[tryku]

Probleem siis selline, et ühiselamus on üks adsl pistik ning lihtsalt läbi switchi ei hakanud tööle. Ilmselt on pandud piirang peale, et ainult üks IP aadress saab ligi. Kas on võimalik muuta mõlema arvuti IP samasuguseks, et saaks läbi switchi asja tööle?

[Rasmus]

Vaevalt. Ühes subnetis sama IP-ga seadmeid olla ei tohi. Tõenäoliselt on tegemist MAC-i piiranguga. Sellisel juhul, kui võrk nõuab sellist autentimist sa asja tööle ei saa. Märksõnaks on ruutimine.

Kui sa räägid DSL ühendusest, siis see nõuab veel eraldi autentimist ja vajaminevate protokollide kasutamist. Tee kõigepealt selgeks, mismoodi see asi sul töötab seal ja siis räägime edasi.

[Tiim]

see siis ühika komadele vastav avaldus, vkhk-s nii asi käib

[nuhk]

ADSLi ots on telefonipaar - vaevalt, et seda keegi ühikas tubadesse laiali veab. Tegemist ilmselt LANi otsaga, millele "mingi" piirang selga lükatud - olenevalt maja füüsilistest ja adminni vaimsetest võimetest. Kahe võrgukaardiga linux koos switchiga aitab välja igast arvukuse-piiramise-hädast, muude võimaluste peale ma nii kindel ei ole. IP-d samaks panna ei tohi ega saagi - samasse võrku ühendatud masinad ei lase seda teha.
nuhk@hot.ee

[tryku]

Üks tüüp rääkis, et eelmine aasta tal toanaaber sebis mingise programmi, et sai asja tööle. Ta enam ei tea mäleta, mis asi täpselt oli. Kuid järelikult on asi kuidagi ikkagi võimalik. Ja muidu jah, LAN pistikut mõtlesin ikkagi

[Rasmus]

Kas mainitud ühiselamus on interneti kasutamine tasuline?

Kui jah, siis pange switch vahele, kui admin seda lubab ja registreerige sõbra MAC ära, makske raha ja kasutage.

Kui Ei, siis sama tegevus, kuid ilma raha maksmata.

[tryku]

No siin ongi tasuline ning teoreetiliselt see asi lubatud pole, kuid kuna omal kõik krempel olemas, siis mõtlesin, et why not. Tegu on maaülikooli ühiselamuga, et äkki on kellelgi sellega täpsemaid kokkupuuteid?

[laurx]

ostke ruuter ja enne karbi ära viskamist lugege selle manuali. enamuste ruutrite wan pessa saab mac aadressi kloonida või selle kujul ise sisestada. aga see ei oleks aus. pigem tuleb adminnide käest küsida, svits panna ja maksta ausalt. nii kallis see ometigi ei oleju?

[Tiim]

aga see peaks ju adminite võrguliikluses kajastuma või ei?

[jnt]

ruuter "kajastub" võrguliikluses kui üks arvuti... mitu tegelikku arvutit sul ruuteri taga on, ei oma enam üldse tähtsust.

[47th ronin]

kui admin ei ole just pea peale kukkunud, jagab ta asja ikkagi ära. admini huvitatus kasutajate aususest ja 'aususest' a la

[dsg]

Kui sa ruuteri paned sinna vahele jagama siis võib mingi jama ka tekida kuna arvuti võtab ip kõige lähemast kohast mis seda talle pakub ja see ruuter võib sulle kellegi teise ip anda mis sellel hetkel vaba on ja see võib kuuluda kellelegi kes sellel hetkel ei ole oma arvutit võrku ühendanud ja tal tuleb ip conflikt ja ei pääse võrku.Selline probleem võib tekida siis kui sys admin on andnud igale arvutile kindla ip. Meil on ühikas nii tehtud ja see tuleb väga kiirelt välja ja siis on tervel toal võrk väljas 1kuu ja kui teist korda e-thugi mängid kuidagi siis on 1aasta.

[nuhk]

Juhtumil on lausa 2x2 otsa - tehniline ja moraalne, ühiselaniku ja adminni oma.
Kui teenus on tasuline ja lepinguga fikseeritud, siis tuleb maksta. Kui tasu on või tundub kirves, siis tuleks odavamaks rääkida, aga vargaks hakata ei ole valgele mehele sobilik. Nujah, see selleks - adminni asemel kirjutaksin ma tulemüüri umbes kolm rida lisaks. Tulemus: tuled arvutiga, saad netti - paned ruuteri, see ka saab. Aga arvutiga läbi ruuteri enam ei saa, kuigi välised masinad isegi pingile vastavad. Tee resetti, kutsu spetsialist, tassi garantiisse, osta teist tüüpi uus, tee mida iganes - nu ei tööta seebikad-ruuterid seal ühikas ja pzdets
Kõige lihtsamat võimalust asja nii korraldada (või sellest mööda minna) ma siin HV-s juba kunagi kirjeldasin.
BTW: Nõndaviisi ruuteri võrkupaneku eest, nagu dsg eespool segaselt seletab, antakse peksa igal pool, mitte ainult ühikas.

[Dogbert]

[laurx]

poolt. nii vaene meei tudeng enam ei ole, et 50kr kuus neti eest maksta ei jaksaks.

[jnt]

ot, ma ei saa nüüd asjale enam hästi pihta... mis mõttes ruuteri vahele toppimine nüüd kuritegu on? :S Ses suhtes, et kui ruuter vahele toppida, siis sa ei saa ju nt 2'e arvuti puhul kaks netti, vaid sa jagad seda ühte olemasolevat. Lihtne võrdlus oleks see, kui ühe arvuti puhul kasutada kahte brauseri akent/tab'i ja laadida mõlemaga korraga lehti. Ühikas ei tohi nii teha?

Eino, võta mõni suvaline ruuter, mis dhcp'ga möllab ja viska vahele ning kogu moos. Ruuter jagab olemasolevat, mitte ei varasta juurde netti...

[HacaX]

OT: kui igas toas on netijuhe olemas, aga osa rahvast eelistab maksmise asemel hoopis naabertoast netti kaanida kuna selle saab tasuta kätte, siis võib seda kuriteona vaadata küll. Kui piiranguid poleks siis võiks jah vastavalt südametunnistusele tegutseda, antud juhul aga on piirang mis omakorda täiendab, et adminn ei ole huvitatud kasutajatest kes ei maksa

[laurx]

noh, kui tellitud on suur traat ja jagatud on see tubade peale ja jagatise tulemust siis laste käest sisse kasseeritaske ja samas reaalselt ainunlt pool lastest seda maskab, siis on oht, et traat tõmmatakse välja.

[47th ronin]

[jnt]

47th ronin, ota, mida sa nüüd ajad? Mis moodi annab ruuter rohkem koormust üldvõrgule, kui tavaline arvuti? :S Tõsiselt, wtf?

[Tiim]

[jnt]

Tiim, kus kohas sul see illegaalarvuti on? :S

[Tiim]

[jnt]

Tiim, lol, mis vahet sel on, kas sul on juhtmed veetud ühikasse, või kasvõi suvalisse kuuri... Mac aadress on ka ruuteril. Ja mingit pagana lisakoormust juurde ei teki. (v.a. lubatud kiiruse piires)

Saad aru, 1 ruuter + 2 arvutit seal taga on võrgu jaoks 100% üks arvuti. Kui ma panen ruuteri taga olevatel masinatel mõlemas midagi tõmbama netist, siis on see sama suur koormus, kui ma panen ühes arvutis tõmbama kahte asja.

[HacaX]

Seda siis kui sinu poolele on kiirusepiirang pandud, kui aga kiirusepiirang on teenusepakkuja poole (vast mitte väga ebareaalne näide: majja sisse tuleb 10MBit liin ja tubades kättesaadav kiirus olenev sellest kui palju teisi tube on parajasti netti piinamas) siis on ikka vahe küll - sina üksi vaevalt niipalju kraami tõmbad kui sina ja naaber kokku.
Kogu probleemil on ka teine tahk: lisaprobleemid mis on tingitud mitte majale netti pakkuva asutuse, vaid majas netti tarbivate isikute poolt. Kui näiteks ühel päeval pole pingid enam nii head et rahvas oma lemmikmänge tõksida saaks või lausa veebilehed ette tulemast keelduvad, siis mis sa arvad, kelle juurde minnakse hädaldama ja nõudma tegutsemist, kas võrku laenava naabri (kelle tegutsemine andis viimase panuse niigi ülekoormatud võrguliini/seadmete üle koormamiseks, või hullemal juhul oli ainsaks põhjuseks miks üldse jamad tekkisid) või võrgu (kvaliteedi) eest vastutava adminni? Praktikas kipub kahjuks nii olema, et tänulikkus tasuta neti eest asendub üpris kiiresti "mul on samasugune õigus netti tarbida nagu kõigil teistel!" suhtumisega ning "laenajad" on pahatihti just poweruserid kelle netikasutus sugugi vaid meilide saatmise ja veebis uudiste lugemisega ei piirdu (kui järele mõtlema hakata siis on see ka loogiline - kellel vaid need tegevused vajalikud saavad nad AIPides või kasvõi kõrvaltubade raalides ära tehtud ega hakkagi endale võrku üldse sebimagi kui maksta ei raatsi).