[Tanel]

Windows XP on tänaseks kümme aastat vana ja IT maailma kriteeriumite järgi tõeline vanake. Siiski on Windows XP jätkuvalt maailmas enim kasutusel olevaid operatsioonisüsteeme vaatamata sellele, et kohe-kohe on valmis saamas Windows 8, mis on kolm põlvkonda uuem. Microsoft on otsustanud klientidele selgeks teha, et Windows XP-ga jätkamine ei ole väga mõistlik ja tellis selgitamiseks IDC-lt vastava uuringu. See, et Windows 7 on palju ägedam ja töökindlam operatsioonisüsteem kui Windows XP, on muidugi siililegi selge. Windows 7 eeliste kirjeldamiseks tõi IDC välja järgmised punktid:

Uutel arvutitel on lisafunktsionaalsust, mille tööle rakendamine nõuab Windows XP-s täiendavaid tegevusi, tugitarkvara ja seadistusi. Sellised lisad on näiteks Bluetooth, kiired USB liidesed, turvalised WiFi võrgud ja põhimälu laiendamise võimalused. Kaasaegsetesse arvutitesse paigaldatakse juba praegu 8GB ja rohkem mälu, kuid 32-bitine Windows XP ei suuda kasutusele võtta rohkem kui 3GB mälu (tegelikult 4GB, kuid peaaegu 1GB on reserveeritud ja ei ole kasutatav);

XP SP3 pikendatud tugiperiood saab lõplikult läbi 8. aprillil 2014;

Uute arvutite haldamisega seotud madalamad kulud. Need kulud on seotud nii uuemate operatsioonisüsteemide paremate haldusvahenditega, kõrgema turvalisusega (vähem probleeme) kui ka uue riistvara parema töökindlusega;

IT osakonna kuvand. Kui ettevõttes on arvutid vanemad kui 3-4 aastat, siis on mis tahes nutiseade, mille töötaja endale ise ostab, palju ägedam ja kiirem. Kui IT osakond ei suuda läbi suruda moderniseerimise projekte, leiavad töötajad uued vahendid, millega oma igapäevane töö ära teha, ja IT osakonna roll marginaliseerub.

Loe edasi Netgroup blogist http://blog.netgroup.ee/windows-xp-pidamise-kulu/

[Sold OUT]

[Tanel]

Nii ta on, eks üritatakse arvutipargist veel viimast võtta ja kulusid võimalikult palju kokku hoida.
Aga aeg teeb oma töö ja lõpuks on ikkagi vaja uued arvutid soetada.
Ja litsentse saab nendele reeglina vaid uusimaid, vana XP litsentsi kasutamine uutel arvutitel on keelatud.

[reints]

Asi ongi selles, et miks peaks toimiva süsteemi välja vahetama ja sellele rämedalt peale maksma ?
Kui office ilusti fungab siis milles on kühvel ?

[Sold OUT]

Huvitav paljud ettevõtted on pilvelahendusele üle läinud kus pmst XP jookseb arvutis ja remote desktopi vahendusel ühendutakse teenusepakkuja või firma enda serverisse kus asub kõik muu tööks vajalik?

[Betamax]

[Tanel]

[Betamax]

[Mnator]

"...Kui IT osakond ei suuda läbi suruda moderniseerimise projekte, leiavad töötajad uued vahendid, millega oma igapäevane töö ära teha, ja IT osakonna roll marginaliseerub." - ikka eriline jama ruudus. Ent kui asendada selles tekstis 'IT osakond' hoopis 'Netgroup'-ga, siis saab see lauseke oma õige näo

[Mart352]

[Tomorrow]

[mikk36]

[Betamax]

[arm2004]

[mikk36]

arm2004, jäta veel taustale emailiklient, brauser, skype ka ehk ja su mälu saab ikka väga kiirelt otsa.
8GB'ga tunnen end praegu mugavalt, kus ei pea muretsema selle üle, et mida peaks kinni panema, et asjad ei laeks 2 minutit end ette peale poolepäevast minimeeritud olekut.

[Mart352]

[Sold OUT]

No XP on tänapäeval ikkagi valdavalt veel sellistes masinates mis ~5-12 või isegi rohkem aega tagasi soetatud. Keegi ei hakkagi sinna rohkem mälu toppima kuna see on niivõrd kallis ettevõtmine... Tiksuvad kuskil töökoja kontoris või mõnes suurfirmas igas kuubikus ning saavad nendele esitatud ülesannetega hästi hakkama. Ei installi keegi sinna photoshoppi ega indesigni. Saage nüüd aru. Vastavalt firma iseloomule on disaineritel-kunstnikel ja muul seltskonnal praktiliselt iga aasta-kahe tagant raudvara uuendus, et nad ei peaks arvuti võimsuse järgi ootama. Dokumenditöötlejate masinad kestavad mitmeid aastaid järjest muutumatutena ning kui nad on head tööd näidanud, siis saavad ehk mõne kunstniku teise ringi "püssi" enda laua alla.

[Tomorrow]

[Mnator]

[Betamax]

[arm2004]

[Mart352]

[mikk36]

Alles üleeile sai pandud S1155 plaadile S-ATA kettale XP peale pandud. Ei mingit S-ATA draiverit polnud vaja, tänapäeval hoolitseb selle eest "IDE" reziim BIOS'is.

[von Wu]

S-ATA draiverid on SP3-s olemas.
See Bluetoothi osa on ka kahtlane. Mul tunneb küll XP ise BT adapteri ära ja saab kohe kasutama hakata.

[tahanteada]

XP-ga ei kipu siiani erlilist probleemi olema, kuna veel väga paljuded arvutitootjatel on täiesti olemas XP-tugi ning kas siis netis kodukal saadaval või DVD-l kaasa panduna.

Pigem tekib sügisel-talvel küsimus, et kus on moodsa toote Windows 8 draiverid, et rauda tööle panna õigete draiveritega.

[mikk36]

von Wu, tegu originaal SP2-sisaldava plaadiga.

[von Wu]

SP2-l on ka vähemalt SATA-2 draiverid sees. Või ühendasid selle kõvaketta SATA3 pessa?

[mikk36]

Näib et 4x SATA2 vaid seal

[tahanteada]

mikk36: Aga kas Sa SP3-e ka lisaks peale installisid või mitte?

Lihtsalt MS ise väidab, et paljud moodsad asjad vajavad SP3-e.

[reints]

Minu arust teeb see sp3 vanemad masinad tunduvamalt aeglasemaks

[mikk36]

tahanteada, teise asjana läks SP3 peale. Esimeseks oli võrgukaardi draiver.

[Betamax]

[Marie]

Tehku Microsoft mingeid takistusi XP kasutamiseks ja saab näha kui kiirelt Windows hüljatakse, konkureerivad OS_id on liiga ahvatlevaks ja kasutajasõbralikuks vahepeal suudetud teha, seevastu Windows 8 läheb just vastupidist teed.

[salatoimik]

[WAV]

No iga asi ikka oma rolli jaoks - Kui ma aitan mõnele vaesemale sugulasele hangitud teise ringi (refurb) T6x masinat targaks installida, siis valin ikka WinXP mitte ei hakka sinna Win7 peale aretama, eriti veel kuna masinal on all ka originaal XP litsentsi kleebis. Pole sedasi ka probleeme mingite draiveritega, kuna tegemist just optimaalse ja viimseni väljalihvitud kooslusega antud raua jaoks. Tulemus on seejuures ka piisavalt kiire ja kõik rakendused mida omanikel vaja on olnud, ka kenasti töötavad. 90+% kasutajatest vajab ju ainult veebibrauserit, meiliklienti, meediapleierit, lihtsaimat tekstitöötlust, pdf-lugerit, piltide crop/rotate võimalust, plaadikirjutajat, skype'i või messengeri ja võibolla veel mõnda pisipudinat.

[.:MDK:.]

[laurx]

kontori masinatega mitte. XP jaoks tehtud kiibiga plaate küll ja veel nimekirjades. kontori jooksutamiseks ei pea win8 masinat omama.

[SKG]

[.:MDK:.]

[Sold OUT]

Minul oli viimati XP läpakas 2007 aasta lõpus, siis asendasin ta vistaga ja nüüdseks on selle sama 2005a väljalaskeaasta läpakal w7... napp 2gb rammi ja 2GHz coreduo protsessor. vista ja 7 olid mõlemad palju nobedamad kui xp, pekske, kui tahate aga nii oli.

[laurx]

ostsid nii vista kui w7 e sellele vanale läpakale jah?

[Sold OUT]

Ei, kõik oma OS'id olen dreamsparkist (varasemalt nimega msdnaa) 0 euroga täiesti legaalsel teel omandanud. Tasub ülikoolis käia

[laurx]

kogu maailm sellist võimalust paraku ei oma ja kalkuleerib oma võimaluste kohaselt. kui on ostetud asi, mis on veel kasutatav, lastakse kuni lõpuni sellega. korporatsioonis tuleb sul kasutajate üleminekul ka serverid ringi kolida aga see on juba veidi keerulisem lõbu.

[inca]

No ma ei tea. Outlook, office, SAP ja vahele tiba PDF-i, brausi ja Solidworksi, ning vana känd XP-ga toimetab kenasti. Solid on arusaadavatel põhjustel nagu tatt, aga see on ka vahest ainult mõnele joonisele/mudelile pilgu peale viskamiseks.
Ei näe põhjust enne rauda vahetada, kui põlema läheb, või tõsised ühilduvusprobleemid tekivad. Selle juhtumist aga ei ole niipea ette näha. Teoreetiliselt, kui peale 2014 võiks turvaohud tekkida suppordi kadumise tõttu, siis IT muidugi vahetab välja.
Ja mis bluetoothist, skypest ja messengerist te siin jahute...

[laurx]

[Reaper]

Keegi ei sunni messengeri jaoks MS-i tooteid kasutama, on ka vabavaralisi alternatiive.

Samas Skype'iga on lugu keerulisem. Mul just Skype'iga vastupidine probleem, et ei saa vana versiooni win 7 all tööle. Uus Skype versioon näeb sama välja nagu ****.

[softis]

[mahno]

Mida sa mugavuse ja töökiiruse kao all silmas pead?

Ainus asi, millel linuxi all mõistlikult head alternatiivi ei ole, on outlook. Open/libre/misiganes office on linuxi peal täpselt sama hea või halb kui windowsi peal. Kui on keerukamad MS office dokumendid, siis jääb jänni. Firefox-chrome ei erine ka mitte miskit pidi windowsipealsetest analoogidest. IE puudumine segab teatud juhtudel, kui on tehtud nö IE-only veebid (meie majas mingid korporatiivsed käpardid on teinud selliseid).

Kui sa iga võrgushare või veebi külge ühendumisel parooli sisestamise vajadust silmas pead, siis pole viga mitte linuxis vaid tema seadistamata jätmises. Linuxi masin oskab kasutajat autentida vastu domeeni seitsmel erineval moel, olgu see siis paljas kerberos, samba+winbind, likewise open, centrify express või veel miskit. Pärast seda tuleb veeb ja võrgushared täpselt sama hästi lahti kui windowsis.

Muus osas aga - boodib kiiremini kui windows, responce on kiirem, praktiliselt mingit liivakella-rõõmurõnga vahtimist ei ole. Logimine on kiirem kui domeeni pandud windowsil. Reaalselt minu isiklik töömasin on tavaliselt bootimata kuid.

Muus osas aga - ega se MS nö uuring nii põhjani mäda ja vale polegi. Vanaraua pidamine, mingite draiverite integreerimine jms on kõik tehtavad ja võimalikud, aga odavad on nad vaid siis, kui sa töötundi ei arvesta.
Kui nüüd tõsiselt võrrelda näiteks XP deploymendi jaoks RISi ja windows 7 jaoks WDS-MDT kooslust, siis ega tegelikult midagi võrrelda polegi. W7 vahendid on lihtsalt mäekõrguselt üle. XP puhul käib deployment maagiliste skriptidega, hardcoded failide sisse kirjutamise ja häksi teel, mis muutub suuremas ettevõttes üsna kiirelt haldusõuduseks. W7 puhul on graafiliselt hallatav liides (command line on ka kui vaja), standardimagesid häkkida pole vaja, eraldi taskidena lisad softi. Kõik on lahtiselt, uuendamiseks pole imagete ringi tegemist vaja. Draivereid integreerid sisuliselt parema hiireklikiga, (WMI) filtritega määrad ära, millise riistvara peale mida panna ja mida mitte panna. Kuna olen mõlematele süsteemidele unattended installe ehitanud, siis kogemus on mul olemas.

Group policyga haldamine on W7 keskkonnas hõlpsam, seadeid on rohkem, paindlikkust ka.

Kui keegi rääkis serverite uuendamisest, siis teatud lahenduste puhul on W2003 ja W2008(r2) serverite võimaluste vahe mäekõrgune. Failiserveri puhul töötav shadow copy, mis võimaldab kasutatel ise oma eelmise versiooni faile tagasi kerida, ilma et admin peaks backupist taastamas käima, terminalserverite puhul töötav printimine, domeenikontra puhul RoDC võimalus - et ainult mõnd funktsiooni nimetada.

Skriptimisvahendid on W7 peal sünnipäraselt tunduvalt rikkamad.

[wiinanina]

[Mart352]