[p3000]

poistele/meestele väike/suur annus testosterooni laupäeva õhtuks:

*Tesla Model S P85D vs BMW M4 Drag Racing

Spoiler

Link

*Tesla Model S P85D vs Lamborghini LP570-4 Super Trofeo Stradale Drag Racing

Spoiler

Link

nb! P85D D= dual engine

[NATAS999]

al101, tee endale palun selgeks, mida ikkagi tähendavad moment ja võimsus.

[al101]

Siin on Nissan Leaf 80kw ja kiirendus 11,5 sekundit 0-100

siin on peugeot 308, ka 80kw ja massid on samad kuid pöördemomenti on vähem ja kiirendus on 11,8 sekundit.
tippkiirus on küll parem, aga sellest pole praegu juttu ja sellistel kiirustel nagunii eestis sõita ei tohi ja elektriautol on pöörded tippkiiruse piirajaks, kuna rohkem käike pole tehtud, mis üle kiiruse laseks.

natas999, kui sa ei ole kursis, et ainuke asi ei ole kw, mis loeb, siis vii ennast palun kurssi, sa paistad autode alla üsna võhik olema ja jahud ainult oma kw-dest, vaata asja natuke kaugemalt ja uuri erinevate mootorite dünaamikaid.

[NATAS999]

al101, http://tqhq.ee/dir.php?id=30 mõnusat lugemist.

[al101]

[NATAS999]

al101, ma tean väga täpselt, mida ma linkisin. lihtsalt see jutt hakkab ära tüütama juba, et väiksem võimsus on tegelikult võimsam kui suurem võimsus. loe sa parem seda vesiveski juttu, kus sul on 10x ja rohkem momenti, kuid olematu võimsuse tõttu on max kiirus sisuliselt null. võimsama mootoriga saab rohkem asju vedada kiiremini. ma ei vaidle siin mitte elekter vs sisepõlemismootor, vaid nõrgem vs võimsam mootor.

[al101]

Jutt on siin just nimelt elektri versus bensiini mootor.
Samuti on ka bensukatel vahe sees ja diisel versus bensukas, pöördemoment on väga oluline, sa ei saa sellest mitte aru.
Mina seletan sulle, et kõik sõltub täpsest mootori dünaamikast, sina vaatad aga ainult kw, mis näitab suurepäraselt sinu ignorantsust antud teemal.

Mina räägin ikkagi olukorrast, kus kiirus, millegi mõlemad autod kiirendavad on piisavad.
Ehk siis 0-100 kiirendavad näiteks mõlemad ära.
Ma ei ole kuskil öelnud, et vähem kw paremini kiirendab alati, aga kõik sõltub mootorist, on kuhjaga mootoreid, kus madalamate kw-dega mootor kiirendab paremini.

Sina ei saa aru,et pöördemoment on otsene jõud kiirenudsel, mitte kw.
Aga sa oled ilmselt tüüpiline inimene, kes loogiliselt mõelda ei oska ja mootori jõukõverast ei tea midagi.

Siin ka ehe näide sulle.
http://www.auto24.ee/new/model.php?id=3334&sr=1&td=1892482,1892489&m=3&sm=1
132kw diisel kiirendab paremini kui 149kw bensiin.

[elukaz]

Tekitaks segadust juurde. Kokkuvõttes liigutab autot edasi ikkagi võimsus. Aga mitte see mis passi märgitud vaid see mis võimsuskõveral vastaval pöördel saadaval on. Kui panna elektri ja sisepõlemismootori graafikud üksteise peale siis paremini kiirendab mingil kiirusel see kummal vastaval pöördel joon kõrgemal on. Kuna elektrikas on lineaarne ehk max võimsus suht algusest saadaval siis madalal pöördel on tal kõva eelis. Kui bensukas hoida kogu tee punases siis on eelis temal.
Kuidas moment siis asjasse puutub? See ei ole mingi suvaline võimsusest sõltumatu joon vaid võimsuse ja pöörde korrutis. Kui sama momendi juures on pöörded poole suuremad siis on sama palju suurem ka võimsus ja sama palju parem ka kiirendus. Ehk siis sama moment 4000rpm juures kiirendab paremini kui 2000 juures sest samal kiirusel saab kasutada poole paremat ülekannet madalama käigu näol.

[al101]

aga point on selles, et madalam käik on elektrimootoril kogu aeg sees, bensukas aga vahetab käike raskemaks.
Samuti ei saa bensukal hoida kogu aeg maksimum pöördemomendi peal pöördeid, kuna kiirendamiseks peavad need muutuma.
Ja kaua sa oma 4000 pöördega just madala käiguga ei sõida, üsna pea pead selle ära vahetama, kuna kiirenduspöörded saavad lihtsalt otsa.


Ja punases hoidmist mõtled pöörded põhjas? Seal ei kiirenda auto eriti, kõigil autodel tuleb käik enne maksimum pöördeid ära vahetada, sest seal hakkab pöördemoment langema, pluss mootorile ohtlik.
seega pead paratamatult käigu üles vahetama ja pöörded kukuvad näiteks 2500-3500 peale, sõltuvalt mootorist, elektrimootoril, aga seda ei ole ,see laseb ikka sama käiguga edasi ja vastavalt valitud elektrimootor laseb kenasti 5000 pöördeni välja.

Elektrimootor on bensukast igal moel üle, parema kiirendusega, kuna on parema pöördemomendi ja jõukõveraga, samuti on ta kõvasti ökonoomsem, kuna kasutegur on suurem.
Elektrimootoriga ongi kaks probleemi, kust sinna efektiivselt eletkrit saada ja talvel vajame autosse lisakütet, kuna elektrimootor ei tooda piisavalt sooja, nagu sisepõlemismootori puhul saime mootori soojust kasutada salongi kütmiseks.
Siit ka tõsiasi, et talvel ei ole elektrimootori kasutegur enam nii suure eelisega sisepõlemismootori ees, kuna peab salongi kütma ja akud on väiksema mahutavusega, aga mootor ise otseselt töötab siiski ökonoomsemalt ja eks sellele on ka lahendusi, kuidas kütta salongi.
Näiteks soojas kliimas on elektriautol tohutu eelis.

[madoc]

[arnis]

Mootori maksimaalne võimsus on üks ja mootori maksimaalne vääne on veel ainult üks number auto primaarsetest näitajatest.
Neid primaarseid näitajaid on tosinajagu.
Mul on kogemusi üle 15 000km-i poole aastaga. Ma võin TOP3-e välja tuua (tähtsuse järjekorras):
1) Kui kiiresti on auto sõidukõlbulik? Suvel võib öelda, et hommikul ärgates BMW M4-ga saaks hoovist välja sõita 10 sekundiga,
elektriautoga võibolla 2-3 sekundit kiiremini. Talvel M4 võtab 30 sek kuni 5 minutit (aknad). Elektriauto 10 sekundit ja maksimaalne
kiirendus on saavutatud (aknad saab puhtaks nutitelefoni nupule vajutamisega). Kui telefonil aku tühi, siis maksimaalselt 2 minutit.

2) Kui kiiresti saab teostada reavahetust/kohapealt startimist/möödasõitu? Elektriauto puhul teoreetiline miinimum (inimese
lihaste ja silmade reageerimiskiirus) pluss 0,2-0,4 sekundit maksimaalse kiirenduse saavutamiseni. Sõiduautodel 1-4 sekundit ilma
eriliste lauch-control või siduriga mängimisteta.

3) Üleüldine usaldusväärsus. See, et elektriauto hommikul käima ei lähe, on samasuguses tõenäosusklassis, et tavalise sõiduauto
aku on hommikuks põhjendamatult tühi. Elektriautol muid võimalusi mitte käima minekuks olemas ei ole. Tavalisel sisepõlemismootoriga
autol on aga veel vähemalt 20 tüüpviga, miks see hommikul käima ei lähe (kõige tüüpilisemad on: halb kütus, külmunud kütus,
tuksis pump, tuksis pihusti, säde puudu, voolik katki, paak tühjaks varastatud, starter/pendiks katki, rihm/kett puruks, vända andur läbi).
Lisaks käivitusele on veel tõenäosus katki minekuks sõidu ajal. Elektriauto suurim ja suht ka ainukene üllatusprobleem on rehvi tühjenemine.
On veel tõenäosus, et üks esituli lakkab põlemast (kui on halogeen üldse), kojamehe mootor läheb katki vihmase ilmaga või et pikamaa
reisi ajal laadimispunkt ei tööta (kohalik voolukatkestus tormise ilmaga). Tavalisel sõiduautol on lootusetu ette lugeda, millised asjad ja
millise tõenäosusega võivad rikneda, mille tõttu sõit jätkuda ei saa; generaator, kett, rihm, vända andur, mõni küttepump (1-3tk),
küttefilter, tahmafilter, pihusti, liblikklapp, käigukast, rullik, paisupaagi korpus, sidur, kütus otsas (andur valetab), küttetrass lekib,
jahutussärk lekib, õli lekib, karterituulutus, tankla kütuse kvaliteet, rahakott jäi koju, õlisurve kadunud, kõrgsurvepumba rõhuregulaator,
vesilukk ja loomulikult kõik elektriauto mured otsa (sh tanklas pole voolu, kütust osta ei saa).

Ärme hakka rääkima sellest, et elektriautoga peab iga päev kiirlaadijates käima. Minu 16617km jooksul on autot tangitud
kiirlaadijas 25 korda (keskmine aeg 12,5 minutit) ja kodus 643 korda. 40% reisidest on pikemad kui 75km.
Iga hommik kui ärkad elektriauto omanikuna on sul alati paagis 11 liitrit kütust (Tesla puhul 40), auto tarbib maanteel 10, linnas 6.
Tanklad on iga 25km järel ja tankida saad 10 liitrit kui läheb pikemaks sõiduks. Kui päeva jooksul 10 liitrit ära ei kuluta,
siis ei lähe tankima, ei homme ega ülehomme ega ka kahe nädala pärast ega kahe kuu pärast. Hommikusi külmkäivitusi
pole olemas, mitte kunagi. Alati, ALATI istud sooja/jahutatud autosse, aknaid näppima ei pea. Samuti puudub külmkäivitusest
ekstra kütusekulu, ehk olgu kasvõi -30*C, ikkagi saad sõita 10l maanteel, 6l linnas, isegi kui sõidad 1-10 minutit.
On fakt, et suur protsent (eriti tudengid, õpilased) käivadki tanklates 10-15L kaupa. Rohkem kommenteerima ei pea.

[kalvis]

al101 ja elukaz pudrutavad karistamatult emotsioone ja muud pseudofüüsikat.
Antud link oli täiesti õigustatult antud, et kui veel pudrutate siis tehke seda füüsikat aluseks võttes. Teie jutt on kõike segamini naugu lasteaialapsel. Raske on millelegi viidata sest pool lauset on ühest kohast võetud ja teine pool ise juurde mõeldud.
Veelkord. Elektriauto, bensu ja dislaautol käitub moment, võimsus ja pöörded auto kiirendades täiesti ühtemodi. Teie topite siia emotsiooni. Lingil oli toodud väga oluline valem mis seob momendi, pöörded ja võimsused. Kui oma pseudoteadust siia veel pudrutate siis kõigepealt siduge oma väide selle valemiga.
Mis puutub kiirendamisesse siis on seal valemis peidus üks oluline lisaparameeter mida kaude on mainitud paraku ei ole keegi sellele tähelepanu pööranud. Selleks on auto mass - sama võimsuse juures kiirendab väiksema massiga auto kiirema ajaga.

[rex]

[elukaz]

Pseudofüüsika nagu kuskohas? Seal on ainult üks näpukas aga seletav näide korrigeerib selle kohe ära ja mis puudutabki sinu olulist valemit, ma eeldan et seda pead sa silmas:

Mida ma tahtsingi öelda et võimsus on momendi ja pöörde korrutis ehk sama momendi juures kiirendab auto paremini kui pöörded on kõrgemal sest võimsus on suurem.
Miks siis ei liiguta autot edasi ainult moment? Sest tegu on pöördemomendiga, aga auto liigub edasi sirgjooneliselt ja liikumine sõltubki sellest millise ülekandega see suunamuutus tehakse.
Ja kui kellelegi tuleb üllatusena siis pöördemoment enne ja pärast käigukasti on erinev mis tähendab et suvalisele mootorile piisavalt suure ülekandega reduktor otsa pannes saame sealt nii palju momenti kui hing ihkab, ainult et pöörded võivad kasutuks muutuda.

Elektriauto sõidukõlbulikkuse lisaks, juhe tuleb küljest ära võtta milleks kulub ka paar sekundit.

[arnis]

[kalvis]

Induktsioonlaadimisega on nii ja naa. Loomulikult on 100% puhas kontakt parim laadimine, kuid tänavatel seda alati tagada ei saa. Kontakt asfaldis võib ohutustehniliselt kui ka vastupidavuselt lumes olla ohtlik. Kui korralikult antennid ja täpselt lähedusse sõita siis on võimalik 80% laadimine ja trammi, bussi või muu masina laadimine võtab jumet.
Kõige rohkem tegi nalja moblade induktsioonlaadimine - sai kasutada täpselt samamoodi nagu kontaktiga adapteris, ainult kasutegur oli kehvake.

[p3000]

Saksamaal on testimisel laadimine läbi linna tänavaäärsete elektripostide.
Ehk pargid ja torkad juhtme tänavavalgustusposti külge..
link

[arnis]

Pigem mitte üritada mõne sentimeetri kauguselt indutseerida.
Tesla puhul kaabel ikka originaalpessa (mitte põhja all).
Bussid ei saa suurt midagi sekundite jooksul peatustes.
Ja kilomeetrisele lõigule vasemähis laiali venitada on samakallis mõte
nagu sõita vesiniku peal.
30% suurem bussi aku on odavam kui igasugune indutseerimine.
Pealegi, nagu nii mõnigi on juba kartnud, siis ega see 135kW
SuperChargeri jaoks ei tule naljalt. Induktiivse süsteemiga oleks vaja
minimaalselt 150kW sisendvõimsust ja 30+kW läheb kaotsi. Reaalsuses
energia jäävuse seaduse kohaselt energia ei teki ega kao ja hetkel
need induktsioonifanaatikud unustavad, et 30kW on absurdselt palju sooja.
Isegi mobiiltelefonidel on soojaeraldumist tunda.
Isegi pistiku/pesa ühendusega on soojus pisikeseks probleemiks ja igaks juhuks
on ka seal termoandur olemas

UPDATE:
Kohekohe lisandub üsna hea meetod võitlemaks "range anxiety" sündroomiga.
Auto jälgib alati (isegi siis kui navi ei ole kasutusel) kui palju on akut, milline
on ilm, kus on laadijad, kas laadijad on tugevalt hõivatud ja hoiatab juhti, et kui
ta nüüd ei plaani laadima minna sinna-sinna, siis ta ei jõua enam kuhugi.
Teisisõnu kogemata ei ole võimalik enam akut tühjaks sõita.

Navi kasutamise puhul saab tuhandekilomeetrise tripi minutipõhiselt ära planeeritud.
Navi näitab, mitu minutit minimaalselt on vaja laadija juures oodata ning kui reis ei
ole antud tingimustega võimalik, siis see on selge enne reisi, mitte reisi ajal.

[H_K]

Akuvahetusjaamade katsetamine kipub kiduma...
http://forte.delfi.ee/news/auto/tesla-kaval-nipp-millega-elektriauto-saaks-sisuliselt-piiramatult-soita-on-ilmselt-eos-surnud?id=71676033