[pwn13]

Oleks abi vaja ühe päikesepaneeli kontrolleriga. https://www.aliexpress.com/item/3A-10A-PWM-Solar-Charger-controller-1s-2s-3s-6s-3-7V-3-2VLi-ion-Lithium/32888350831.html?spm=a2g0s.9042311.0.0.27424c4doARFHS

Ühendasin neli 3.7v 18650 jadamisi järgi. Veits aega töötab ja siis kontroller vilgutab aku tuld ja lülitab väljundi välja, nagu akud oleks tühjad, tegelikult on kolmveerandi juures umbes. Milles võib probleem olla ja ehk keegi seletab mida need sisemised lülitid seal teevad. Praegu on nad " On mode " -s.

[napoleon]

Ei oska muud kommenteerida, aga kui output on 14,8V ja jadamisi 18650 elemendid taha ühendasid, siis täis laetud elemendi pinge on 4,2V. Seega jadamisi ühendades jääb pingest väheks, et neid täis laadida.

[jägaja]

ee, jadamisi on pinged ikka summeritud, ehk siis 14,8 on jadaühenduses pinge.
Paralleelis saaksid mingid väiksemad pinged.
Pigem on need juba kontrolleri arvates üle laetud ja seepärast lülitab välja? Mis üksiku elemeni ja kogu kogumi pinge on peale väljalülitumist

Huvi pärast uurin, et milline paneel seal ees on, ka mingi hiinast pärit?

[pwn13]

[KillFrenzy]

Kes lase paigaldada või teeb ise, vaadakse et oleks ikka paneelid kinni. Teisel pildil olevasse lõi eelmine aasta välk sisse, kindlustus lasi sügisel uued paneelid panna ja jaanuari tuul tõmbas maast välja. Esimene pilt tänase tuulega.

[villu70]

Natuke huumorivaldkonda kuuluvat ka..... "elektrikilp" on tehtud lauasahtlist ja jupist linoleumist. Pingestatud ja plommitud, kõik nagu peab. Koomikud.

Spoiler

Spoiler

[jägaja]

Koolis õpetaja ka näitas pilte, kuidas arvesteid vahetatakse elektrilevi või siis nende kõrgelt kvalifitseeritud alltöövõtjate poolt.
Põhiline, et mittemingit lisainvesteeringut tegema ei peaks, ainult uus arvesti ja see pannakse nii, kuidas juhtub. Uus, suurem ja kandiline arvesti üldjuhul vana vene aja standardikohase arvesti alusele eriti ei mahu ju.
Elektriohutus ja paigaldusnõuded on nõrkadele.

[Betamax]

[villu70]

Betamax, kõik oli sedasi, mina seda vaimusünnitist ei puutunud

[napoleon]

[jägaja]

Küsimus asjatundjatele.
Põrandakütte elektrikaabel, ühel on sildiandmete järgi mõõtes takistus komakoha piires vastav, samas see kaabel on alles rullis, põrandale paigaldamata.

Teisel põrandakütte kaablil, mis on seotud paika armatuuri külge, on takistus 134.04 oomi sildiandmete põhjal, aga kahe testriga mõõtes 139 oomi mõõtmistulemus. Selle vannitoa suht lühikese kaabli kohta on nagu liiga suur erinevus. Kas selline kaabel kõlbab põrandasse valada või peaks minema poodi uue järgi?

[Magic]

Jääb ju veapiiri.

[jägaja]

Jääb küll. Samas, millest on tingitud viieoomine erinevus tehesemöötmise ja paigalduseelse mōōtmise vahel.
Enamasti on tulemus olnud komakohtade kōikumises sildiandmete ja objektil mōōtmise tulemustes.

See asjaolu natuke ajab hämmingusse.

[Magic]

Hiina kraam...

[elukaz]

[jägaja]

[Magic]

devi peaks ok olema. Mul see tavaline küttekaabel keritud külmumise vältimiseks toru ümber.

[elukaz]

[Kassmees]

[villu70]

Kassmees, "kilp" oli sellisena sinna paigaldatud. mina seda üllitist ümber tegema ei hakanud.

::::::::::::::::::::::::

Spoiler

ameerika elektrikud valmistuvad tulevase orkaani tagajärgi likvideerima

[jägaja]

Peaaegu ajastutruu klassika

[Magic]

täiesti ok ju

[napoleon]

Oskab ehk keegi seletada, miks nii.
On üks lauakell, kuhu käib sisse 3 AAA patareid. Need on seal lihtsalt jadamisi ühendatud st. mingid imeskeemi ei ole. Olen proovinud kolme eri komplekti AAA laetavate pulkadega ja kõikidega on üks ja sama jama - kui tühjaks saavad, siis kahel pulgal on pinge nii 1,1 - 1,2V ja ühel pole praktiliselt midagi sees ehk multimeeter näitab 0,06 - 0,07V ja laadija keeldub seda laadima hakkamast. Annan teise AA/AAA pulga pealt korra särtsu ja siis hakkab laadima. Aga küsimus pole mitte selles miks laadija laadima ei hakka vaid miks just üks pulk nii tühjaks saab. Saaks veel aru, kui tegemist on eri mahtuvusega või eri aegadel ostetud pulkadega, aga need on samal ajal ostetud pulgad ja kasutatud ainult komplektina ehk peaks olema ju sama mahtuvusega ja tühjenema sama kiirusega.

[The_Boss]

Lauakellal puudub cutoff pinge, tühjendab kuniks saab. Kui üks elementidest lähebki alla piiri, siis pinge nullis ja teised jäävad nii nagu on, edasi ei tühjene. Tundub, et pole mõeldud akudega töötama.

[napoleon]

The_Boss, aga ikka jääb küsimus, et kui 3 pulka on jadamisi ühendatud, siis miks üks tühjeneb kiiremini kui teised. Näiteks kõige tavalisemal taskulambil ju ka cutoff pinget pole, aga ei juhtu nii et üks pulk kukub praktiliselt nulli ja teistel on veel särts sees.

[The_Boss]

Kui hästi korraks annad pinge peale tollele elemendile, siis ta pole enam nullis, vaid tõenäoliselt seal 1 voldi kandis ikka.
Vähemalt telefoni/tahvli akudega on nii, et kui mõõtes näitab 0V ja ainult hästi korraks pinge peale lasta, siis on kuskil 2.5-3V kandis. Neil on tõenäoliselt kaitseskeem vahel, mis pinge peale lastes n.ö resetib.
Kas AAA elemendil seda on, jään vastuse võlgu, pole lammutanud neid.

Teine seletus on see, et madalama pinge juures aku ei tühjene kiiremini, vaid aku pinge langeb kiiremini. Näiteks 0 kuni 1V võib olla sama energia, mis 1.17-1.20V vahemikus. See on lambist võetud näide, ma täpsemalt ei oska hetkel öelda.
Akude andmelehtedel on selle kohta tavaliselt graafikud olemas.

[gemini]

vale teema - palun kustutada.

[HDvurle]

[The_Boss]

[jägaja]

Spoiler

tsitaat:

Goole tõlge Me teame, et voolutugevus on jadavooluringi kõigis punktides võrdne, nii et ükskõik milline ka poleks seeriasse ühendatud patarei vooluhulk (Ah ehk ampertundi), peab seerias ühendatud akude vooluhulk olema sama ka kõigi teiste jaoks. Sel põhjusel peab igal akul olema sama amper-tunnine võimsus, vastasel juhul saavad mõned patareid tühjaks varem kui teised, seades ohtu kogu akupanga mahutavuse. Pange tähele, et akude arv ei mõjuta selle seeria akupanga koguvõimsust amper-tundides. Ehk kui 1. aku on 1,2Ah siis 10. akut seerias on ikka 1,2Ah

[elukaz]

Siin pigem asi koormuse iseloomus, kui muidu tühjaks lastud aku pinge taastub kui koormus ära kukub siis kell võtab nii vähe voolu et aku saab tegelikult ka tühjaks ja pole midagi taastuda. Ja identseid akusid pole olemas nii et päris väiksest erinevusest piisab. Seda enam kui on vanakooli akud mis riiuli peal ka tühjenevad.

Ja lisaks see et laadija kanalid pole identsed. Jadalaadimine vist kolme elemendiga ei tööta.

[napoleon]

Laadija on Nitecore i4, see peaks olema suuteline kõik sama tasemeni laadima kuna jälgib iga akut eraldi.
Aga jah, selles võib muidugi point olla, et kuigi on samal ajal ostetud ühesugused akud mis pole pikalt riiulis seisnud, ei pruugi need päris identsed olla.

[jägaja]

Sajandivanune alajaam.
https://jarvateataja.postimees.ee/6832625/sajandivanune-alajaam-jatkab-teenistust

[jägaja]

Mis on pildil?

[napoleon]

3 faasiline pistik.... kas 16 või 32A seda ei tea kuna pole spetsialist. Ja sealt siis välja veetud 1 faasiline kontakt. Aga mis seal nüüd valesti on või miks küsid?

[Janis]

Üks valge juhe on kahtlane
Ja sinisesse ei lähe ka ühtegi kollarohelist?

[elukaz]

Paistab faasidevaheline väljavõte nt pesumasinale et kiiremini töötaks, ühte faasi saab ka korpusest testida

[ahoioi]

Mis on pildil? Porno.
Faasi ühendamiseks on kasutatud KoRo juhet, samuti neutraali ühendamiseks, parempoolses pistikus on neutraal ühendatud maandusklemmiga, samas jõupistikus on eraldi maandusklemm ja juhe olemas. Sealt oleks tulnud maandus juhe eraldi kolmanda juhtmena tuua parempoolse pistiku maandusklemmile.

[jägaja]

ahoioi, peaaegu, vaata seda kaablit ka veel lähemalt

[survepuks]

Nelja soonega kaabel tundub

[jägaja]

jep, nii oli

[Wusses]

Paar päva tagasi oli huvitav intsitent.
Päeval sain kätte uue garaazi õhupuhuri, proovimise mõttes proovimise panin toas järgi. 2200W ja töötas ilsuti.

Naine jäi arvutisse ja ja paar tundi hiljem tundsime kärsahaisu, meenutas räigeltt söögi kõrvetamise lõhna.

Algul aru ei saanud kus see hais tuli kui lõpuks tuvastasin et seina seest. See sama pistikuga ühenduses olev juhe seina sees ajas kärsa haisu.
Huvitav oli see et, tarbjat järgi ei olnud siis kõik ok. Nii pea kui isegi 100w tarbija taha panin, tekkis ka kohe iseloomulik hais. Võtsin pistikupesad lahti, pesad ise olid ise kõik ok. Pistikutesse jooksis i nõuetekohane 2,5 vask kaabel. Seina sisse kahjuks ei näe. Ühendasin jadamisi pistikupesad lahti ja nüüd on "korras".
Mõõtsin ka üle et tester lühist ei näidanud( siis oleks pauk ka käinud või kaitsme kinni löönud).

Nüüd mõtlengi endamisi et huvitav mis värk on, teoreetiliselt peaks olema täispikk 2,5 vask kaabel, vaevalt et jätku peaks olema (seina ma ilmselgelt lammutama ei hakka, lihtsam vedada uus juhe). Ja mis pärast isegi 100w asi juhtme kärrssama paneb. Pistikud kus lahti ühendasin on vahemaaga 2m-2,5m.


Eelmine omanik pornot teinud


Plaan on ilmselt teha peenikesed sooned pistiku pesade alla et mitte 5-6a tagasi remonditud seina lõhkuda ja põranda liistu alt vedada lihtsalt uus kaabel.

5-6a tagasi ostetud "euro-remonditud" korter siis

[jägaja]

Igasugu huvitavat nalja tehakse jah, elektrik teeb kilbi ja omanik veab ja teeb ühendused. Mingid ajad hiljem tekivad probleemid.
Ma ei vitsi sellist jama isegi klaarima hakata.

[Magic]

Kaabel viga saanud ilmselt.
Vaata tüüpilist arendust. Kaablid vedelecvad maas, tallutakase otsas, jne...

[630]

RVK-d ees pole sellel kontuuril? Puhuriga peaks isolatsioonilekke puhul rvk kindlasti rakenduma.

[Wusses]

[napoleon]

RVK rakendub ainult siis kui kaitsenulli ja faasi vahel mingi ühendus tekib. Kui see tekib faasi ja nulli vahel, siis RVK ju ei rakendu.

[raxz]

Kaitsenull?

Faas
neutraal või null
(kaitse)maandus.

[indrpo]

[Etz]