[Auron]

Ideena pole ükski asi lollikindel - pildid albumis põlevad koos majaga, HDD annab otsad, mälupulka lööb välk, plaadidi saavad niiskust, pilveteenuse pakkuja pannakse kinni kuna võimaldas ka pirakraami hoidistamist jne.

KUID...

Ideeliselt pragusel ajal on vast ikkagi mälupulk suht kõige lollikindlam kui panna asjad peale ja sahtlinurka seisma. Teoreetiliset peaks ka HDD olema suht lollikindel kui seda ei põruta töötamise ajal, saab ilusti "remove hardware" blabla lahti ühendatud jne. ja hoitakse muul ajal kuivas sahtlinurgas Sellegipoolest suurem risk tänu liikuvatele osadele ikkagi jääb, et mootor annab saba vms. Tavalised plaadid on teada, et ideena peaks kestma aastaid kuid olen ka ise seda kogenud kuidas a'la paarikümnest kribatud plaadist paar tükki mõne aastapärast jukerdavad ja omavad mikroauke ning kogu datat välja enam ei loe - samas mul kuskil sahtlipõhjas par 15+ aastat tagasi kribatud plaati mis täitsa toimivad.

Sellegipoolest ajal mil CD plaadid välja tulid ja neile 300 aastat säilivust lubati ning praegu on see vahe kui teadlikud igast nüansidest ollakse oluliselt suurem - tehnoloogia areng viimase paarikümne aastajooksul on ikka üüratu olnud. Seega ilmselge, et need keraamikale kribatud infoga plaadid on olulisemalt vastupidavamad.

[mikk36]

Auron, kas 300 aastat kestvust lubati isekirjutatud või pressitud CD plaatidele?
Tavalistele pressitud plaatidele või miskid erilised klaaskihiga vms?
CD-R eluiga lubatakse kuni 100 aastat, seda siis kullakihiga plaatidele, mitte odavatele hõbedapõhistele. Põhimureks on aga enamasti hoopis värvaine lagunemine.

[von Wu]

Sisemine M-Disc toega Blu-Ray kirjutaja ka saadaval. https://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutikomponendid/Optilised+seadmed/398897/
Samuti tehakse väidetavalt 25GB plaate, aga müügis ei tundu neid olevat.

[Aulo]

Kõikide ülipikaealiste talletusmeetodite juures raske saab olema just meediumi enda lugemisseadmete säilitamine.
Selles mõttes ikka paberile või savitahvlitele palju midagi vastu panna ei ole, et need on alati loetavad ilma täiendavate vahenditeta.

Tänapäeva digitaalset infot mõistagi muul kujul kui digitaalselt talletada ei ole mõistlik, samas ilmselt pikaajaliselt ikkagi
kõige perspektiivikam saab olema "pilv", mitte lindid ja plaadid arhiiviladudes. Pilv hoiab omi andmeid pidevalt läbi aegade
just hetkel kõige mõistlikumal andmekandjal, varundatuna. Plaadilao vastu ja pilve poolt räägib ka see, et infol on pilvest pidevalt
kätte saadavana olles palju suurem väärtus kui mõnes maa-aluses pommikindla arhiivilao tunneli lõpus viimase ruumi kõige
kaugema riiuli kõige kaugemas nurgas kõike muu kraami all.

[mikk36]

Aulo, sama hästi võid ju ise ka uuendada meediumeid vajadusel.

[tahanteada]

[DVDRW]

[Tomorrow]

[Betamax]

Lugemiseks ei pea olema just kõige spetsiifilisem optiline seade. Tavaline DVD-lugeja saab sellega hakkama väidetavalt.

[mikk36]

[alliance]

[eix666]

[von Wu]

[Auron]

See probleem, et saja aastapärast pole enam saada seadet millega infot välja lugeda on vast väike probleem. selge on see, et vahepeal kribad asjad ümber kuna tulevad mugavamad, kiiremad ja lollikindlamad andmekandjad välja. Ise ka mingil hetkel võtsin kätte ja kopeerisin kõik perepildid ja videod mustmiljoni CD ja DVD plaadipealt arvutisse ja siis hops panin nad mälupulgale. Mälupulga pealt on nad kõik hetkega tarbitavad.

Loomulikult on mahud antud hetkel väiksed aga asi on ka niivõrd kuivõrd uus.

[kalvis]

Pole see mälupulk nii kindel midagi. Neil on komme plaksust üles öelda ette hoiatamata.
See arhiveerimine on paras probleem.

Esiteks meedia säilivus. Enamus digimeedial on midagi garanteeritud sinna 10-15 aasta kanti. CD algusaegadel väideti, et neil plaatidel on max 100 aastat. Igatahes tuli mul oma nooruspõlve makilindid prükkarisse visata sest maa magnetväli oli neile liiga teinud. analoogselt on igal meedial mingi nõrk koht, mis kahjustab meedia enda säilivust. Kui meedia ise ei säili üle 10 aasta siis 100 aastat sellel loota säilitada on mõttetu.

Teiseks lugemisseadmed. Mis kasu on flopikettal säilinud meediast kui pole ühtegi seadet, mis seda välja loeks. Algusaegadel oli mul kõik enda kirjutatud programmid 5 1/4" ketastel aga tänapäevastel arvutitel neid seadmeid pole. Ja ma soovisin sealt lugeda. Tükk aega otsisin arvutit, millel oli selline töötav seade ja ma sain kõik mis vaja kätte. Seekord läks õnneks.

Kolmandaks vajalikud rakendusprogrammid. Tuli üks päev suurfirma raamatupidaja ja nõudis, et tema access 2.0 andmebaas vaja arhiivist tööle saada ja andmed üle kanda uusimasse. Uusim access ei teadnud nii vanast asjast midagi. Ja loomulikult oli firma enda vanad rakendusprogrammid kõik prükkarisse visanud. OK, kulus 2 nädalat, et leida ürgvana versioon netist, et korraks tööle saada ja siis konvert teha. Mitmel pool on aga vaja lisaks veel op.süsteem ja seda op.süsteemi jooksutav arvuti vaja veel lisaks muretseda.

CD puhul on tegu nii levinud formaadiga, et selle lugemisseadmeid jätkub veel aastakümneteks. Kuskil väideti, et isegi kui ei ole säilinud siis on 100 aasta pärast nii head skaneerimisseadmed, plaat loetakse nagu paljundusaparaadiga ära ja kui on teada data kodeerimise algoritm siis saab ka nii kätte. Avalike failiformaatidega pole probleemi, suletud formaatidega on tõenäoliselt shit happens ehk neid ei saa ikka kasutada.

Aga midagi rõõmsat kah. Mu esimene arvuti oli C64 ja ma polnud raatsinud seda ära visata ega mitte ühtegi mängu või programmi. Sai laste jaoks ülesse pandud ja voila 25 aastat vanad andmekandjad (kassettmakilindid) töötasid. Samuti õnnestus sellise ürgvana seadme pookimine tänapäevase PC-ga ja just tänu sellele, et c64 kõik andmeprotokollid olid hästi dokumenteeritud, mistõttu entusiastid said neid külge pookida kaasaegsetele arvutitele. On veel lahendamata rida edasi tagasi andmekandjate probleeme aga õnneks selgus, et fännlehtedel olid enamus mu programmidest olemas.

[DVDRW]

[kalvis]

Arhiveerimisel on säilitusea all mõeldud ajavahemikku, kui ma ei pea ümber kopeerima ja hiljem kopeerimisel pole tagatud andmete säilimine.

[tahanteada]

Omaette teema, kas 100-200 aasta pärast üleüldse kuulatakse samu laule või vaadatakse samu filme.

Tundub, et, muusikamaailmast siis Mozarti looming ning filmimaailmast "Helisev Muusika" on ainsad asjad, mille vastu sajandite pärast huvi tuntakse.

[alliance]

tahanteada, Kuhu sa Charles Chaplini unustasid? Neid asju on ikka oluliselt rohkem.

[lightbluefox]

Omalajal sai softi plaadile kirjutatud nii kiiresti kui kirjutaja võimaldas, 48x (lugemiskiirus oli sama), kuna ei viitisinud oodata ja täna 10 aastat ja enam hiljem, mängivad need plaadilt täpselt sama kenasti.

[alliance]

Ma kirjutasin ka kunagi massiliselt. Aga siiski on see täiesti loterii. Mõned ei töötanud enam poole aasta pärast, mõned väga vanad plaadid töötavad hästi siiani. Igal juhul pead mitmeid koopiaid tegema ja siis ka ei saa olla kindel. Mälupulk tundub sama kehvakene olema. Ja hdd-le tulevad ka seistes vead külge,.

[Auron]

Ehk siis diibiks minnes ja norida tahtes oled igati phucked kui just ei tee kõikvõimalikke koopiaid Samas tulles tagasi asjauure siis ikkagi keraamika on võrreldes DVD'ga oluliselt lollikindlam kuna paljud välised tegurid ei mõjuta.

[krist2an]

[DVDRW]

Siit järeldus, tuleb teha 3 koopiat ERI FIRMA toorikutele. Füüsiliselt erinevasse kohta. Iga aasta kontrollida ja ongi 99,9% kindlus.
Ega varukoopia iseenesest ei teki, selleks tuleb ikka vaeva ka näha

[Delta]

Ja lisaks 3 erineva kirjutajaga ka...