UDP-ports-used-by-BlueJeans-Network
Kasutusel Inteno 301. _________________ PSN: weaselEST
Kas DG301 karbil müürireegleid kuidagi maski täpsusega ka teha saab? Või peab tõesti igale aadressile oma reegli tegema?
Maski sisestamise kohta nagu ei ole ja niisama kaldkriipsu peale hakkab pahandama.
Tööasjus proovisin kodust kasutada bluejeans videoconferencing appi, aga kuidagi ei suutnud see end ära ühendada. Siis lülitasin Elisa mobiilse neti peale ja hakkas tööle. Kas Telial on mingisugused pordid kinni või milles asi võib olla?
https://support.bluejeans.com/s/article/TCP-UDP-ports-used-by-BlueJeans-Network
Kasutusel Inteno 301.
Kui pordid lahti ühendus siis kõik lahti. Muidugi vajadusel vastavad suunamised ruuteris teha.
Kas proovisid DMZ?
Äkki BJ`le ei meeldi IPV6, proovi välja lülitada.
Kui sul ETH ühendus, kas saad ilma ruuterita proovida?
Kas äkki sinu IP neil seal kuskil blokis....saad sa mõne teise Inteno ja Telia ühenduse taga proovida?
Tööasjus proovisin kodust kasutada bluejeans videoconferencing appi, aga kuidagi ei suutnud see end ära ühendada. Siis lülitasin Elisa mobiilse neti peale ja hakkas tööle. Kas Telial on mingisugused pordid kinni või milles asi võib olla?
https://support.bluejeans.com/s/article/TCP-UDP-ports-used-by-BlueJeans-Network
Kasutusel Inteno 301.
Kui pordid lahti ühendus siis kõik lahti. Muidugi vajadusel vastavad suunamised ruuteris teha.
Kas proovisid DMZ?
Äkki BJ`le ei meeldi IPV6, proovi välja lülitada.
Kui sul ETH ühendus, kas saad ilma ruuterita proovida?
Kas äkki sinu IP neil seal kuskil blokis....saad sa mõne teise Inteno ja Telia ühenduse taga proovida?
Kontorist üle kaabli. Kodus olin WIFIs kuna polnud kaabli dongle kaasas. _________________ PSN: weaselEST
eeee....et siis kahe telia ühenduse ja Inteno taga proovisid jah, ja tulemus sama?
Kui jah siis jääb veel 3 punkti proovida, et lokaliseerida võimaliku kala
Mul tekkis huvitav pull. Nimelt mul 40/10 nett ja koguaeg 3 vaatajakohta olnud - digibokse pole kunagi välja lülitand ja kiirused koguaeg netil OK olnud ehk siuke 35-38Mbps (ka siis kui telerid töös). Nüüd panin juure neljanda vaatajakoha ja kiirus kukkus kolksti nii 18-19Mbps peale. Esinduses samas väideti, et TV netti ei mõjuta (see peaks juba aastaid nii olema) kuna TV jaoks keeratakse nö. spets kiirust peale. Tehniline tugi aga just väidab, et pmst nüüd see neljas koht ongi süüdi selles, et kiirus pmst poole võrra kukkus. Kusjuures on jahh, kui kõik digiboksid välja lülin siis kiirus parem aga point selles, et miks nad siis udutavad, et netikiirus ja TV kiirus on nö. "lahus"? Ok, lülisin seadmetel CEC sisse, et vähe leevendaks aga ikkagi.
[ Auron, see mingi adsl ühendus?
Optika peal ei mõjuta jah, vase peal kindlasti mõjutab _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Mul tekkis huvitav pull. Nimelt mul 40/10 nett ja koguaeg 3 vaatajakohta olnud - digibokse pole kunagi välja lülitand ja kiirused koguaeg netil OK olnud ehk siuke 35-38Mbps (ka siis kui telerid töös). Nüüd panin juure neljanda vaatajakoha ja kiirus kukkus kolksti nii 18-19Mbps peale. Esinduses samas väideti, et TV netti ei mõjuta (see peaks juba aastaid nii olema) kuna TV jaoks keeratakse nö. spets kiirust peale. Tehniline tugi aga just väidab, et pmst nüüd see neljas koht ongi süüdi selles, et kiirus pmst poole võrra kukkus. Kusjuures on jahh, kui kõik digiboksid välja lülin siis kiirus parem aga point selles, et miks nad siis udutavad, et netikiirus ja TV kiirus on nö. "lahus"? Ok, lülisin seadmetel CEC sisse, et vähe leevendaks aga ikkagi.
Huvitav pull on reaalsus, VDSL vasetehnoloogial kuni 4 digiboksi samaaegse kasutamise ajal ei pruugi mõjutada kiirust, kuid rohkem kui 2 samaaegsel kasutamisel juba võib. Siin tulevad mängu ka sellised tegurid nagu VDSL vasetehnoloogia, liini võimekus, liini pikkus ja tellitud kiirus. Vaata enda ruuterist milline on sinu liini võimekus. Logi oma Inteno ruuterisse sisse (kui sul on Inteno muidugi) vali "Status" menüü ning rippmenüüst "DSL" sealt leiad "Bitrate" mis kirjeldab sinu ruuterini jõudvat maksimaalset kiirust. SD kanalid kasutavad ca. 3-4Mbit/s, HD kanalid ca. 8-9Mbit/s. Seega oleneb ka suuresti kas sul digiboksides töötavad samaaegselt SD või HD kanalid.
HDMI CEC on mõeldud TV ja seadme (digiboksi, ressiiveri jms) omavaheliseks suhtluseks, see ei mõjuta internetiühenduse kiirust.
Kodus seina seest tuleb välja valguskaabli ots. Sellega seoses paar küsimust. Mis juhtmega jätkata valguskaablit? Kuidas konvertida valbuskaabel cat6 kaabliks? Kas Huawei EchoLife HG863 on selleks hea lahendus? Kus neid asju oleks võimalik osta?
Ümmarguselt öeldes ei mõjuta üks vaatajakoht internetikiirust.
Sõltub aga palju tellitud internetist ja liinikiirusest.
lihtsam öelda, et IPTV on internetipõhine TV teenus ja peab sellega lihtsalt arvestama.
samas nagu öeldud, optikal mõjutab tv netikiirust vaid gigabit ühenduse korral, alla selle pane või 10 digiboksi ja kuni 500 on käes.
ei viitsi enam detailselt lahata, mis kiirusel palju liinikiirus on, varem räägitud, võib ise ka ruuterist vaadata.
vahel aitab ka see kui korrals maksimaalne netikiirus tellida. port keeratakse kiiremaks.
myrka87, kahtlaselt sõlmes juhe oli aga jah, ONTi vahele vaja, Telia annab.
indrpo,
Kas lihtsalt annab, või rendib ? Või saab täitsa välja ka osta? _________________ Ime tala, Nagu ime kepike.
Siga armastab muda, aga mudane siga armastab puhast aset!
Miks ADMIN Anti112 ambusib mind? andis 1p cooldowni aga ma ei saa peale selle enam mitteühtegi postitust teha! üks päev ei kuid!
pigem tasuta kingitus, väljastatud ONT seadmed seotakse edaspidi aadressiga, seega kui kliendid kolivad ja korteris on telia optika, on lootus, et ONT terminal on seal olemas ja klient saab kohe teenuse aktiviseerida.
kõik olemasolevad ONT kasutuslepingud on lõpetatud.
kui aadressil puudub ont, saab klient uue esindusest, kui puudub ka fiibri ots toas, tuleb tehnik ja paigaldab kõik.
Tegelikult võiks veel õuekaabel olla... Vaja mööda mitte kasutuses olevat korstna lõõri pidi 2. korruselt keldrisse vedada
Hetkel korsten aastaid kaablisahtina kasutusel, CAT5 kaablite jaoks. Selles lõõris suitsu ei ole, aga kõrval lõõr on kasutusel, nii et võib tuliseks minna küll.
Juulis uurisin oma ridakasse valguskaablit - telia pakkus 3000€ eest teevad ära.
Augusti lõpupoole uurisin uuesti - sedakorda tahtsid nad 1322€ saada. Juba parem hind aga üksinda seda nagu ei raatsiks maksta......
Vaatab veel edasi.
rohkem kui viis aastat ootamist, ja tasuta sees. esimene kord küsiti 32k €-t. mis siis et vähem kui 7 meetrit valguse ja maja vahel.
vahepeal kaevati maja esine lahti ja veeti ületee naabrile valguskaabel. _________________ Ime tala, Nagu ime kepike.
Siga armastab muda, aga mudane siga armastab puhast aset!
Miks ADMIN Anti112 ambusib mind? andis 1p cooldowni aga ma ei saa peale selle enam mitteühtegi postitust teha! üks päev ei kuid!
Juulis uurisin oma ridakasse valguskaablit - telia pakkus 3000€ eest teevad ära.
Augusti lõpupoole uurisin uuesti - sedakorda tahtsid nad 1322€ saada. Juba parem hind aga üksinda seda nagu ei raatsiks maksta......
Vaatab veel edasi.
Küsi Teliast tehnilised tingimused ja pakkumine mõnelt teiselt firmalt, saad hinna eest "1" ka ära ilmselt.
flake, Sõltub. Kui sul Wi-Fi leviga probleeme pole ja mingit custom seadistust nagu DNS serverid määrata ruuteris pole vaja teha siis sobib väga hästi.
Osadel on probleem leviga ja kahjuks ei saa ruuteris määrata primaarseid DNS servereid. Õnneks OS's saab ikka enda omad panna aga siis peab seda käsitsi tegema igale seadmele/ühendusele.
Mul siuke jant, et peale seda kui vana too thompsoni TG784 (vist oli siuke mudel) vahetati uue inteno (DG200A) vastu siis wifi võrk pidevalt iga natukse ajatagant katkeb ära ja siis ühendab uuesti. Eriti hästi näha kui teloga netis surfata - viskab errori, et network changed error - telefon läheb 4G peale ja siis tagasi. Lauaarvuti mis samuti wifiga võrgus istub aga ei ühenda uuesti ja kui valida võrk ja connect panna siis ütleb, et could not connect to this network - aitab wifi pulga küljest võtmine ja külge tagasi või reboot. Siukest lollust pole kunagi varem olnud aga väga kahtlen, et ainuke olen. Kellelgi nõu miskit - nagu täiega siibrisse viskab.
Mul siuke jant, et peale seda kui vana too thompsoni TG784 (vist oli siuke mudel) vahetati uue inteno (DG200A) vastu siis wifi võrk pidevalt iga natukse ajatagant katkeb ära ja siis ühendab uuesti. Eriti hästi näha kui teloga netis surfata - viskab errori, et network changed error - telefon läheb 4G peale ja siis tagasi. Lauaarvuti mis samuti wifiga võrgus istub aga ei ühenda uuesti ja kui valida võrk ja connect panna siis ütleb, et could not connect to this network - aitab wifi pulga küljest võtmine ja külge tagasi või reboot. Siukest lollust pole kunagi varem olnud aga väga kahtlen, et ainuke olen. Kellelgi nõu miskit - nagu täiega siibrisse viskab.
Lihtne, vigane ruuter, seadmel garantii olemas, võta näppu ja vaheta esinduses välja.
Alternatiiv, kui ei viitsi pidevalt esindust külastada. Osta mingi asisem AP omale, ala Ubiquiti või mikrotik.
Wifi ikaldus nende telia ruuteritega kestab vist üle kümne aasta juba.
Küll kuumeneb üle, küll tarkvara jamab, küll restardib ja kaotab ühendust.
indrpo, sesmõttes, et kindel, et vigane ruuter? Küsin seetõttu, et tavaliselt ju igavene jant siukste asjadega kus nagu töötab aga ei tööta ka - mingit jura ei hakata ajama?
smily, seleta inimkeeli, ei ole selle alaga niikursis
indrpo, sesmõttes, et kindel, et vigane ruuter? Küsin seetõttu, et tavaliselt ju igavene jant siukste asjadega kus nagu töötab aga ei tööta ka - mingit jura ei hakata ajama?
smily, seleta inimkeeli, ei ole selle alaga niikursis
Ärka üles ja õpi siis lugema. Siis saad teada, et Telia poolt kinnimakstud tegelane indrekp kardab oma palga ja ametikoha pärast - ning ei julge seetõttu sulle ausalt öelda, et: 1. Kõik Intenod on ühtmoodi, tootmisest alates suured rämps-rooted.
2. seda põhjusel, et Intenode sisud on varjestamata (nii 2,4GHz-i ja 5Ghz-i WiFi kui ka LAN) ja seetõttu on:
- töötavad Intenod kui ülitugevad mürageneraatorid.
- mitte aga kui korralikut WiFI-seadmed.
Järgmises teemas on see kõik kirjas - lisaks vedasin suval ka Pretensiooni TTJA-sse.
Aga näha on, et ka TTJA kardab paaniliselt rootslasi ja ei julge seetõttu midagi ette võtta. https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=755167
3. Nüüd natuke neile siis tõestuspilte, et Intenod on varjestamata sisuga ja et nad on genereerivad väga tugevat müra.
Järgmisel kahel pildil on siis näha 4, kõrvalmajades asuvat Intenot - ning on täiesti näha kuidas nad ka üksteist segavad. Sõltumata sellest millise kanali peal nad töötavad. Löövad terve sagedusala oma müra täis - tänu varjestuse puudumisele:
4. ja nüüd lisasin juurde siis korralikult varjestatud - enda kätetöö muide - WiFI.ruuteri signaali.
See sirge-punane. Ja näha on, et on üsna tundetu nende Intenode tekitatud müradele:
5. ja kõige lõppu pilt Inteno sisemusest. Ehk siis pilt mida Telia töötajad ei julge näidata Inteno omanikele ja ostjatele:
- pildilt on näha, et see vajalik varjestus on puudu. Seega, see Inteno peabki töötama müra-generaatorina.
olafsand, no siuke asi läheks vähe pornuuhhiniks kus seinapeal mitu seadet millest üks teeb aint wifit Aga lihtsalt huvi mõttes kuidas selline asi muidu käib üldse, et ma teise seadme aint wifit panen tegema - kas on mingi seade mis võtab nö. võrgupesast neti ja siis muudab selle WiFi netiks või kuidas?
Seda varianti pole, et panen mingi ägeda ruuteri a'la Asus RT-AX88U ja konfib ära, et digiTV'd ka tunnistaks jne.? Tean, et ajavad seda mula, et siis viskab neil hirmsasti monitoorimisel vigu sisse jne. aga kui tõene see jutt on - need intenod on tegelt ju odavad käkkruutrid mida Telia müüb kolmekordse hinnaga.
Sesmõttes, et sai katsetatud vanemat DG301 intenot ja sellega täpselt sama jama - emal mul tean, et läks garri korras juba esimene kuu inteno vahetusse aga too wifit ei kasutand üldse.
Auron, intenost kaabel läheb teise ruuteri "internet" pessa ja see teine siis tekitabki ise wifi nagu wifi ruuterid ikka tekitavad. See teine ei pea olema seal samas seina peal, võib ka kaugemal olla ja silma alt ära peidetud (mitte nii muidugi, et levi segama hakkaks). Samas esimese asjana soovitan siiski ruuter Telias ära vahetada. Ei olnud mul Inteno 301 ruuteriga ja ei ole ka praegu Inteno 400P ruuteriga wifi katkemisi.
Seadet, mis võtab pesast võrgu ja teeb sellest wifit, nimetatakse access pointiks. Ruuter on seade, mis vahendab liiklust kahe võrgu vahel. Kodukasutajate jaoks on lihtsuse mõttes need kaks asja ühte seadmesse kokku pandud. Sellest siis mõiste wifi ruuter. Aga kui tahad suuremat leviala või kvaliteetsemat ühendust, on sul vaja need kaks asja jälle üksteisest eraldada. Üks seade ruudib, ja sellele lisanduvad üks kuni mitu access pointi.
Hädapärast kõlbab access pointiks ka teine wifiruuter, aga selle ruutimise ja dhcp funktsionaalsus tuleb sel juhul välja või tasa lülitada. Mõnikord on see üsna loominguline tegevus. Aga üldiselt, kui sulle sai probleemiks kodukasutaja seadme madal võimekus, siis teise kodukasutaja seadmega seda palju paremaks ei tee.
Teisest küljest, ruuter on tavaliselt kinni seal kus kaabel tuppa tuleb. Aga access pointi saad paigutada sinna, kus tal on parim võimalus kogu elamine leviga katta. Ja wifisaatja paremasse kohta paigutamine on tihtipeale kõige lihtsam ja odavam viis, kuidas kodukasutaja oma wifit paremaks teha saab.
"Ägedad" ruuterid nagu sinu mainitud Asus, on ägedad ainult selles osas kuidas nad välja näevad. Sisu on neil ühtlaselt pooletoobine ja ühe sellise hinna eest saab mitu korralikku Unifi või Mikrotik võrguseadet. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Seadet, mis võtab pesast võrgu ja teeb sellest wifit, nimetatakse access pointiks. Ruuter on seade, mis vahendab liiklust kahe võrgu vahel. Kodukasutajate jaoks on lihtsuse mõttes need kaks asja ühte seadmesse kokku pandud. Sellest siis mõiste wifi ruuter. Aga kui tahad suuremat leviala või kvaliteetsemat ühendust, on sul vaja need kaks asja jälle üksteisest eraldada. Üks seade ruudib, ja sellele lisanduvad üks kuni mitu access pointi.
Hädapärast kõlbab access pointiks ka teine wifiruuter, aga selle ruutimise ja dhcp funktsionaalsus tuleb sel juhul välja või tasa lülitada. Mõnikord on see üsna loominguline tegevus. Aga üldiselt, kui sulle sai probleemiks kodukasutaja seadme madal võimekus, siis teise kodukasutaja seadmega seda palju paremaks ei tee.
Teisest küljest, ruuter on tavaliselt kinni seal kus kaabel tuppa tuleb. Aga access pointi saad paigutada sinna, kus tal on parim võimalus kogu elamine leviga katta. Ja wifisaatja paremasse kohta paigutamine on tihtipeale kõige lihtsam ja odavam viis, kuidas kodukasutaja oma wifit paremaks teha saab.
"Ägedad" ruuterid nagu sinu mainitud Asus, on ägedad ainult selles osas kuidas nad välja näevad. Sisu on neil ühtlaselt pooletoobine ja ühe sellise hinna eest saab mitu korralikku Unifi või Mikrotik võrguseadet.
Ma ei oskaks ka asja paremini kokku võtta.
Elasin aastaid inteno wifi otsas ja ajaloolised wifi mured on läbi põetud.
Jäänud on osades ruuterites surnud wifi moodulite mured mida on lihtne tuvastada, wifi analyzer vms rakendus käima ja kui signaal on hüplik, siis ruuteri vahetus.
Põhjus miks wifi tugijaamasid maja/korteri peale on vaja, ongi enamasti ruuteri enda asukoht, see jagab võrku nõrkvoolu hargnemise kohas, mis on kas esikus, sahvris või misiganes kohas. wifi tugijaam peab aga asuma elamise keskel või suurema elamise korral maja ühes ja teises otsas, või ka erinevatel korrustel.
Üks ruuter pole sellepärast sant, et ta ei kata 200 ruutmeetrit ära.
Suvalise Inteno enda ruuteri võimekus on piisav, et toita 1Gbit/s netti koos hulganisti linuxi isode torrenteerimisega. Vaadake proset ja võrrelge oma asuste ja muu sohoga.
Suvalise Inteno enda ruuteri võimekus on piisav, et toita 1Gbit/s netti koos hulganisti linuxi isode torrenteerimisega. Vaadake proset ja võrrelge oma asuste ja muu sohoga.
Jah, aga telepildi paneb hakkima. Mis jama sellega üldse on, kunagi oli telepildi jaoks väidetavalt pririteet, nüüd on linuxi ISOd selle pririteedi omale saanud _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Suvalise Inteno enda ruuteri võimekus on piisav, et toita 1Gbit/s netti koos hulganisti linuxi isode torrenteerimisega. Vaadake proset ja võrrelge oma asuste ja muu sohoga.
Jah, aga telepildi paneb hakkima. Mis jama sellega üldse on, kunagi oli telepildi jaoks väidetavalt pririteet, nüüd on linuxi ISOd selle pririteedi omale saanud
See ei ole nii. Voip ja IPTV QoS on tagatud.
Iseasi kas mingi asi suudab ühenduste arvuga hoopis suurema probleemi tekitada.
teine võimalus on see, et digiboks läbi lollide switchide koos masinatega?
Lasin ise kiirused piirajasse koos esimeste Intenodega, TV teenust see ei mõjutanud kui digiboksid ruuteri taga.
flake, Sõltub. Kui sul Wi-Fi leviga probleeme pole ja mingit custom seadistust nagu DNS serverid määrata ruuteris pole vaja teha siis sobib väga hästi.
Osadel on probleem leviga ja kahjuks ei saa ruuteris määrata primaarseid DNS servereid. Õnneks OS's saab ikka enda omad panna aga siis peab seda käsitsi tegema igale seadmele/ühendusele.
Rohkem miinuseid ei oska välja tuua. Endal juba eelmisest aastast saadik kasutuses ja probleeme pole.
Kolin uude elamisse ja leviprobleeme oletada veel ei oska. Ilmselt esialgu läheb olemasoleva seadmega edasi ja siis vaatab mis toimub _________________ ..||..
Ma nädalavahetusteks tellin aegajalt 1000/1000 ühenduse (siis kui netinäljas sõbrad külas ja 4k filme vaja neil kettad täis katkuda) ja kui sellega speedtest teha näiteks, siis telepilt hakkab hakkima. 500/500 puhul testi kiirust palju tahad, digiboksile ei mõju. Samas hea sõber ütles väga lihtsa põhjuse: sul tuleb tuppa gigabit kiirus ja kui selles hakkad "optikat hõõguma ajama", siis saabki nö internet otsa ja boks hakkab ruudutama ja hakkima. Tundub täitsa loogiline
Ma nädalavahetusteks tellin aegajalt 1000/1000 ühenduse (siis kui netinäljas sõbrad külas ja 4k filme vaja neil kettad täis katkuda) ja kui sellega speedtest teha näiteks, siis telepilt hakkab hakkima. 500/500 puhul testi kiirust palju tahad, digiboksile ei mõju. Samas hea sõber ütles väga lihtsa põhjuse: sul tuleb tuppa gigabit kiirus ja kui selles hakkad "optikat hõõguma ajama", siis saabki nö internet otsa ja boks hakkab ruudutama ja hakkima. Tundub täitsa loogiline
tunduks loogiline kui QoS ei toimiks.
arvesta, et väiksemate ühenduste korral võib tuppa tulla sama kiirus mis netipaketikski, 12M adsl vms.
ühesõnaga peab toimima.
kus ei toimi kindlasti, 4G koduinterneti ja üle õhu tv korral, seal pole kvaliteedi tagamine võimalik.
indrpo, ehk siis max ühenduse võib boksil ruudutama tõmmata küll?
PS, pean Sinuga kokku saama naunii kuna tundub, et oled ilusti tööl tagasi ja Raplas?
Siis saab äkki täpsemalt asjast rääkida?
Ma nädalavahetusteks tellin aegajalt 1000/1000 ühenduse (siis kui netinäljas sõbrad külas ja 4k filme vaja neil kettad täis katkuda) ja kui sellega speedtest teha näiteks, siis telepilt hakkab hakkima. 500/500 puhul testi kiirust palju tahad, digiboksile ei mõju. Samas hea sõber ütles väga lihtsa põhjuse: sul tuleb tuppa gigabit kiirus ja kui selles hakkad "optikat hõõguma ajama", siis saabki nö internet otsa ja boks hakkab ruudutama ja hakkima. Tundub täitsa loogiline
mitte ainult ei tundu, vaid ei ole mingit loogikat. ei usu sugugi, et 4k tuleb sealt kus tõmmad alla täiskiirusel, ehk kirjade järgi oleks miinimum nõus 25megabitti sekundis. kusagilt leidsin nummeri 880mbitti minutis, see 60 nega jagada, tuleks 14 kopikatega. 25 ega on lihtsam arvutada. seega 1000 jagada 25 ega. saame 40 sõpra on sul korraga see optika suuteline ära teenindama ja siis võib tõesti väita, et see telekas võib hakata natuke trikitama. juhul kui see nii EI OLE , siis on küsimus milleski muus. kui maksud ka maha võtta, siis 30megabitti per naase võiks ikka täie raha eest olla, siis tuleks 33 sõpra ja jääks veel mõnisada kilo ülegi. kas sul on nii suur korter, mis mahutab ära 40 sõbra tehnika + sa ise? mul on olude sunnil ühes punktis 5 megane upload kuhu peab mahtuma täiskiirusel torrent, mp3 ja alla 10 mega pealt veebiteevee ja sada muud asja. mrtg on kurguni täis ja ping tavaliselt üle 100, aga kahjuks - internettikoju veel ei saa. _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
Suvalise Inteno enda ruuteri võimekus on piisav, et toita 1Gbit/s netti koos hulganisti linuxi isode torrenteerimisega. Vaadake proset ja võrrelge oma asuste ja muu sohoga.
Jah, aga telepildi paneb hakkima. Mis jama sellega üldse on, kunagi oli telepildi jaoks väidetavalt pririteet, nüüd on linuxi ISOd selle pririteedi omale saanud
See ei ole nii. Voip ja IPTV QoS on tagatud.
..
teine võimalus on see, et digiboks läbi lollide switchide koos masinatega?
..
Kui need switchid poleks juba aastaid probleemideta töötanud siis oleks alust kahelda, aga need on pigem hakanud pihta mingite jaama uuenduste käigus (vähamalt mulle tundub sellise seosena).
VDSL40/10 ajal hakkas see asi millalgi pihta. Nüüd 100/25 ajal on allalaadimiskiirus juba tajutavalt kiire, mida tolle 40/10 ajal öelda ei saanud. Asi seegi. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
ei usu sugugi, et 4k tuleb sealt kus tõmmad alla täiskiirusel, ehk kirjade järgi oleks miinimum nõus 25megabitti sekundis.
No 4k linuxi isod tulevad ja veel kuidas _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
RCC, 4K videode tirimine oli 1 asi, ja täiesti eraldi asi.
Kui tellin 1000/1000 ühenduse ja teen speedtest.net lehel testi, siis digiboks hakkab hakkima. Kui on 500/500, siis seda ei juhtu.
Täiesti võimalik. Optika puhul tekivad piirangud seadmetel. ONT-i läbilaskevõime sh. LAN to WAN Intenosse vms ruuterisse on 1000/1000 maksimaalne.
Optika puhul ei mõjuta TV-d kuni 500/500 kiirus, kiiremate kiiruste puhul võib mõjutada kui kasutad kogu toru täis.
Täiesti võimalik. Optika puhul tekivad piirangud seadmetel. ONT-i läbilaskevõime sh. LAN to WAN Intenosse vms ruuterisse on 1000/1000 maksimaalne.
Optika puhul ei mõjuta TV-d kuni 500/500 kiirus, kiiremate kiiruste puhul võib mõjutada kui kasutad kogu toru täis.
tv peaks ju ikka eraldi olema? nagu adsl, vedela dsli aegadel et on nett 16 megabitti alla PLUSS telekas. enivei, 500 st toru annab ikka täis teha, SELLISELT , et see tv-d hakkima hakkab. _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
RCC, toru pole vaja täis teha, enamusel ruuteritel piisab kui ühenduste arv 3000-5000 peale ajada Linuxi ISOsid tirides. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Palju eraldi seisvaid lepingulisi ühendusi ühe valguskaabli peale on võimalik luua nii et kellekil ei ole kiiruse piiranguid. _________________ Ime tala, Nagu ime kepike.
Siga armastab muda, aga mudane siga armastab puhast aset!
Miks ADMIN Anti112 ambusib mind? andis 1p cooldowni aga ma ei saa peale selle enam mitteühtegi postitust teha! üks päev ei kuid!
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
- WiFI.ruuteri signaali.
Aga lihtsalt huvi mõttes kuidas selline asi muidu käib üldse, et ma teise seadme aint wifit panen tegema - kas on mingi seade mis võtab nö. võrgupesast neti ja siis muudab selle WiFi netiks või kuidas? 
