[tryku]

Probleem siis selline, et ühiselamus on üks adsl pistik ning lihtsalt läbi switchi ei hakanud tööle. Ilmselt on pandud piirang peale, et ainult üks IP aadress saab ligi. Kas on võimalik muuta mõlema arvuti IP samasuguseks, et saaks läbi switchi asja tööle?

[Rasmus]

Vaevalt. Ühes subnetis sama IP-ga seadmeid olla ei tohi. Tõenäoliselt on tegemist MAC-i piiranguga. Sellisel juhul, kui võrk nõuab sellist autentimist sa asja tööle ei saa. Märksõnaks on ruutimine.

Kui sa räägid DSL ühendusest, siis see nõuab veel eraldi autentimist ja vajaminevate protokollide kasutamist. Tee kõigepealt selgeks, mismoodi see asi sul töötab seal ja siis räägime edasi.

[Tiim]

see siis ühika komadele vastav avaldus, vkhk-s nii asi käib

[nuhk]

ADSLi ots on telefonipaar - vaevalt, et seda keegi ühikas tubadesse laiali veab. Tegemist ilmselt LANi otsaga, millele "mingi" piirang selga lükatud - olenevalt maja füüsilistest ja adminni vaimsetest võimetest. Kahe võrgukaardiga linux koos switchiga aitab välja igast arvukuse-piiramise-hädast, muude võimaluste peale ma nii kindel ei ole. IP-d samaks panna ei tohi ega saagi - samasse võrku ühendatud masinad ei lase seda teha.
nuhk@hot.ee

[tryku]

Üks tüüp rääkis, et eelmine aasta tal toanaaber sebis mingise programmi, et sai asja tööle. Ta enam ei tea mäleta, mis asi täpselt oli. Kuid järelikult on asi kuidagi ikkagi võimalik. Ja muidu jah, LAN pistikut mõtlesin ikkagi

[Rasmus]

Kas mainitud ühiselamus on interneti kasutamine tasuline?

Kui jah, siis pange switch vahele, kui admin seda lubab ja registreerige sõbra MAC ära, makske raha ja kasutage.

Kui Ei, siis sama tegevus, kuid ilma raha maksmata.

[tryku]

No siin ongi tasuline ning teoreetiliselt see asi lubatud pole, kuid kuna omal kõik krempel olemas, siis mõtlesin, et why not. Tegu on maaülikooli ühiselamuga, et äkki on kellelgi sellega täpsemaid kokkupuuteid?

[laurx]

ostke ruuter ja enne karbi ära viskamist lugege selle manuali. enamuste ruutrite wan pessa saab mac aadressi kloonida või selle kujul ise sisestada. aga see ei oleks aus. pigem tuleb adminnide käest küsida, svits panna ja maksta ausalt. nii kallis see ometigi ei oleju?

[Tiim]

aga see peaks ju adminite võrguliikluses kajastuma või ei?

[jnt]

ruuter "kajastub" võrguliikluses kui üks arvuti... mitu tegelikku arvutit sul ruuteri taga on, ei oma enam üldse tähtsust.

[47th ronin]

kui admin ei ole just pea peale kukkunud, jagab ta asja ikkagi ära. admini huvitatus kasutajate aususest ja 'aususest' a la

[dsg]

Kui sa ruuteri paned sinna vahele jagama siis võib mingi jama ka tekida kuna arvuti võtab ip kõige lähemast kohast mis seda talle pakub ja see ruuter võib sulle kellegi teise ip anda mis sellel hetkel vaba on ja see võib kuuluda kellelegi kes sellel hetkel ei ole oma arvutit võrku ühendanud ja tal tuleb ip conflikt ja ei pääse võrku.Selline probleem võib tekida siis kui sys admin on andnud igale arvutile kindla ip. Meil on ühikas nii tehtud ja see tuleb väga kiirelt välja ja siis on tervel toal võrk väljas 1kuu ja kui teist korda e-thugi mängid kuidagi siis on 1aasta.

[nuhk]

Juhtumil on lausa 2x2 otsa - tehniline ja moraalne, ühiselaniku ja adminni oma.
Kui teenus on tasuline ja lepinguga fikseeritud, siis tuleb maksta. Kui tasu on või tundub kirves, siis tuleks odavamaks rääkida, aga vargaks hakata ei ole valgele mehele sobilik. Nujah, see selleks - adminni asemel kirjutaksin ma tulemüüri umbes kolm rida lisaks. Tulemus: tuled arvutiga, saad netti - paned ruuteri, see ka saab. Aga arvutiga läbi ruuteri enam ei saa, kuigi välised masinad isegi pingile vastavad. Tee resetti, kutsu spetsialist, tassi garantiisse, osta teist tüüpi uus, tee mida iganes - nu ei tööta seebikad-ruuterid seal ühikas ja pzdets
Kõige lihtsamat võimalust asja nii korraldada (või sellest mööda minna) ma siin HV-s juba kunagi kirjeldasin.
BTW: Nõndaviisi ruuteri võrkupaneku eest, nagu dsg eespool segaselt seletab, antakse peksa igal pool, mitte ainult ühikas.

[Dogbert]

[laurx]

poolt. nii vaene meei tudeng enam ei ole, et 50kr kuus neti eest maksta ei jaksaks.

[jnt]

ot, ma ei saa nüüd asjale enam hästi pihta... mis mõttes ruuteri vahele toppimine nüüd kuritegu on? :S Ses suhtes, et kui ruuter vahele toppida, siis sa ei saa ju nt 2'e arvuti puhul kaks netti, vaid sa jagad seda ühte olemasolevat. Lihtne võrdlus oleks see, kui ühe arvuti puhul kasutada kahte brauseri akent/tab'i ja laadida mõlemaga korraga lehti. Ühikas ei tohi nii teha?

Eino, võta mõni suvaline ruuter, mis dhcp'ga möllab ja viska vahele ning kogu moos. Ruuter jagab olemasolevat, mitte ei varasta juurde netti...

[HacaX]

OT: kui igas toas on netijuhe olemas, aga osa rahvast eelistab maksmise asemel hoopis naabertoast netti kaanida kuna selle saab tasuta kätte, siis võib seda kuriteona vaadata küll. Kui piiranguid poleks siis võiks jah vastavalt südametunnistusele tegutseda, antud juhul aga on piirang mis omakorda täiendab, et adminn ei ole huvitatud kasutajatest kes ei maksa

[laurx]

noh, kui tellitud on suur traat ja jagatud on see tubade peale ja jagatise tulemust siis laste käest sisse kasseeritaske ja samas reaalselt ainunlt pool lastest seda maskab, siis on oht, et traat tõmmatakse välja.

[47th ronin]

[jnt]

47th ronin, ota, mida sa nüüd ajad? Mis moodi annab ruuter rohkem koormust üldvõrgule, kui tavaline arvuti? :S Tõsiselt, wtf?

[Tiim]

[jnt]

Tiim, kus kohas sul see illegaalarvuti on? :S

[Tiim]

[jnt]

Tiim, lol, mis vahet sel on, kas sul on juhtmed veetud ühikasse, või kasvõi suvalisse kuuri... Mac aadress on ka ruuteril. Ja mingit pagana lisakoormust juurde ei teki. (v.a. lubatud kiiruse piires)

Saad aru, 1 ruuter + 2 arvutit seal taga on võrgu jaoks 100% üks arvuti. Kui ma panen ruuteri taga olevatel masinatel mõlemas midagi tõmbama netist, siis on see sama suur koormus, kui ma panen ühes arvutis tõmbama kahte asja.

[HacaX]

Seda siis kui sinu poolele on kiirusepiirang pandud, kui aga kiirusepiirang on teenusepakkuja poole (vast mitte väga ebareaalne näide: majja sisse tuleb 10MBit liin ja tubades kättesaadav kiirus olenev sellest kui palju teisi tube on parajasti netti piinamas) siis on ikka vahe küll - sina üksi vaevalt niipalju kraami tõmbad kui sina ja naaber kokku.
Kogu probleemil on ka teine tahk: lisaprobleemid mis on tingitud mitte majale netti pakkuva asutuse, vaid majas netti tarbivate isikute poolt. Kui näiteks ühel päeval pole pingid enam nii head et rahvas oma lemmikmänge tõksida saaks või lausa veebilehed ette tulemast keelduvad, siis mis sa arvad, kelle juurde minnakse hädaldama ja nõudma tegutsemist, kas võrku laenava naabri (kelle tegutsemine andis viimase panuse niigi ülekoormatud võrguliini/seadmete üle koormamiseks, või hullemal juhul oli ainsaks põhjuseks miks üldse jamad tekkisid) või võrgu (kvaliteedi) eest vastutava adminni? Praktikas kipub kahjuks nii olema, et tänulikkus tasuta neti eest asendub üpris kiiresti "mul on samasugune õigus netti tarbida nagu kõigil teistel!" suhtumisega ning "laenajad" on pahatihti just poweruserid kelle netikasutus sugugi vaid meilide saatmise ja veebis uudiste lugemisega ei piirdu (kui järele mõtlema hakata siis on see ka loogiline - kellel vaid need tegevused vajalikud saavad nad AIPides või kasvõi kõrvaltubade raalides ära tehtud ega hakkagi endale võrku üldse sebimagi kui maksta ei raatsi).

[jnt]

HacaX, no kui kiiruse piirangut ple peale pandud, siis see piirang puudub ka ühe arvutiga ju. Seega erinevus puudub! Karta on, et kui keegi midagi tõmbab, siis kasutab arvuti niipalju netti, kui võimalik. Olenemata sellest, mitu arvutit sul on, arvuti sikutab ikka nii kiiresti, kui net võimaldab. (Lugege kasvõi uuesti mu eelmist posti koos downloadimise näitega) Seega pole vahet, kas on üks või mitu arvutit läbi ruuteri, adminni jaoks on tegemist ikka 100% ühe arvutiga.

[obundra]

Kustotsast?Üks arvuti tekitab näiteks n arvu sessioone miski sitasikutamisprogega, kahe arvuti puhul on see ju 2n sessiooni, 3 puhul 3n jne.Ja nii see toru umbe aetaksegi.Ja see, et ruuteri puhul admini jaoks on nähtav ainult üks mac, ei ole üldse mingi näitaja.Pole kuigi keeruline kindlaks teha, kas selle ruuteri taga on üks või mitu arvutit.

[laurx]

erinevalt suurest ISP st, kes on võtnud nõuks rikkaks saada, võiks ühika adminni, kes oletatavasti saab palka või teenustasu sellest samast rahast, mis toad teenuse eest kuus maksavad, samas on vaja jooksvalt vahetada ka seadmeid jms.. ja siis tekib mingi kaader, kes ei suuda aru saada, et nt 50kr per toru maksta oleks koonerdamine. kuna kogu olemasolev seadmepark on ostetud kaalutlusel, et kliente on sama palju kui tube ning koormus on ka sellega võrdeline siis iga lisaklient tähendaks aparatuuri piiridele lähemale liikumist ja kui siis tegelik elu tähendab seda, et igas toas on kolm masinast, kes 24/7 sitta sikutavad ja maksvad kliendid samas nõuavad ka teenust kuigi maksab reaalselt iga kolmas.. ja sisi tekivad sellised mac aadressi piirangud, et anda vihje sellele, et jagamised tuleks vähemalt kooskõlastada.. aga ikka on mingitel tajuhäirega kodanikel raske sellest aru saada. tahad sitta sikutada, võta omale eraldi toru ja jaga seda ruutrite jms jogaga aga tee seda teistest eraldi ja oma raha eest.

[nuhk]

[Dogbert]

[nuhk]

Dog - NATi kaudseid tunnuseid on rohkem kui ttl, aga kõike ei taha ma ka avalikult ära rääkida

[jnt]

[47th ronin]

varastamisele ei ole vabandust anyways.

[jnt]

47th ronin, see ei ole ju varastamine! Täpselt sama koormuse saab tekitada ka ühe arvutiga. Oleks, et mitme arvutiga tekiks suurem koormus, kui ühe arvutiga, siis võiks seda mingil määral nii defineerida...

Praegusel puhul oleks aga tegemist sama palju varastamisega, kui see, kui ühe arvuti taga kasutad korraga kahte brauserit vms... (Reaalsemast maailmast siis nt kahte torrent klienti või ühte, kus loodavate ühenduste arv 2x'ks tõstetud) Kuid see on ju lollus...

(Ühikas, kui sellises võiks lihtsalt torrenti teema ära keelata)

[47th ronin]

no paku siis ise üks sõna välja, mis kirjeldab täpsemalt teiste arvelt millegi võtmist koos võimalusega, et neid teisi täiesti teenimatult represseerima hakatakse?

keegi võiks selle teema lukku keerata, kuna asi läheb tehnilisest arutelust juba liiga kaugele ning koos vanusega on mu idiooditolerants (või vargatolerants?) oluliselt õhemaks jäänud..

[sadamson]

Siin läheb see jutt juba nii jaburaks, et lase olla paned nati tegeva ruuteri vahele olgu siis linux karp või arvuti (tegelt on see karp ka arvuti ja OS töötab ka seal.
Adminni saada PERSSE, pole tema asi, mis sina oma üüritoas teed ja OK, sa võid ju ka wifit jagada, kui nii idikas admin on.

Ja kui vaja öeldakse uus MAC (olemasolev arvuti vahetub), kas on jällegi privaatsust rikkuv admin, et tuleb vaatab, millise seadme MAC see on?!?!?!?? anna talle siis näiteks mingi seade, millel on ka ethernet liides, mida jaburam tööpink, seda parem!!!!! Jällegi pole see adminni asi, mille MAC see on jne... nati mõte ongi selles, et kogu purgitaga olev võrk on kui 1 arvuti 1 IP.

Aga nii, nagu mina arusaan on ühikates alati mingid isehakanud kunnid, ise asjasrt sittagi ei ajaga aga kangi on esimesed tõmbama. Seal on vaja vaid korralikud lepingud, koos korraliku SLA, ja SLA rikkumisel korralikke trahvidega, sõlmida. Siis saavad need adminnid kohe aru, et teenuse pakkumine ei ole nii, et nett on ja siis pole, millal pähe tuleb. On küll olnud ISP-sid, kes pakuvad oma teenust tasuta mitukuud SLA rikkumise pärast SLA on kokkulepe, mis määrab, milline on teenuse kvaliteet jne.....

[laurx]

[tahanteada]

laurx: Kolhoosivõrkudes töötab variant "Saba Rackist Välja" väga-väga hästi. Eriti veel siis, kui see juhe on "interneti-seinast" väljas kuu-kaks või siis terve semester või õppeaasta

[jnt]

[tahanteada]

jnt: See ruuter või server või adminn ei oma mingit tähtsust. Tähtsust omab teie võrgus kehtiv Netikett.
Ja kui Netikett (Neti etikett) ütleb, et "VÕIB JAGADA", siis jagatakse. Kui ütleb, et "EI JAGATA", siis ei kobiseta ja ei jagata võrku ja kogu lugu.
Ja võiks natuke matemaatikat meelde tuletada - see a 50 krooni kuus vms. ei ole rohkem kui paarist õllest või sigaretipakist loobumine 8) Seega igati tervislik tervise säästmine koos töötava internetiga

[jnt]

tahanteada, eino kui lepingus on kirjas, et ei tohi, siis pole millegi yle vaielda... vaidlus k2is selle yle, et mis moodi siis ruuter ja arvuti omavahel erinevad/sarnanevad.

[ruutu]

[nuhk]

ruutu - tcp/ip protokoll on täitsa avalik standard, patendi alla ei käi.