[Tanel]

TELIA EESTI PRESSITEADE - Kuna Eestimaa erinevaid paiku kimbutavad äikesehood, tasub meelde tuletada põhitõed, kuidas ennast ja oma kodu äikese eest kaitsta.

Äikeseperioodil kasvab tunduvalt pöördumiste hulk Telia kõnekeskustesse. Näiteks 2014. aastal pöörduti äikesega seotud probleemidega ettevõtte poole ca 27 000 korral, mis on väga suur hulk. Klientide mured puudutasid nii koduelektroonika äikesekahjustusi, kaablite tagasiühendamise juhendamist, sideühenduse probleeme jne. Kokku kuulus siis väljavahetamisele ca 1200 seadet, mida äike oli suuremal või vähemal määral kahjustanud.

Äikese puhul on kõige tavalisem suhtumine, et „pole minuga varem midagi juhtunud ja vaevalt ka edaspidi midagi juhtub“. Vahel võrreldakse äikese tabamust koguni lotovõiduga – tõenäosus sellega „pihta saada“ on väike ning veelgi väiksem on võimalus korduvalt mõjutatud saada. Samas puutus Telia alles eelmisel aastal kokku juhtumiga, kus tehnik vahetas päeval välja äikese poolt kahjustada saanud seadme, kuid juba samal õhtul pöördus klient sama murega – nimelt oli vahepeal üle käinud uus äikeselaine ja seadme taas läbi kärsatanud.

Suurim viga, mille vastu inimesed äikesega seotud ennetustegevustes eksivad on see, et äikesehirmus võetakse seadmed välja vaid vooluvõrgust. Samas tuleb vaseühenduse puhul seadmete tagant lahti ühendada ka võrgukaabel.

Äikese poolt koduseadmetele tekitatud kahjustused võivad olla väga erinevad, alustades sellest, et läbi on vaid ruuteri port. Sealt edasi on juba terve ruuter läbi kärsanud või on lisaks ruuterile kui digiboks kahjustatud. Halvemal juhul võib kahjustatud olla nii ruuter, digiboks kui teler. Telia tehnikud on kokku puutunud ka juhtumitega, kus peale pikselööki on kaablite asemel alles vaid põlenud jutt seinal.

Kuidas koduelektroonikat äikese ajal kaitsta?

· Ühenda juhtmed ja kaablid seinakontaktidest lahti

Kõuemürinat kuuldes või suvel pikemaks ajaks kodust ära sõites tasub oma koduelektroonika juhtmed vooluvõrgust lahti ühendada. Samuti tuleks eemalda seinakontaktidest internetikaabel ja võimalikud antennijuhtmed. Oluline on need lahti ühendada just seinakontaktist, mitte seadme küljest, sest seinakontaktis olevad kaablid võivad pikselöögist sellegipoolest kahjustada saada.

· Soeta piksekaitsmega voolujuhe

Ülepingekahjustuste riski aitab vähendada piksekaitsmega voolupikendusjuhe, kuhu saab ühendada korraga mitu seadet. Kui maja vooluvõrk on maandamata, siis piksekaitsmega voolujuhtmest abi pole, sest kaitse peab saama ülepinge ikkagi kuhugi maandada. Samas peab märkima, et pikse otselöögi korral ükski seade kaitset pakkuda ei suuda.

· Kontrolli maja vooluvõrk üle

Vanemates majades on vooluvõrk sageli maandamata ja muretsetud äikesekaitsmed ei pruugi piisavalt toimida. Seetõttu tuleks spetsialistidel lasta oma maja vooluvõrk üle kontrollida ning veenduda, et maja oleks äikese eest võimalikult hästi kaitstud.

· Seadmete taasühendamisel varu kannatust

Pärast äikest varu veidi kannatust – äikese möödudes ja pärast elektriühenduse taastumist saad seadmed voolu- ja internetivõrku tagasi ühendada. Kui telefon on tumm, teler ei näita pilti või internetti pole, soovitame oodata umbes 30 minutit, et ühendus jõuaks iseseisvalt taastuda.


Oluline on teada, et ülepingest kahjustatud seadmetele ei kehti tootja garantii. Seega peab kasutaja võtma parandamise või uue seadme ostu kulud enda kanda.

Seadmetest olulisem on loomulikult hoida iseenda ja lähedaste elu ning pidada kinni äikeseaegsetest ohutusnõuetest: äikese ajal mine tuppa või kinnisesse autosse, hoia eemale veest ja suurtest puudest või lipuvarrastest (äike lööb harilikult kõrgeimasse objekti) ning ära kasuta elektroonikaseadmeid.

LIVE äikesepilt euroopast – vaata kust parasjagu sähvib: http://en.blitzortung.org/live_lightning_maps.php?map=10

Äikesega seotud infot ja tegutsemisjuhiseid leiab ka Telia veebilehelt.

[Auron]

Ahh trapea on see Telia. Selle asemel, et kanda kasvõi 1000 äiksekahjustusega ruuterit aastas kuhugi kuludesse (eriti arvestades, et need odavalt ja hulgi sisseostetud käkkruuterid vast ei maksa rohkem kui paarkümmend eura tükk) ja tellida omale reklaami kuda ollakse suur kliendisõber öeldakse, et valvake omi seadmeid päeval ja ööl, lähete oomeku tööle siis ühendage kõik igaks juhuks lahti, lähete reisile siis ühendage igaks juhuks kõik lahti, õhta magama lähete siis ühendage ka ennem lahti kuna äkki öösi tuleb äiksepilv ja tee piu ja pau enne kui ärkad ja jaole jõuad.

Krt pakkugu siis inimestele kasvõi paari lisaeura eest kuus nö. seadmekindlustust aga EI, taotakse rusikaga rinnale - eeldame, et klient on selgeltnägija, eeldame, et tark klient tõmbab iga oomeku omal kõik telerid, ruuterid, külmkapid jne. ilusti vooluvõrgust välja ja paneb õhta tagasi.

[forint]

Ja see sama firma müüb koduvalve teenust haha. Kui lähed kodunt ära tõmba ruuter tagant ära

Üldjuhul lööb äike ikkagi sisse Telia võrku ja kuna seal kaitset pole ongi kogu laks mul kodus see nagu rohkem teenusepakkuja enda probleem.

[von Wu]

Pole vahet, mis on juhtme teises otsas: Telia võrk, 220V seinapesa, teleriantenn või mitte midagi (viimasel juhul siiski vähetõenäoline). Piisavalt lähedase välgu puhul saab seade löögi kätte. Seega kõik juhtmed välja!

[Tint]

[ThedEviL]

Auron, tõmbasid kogemata munad püksiluku vahele? Mul on ka nii juhtunud, siis ajas ka kõik siin ilmas närvi.
Lükka külmakott püksi, aitab

Minu arust on telia soovitus mõistlik, eriti xDSL ühenduse otsas kus üks klient võib terve jaama pimedaks lasta.
Ja üks klient võib terve võrgu pimedaks lasta, sealhulgas ka kõik ülejäänud kliendid.
Ülepinge kaitse ei ole 100% kaitse.

[Auron]

[ebardkonn]

[A.S.]

[Pailaps]

Ma sain ühe juhtumiga tegeleda. Kompenseerivad küll. Omavastutus on 30 kuni 50€ vastavalt kliendi tüübile.
Kuna kahju oli ruuter ja digiboks väärtustega 108 ja 99, siis 30€ maksta oli köömes.

[sooty]

Kui mul on VDSL ja selline karp tulukest ei näita (jaamast voolu liiga vähe ilmselt, vanema ühendusega vilgutas tuld, et töötab), siis ülepinge korral peaks ta ju ikka kaitsma?

http://obo.ee/article/display/et-ee/combination-protection-device-for-isdn-and-dsl-systems-183737-et-ee.html

[Metsjeesus]

Äikese tõttu on 2 ruuterit ära pussand, rohkem kiiremapoolse surma moodi kui paugust maha koolenud muidugi. Sinna sekka üks lambifirma toiteplokk ka.
Muu tehnikaga pole veel midagi juhtunud, ei poolda või ütleme siis, et ei lähe kaasa selle äikese hookuspookusega mis puudutab kõigel saba stepslist välja kakkumist.

Eks elion teabki, et nende tavaar laguneb eelisjärjekorras ja selle tõttu seda ei kompenseerigi kuidagi.

[A.S.]

[cascada]

Kas Elionil ei oleks mõttekas ka ülepinge kaitsmeid kaasa müüa, eriti kui sellised maksavad vaid mõned eurod:

https://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutikomponendid/V%C3%B5rguseadmed/473430/
http://yeint.ee/it-multimeedia/arvutitarvikud/kaablid/toitepikendused/uelepingekaitse-aeikesekaitse-230v-3500w

Hinnaks kõigest 3.20€ ja ruuter/digibox jääb ellu.
Sellised jublakaid võiks isegi 100+€ ruuteri/digiboksiga tasuta kaasa anda, arvestades, et hulgi ostes langeb hind veelgi ja kindlasti ei ole see ainuke ülepingekaitse.

[Betamax]

Kas teil kurtjatel kodukindlustust pole, mis selliseid õnnetusi kataks? Tänapäeval pakutakse isegi selliseid pakette, kus külla tulnud sõbra telefon, mille ekraani sa oma kodus diivanil ämblikuks istusid, kindlustuse poolt kompenseeritakse.

[jägaja]

[Dirty Harry]

[owndyaa]

[Janis]

[indrpo]

Telia müüb erinevaid ülepinge kaitsmeid. hetkel küll enamik otsas kuid kliendil on dsl ühenduse korral vaja kindlasti RJ11 liinipesadega kaitset, nagu see:
https://www.amazon.de/APC-P1T-GR-Protector-%C3%9Cberspannungsschutz-Telefonschutz/dp/B0009PTHGO
see kaitse toimib kaitsmena kenasti, korduvalt testitud, äikese käigus põleb kaitse läbi ja seadmed selle järel jäävad terveks. 100% see muidugi garantiid ei anna sest nähtud on ka põlenud kaableid ja pistikupesi kuid seadme tootja annab pakendil garantii 35000€ väärtuses seadmetele kui korrektselt maandatud ja paigaldatud seadmest normi piires tulnud löök seadmed rikub.

äike on force majore mille eest peab kaitsma ennast klient ise ja kahjud hüvitab ainult kindlustus. sh Elektrumi elektripaketis olev elektroonikakindlustus mis katab ka äikesest tingitud kahjud.

Isegi kui Telia kingiks tasuta uusi internetiseadmeid siis telereid ja muid elektroonikaseadmeid peab ikkagi klient ise ostma seega pistikusse pole neid ikka mõistlik jätta.

[ebardkonn]

[A.S.]

[Hiid]

[jägaja]

[indrpo]

[A.S.]

[LKits]

Tänapäeval vist läbi 220V seinapistiku, seadmeid lõhkuvat ülepinget ei tulegi nii tihti võrreldes võrgukaabliga?
Äikesekahjustus isiklikult puudub, aga nii mõnedki kliendid on pidanud seadmeid vahetama... eks kogemus õpetab ja jätkuvalt saab neile öelda, et risk on olemas, kui soovivad äikesega tööd teha.

[Etz]

LKits, mul on maal sellised automaadid paugu ja ereda valguslahenduse saatel osadena üle toa lennanud...
...vaatamata sellele, et olid väljalülitatud asendis, õhuliin sai väidetavalt otsetabamuse.



Edaspidi keeratakse seal majas korgid välja, mitte ei vajutata nuppu...

Ise istusin vastasseinas, kui kogu see majandus mul üle pea aknasse lendas...

[LKits]

Ossa... Mul Rakveres pole vist 5 aasta jooksul kordagi voolgi ära läinud, rääkimata korkide õhkulendamisest :O

Eks ettevaatlikus käib asja juurde - mitmeks päevaks ära lähen, siis üldiselt võtan ikka ruuteri välja ja vesi kinni (ootamatu toru lõhkemine kodust ära olles on päris halb).

[A.S.]

[Etz]

[mTim]

Maal ikka saab äktsionit
Tartus või Tallinnas kellelgi ka midagi lennanud on?
Linnas on raske äikesel ligi saada, kui kõik on maasse kaevatud. Mul pole kordagi midagi äikese tõttu saba andnud.

[SirVorkars]

Tea kas maale eis maa-alust kaablit enam veeta? Meil siin maal küll maa-alune kaabel ja alajaama tuleb ka maaalune...
Ainuke laks mida karta ongit siis elioni sidekaabel, mis mööda pool-mädanenud (viltuseid) poste ja läbi puude võra tuleb. ( Ime et peale neid torme veel terved on) On neid ka teavitatud, aga eks näis kas seal keegi oma piip ka liigutada viitsib.
Minumeelest Eesti energia (ja alamfirmad või mis iganes nad on) hooldavad/ uuendavad rohkem oma liine kui seda Telia teeb, mis sest, et nad isegi rohkem kuutasu nõuavad, kui energiafirma.....
Mul näiteks kulub telia peale vaat, et vast rohkem raha kui elektri.. ja elektrit kasutan veel selleks, et saaks telia seadmeid teenuste jaoks jooksutada..... kummaline ringlus

[A.S.]

[Metsjeesus]

mTim, minu eelnevalt loetletu oli Tartus, Tähtveres. Sada prossa kindel pole, aga yhel juhul lõi äike vastaamaja maasse (2k majad nagu ikka ja igalpool ka puid), mistõttu oli see ilmselt õnnelik õnnetus.

[owndyaa]

[mTim]

keegi võiks teemasse küsitluse teha:

Kas sul on äikese tõttu tehnika hävinenud:
Jah, linnas
Jah, maal
Ei

[Tanel]

mTim, tehtud.

[mTim]

, sain ei vastata

[A.S.]

EI all oleks võinud samuti olla mingid valikud, näiteks: sikutan äikesega kaablid seinast, ei sikuta. Aga las ta olla siis pealegi.

[abit]

Üks ja ainus välk ja maja suitsu täis. Ruuter ja NVR läksid. Ülepinge läbi telefoni juhtme.

Spoiler

Spoiler

[RCC]

Kuna tegu on missioonikriitilise netiga, siis ka äikese ajal tuleb teha speedtesti, mistõttu midagi välja lülitada ei saa

[Etz]

[kalvis]

Äikese eest kaitsta elektritoite otsa on suhteliselt lihtne, selleks tuleb liigpingepiirikud paigaldada kuhu vaja (suht pikk ja keeruline jutt kuidas, teha, jäägu see eraldi spetsialisti jutuks)
Palju raskem on kaitsta äikese eest Telia sidevõrgu otsa, enamus liigpingepiirikuid sinna ei sobi ja seal on veel keerulisem õiget leida. seejuures oli Telia asjast jagava inseneri soovitus selle otsas pigem lasta sideseadmel surra äikese läbi kui osta überkallid liigpingepiirikud. Sideseade on odavam. Kuid Telia juristid leidsid, et firma mainele on kasulikum lasta kliendil kõik kahjud kanda kui sideseade välja vahetada.

[A.S.]

[indrpo]

pigem kaitsengi mitte ainult ruuterit vaid kogu sisevõrku, lisaseadmed on kallimad.

enamik kohalikud 10-15€ liinikaitsmed toimivad.

[kalvis]

Tõenäosus, et ruuteri keskmise eluea jooksul lööb äike rohkem kui korra liini on kaduvväike. Aga lüüa võib siiski.
Üldiselt elektriliini ette soovitaksin mina igal juhul paigaldada liigpinge piirik, sest see kaitseb lisaks ruuterile kõiki elektritarbijaid (Telekast ruuterini) ja liigpingepiirik üldiselt töötab korduvalt.

[indrpo]