[Tanel]

PRESSITEADE - Majandusminister Kristen Michal allkirjastas käskkirja, millega kinnitas uue lairiba baasvõrkude investeeringute kava. Käskkirja alusel rajatakse täiendavad ligi 948 km kiire interneti tagamiseks vajalikku baasvõrku maksumusega 12,7 miljonit eurot.

„Tänaseks on rajatud juba ligi 4400km kiire interneti baasvõrku. Baasvõrk loob eelduse valguskaabli toomiseks kodudesse, kuid ka mobiilse interneti pakkumiseks ning 5G tulekul on baasvõrk samuti asendamatu. Antud voorus saavad baasvõrguga paremini kaetud Hiiumaa, Muhu saar, Peipsi läänekallas ja Läänemaa,“ sõnas minister Michal.

Täpsemalt rajatakse järgmises etapis baasvõrku Mustvee-Kallaste-Võnnu-Tartu Anne, Risti-Turba-Kernu, Prillimäe-Juuru-Hageri, Tudu-Roela-Avinurme-Iisaku, Ridase-Pivarootsi-Virtsu-Muhu, Sadala-Torma-Palamuse-Vara-Tartu Raadimõisa ja Tuksi-Noarootsi-Vormsi-Linnamäe, Taebla-Palivere asumite vahet. Lisaks ka tervikuna Hiiumaale.

Eesti lairiba baasvõrgu ehk EstWini projekti eesmärgiks on, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest oleks baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. Kokku on kavas ehitada ca 6600 km kogu riiki katvat baasvõrku. Täna on valmis ca 4400 km baasvõrku. Raha kahe SFi perioodi peale kokku kulub ca 81 miljonit eurot. See jaguneb: 68 miljonit riigi raha SF-st, lisaks operaatorite omaosalus 12 miljonit eurot. Baasvõrgu terviklik valmimine on plaanitud 2018. aasta lõpuks.

Allikas: www.mkm.ee

[486]

isiklikult eelistan kaabliga v6rku.
Google idee lennutada kiirgavaid 6hupalle üle terve planeedi on täielikult kohusetundetu k6ikide elusolendite vastu.

[reneek]

[arm2004]

ilmne jätk sellele teemale/vaidlusele: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=685634

[elukaz]

[indrpo]

Näiteid ju on, kui riik on selle otsa koos operaatoritega juba külakeskusesse ära toonud siis on vaja ainul külarahvas jalule ajada, teha mtü külanet ja taotleda veel euroraha, et küla saaks oma isikliku valgusvõrgu, inimese jaoks läks vist näidete põhjal maksma 3-400€ sõltuvalt liitujate arvust.
Midagi võiks ikka ise ka ära teha selleks, et pudru suhu tuleks.

[elukaz]

Mis putru? Ma küsin kas saab suvalisse kohta keset trassi ühe majapidamise jaoks väljavõtte teha?

[oblivion]

Põhimõtteliselt saab, oleme teinud. Selleks peavad muidugi ikkagi teatud asjad kokku langema.

[kalvis]

Saab aga võrgu omanikule pead ikkagi kuldklient olema (ehk kui >4000 eest välja köhid siis liigutatakse).
Selle võrgu tegelik eesmärk on algusest peale telekomi firmadele kingitus teha, see pole kordagi projekteerimise staadiumis tavainimeste soovidega arvestanud kuigi demagoogiliselt nii reklaamitakse. Seega kui isegi kaabel sul sinu maaseest läbi jookseb siis parimal juhul saad viisaka äraütlemise.
Tavainimesel pole suurust ega tutvusi riigipiruka lähedussegi ligi pääseda.

[indrpo]

Näiteks vee magistraaltrassist ei saa väljavõtet teha, surve pidavat liiga suur olema. Selleks on spetsiaalselt loodud väljavõtted kust hargneb klientide torustik.
Elasa optika loodi magistraalvõrguks, mitte klientidele otse. Täna saab teenusepakkuja seda kiudu rentida, olgu siis oma võrgusõlme ühendamiseks või kliendini teenuse viimiseks.
Klient liituda soovib siis lähimast kaevust saab keevitada.

See info peaks tänaseks kõigile selge olema, enne kui teemas üldse sõna võtta.

[elukaz]

Paistab et pressiteate koostajatele ei ole. Räägitakse ju majapidamise kaugusest trassini mitte lähima liitumiskaevuni. Selle ma küsingi. Kui härrad lubavad

[oblivion]

Ja sellele ma vastasin, et on võimalik ka liituda trassi keskelt, kuid selleks peab olema sobivad eeldused. Nätieks:
Mõlemal juhul lisatakse uus kaev trassi peale.
1. variant on et olemasoleval kaablil on lähemates kaevudes piisavalt varu, et uude kaevu seda "puhkuda". ( üldiselt ei ole, kuid mõninkates on)
2. Uuest kaevust puhutakse vabasse torusse uus kaabel lähimasse (muhvi)kaevu, kuid mitte ilmtingimata, saab ka vahekaevus uue muhvi teha, milleks muidugi peab olema piisavalt hea põhjus.

On palju muid tegureid mis võivad raskendada, või lihtsustada selle töö tegemist, ntks trassi asukoht: sõidutee servas, haljasalal kust on alt läbi puuritud ja millel paikneb lisakaitsetoru(enamasti asulates). kergendavaks võiks lugeda trassi paiknemist sinu maalapikesel.
Kellel väga suur soov, vajadus või lihtsalt paks rahakott soovitan kindlasti uurida võimalusi kuid mitte ootusi hellitada, kuna tõsi on, et see praegu siiski baasvõrk ja võrgu ehitus kallis.

[ab79]

Minu meelest on see mõttetu, kui magistraalvõrk tähendab minimaalset kaugust võrgust 1,5 km. See tähendab seda, et HUVI korral on olemas tõenäosus, et kliendid saavad liituda hüperkiirega, reaalsuses luuakse tegelikult tehniline valmidus, aga mitte 100%-ne võimalus. Miks? Aga palun, kui palju nendest 98%-st majapidamistest oleks võimelised tegema liitumise 1,5 km kauguselt oma koduni...
Mulle jääb mulje, et tegemist projektiga mille sisuline mõte on hea, aga tegelik mõte on "linnuke kirja" saada, et siis Euroopa mastaabis jälle statistikas silma paista. Reaalsus on paraku midagi muud ja ma arvan, et eramajapidamistest on alla 5% võimelised ise oma kuludega võrku välja ehitama. Analoogi võiks tõmmata näiteks veevärgi liitumisega. Euroopa rahade toel ehitatakse trassid ja kuni liitumispunkti kohani pannakse ka väljavõtud. Sealt väljavõtust eramusse vastavalt tegelikele kuludele igaüks ehitab lõpuni ise välja. No aga on ikka vaks vahet, kas paned veetoru maasse koos kanalisatsioooniga ütleme 10 meetrit või lased vedada valgusoptilist kaablit 1,5 km...
100% kindel, et kui poleks olemas olnud VDSL tehnoloogiat, siis ma praegu ei saaks tarbida kiiremat netti, kui 12/1. Ilma VDSL-ita poleks Telia iialgi hakanud uut võrku välja ehitama eramupiirkonadesse. selleks tuleb jusadu kilomeetreid maaaluseid telefoniliine lahti kaevata või sahtidest välja tõmmata ja valgusoptilise kaabliga asendada.

[indrpo]

ab79, kusjuures, operaatorite jaoks ei ole mingi probleem kliendini optika viia kui vana kaabel on kaevust kaevu torus kuni majani. Siis ei tule kliendil tõenäoliselt sentigi valguse saamiseks maksta. Samas on sellised kaablitorud veetud vaid uute majadeni või korrusmajadeni, vahel juhtub ka nii, et need torud kulgevad mööda tee äärt eramajade kruntide ääres või isegi sees. Siis on liitumine suhteliselt soodne. (nagu minu kahel kinnistul)

See 1,5km tähendab kindlasti tiheasustusega asulat, mitte metsatuka kahte talupidamist, nendeni võib vahemaa julgelt pikem olla.
Selle 1,5km sees ei ole alati vaja 100% kaevata, võib olla olemas ka mingi osa sellest kaablikanalisatsiooni. Iga tellimus on eraldi lahendatav.
Kõige kindlam on muidugi leida kohalik kaablioperaator kellega koos kaarti vaadata ning kohalik võrgu ehitaja (eltel vms) kellega töö hind kalkuleerida. Tihti on võimalik maapiirkonnas ka seadustest mööda vaadata ja naabritega asjad kokku leppida. Samas riik neid tegevusi arutamas on, kuidas saaks inimene seda odavamalt teha.

Samas kõik ei vaja ja ei hakka kunagi vajama otse koju valguskaablit, see on osaliselt loodud ka selleks, et ettevõtted saaksid maapiirkonnas oma äri ajada, nagu ütlesin, suurem osa inimesi saab TÄNA veel hakkama sellega mida see ELASA on kiirendanud, traadita ja traadiga võrk.
4K ja 8K ülekanneteni on veel pisut aega ELASA2 ja 3 valmis ehitada.

[somnambuul]

4K sisu on tänane päev, sinna pole enam mingit aega.

[indrpo]

[somnambuul]

[kempi]

[ab79]

Just. Paljud saavad miinimumpalka või keskmist. Katsu sellise palgaga ehitada juurdepääsuvõrgule liitumine. Ega küsimus ongi selles, et praegu tehakse individuaalpakkumised, kus pakkumine algab reeglina 2000€ ja üle selle. Kohti, kus oleks linnatänavatele rajatud sahte...andke andeks, maapiirkondades ei ole seda. Maapiirkondades peab maasse kaevama, sest vanad vaskpaarikaablid on kõik õhuliinimastides. Erandina siis eramupiirkonnad, kuhu on mingi uue projekti käigus on juhtumisi uus kapp ja maasse veetud optika, sealt edasi läheb vaskpaar kodudesse. ainuke erand on uusarendused, kus tehniline valmidus on projekti sisse kirjutatud. seal jah on suuremad lootused, aga mitte igal pool.

[RCC]

samadele teemale pöördeid juurde? Kuulge mul ei ole rp-tnc - N- male pistikutki, et hädine kaabel ruuteri külge saada , et suvalist wifit püüda, te soovite siin ULMET !!!

[olavsu1]

http://geenius.ee/uudis/e-eesti-suurim-vale-uleriigiline-tasuta-wifi

isegi seda ka ei ole olemas....

[ab79]

Muhahaaa...
http://tehnika.postimees.ee/3862581/kuemneid-miljoneid-maksma-laeinud-internetikaabli-projekt-on-puntrasse-jooksnud?_ga=1.116665413.250119414.1474798948

lugege. kui see tõele vastab, siis tituleerib kogu hüperkiire projekt järjekordseks euroraha väljakantimise projektiks, raha sisse tambitud, aga projekt ei täida oma eesmärki. küsimus, miks tehti projektikava niivõrd vastuoluliste tingimustega, et seda polnud võimalik ellu viia nii nagu mõeldud- et inimesed reaalselt saaksid valgusoptikat kasutada väiksemates asulates, kus pole magalapiirkondi...

[Tanel]

Taavi Kotka kommentaarid: https://www.facebook.com/taavikotka

[indrpo]

Täiesti müstika, mis inimesed need omavahel neid ELASA kaabli ja teenusepakkujate vahelisi suhteid küll kommenteerivad. Ilmselt need kes pole kaabliotsa peos hoidnud või näinud.
Olgugi, et ELASA kaabel ei ole jõudnud tuppa (kuhu ta pole kunagi pidanudki jõudma) nägin täna jälle head näidet ELASA kaabli kasutusest.
Üks maakonna omavalitsus otsustas kõik ELASA kaabli saanud allasutused liita ASO internetiga.
https://www.ria.ee/ee/aso.html

1Gbit/s fiiber ja netikiirus jookseb nii vallavalitsusse, koolidesse ja lasteaedadesse. (omal ajal võis koolis sellest vaid unistada)

Huvitav miks kommentaariumites niipalju sõna võetakse Telia, Starmani vms operaatori suunal, see pole üldse nende asi organiseerida sulle fiibrit kuigi nad saavad seda sinu tellimise peale vahendada.
Kaablioperaator tahab sinu käest saada ainult teenuste eest kuutasu, seda 20-40€ kuus sõltuvalt mis teenust sa sealt kaablist saada tahad.
Kaablivõrgu ehitamisega tuleb hakkama saada endal, kogukonnal või ostad kalli projekti ja kaabelduse ise sisse (ELTEL vms. paigaldaja). (sideoperaator ise kaableid ei paigalda)
Sideoperaator on kaablipaigaldajatele samasugune klient nagu meie eraisikuna. Opraator suudab oma tuludest majadada tuumikvõrguga enda osas, rajada (tellida raha eest) veel tasuvaid võrke tiheasustuses aga see kõik ei puuduta hajaasustust.

Nõmmel teab kodanik ise ka väga hästi, et seal ei saa sentimeetrit aega naabri poole lükata, kohe on "kaua võib" seljas, mis sa arvad mis siis kopamees valguskaabliga naabri poolt tulla saab ilma et saagi käima ei tõmmataks?
Kogukond on lahendus.

Pole konkurentsi? On ju ise just kirjutas, et Starman käis 4Gd pakkumas, Viasati ta veel ei proovinud. Kui Telia otsustas selle vase sinna alles jätta siis peaks õnn jätkuvalt õuel olema, võimalus on ka veel see kinni keerata ja 4G kaudu teenust pakkuda.
Need Nõmme teemad aga ei puuduta jällegi seda ELASA asja, see viidi ju sinna kus tänaseni oligi variant dialup või 3G. Nüüd siis ADSL/VDSL, 4G ja Coax vms.

[RCC]

No aga kui teenusepakkujate asi pole organiseerida fiibrit, ja ometigi nad tahavad teenust pakkuda, siis mismoodi seda teenust siis saaks? ja ikka ja jälle - kui ma elan õismäel, siis seal ma saan küll teenuse, juba korrushooramaja neti aegadest saati. tegid taotluse ära, tuli mees, andis veel kaablit kah mõne meetri lisaks ja null euro.
õige - nüüd kui ma tahan alutagusele, siis kaabliopekas tahab lisaks teenuse kuutasule veel x summa, ja varjab ka veel kiivalt, millest see summa koosneb. mis sest kaablivõrgu ehitamisest mul kasu on - kui seda kuhugi ühendada pole. (sest keegi jättis targu jätkukaevu muhvita - nimme)
ehk siis , kuidas saada asi nii kaugele, et ühendaks oma kaabli - kuhugi?

[ab79]

Mina arvan, et kogu probleem seisneb selles, et vaatamata projekti olemusele, peaks baasvõrk tegema interneti levitamise klientidele tegema lihtsamaks, st. odavamaks. Paraku EI TEE. See on sama, mis Elektrilevi põhi- ja jaotusvõrguga. Konkureerivat võrku ükski teine elektritarnija ei ehita, väikses mastaabis ainult Imatra. tulemuseks on see, et eksisteeribki ainult üks võrk, kust me kõik elektrit saame. Oletame, et sul on 16A peakaitse, aga tahad 24 või 32 näiteks. Siis arvestatakse kuni 400m puhul konkreetse hinnakirja järgi ja üle selle tegelike kulutuste järgi. See neti baasvõrk on sama. Ainus erinevus on see, et me oleme kõik selle elektri põhivõrguga üle jaotusvõrgu juba liitunud ja ühendatud. Nii, et kui Seda ELASA või mida iganes toetada mingite väiksemate võrgupunktidega, siis vast oleks võimalik liituda ka eratarbijal odavama raha eest, sest kui punkt jääb üle 300m, siis on hind praegu üle mõistuse kirves. Operaatorid eisoovi panustada infrastruktuuri, mille tasuvusaeg on liiga pikk.
Siit tekibki küsimus, milleks kogu jama, kui seda keegi reaalselt üleval hoida ei suuda ega taha, ega ole kohustatud seda tegema??? Sideoperaatorid on kohustatud tagama näiteks 112 helistamise kõikidest võrkudest tasuta. Internet ei ole selle kõrval nii oluline, aga omab märkimisväärset rolli meie igapäebva elus ja masin-masin süsteemide arenemisel.

[Auron]

Ehk siis sisuliselt käib selle kiire netiga järjekordne rahakantimine - topime jämme kaabli maasse ja nagu linnuke kirjas, osad paneelikad ja asutused ühendame kuskil taha ka, et küsimuse peale "kas keegi kasutab ka" saaks näite tuua, et "jah, näe seal on". Suures plaanis aga on lihtsalt üüratute summade eest taotud maasse kaablit millega reaalselt keegi liituda ei jaksa.

[olavsu1]

[kalvis]

Mis jama sa ajad. Kui mõtlesid ampritasu maksmist siis see tuleb maksta ja see pole väike summa. Selle summa sees on ka automaadi vahetamine (+ palju muid töid vajadusel kuid mitte kõik!)!
Kui mõtlesid võrguteenuse poolt automaadi vahetamist (sul oli juba lepingu järgi 40 A automaat ette nähtud aga mingil põhjusel polnud) siis selle töö võid lasta pädevustunnistust omaval elektrifirmal ise teha. Elektrilevile pead maksma vaid plommimistasu sest muud moodi uusi plomme asemele ei saa.

[Tanel]

[olavsu1]

Spoiler

ot:

kalvis kirjutas: Mis jama sa ajad. Kui mõtlesid ampritasu maksmist siis see tuleb maksta ja see pole väike summa. Selle summa sees on ka automaadi vahetamine (+ palju muid töid vajadusel kuid mitte kõik!)! Kui mõtlesid võrguteenuse poolt automaadi vahetamist (sul oli juba lepingu järgi 40 A automaat ette nähtud aga mingil põhjusel polnud) siis selle töö võid lasta pädevustunnistust omaval elektrifirmal ise teha. Elektrilevile pead maksma vaid plommimistasu sest muud moodi uusi plomme asemele ei saa. ampritasu on eraldi asi. Enne taasiseseisvumist oli 40A. Vabariigi ajal tehti uued lepingud. Valida oli standardne 16A pakkumine ja kõik, kes sellest erinesid, pidid jõhkralt juurde plekkima. Tuttavad elektrikud irvitasid, et summa ongi valitud sellejärgi, et mingit kaabeldust üldse pole ja kõike tuleb hakata projekteerima, kooskõlastama ja ehitama, nagu uut ühendust. Minul on kõik juba olemas (liitumispunkiti tuleb 64A liin, välja läheb kaabel, mis passiks kortermajale) ja hakata pelgalt kaitsme vahetuse eest 2000+ raha plekkima on nõmedus.

[ab79]

[salatoimik]

[indrpo]