[Tanel]

Majandusministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka sõnul jääb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas maas vedelev raha sisuliselt üles korjamata, sest suur hulk tööd jääb töökäte puudumise tõttu tegemata.

Tööandjad kurdavad, et suurim puudus Eesti tööjõuturul on just inseneridest ja reaalteadusi õppinud spetsialistidest, seda eriti IT-sektoris. Taavi Kotka rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et tööjõupuudus on ITK-sektoris olnud viimase kaheksa aasta vältel üsna püsival tasemel.

Loe edasi ERR Uudistest.

[Rasmus]

Ausalt-öeldes hakkab see IKT sektori tööjõupuuduse teema ennast juba tugevalt ammendama. Kui siin räägitakse tuhandetest töökätest, mis puudu on, siis kus on töökuulutused? Neid ju ei ole. Reaalsuses ei näe mina sellist tööopuudust ei otseselt ega ka kaudselt, vaid minu jaoks on antud teema aina rohkem mull.

[Tanel]

[The_Boss]

Oodaku mõni aasta, annan enda panuse sinna...

[dksvertix]

Kui võtta ERR artikkel ette, siis esiteks, ei mainita seal tuhandetest mitte midagi ja teiseks, seal on päris kaval sõnademäng kasutusel, mille äratabamine kaotab artikli igasuguse dramaatilise efekti ja siis on ta tõesti kooskõlas reaalsusega. Aga ikka võib jah nii öelda, et kellelgi oli jälle, väga, igav.

[Tanel]

[Miki-Hiir]

Tuleb paraku nõus olla.
Praegu on seis see, et tööd tuleb aknast ja uksest ning pole inimesi kellega kõik see töö ära teha - arendusjõud sai kohe aasta algul aasta lõpuni välja müüdud, müük toimub juba ammu järgmisse-ülejärgmisse aastasse, stabiilselt on puudus nii Java arendajatest kui ka testijatest.

[kännuämmelg]

1. puudu pole töökätest mitte IKT sektoris tervikuna vaid ainult programmeerimisega seonduvas. IKT on märksa laiem mõiste
2. puudu pole mitte töökätest vaid antud valdkonna odavjõust (skype palgapoliitika)

Miki-Hiir, kas ettevõtjana prognoosid omale aastateks sellist tööhulka ja oleksid valmis võtma alaliselt tööle vajamineva hulga spetsialiste või räägid siiski ainult paari projekti hetkebuumist?

[Tanel]

[kännuämmelg]

[The_Boss]

Ma just olen kuulnud, et playtechis saab progreja 2000€/kuus. Või on see väike raha?

[tahanteada]

Muide, selline vihje, et vajatakse tuhandeid tegijaid, ringleb juba aastaid ja tavaliselt on juurde lisatud ka see, et enamjaolt on tegu ühekordsete, lühiajaliste projektidega.

Ning pärast sellise ühekordse töö tegemist on seesama IT-töötaja tagasi tööturul, uut tööd otsimas.

[Miki-Hiir]

[kännuämmelg]

[Tanel]

[kännuämmelg]

[Rasmus]

Siinkohal tahaks mainida, et tarkvaraarendus ei ole ainuke IKT valdkond, kuigi seal tundub tööjõupuudus kõige suurem olevat. Kuigi ise antud valdkonnas tegev ei ole ja enda isiklikku seisukohta väljendada ei saa, siis olen suhelnud mitmete suurte tarkvaraarendusettevõtetes töötavate spetsialistidega ja nende hinnangul on küll spetsialistidest puudus, aga tuhandetest kindlasti rääkida ei saa. Samuti on väga paljud töökuulutused selles mõistes eksitavad ja statistikat kallutavad, et otsitakse inimesi tööle projektipõhiselt. On esinenud ka olukordi, kus konkursse korraldatakse fiktiivselt vaid seetõttu, et hanketingimused seda nõuavad ja reaalselt on töökoht täidetud juba ammu.

300-400 töökuulutust CV keskuses ja teistes online tööportaalides on sulaselge vale. Olen jälginud töökuulutusi 3-4 aastat ja üle 150 töökuulutuse korraga on harva. Hetkelgi näiteks 114 töökuulutust. Seega tuhandetest kohe kindlasti rääkida ei saa.

Ma ei ole küll ise tarkvaraarenduse valdkonnas tegev, aga erialast tööd (it-spetsialist kesktasemel (riist- ja tarkvarahaldus ning madala taseme serverisüsteemid) otsisin Lääne-Virumaal üle aasta. Lõpuks leidsin töökoha, mis iseloomult on väga sobiv, aga palgatase on Eesti keskmisest isegi madalam. Muidugi ma mõistan, et Lääne-Virumaa ei ole Tallinn, aga ikkagi on minu hinnangul kogu see IKT sektori tööpuuuduse teema üle dramatiseeritud ja asi ei ole üldse nii hull.

[Aulo]

Töökuulutuste arvu järgi puhtalt ei saa võtta, sest ühe töökuulutusega ei otsita ju vaid ühte inimest ehk teisisõnu kui meil näiteks on vaja 10 testijat, siis me ei pane üles kümmet erinevat kuulutust.

Värbamine ei ole minu põhitöö, aga igapäevaselt näen, et jõudu puudu on ja aktiivne otsimine\intervjueerimine käib. Pink on lühike ehk tööjõu puudusel tuleb paljudele projektidele ära öelda, erinevatel põhjustel ehk kui arendajaid isegi oleks, siis testijaid pole jne. Väikestes tubades ilmselt seda ei tunne, aga suurtes progemismajades on asi tegelikult isegi väga hull - enamasti sellistel on välisomanikud ning väljastpoolt tulev kasvusurve on suur, samuti potentsiaal grupi siseselt ehk koostöös välismaiste üksustega teha oluliselt suuremaid projekte kui vaid oleks tegijaid.

Ka aasta finantseesmärke paika pannes arvestatakse teatava kasvuga ja tihti ei jää need saavutamata mitte ebaõnnestunud projektide tõttu vaid seetõttu, et ei õnnestunud kasvada planeeritud mahus ehk aasta lõpuks pole nii palju töötajaid kui planeeriti ja seetõttu ei õnnestunud ka teha niipalju tööd kui planeeriti. Seega kui Su ettevõttes töö läheb hästi ehk arveldamisega probleeme ei ole, siis surve meeskonna kasvule on juba puhtalt iga-aastast tulemuste kasvu ootavate aktsionäride poolelt. Suurem on parem - kui mõni projekt ebaõnnestubki, siis teised projektid kompenseerivad jne. Mida väiksem Sa oled, seda vähem on sul sarnaseid katteid ja puhvreid.

Samuti tõesti täie lugupidamise juures, aga kogu muu Eesti ei ole Tallinn ega Tartu ehk väljaspool neid tööd otsides ja mitte leides ei tohiks lubada ekslikult tekkida järeldusel, et ju siis pole tööjõust puudu. Puudu on, aga puudusekannatajad on koondunud kahte suuremasse linna.

IT tööjõu puudus on massiline ja järjest süveneb - vaadake kasvõi Google I/O 2013 ettekandeid ja loetlege üles need üksikud kus kas otsesõnu või ridade vahelt ei ole puudust arendajatest. On vaja neid, kes arendavad tehnoloogiaid\tööriistu kui veel rohkem neid, kes välja arendatud tehnoloogiad kasu(m)likult tööle panevad. Järjest vähemaks jääb valdkondi, millel pole kokkupuudet IT-ga, samas nälg lahendada kõik maailma probleemid ja korjata kokku kogu maailma raha IT abil järjest kasvab ning tööpuudus kõigis muudes valdkondades järjest süveneb, sest IT astub inimeste asemele.

[Tanel]

[DoS]

[Tanel]

[DoS]

[Rasmus]

http://www.ap3.ee/article/2011/6/3/eesti-vajab-lahiaastatel-kuni-6500-it-spetsialisti

http://www.ohtuleht.ee/429514

http://www.epl.ee/news/arvamus/kuidas-leida-it-talente.d?id=66136302

http://uudised.err.ee/?06213900


Seega räägitakse ikka tuhandetest kah ja minu arust on see ikka tugevalt üledramatiseeritud.

[tahanteada]

[Rasmus]

[Rebel_]

kui veel kuulutstest rääkida, siis need samad Skype fiktiivsed pakkumised on seal üleval juba aastaid.
niiet see tööpakkumiste arv ei näita spetsalistide põuda kohe kuidagi.

[muumia4]

Räägitakse, et Eestis on IT poistele tööd s*ttakanti ja palk on ka hea. Tegelikuses ongi asi nii kuid mainimata jäetakse tõsiasi, et need IT poisid peavad kõik olema ülikooli haridusega ja neil peab olema 2-5 aastat töökogemust.
Siin siis nagu ongi see loophole. Lõpetasin just Arvutite ja arvutivõrkude alal kooli ning proovisin ka tööd leida natukeseks ajaks, et ülikooli jaoks raha teenida. Kuna transport on kallis siis tuleb tööd otsida kodukoha lähedalt ning siin kahjuks tööd ei leidu. Mina ja sõber saatsime vähemalt 20 kohta oma CV ning kõikidelt tuli eitav vastus. Kuidas ma saan 2-5 aastat töökogemust kui ei võeta kuhugi töölegi. Räägitakse, et mine praktikale. Aga Eestis pole praktika tasustatud ning tööle minnes ei taha miinimum palgaga ka tööd teha, sest see lihtsalt lollus.

[Dirty Harry]

muumia4, kõrgharidus ei taga automaatselt tööd (jumal tänatud). Kusagilt peab alustama ning täiesti normaalne on suruda jalg sisse kusagilt alumise otsa töökohast. Näiteks kui Sul ja Su sõbral on arvutivõrkude alal teadmised olemas siis on Elionis selline töökuulutus olemas:

http://www.teliasonera.com/en/careers/apply-for-a-job/open-positions/vorgu-ja-teenuste-jalgimise-administraator-et-979435/

Palk on OK (suudad Tallinas väikest üürikat pidada vabalt ja jääb raha ka muuks), puutud suurfirmas kokku paljude võrguinimestega ning saad luua sidemeid, mille abil vajadusel edasi liikuda. Töö on mitmekesine, igav ei hakka. Ning see on üks suvaline näide paljudest, kui CV onlines ringi vaadata siis tööpakkumisi jagub. Pigem on küsimus selles kuidas oskad end maha müüa. Eks iga algus on raske aga tasub proovida ja proovida ja proovida.

[muumia4]

[Dirty Harry]

muumia4, alguses on alati raske. Ning eks alati oodatakse paljusid asju - kõrgharidust, varasemat töökogemust, erinevaid keeli näiteks. Aga kui ikka pole siis on küsimus - kas oled võimeline ära õppima? Taas - see on enda mahamüümise oskus. Ning IT/telekommi alal on ka alumise otsa palgad täiesti arvestatavad.

Ning sellega tasub ka arvestada, et kui Eestis vähegi on klientidega suhtlemist siis vene keelest on keeruline pääseda. Ning kui just pole tegu äärmise hirmuga võõraste keelte ees või umbeestlasega siis ei ole mingi probleem vene keeles lihtsal tasemel hakkama saada. Kõik on pealehakkamise küsimus.

Ning üldse - kui pole varasemat töökogemust siis miks peaks keegi märkimisväärset palka maksma? Algul ONGI halb ja nõme (töö on vahetustega, palk on Eesti keskmisest napilt üle heal juhul, peab suhtlema lõppotsa mitte just kõige meeldivamate klientidega, töötingimused pole kiita), sellest pole väga pääsu. See on kapitalismi pluss ja miinus, et peab ennast tõestama.

[tahanteada]

Küsimus pole selles, kas kandideerija tahab 6ppida. Tööandjal pole aega oodata kuni midagi 6petatakse ja koolitamine tähendab ka firmale lisakulu. Seet6ttu eelistataksegi välja6ppinud spetsialisti, kuna tema hakkab kohe firmale kasumit tootma.

Postitatud Sony Ericsson mobiililt

[Dirty Harry]

Ahjaa muumia4 - mis üldse on miinimumpalk kätte Su jaoks? St mis Su minimaalne ootus on?

[muumia4]

[kännuämmelg]

netopalkade vaheks toodud andmete puhul on "ainult" 300.-.. aga see selleks. Minuarust on IT-neegri palgad pikemat aega püsinud samas suurusjärgus ning ma tõesti ei saa aru, miks kiputakse õppima eriala, millel pole eriti väljavaateid sobiva asukohaga töökohale ega töötasule?
Sama teema on kõrgharitud ärijutidega, kellest toidukaupluste kassad ummistatud on.

[Dirty Harry]

muumia4, rohkem kui 600 saab.

Ja nagu enne ütlesin - kusagilt peab alustama. ITs algavad palgad umbes sealt kus hetkel oled. Aasta-paariga on juba end võimalik üles töötada ja kõrgemat palka saada.

[Betamax]

[klf]

[tahanteada]

Helpdeskide peamine probleem on see, et tööandjad ei tee neile pidevalt täiemdkoolitusi. Kardetakse, et täiendkoolitav tuleb k6rgemat palka tahtma ning siis ongi lihtsam teha vahetus algteadmistega uue töötaja vastu.

Postitatud Sony Ericsson mobiililt

[Dirty Harry]

tahanteada kirjeldab nõuka-aegse ellusuhtumisega tööandjaid. Eks kindlasti selliseid on, enda pole õnneks kokkupuudet olnud. Loodan, et kellelgi ei ole. Korralik tööandja tegeleb töötaja reeglipärase arendamisega, et firma siseselt oleks järelkasvu.

klf, eks igaüks räägib enda kogemusest. Minu kogemus näitab, et HD/NOC/tehnikust arenevad välja väga erinevad spetsialistid. Või mis ise arvate kuskohast suvalised "tegijad" alustanud on? Ei hakka keegi kohe keskelt või tipust peale, ikka tuleb madalamad positsioonid järgi proovida ja end tõestada. EMT juht Valdo Kalm alustas Eesti Telefoni (või isegi selle eelkäija) tehnikuna - tollal tähendas see kaablirulli ja montööritoru, suurt muud varustust polnudki.