[alliance]

Digitaalsete andmete säilitamise haprus on probleem, mis iga natukese aja tagant uuesti vaiba alt välja ronib ja kurja ämma kombel panniga näkku lööb. Võib tunduda, et kui kirjutada oma fotod, dokumendid või muu oluline mälupulgale ning visata sahtlinurka, siis ongi asi korras – mis temaga ikka juhtub.

Loe edasi Photopointi ajaveebist.

[Betamax]

Lugesin esimese hooga minidisc.
Aga see vist jääb suhteliselt nišitooteks. Plaadid on juba niigi ajast-arust. Veel vähem viitsib keegi oma arvutile uut optilist seadet ostma hakata
Tehku parem sama eesmärki täitev USB-pulk vms.

[Zooter]

Sai juhuslikult seda tuge omav DVD kirjutaja hiljuti ostetud ja tekkis küll mõte, et piltidest võiks nende plaatide peale backupi teha.

[tahanteada]

[Dogbert]

Kirjutamegi oma info jälle kivitahvlitele Vana ja läbiproovitud meetod, ainult tahvel on õhem ja meisli asemel laser.

[kalvis]

CD/DVD/BD plaat oleks peaaegu sama hea arhiveerimiseks, kui plaadi infokihiks kasutataks ajas püsivaid materjale. Praegused tootjad odavust taga ajades enam stabiilseid kirjutatavaid plaate ei müü.

[DVDRW]

25x kallim kui tavaline toorik Ja kuda saan 100% kindel olla et 10a pärast ikka see plaat toimib?
4,3GB on tänapäeval tüütult väike maht ikka.
Teen parem varukoopia tavalisele Blurayle (1€). Näiteks 2 koopiat eri firma toorikud ja x aastas kontrollin.
Lisaks on veel nö "online failiserveris" HDD peal.

Füüsilise WORM salvestusmeedia suur eelis võrreldes pulkade, HDD jm meediatega on viiruste vastu 100% kaitse
Sandisk pakub isegi mingit WORM mälupulka. Ikkagi ebaturvaline, tuleb mingi välk/ülepinge ja...

[salatoimik]

Kaua need isekirjutatud CD-d ja DVD-d pididki säilima? Ega sedagi vist keegi täpselt tea. Võivad kh pool sajandit välja venitada.

[Mnator]

Aafrika kuumas kliimas oskasid bakterid millalgi vist poole aastaga plaadid kasutuskõlbmatuks teha, nii infoga kui ka tühjad. Oli mingi uudisnupuke fortes...

[alliance]

[tahanteada]

[DVDRW]

x2
Ei ole see asi nii hull midagi.
Huvitab kas pele BD-R (2005 a leiutis) ka midagi uut üldse tuleb laiatrbe kaubana?
25GB on juba ka tegelikult suht vähe. Isegi pildid ei mahu ära (RAW)

100GB plaadid täitsa Eestis müüa aga hind on ikka

[salatoimik]

[SurfData]

[eix666]

Verbatimid on mul veidi paremini vastu pidanud, aga vahepeal oli küll nii, et hunnik plaate (seisid ilusti karbis ja riiulis) juba paari aastaga enam välja ei lugenud (ka ei kirjutanud maksimumkiirusega ja ühtki kriipsu peal ei olnud, aga infot enam kätte ei saanud). Ehk siis plaadid on andmete säilitajana siiski paras loterii ja kui on jopanud, ning midagi pole võssa läinud, siis ei tasu üldistada, et tegu on kestva meediumiga.

[tiirP]

Need ise kõrvetatud 8,5GB "dual layer" DVD-d on mul kõik aasta või pooleteisega lugematuteks muutunud ning pole vahet, kas + või - meedia.

[tahanteada]

Üks asi, mida võib juba aastaid meedias märgata, on siis see, et ülipikka säilivust lubatakse ikkagi ühekihilise salvestuse korral, mitte mitmekihiliste plaatide korral.

Kodak lubab juba aastaid 100-300 aastat säilivust.
LIFETIME ARCHIVAL: Using superior burn technology, KODAK Gold Preservation CDs have been tested under light and accelerated aging to preserve data, photos and documents up to 300 years with proper handling. KODAK Gold Preservation DVDs have been tested to preserve data, photos and documents 80-100 years with proper handling.
Gold Preservation CDs and DVDs
http://www.photocolor.com.au/pages_digital_services/preservation_gold_cd_dvd.html

[Tomorrow]

Oh jahh ODD:

*Esiteks peab arvutis istuma 5,25" mürakas mis tihtipeale undab ja õmiseb kenasti. Halvemal juhul põhjustab ka korpuse vibratsiooni. On ka välised kirjutajad aga need on vähemlevinud ja aeglasemad, kuna ei saa kasutada sisest SATA porti. USB 3.0 mälupulgal pole ühtegi neist puudustest.
*Plaadi sisestamisel peab ootama, kuni asi tuurid üles võtab enne, kui sisu kuvab. Mälupulk kuvab sisu praktiliselt koheselt.
*Maht on väga piiratud. 50GB BR saab veel mõistliku hinna eest. Samas 64GB+ mälupulga saab juba mõistliku hinna eest ja ei peab eriti muretsema korduvkirjutamise pärast. 128GB saab alla 100€.
*Kolme plaati naljalt tasku ei venita. Mälupulk on hulga portatiivsem ja käepärasem.
*Veele jms ilmastikule vastu ei pea. Erinevalt mälupulgast.
*Sisseehitatud turvalisus puudub ilma kolmanda osapoole tarkvarata. Kõik kes plaadi kätte saavad võivad sealt info välja lugeda.

Miinuseid on veel, aga need meenusid esimesena. Tulge nüüd ütlema, et ODD on üks ütlemata hea asi

[mikk36]

[tahanteada]

[alliance]

[DVDRW]

Mälupulka eriti ei anna võrrelda. 10x kallim kui plaat ikkagi.
Pulmafotograaf küsis hiljuti nõu, et tel arvutis 2TB pilte täis ja tahab varundada. Palju maksab 2TB mälupulk?
Isegi bluray 25GB plaadid on selleks tülikalt väiksed. Jäime selle juurde, et ostab välise ketta ja paneb kappi + jääb arvutisse ka.
HDD on ikkagi maailma kõige odavam andmekandja hetkel
Järgmisena BD-R ja siis DVD-R

[Tomorrow]

[DVDRW]

Kui vaja mõne aasta pärast hakata varundama 8K koduvideot, siis on need M-diskid ja muu ODD ammu unustatud ja kasutatakse vanu häid 20TB HDD-sid

[mikk36]

Tomorrow, miks sa seletad spetsiaalselt arhiveerimiseks disainitud toote teemas mitte-arhiveerimisteemadel?

[Auron]

Ideena pole ükski asi lollikindel - pildid albumis põlevad koos majaga, HDD annab otsad, mälupulka lööb välk, plaadidi saavad niiskust, pilveteenuse pakkuja pannakse kinni kuna võimaldas ka pirakraami hoidistamist jne.

KUID...

Ideeliselt pragusel ajal on vast ikkagi mälupulk suht kõige lollikindlam kui panna asjad peale ja sahtlinurka seisma. Teoreetiliset peaks ka HDD olema suht lollikindel kui seda ei põruta töötamise ajal, saab ilusti "remove hardware" blabla lahti ühendatud jne. ja hoitakse muul ajal kuivas sahtlinurgas Sellegipoolest suurem risk tänu liikuvatele osadele ikkagi jääb, et mootor annab saba vms. Tavalised plaadid on teada, et ideena peaks kestma aastaid kuid olen ka ise seda kogenud kuidas a'la paarikümnest kribatud plaadist paar tükki mõne aastapärast jukerdavad ja omavad mikroauke ning kogu datat välja enam ei loe - samas mul kuskil sahtlipõhjas par 15+ aastat tagasi kribatud plaati mis täitsa toimivad.

Sellegipoolest ajal mil CD plaadid välja tulid ja neile 300 aastat säilivust lubati ning praegu on see vahe kui teadlikud igast nüansidest ollakse oluliselt suurem - tehnoloogia areng viimase paarikümne aastajooksul on ikka üüratu olnud. Seega ilmselge, et need keraamikale kribatud infoga plaadid on olulisemalt vastupidavamad.

[mikk36]

Auron, kas 300 aastat kestvust lubati isekirjutatud või pressitud CD plaatidele?
Tavalistele pressitud plaatidele või miskid erilised klaaskihiga vms?
CD-R eluiga lubatakse kuni 100 aastat, seda siis kullakihiga plaatidele, mitte odavatele hõbedapõhistele. Põhimureks on aga enamasti hoopis värvaine lagunemine.

[von Wu]

Sisemine M-Disc toega Blu-Ray kirjutaja ka saadaval. https://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutikomponendid/Optilised+seadmed/398897/
Samuti tehakse väidetavalt 25GB plaate, aga müügis ei tundu neid olevat.

[Aulo]

Kõikide ülipikaealiste talletusmeetodite juures raske saab olema just meediumi enda lugemisseadmete säilitamine.
Selles mõttes ikka paberile või savitahvlitele palju midagi vastu panna ei ole, et need on alati loetavad ilma täiendavate vahenditeta.

Tänapäeva digitaalset infot mõistagi muul kujul kui digitaalselt talletada ei ole mõistlik, samas ilmselt pikaajaliselt ikkagi
kõige perspektiivikam saab olema "pilv", mitte lindid ja plaadid arhiiviladudes. Pilv hoiab omi andmeid pidevalt läbi aegade
just hetkel kõige mõistlikumal andmekandjal, varundatuna. Plaadilao vastu ja pilve poolt räägib ka see, et infol on pilvest pidevalt
kätte saadavana olles palju suurem väärtus kui mõnes maa-aluses pommikindla arhiivilao tunneli lõpus viimase ruumi kõige
kaugema riiuli kõige kaugemas nurgas kõike muu kraami all.

[mikk36]

Aulo, sama hästi võid ju ise ka uuendada meediumeid vajadusel.

[tahanteada]

[DVDRW]

[Tomorrow]

[Betamax]

Lugemiseks ei pea olema just kõige spetsiifilisem optiline seade. Tavaline DVD-lugeja saab sellega hakkama väidetavalt.

[mikk36]

[alliance]

[eix666]

[von Wu]

[Auron]

See probleem, et saja aastapärast pole enam saada seadet millega infot välja lugeda on vast väike probleem. selge on see, et vahepeal kribad asjad ümber kuna tulevad mugavamad, kiiremad ja lollikindlamad andmekandjad välja. Ise ka mingil hetkel võtsin kätte ja kopeerisin kõik perepildid ja videod mustmiljoni CD ja DVD plaadipealt arvutisse ja siis hops panin nad mälupulgale. Mälupulga pealt on nad kõik hetkega tarbitavad.

Loomulikult on mahud antud hetkel väiksed aga asi on ka niivõrd kuivõrd uus.

[kalvis]

Pole see mälupulk nii kindel midagi. Neil on komme plaksust üles öelda ette hoiatamata.
See arhiveerimine on paras probleem.

Esiteks meedia säilivus. Enamus digimeedial on midagi garanteeritud sinna 10-15 aasta kanti. CD algusaegadel väideti, et neil plaatidel on max 100 aastat. Igatahes tuli mul oma nooruspõlve makilindid prükkarisse visata sest maa magnetväli oli neile liiga teinud. analoogselt on igal meedial mingi nõrk koht, mis kahjustab meedia enda säilivust. Kui meedia ise ei säili üle 10 aasta siis 100 aastat sellel loota säilitada on mõttetu.

Teiseks lugemisseadmed. Mis kasu on flopikettal säilinud meediast kui pole ühtegi seadet, mis seda välja loeks. Algusaegadel oli mul kõik enda kirjutatud programmid 5 1/4" ketastel aga tänapäevastel arvutitel neid seadmeid pole. Ja ma soovisin sealt lugeda. Tükk aega otsisin arvutit, millel oli selline töötav seade ja ma sain kõik mis vaja kätte. Seekord läks õnneks.

Kolmandaks vajalikud rakendusprogrammid. Tuli üks päev suurfirma raamatupidaja ja nõudis, et tema access 2.0 andmebaas vaja arhiivist tööle saada ja andmed üle kanda uusimasse. Uusim access ei teadnud nii vanast asjast midagi. Ja loomulikult oli firma enda vanad rakendusprogrammid kõik prükkarisse visanud. OK, kulus 2 nädalat, et leida ürgvana versioon netist, et korraks tööle saada ja siis konvert teha. Mitmel pool on aga vaja lisaks veel op.süsteem ja seda op.süsteemi jooksutav arvuti vaja veel lisaks muretseda.

CD puhul on tegu nii levinud formaadiga, et selle lugemisseadmeid jätkub veel aastakümneteks. Kuskil väideti, et isegi kui ei ole säilinud siis on 100 aasta pärast nii head skaneerimisseadmed, plaat loetakse nagu paljundusaparaadiga ära ja kui on teada data kodeerimise algoritm siis saab ka nii kätte. Avalike failiformaatidega pole probleemi, suletud formaatidega on tõenäoliselt shit happens ehk neid ei saa ikka kasutada.

Aga midagi rõõmsat kah. Mu esimene arvuti oli C64 ja ma polnud raatsinud seda ära visata ega mitte ühtegi mängu või programmi. Sai laste jaoks ülesse pandud ja voila 25 aastat vanad andmekandjad (kassettmakilindid) töötasid. Samuti õnnestus sellise ürgvana seadme pookimine tänapäevase PC-ga ja just tänu sellele, et c64 kõik andmeprotokollid olid hästi dokumenteeritud, mistõttu entusiastid said neid külge pookida kaasaegsetele arvutitele. On veel lahendamata rida edasi tagasi andmekandjate probleeme aga õnneks selgus, et fännlehtedel olid enamus mu programmidest olemas.

[DVDRW]

[kalvis]

Arhiveerimisel on säilitusea all mõeldud ajavahemikku, kui ma ei pea ümber kopeerima ja hiljem kopeerimisel pole tagatud andmete säilimine.

[tahanteada]

Omaette teema, kas 100-200 aasta pärast üleüldse kuulatakse samu laule või vaadatakse samu filme.

Tundub, et, muusikamaailmast siis Mozarti looming ning filmimaailmast "Helisev Muusika" on ainsad asjad, mille vastu sajandite pärast huvi tuntakse.

[alliance]

tahanteada, Kuhu sa Charles Chaplini unustasid? Neid asju on ikka oluliselt rohkem.

[lightbluefox]

Omalajal sai softi plaadile kirjutatud nii kiiresti kui kirjutaja võimaldas, 48x (lugemiskiirus oli sama), kuna ei viitisinud oodata ja täna 10 aastat ja enam hiljem, mängivad need plaadilt täpselt sama kenasti.

[alliance]

Ma kirjutasin ka kunagi massiliselt. Aga siiski on see täiesti loterii. Mõned ei töötanud enam poole aasta pärast, mõned väga vanad plaadid töötavad hästi siiani. Igal juhul pead mitmeid koopiaid tegema ja siis ka ei saa olla kindel. Mälupulk tundub sama kehvakene olema. Ja hdd-le tulevad ka seistes vead külge,.

[Auron]

Ehk siis diibiks minnes ja norida tahtes oled igati phucked kui just ei tee kõikvõimalikke koopiaid Samas tulles tagasi asjauure siis ikkagi keraamika on võrreldes DVD'ga oluliselt lollikindlam kuna paljud välised tegurid ei mõjuta.

[krist2an]

[DVDRW]

Siit järeldus, tuleb teha 3 koopiat ERI FIRMA toorikutele. Füüsiliselt erinevasse kohta. Iga aasta kontrollida ja ongi 99,9% kindlus.
Ega varukoopia iseenesest ei teki, selleks tuleb ikka vaeva ka näha

[Delta]

Ja lisaks 3 erineva kirjutajaga ka...