[napoleon]

Markos, kui nii julge vend oled, siis tee üks katse. Võta üks 30mA RVK. Ühenda vahele mingi potekas ja ampermeeter ja võta faasist kinni. Hakka vaikselt voolu peale keerama ja vaata, kas julged nii palju keerata, et kaitse välja lendaks või tekib juba enne tunne, et asi võib ohtlikuks minna.

NB! see on omal vastutusel. Mina võimalike tagajärgede eest endale vastutust ei võta. Kuna sul pidavat elektriku paberid olema, siis sina vist tead mida teed. Teistel ei soovita seda eksperimenti korraldama hakata, on mitu kuni palju asja, mis selle puhul valesti võib minna.

[elukaz]

Tegin just selle katse ära ka, ennast jätsin muidugi vooluringist välja, aga et kuidas rvk reageerib.

Tühi kaitse st kus ühtegi tarbijat pole, 25mA viskas välja, alla selle lasi häästi aeglaselt peale keerata, 24+ ja edasi.

Samasugune koormatud kaitse kus hulga tarbijaid järel ja parem jälgida, välja lõi 22mA, ilmselt ülejäänu pidevas lekkes, ja 20mA püsis sees tunni ja sisse jäigi. Ehk lülitusaeg ei sõltu sellest kui kaua keegi voolu all on olnud kuniks see jääb alla rakendusläve.

[napoleon]

Seoses selle RVK teemaga tekkis üks huvitav küsimus.
Kui katsun elektrijuhet, siis särtsu sealt ei saa. Ilmselt isegi mitte siis, kui samal ajal teise käega nulljuhtmest kinni hoian. Mõtlen siis ikka isoleeritud kaablit mitte haljast metalli.
Kui nüüd põrandal on näiteks linoleum, siis see on koostiselt üsna sarnane elektrijuhtme isolatsiooniga. Linoleumist põrandal seistes faasist kinni võttes saab ikka suraka. Ilmselt mitte eluohtliku, aga piisava et märkaks ja ebameeldiv oleks. Mis seal vahet on, et ühel juhul sarnane materjal isoleerib piisavalt ja teisel juhul mitte?

[Mnator]

[elukaz]

[Dogbert]

Isegi kui seisad isolaatori peal, siis vahelduvpinge puhul tuleb ehk mängu juba ka mahtuvuse efekt nagu kondensaatoris. Mida suurem pindala ja õhem isolaator, seda enam.

[Markos]

[ref]

[Prillpapa]

Harrastus&amatöör&"kui keeruline see olla saab" elektrikuna esimene mälestus särtsust on 1. või 2. klassis, sügaval nõuka ajal, leidsin sahvrist isa pardli, juppidena riiulil lebas, loomulikult vaja saba seina pista, nii kui seina sai, sain elektrilöögi, ilma korpuseta masinat käes hoides loogiline ju aga mitte toonase juntsu jaoks. Siiani meeles, pole seda seika isale maininudki.

Mitte väga vanast ajast meenub tarkus, kuidas sai köögikubu väljaviiku seina sisse eraldi vent pandud, et ühendan köögikubu enda vendi lahti ja uue asemele - saab köögis müra vähemaks. No s.ttagi ei saanud aru sellest köögikubus olnud mootoriühendusest, läks vist neli kaablit mootorisse, AC küll aga vist eri kiiruste tarbeks. Nuputasin mis nuputasin kõik ühendused mis proovisin lasid kilbist kaitsme välja, aga ka katsetamise ja ebaõnnestumisega kaasneb teadmine, lõpuks jäi pinnale üks kiirus, kus töötas ja teised kiirused ei teinud midagi - senini nii

Niipalju tänaseks "õppinud" ja aru saanud, et teatud maalt ei tasu asju torkida, las kilbid ja keerulisemad asjad jääda õppinud elektrikule.
Praktikas küll alles sai kilbis midagi näpitud, kaevupump kaitsme alt nii ära korraldatud, et häda korral saaks kaevupumba võrgust ära ja akupanga või generaatori taha ühendada.
Oma elamises tihti piisavalt pisikesi elektritöid, mille tegemiseks ei hakka elektrikut tülitama, a'la kuskile vaja valgust (nt räästa alla jõululampidele toide) või pistikupesa vedada jms.

Eespool käis läbi see voolu all juhtme külge kinni jäämine, endal kogemust pole, aga üks kunagine töökaaslane õppinud elektrik rääkis omast kogemusest kuidas miski tööstuse elektrit tehes suutis voolu alla jääda nii, et ei suutnud käsi kaablist lahti tõmmata, kuna olla töötanud miski puki peal oli jalad nõrgaks lasknud ja sedasi kukutades saanud lahti rebida - olla olnud eluks ajaks meeldejääv kogemus, ja edaspidi alati enne käte külge panekut kontrollib kas juhtmed voolu all või mitte.
Samas äi ka elus mõnda aega kolhoosis elektrikuna töötanud, lautade&kuivatite mootorite ja rikete peal, rääkis kuidas olnud tavaline, kus voolu kontrolliks enne näppimist libistati kiiresti sõrmega kaabliotstest üle - pidada toimiv, kiire ja tagajärgedeta tegevus olema.
Tegelt ise ka nii teinud, kui pole päris kindel kas kilbist ikka õige kaitse välja sai ja indikaatorit käepärast ei ole - seni pole särtsu sedasi õnnestunud saada

[arnis]

Kogenud elektrikud ka peale indikaatori kontrolli veel korra näpivad kaablit sõrmede pealmise poolega (küüne pool) -
ET KUI särts on sees, siis näpp kramplikult elektrijuhist kinni ei võta - saad oma 10-50ms-lise litaka, mis terve mehe südant ei solva.

Olen kogemata teinud tööd pingestatud juhtmetega. Seisin sokkis plastikust toolil. Ei teadnudki asjast midagi kuniks taasühendamiseks läks ja
sädemeid pildus koormuse tõttu.

Jätaks selle 30mA ebapädevuse teema rahule. Fakt on, et 30mA RVK teeb idaalilähedaselt oma tööd - kaitseb inimelusid.

[Bssldr]

Plaan on plastikust nõrkvoolu kilbi küljele puurida mõne sentimeetrise läbimõõduga auk, et sealt mõned võrgukaablid välja tuua. Kuna augu servad jäävad mingil määral teravad ja võrgukaablite isolatsioon on küllaltki pehme, siis tahaks need augu servad "ära pehmendada". On kellelgi ideed, mis sinna sobiks? Enda ettekujutus on, et see võiks olla mingi ringi kujuline asi, mille saab sinna auku panna, et augu servadest tekiks pehme/ümar rant. Aga nimetusi ei tea sellistele asjadele. Ei viitsi tervet ehitusmaterjalide poodi läbi käia.

[somnambuul]

Poes müüakse kummist punne sellisele aukudele. Igas ehituspoes võiks olla.

Näiteks https://www.k-rauta.ee/p/tihend-pawbol-d-3412-5-29-mm/gu6s

[Magic]

selline punn jah

[avrn]

Kui poodi ligidal pole, ja kiiresti tarvis, olen teinud kaabli välisisolatsioonist, kasvõi sellest võrgukaabli omast.
Võtad paraja jupi, lõikad pikkupidi lõhki ja keerad augu sisse rõngasse, nii et see kaablimantel jääb nagu krae augu serva ümber.
Väga väikesele augule keeruline teha, suuremale lihtsam.

[Magic]

äss värk

[von Wu]

Plastiliini või kuuma liimi võib ka kasutada.

[rex]

[DVDRW]

Keegi kursis kas UPSid suudavad 220V AC relee katkemist ära hoida või mitte. UPS on APC Back-UPS Pro 1500
Tegemis siis Line-Interactive UPSiga. https://tripplite.eaton.com/products/ups-types

[Prillpapa]

[arnis]

[elukaz]

Augu saab naelaga teha mis pliidi all kuumaks aetud

Võrgukaabli jaoks eelistan sedasorti: https://pood.esvika.ee/installatsioonimaterjalid/labiviikkontramutter-vtec-vm12lgr-357mm saab kinni keerata et kilbis midagi ära ei lõhu kui sikutad. Kummilutist jookseb vabalt läbi. Ja kui mitu ühest läbi panna saab paremini tolmukindel ka.

[Janis]

Mutriga hea jah aga plastist väiksemale kilbile võib jääda robustne ja overkill. Autopoodidest saab kere läbiviigukumme osta erinevas mõõdus näiteks Parem variant kui see viidatud toosikumm
Selline näiteks https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/tarvikud-labiviikude-kaitsed-tihendid/elektritarvik-materjal-labiviigukumm12x24mm-5tk

[elukaz]

Maitse asi, ma isegi harukarpidele neid pannud kuhu võrk jookseb. Mitte tingimata teadlik valik vaid et oli parasjagu käepärast, aga kui paigas siis enam muud ei taht.

[rex]

Reaalselt ei ole seal vaja midagi kaitsta. Plastist kilbi seina paksus on 2-3mm ja selline toetuspind on igati ok ega söö kuidagi isolatsiooni sisse. 0,5 mm plekist läbi puuritud ava terav serv võib vigastada, kuid seepärast ei pea moe pärast ka plasti korral tõmblema hakkama.

Plastteip on üks vastik asi, kui pead ise seda nii 5a hiljem eemaldama hakkama. Liim just, mis siis kõik kätel.

[napoleon]

Kas mõni elektroonikaga rohkem sina peal tegelane on kunagi läbi läinud LED lampe(neid tavalisi E27/E14 sokliga) laiali lammutanud ja tuvastanud, mis seal täpselt läbi läheb?
LED ise peaks ju peaaegu igavesti kestma kui ülemäära suurt pinget peale ei saa ja füüsiliselt ära ei lõhu. Samuti ei sure LED ise ju üleöö vaid hakkab vaikselt tuhmimaks jääma.

Küsimus on puhtalt uudishimust, sellest saan ise ka aru, et nende LED lampide remontimine ennast majanduslikult ei õigustaks alustades kasvõi sellest, et kui see laiali lammutada, siis ilmselt on paras porr see samamoodi kokku tagasi saada.