Mida arvata aga olukorrast, kui last absoluutselt ei huvita fiktsioon ja pigem sirvib mingeid populaarteaduslikke raamatuid ja õpikuid ja väidab, et telefoniraamatute lehitsemine on talle ka huvitavam, kui välja mõeldud tegelaste välja mõeldud seiklused? _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Raamatute lugemine on suurema osa lasta/noorte jaoks nii ehk naa midagi ebameeldivat by default. Sa võid valida variandi, et nö. ei sunni neid mingil moel raamatut kätte võtma...võibolla mõnel juhul see tähendab tõesti, et siis nad teevad seda hoopis vabatahtlikult. Ma usun, et enamasti see tähendab, et ühtegi raamatut lihtsalt kätte ei võetagi ning selline vabatahtlik ajaviide saadetakse samasse auku nagu näiteks sõpradega mõne füüsikalise eksperimendi korraldamine.
Vanemana pead nii ehk naa mingeid asju ja mingil määral sundima või panema lapse midagi nö. välja teenima. Jääda lihtsalt lootma, et laps on ise piisavalt tark tegemaks alati õigeid otsuseid on kahjuks pehmelt öeldes naiivne.
Üldjoontes ja enamikel juhtudel nõus.
Aga...
Siin on selgelt vanemate tegemata töö, kui lapse suhtumine lugemisse on kui tüütusse kohustusse.
Oma lapsele olen väikesest saati raamatuid ette lugenud (magamamineku rutiini üks osa) ja lapsel oli uhkuse asi, et saada ise lugemine nii selgeks, et ta saaks ise unejuttu lugeda. Tunnusta last tema pingutuste eest ja ta teeb.
Miks ma nüüd peaksin sildistama lugemise millekski vastikuks kohustuseks, mille tegemise läbi saab midagi "head", mis tegelikult on last nüristav tegevus (nutitelefonis mängimine)? Koolis heade hinnete eest viin ta preemiaks Hesburgerisse?
Tahan öelda, et ei ole asi must-valge.
Jah, on palju ebameeldivaid asju, mida laps tuleb suunata tegema ja teda kuidagi motiveerida selles.
Aga lapse "äraostmine" on libe tee mille käigus sa kujundad lapse väärtushinnanguid - võib esineda soovimatuid kõrvalmõjusid.
kipun nõustuma Normaalsete, igapäevaste tegevuste eest "palga maksmine" ei ole ka minu arvates mõistlik tee. Motivatsioon peab olema kusagil mujal, nö "raha eest" raamatute lugemine võin tekitada küll näilise ja kvantitatiivse mõju (luges läbi N raamatut, hurraa), aga sisemine soov lugeda sellest ei tekki - kaob tasu, kaob ka lugemus.
jnt kirjutas:
Mida arvata aga olukorrast, kui last absoluutselt ei huvita fiktsioon ja pigem sirvib mingeid populaarteaduslikke raamatuid ja õpikuid ja väidab, et telefoniraamatute lehitsemine on talle ka huvitavam, kui välja mõeldud tegelaste välja mõeldud seiklused?
no aga milles probleem, las loeb siis õpikuid ja populaarteduslikke asi, need on ju ka huvitavad ja kasulikud.
Ei ole kunagi kõik juturaamatuid lugeda armastanud ja ei armasta ka tulevikus. Ilmselt ei peagi. _________________ verba volant, scripta manent Hoiatus! Olen sinu postituses olevate lolluste ja nõmeduste vastu allergiline. Lolluste ilmnemisel võib kaasneda raskekujuline sarkastiline reaktsioon.
Mida arvata aga olukorrast, kui last absoluutselt ei huvita fiktsioon ja pigem sirvib mingeid populaarteaduslikke raamatuid ja õpikuid ja väidab, et telefoniraamatute lehitsemine on talle ka huvitavam, kui välja mõeldud tegelaste välja mõeldud seiklused?
Ma pakun ka, et kuniks lugemishuvi millegi vastu on - on kõik hästi.
Maitsed on ajas muutuvad.
Kui sa tahad, et ta niiöelda "lugusid" ka loeks, kuid teda häirib just, et on "väljamõeldud asjad" siis üks variant on ajaloolisi sündmusi kirjeldavad raamatud - on lugu, aga on päris või vähemalt osaliselt päris ning mõjutas kellegi elu - omab tähendust.
Mäletan enda kohta, et kunagi väga noorena üritasin lugeda 3 musketäri ning see tundus täiesti jabur - terve lehekülg mingi tänavaolustiku kirjeldust, kes suudab sellist jama lugeda. Samas Winnetou seiklused tundusid väga ägedad - kogu aeg midagi toimus. Lugesin läbi kõik selle sarja raamatud.
Möödusid aastad ja sama riiuli ees samu raamatuid sirvides oli kõik kui ümber pööratud - mulle väga meeldis 3 musketäri, kõik see olustiku kirjeldus oli täiesti omal kohal, võimaldas sügavamalt sisse elada ning Winnetou tundus kummaline "kiirsöök", mida enam nautida ei suutnud.
namstoop, Draqula, arvan ka, et see pole probleem, kuid meie haridussüsteem teeb paraku selliste huvidega (ja teises suunas huvi puudumistega) inimese elu ikka väga raskeks.
Kolm musketäri on täiesti kümnesse näide. Tegemist on kohustusliku kirjandusega põhikoolis. Ei saa otsustada, et sa seda ei loe ja loed selle asemel mingit 2 MS tankide raamatuid. (Sellised kergelt inseneerilikud - joonised, läbilõiked jmt) _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
namstoop, Draqula, arvan ka, et see pole probleem, kuid meie haridussüsteem teeb paraku selliste huvidega (ja teises suunas huvi puudumistega) inimese elu ikka väga raskeks.
Kolm musketäri on täiesti kümnesse näide. Tegemist on kohustusliku kirjandusega põhikoolis. Ei saa otsustada, et sa seda ei loe ja loed selle asemel mingit 2 MS tankide raamatuid. (Sellised kergelt inseneerilikud - joonised, läbilõiked jmt)
Probleem pole selles kas see laps õpib või ei õpi.
Probleem on hoopis selles, et:
1. õpetajad ise ei suuda õppida kõike uut
2. Ning kuna õpetaja ise ei oska kõike uut ning toredat, siis koolitab õpetaja õppureid kellega on ette teada, et nad jäävad tööturul töötuks kuna nad ei oska kõike uut kuna neile pole seda keegi õppinud.
Enda "Autoelektri probleemide Mass-teemas" näen ma juba terve aasta seda kuidas:
1 autoelektrikud-tehnikud ei suuda ennast täiendkoolitada. Tulemuseks on siis ridamisi Valediagnoose. Mul on endal täiesti taskus olemas kenasti kaks Valediagnoosi mis oleks olemata kui autotehnikud pühendaks 7 päeva nädalas enda ümberkoolitamistele.
2. Olen sel aastal vaielndud samal teemal ka mitmete koolitajatega kes alles alustavaid autotehnikuid koolitavad.
Ning kellega on siis samuti üheselt näha kuidas nad ise kõigepealt pole ennast täiendkoolitanud.
Ning see teema näitab selgelt kui paaniliselt tegelikult täiend/ümberõpet kardetakse.
Olen keskastme juht ning oman Rollimängude kogemusi - seetõttu on see ka kõik hästi läbi näha - kuidas eelistatakse niisama see päevake mööda saata. Peaasi, et ei pea õpikutes tuhnima, veel hullem 24 tundi ööpäevas kõikvõimalikke analüse ning teste tegema.
Kolmes musketäris olid peategelased neli musketäri..
võta lõpuks ometigi raamat kätte ja loe mõttega läbi - ehk ülikõva pingutuse järel hakkad aru saama miks Dumas just nii oma raamatu pealkirjastas
loodetavasti pole liiga palju tahetud sinu arengutaset arvestades..........
Kolmes musketäris olid peategelased neli musketäri..
võta lõpuks ometigi raamat kätte ja loe mõttega läbi - ehk ülikõva pingutuse järel hakkad aru saama miks Dumas just nii oma raamatu pealkirjastas
loodetavasti pole liiga palju tahetud sinu arengutaset arvestades..........
Ma ei saaks siis ka aru. Miks 4 musketari on ja öeldakse, et üks kõigi ja kõik ühe eest! Kui on kolm musketäri? Juriidiliselt saaks kohtus pealkirja järgi ütelda, et ühe eest võime küll mitte eest seista.. _________________
Tartu teadlasel ikka omajagu õigus. Kui raamatut lugedes ei saada aru saada kuimitu on musketäre, kuimitu sõpru raamatu enamuse teksti ulatuses................
Tartu teadlasel ikka omajagu õigus. Kui raamatut lugedes ei saada aru saada kuimitu on musketäre, kuimitu sõpru raamatu enamuse teksti ulatuses................
Ongi õigus. Ka ilmutuse raamatust ei saada aru.. _________________
Kolme musketäri raamatust on tegelikult üsna lihtne aru saada kui vähegi peakest otsas.
Kui tahad ennast rohkem ja tõsisemalt arendada võta Balzac kogutud teosed (15 paksu köidet mäletamisi) ette, kohustulikus nimekirjas oli minu ajal tõsi küll sealt vaid Isa Goriot nimeline jutt.
Huvitav, et see raamat üldse kohustuslik on. Pole olnud au seda lugeda _________________ Pakun sülearvutite tolmupuhastust, termopasta vahetust, emaplaatide remonti ja BIOS paroolide eemaldust.
Kolmes musketäris olid peategelased neli musketäri..
võta lõpuks ometigi raamat kätte ja loe mõttega läbi - ehk ülikõva pingutuse järel hakkad aru saama miks Dumas just nii oma raamatu pealkirjastas
loodetavasti pole liiga palju tahetud sinu arengutaset arvestades..........
Ma ei saaks siis ka aru. Miks 4 musketari on ja öeldakse, et üks kõigi ja kõik ühe eest! Kui on kolm musketäri? Juriidiliselt saaks kohtus pealkirja järgi ütelda, et ühe eest võime küll mitte eest seista..
D'Artagnan ei olnud musketär, alguses oli ta lihtsalt vaesunud gaskoonia aadliku poeg, ehk siis tsiviilisik, siis võeti ta kuninga soovitusel kuninga kaardiväkke. Musketäriks sai ta alles raamatu lõpus! 3 politsenikku ja 1 kaevur võivad koos hõigata "üks kõigi, kõik ühe eest"... selleks ei pea nad musketärid olema... Vana sa libu oled üldse?
Ma kardan, et digiajastu areng teeb lapsed targemaks! Täpselt sama asi on kuidas vanal ajal. Kes õpib, see õpib ja kes ei õpi, see ei õpi! Hiljem on veel olemas ümberõppimisvõime! _________________
kuna inimene on loomu poolest laisk ja kaldub oma tegemisi või tegematajätmisi õigustama, on osadele see digisaast lihtsalt asendustegevuseks ning hiljem ettekäändeks.. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat. 5213582 - helista.
Kolmes musketäris olid peategelased neli musketäri..
võta lõpuks ometigi raamat kätte ja loe mõttega läbi - ehk ülikõva pingutuse järel hakkad aru saama miks Dumas just nii oma raamatu pealkirjastas
loodetavasti pole liiga palju tahetud sinu arengutaset arvestades..........
Ma ei saaks siis ka aru. Miks 4 musketari on ja öeldakse, et üks kõigi ja kõik ühe eest! Kui on kolm musketäri? Juriidiliselt saaks kohtus pealkirja järgi ütelda, et ühe eest võime küll mitte eest seista..
D'Artagnan ei olnud musketär, alguses oli ta lihtsalt vaesunud gaskoonia aadliku poeg, ehk siis tsiviilisik, siis võeti ta kuninga soovitusel kuninga kaardiväkke. Musketäriks sai ta alles raamatu lõpus! 3 politsenikku ja 1 kaevur võivad koos hõigata "üks kõigi, kõik ühe eest"... selleks ei pea nad musketärid olema... Vana sa libu oled üldse?
Pagan, hea raamat oli!
Endal jäi paraku triloogia poisikesena lugemata, kuna kodus "Kakskümmend aastat hiljem" polnud.
ma vaatasin multikat kolmest musketäri koerast, keda oli vist neli! See oli mu lemmik multikas.
raamatut eriti ei loe enam, ma liikuvast ekraani ajast pärit.
etv2 ka zorro multikat vaadatud.
Tahaks ka tõest ja õigusest multika versiooni nt. ahvipärdikutest. _________________
Minu kogemuste põhjal on paljudel noortel probleemiks ise endale mingi asi selgeks teha, eriti veel siis, kui netist midagi ei leia. Need oskused mida ma ise omal käel, katse/eksituse meetodil selgeks olen saanud, peab noortele nüüd algusest lõpuni selgeks tegema ja ette näitama. Ei piisa põhitõdede selgitamisest, sest siis ei jõua asi kuhugi, sa pead lihtsalt kõik töövõtted, spetsiifilised programmid, materjalid ette näitama ja läbi nämmutama. Kui sa seda ei tee, jääb asi katki, sest lausa füüsiliselt on tunda, et ei viitsita või ei osata enam iseseisvalt ennast arendada või ennast aidata. Juhul kui jäädakse kuhugi toppama ja kohe "juhendit" võtta pole, satutakse paanikasse ja loobutakse, kuni tuleb keegi "onu" või "tädi" ja hädas olija kättpidi probleemist läbi talutab. Paarikümne aasta pärast on need onud ja tädid aga parematel jahimaadel ja mis saab siis?
ot:
Mina hakkasin lugema pärast kooli, sest kohustuslik kirjandus oli s*tt - siiamaani ei meeldi.
Kui saan ise valida, mida lugeda soovin, siis loen rõõmuga ja üldse mitte vähe. Üksikraamatuid ei vaata, peab olema vähemalt triloogia või lausa seeria (vähemalt meelelahutuse aspektist).
On olemas selline raamat nagu Jared Diamondi "Püssid, pisikud ja teras". Tema on tunnustatud antropoloog ja ütleb selgelt välja, et Paapua lapsed on intelligentsemad kui lääne ühiskonnas kasvanud lapsed. Ja põhjendab ka seda. Intelligentsust arendab väga oluliselt 2 asja, käeline tegevus ja suhtlemine ja mõlema asjaga on tänapäeva lastel tõsiseid probleeme.
Ükspäev postitati Facebooki üks video, kus Simon Sinek lahkab milleeniumilaste probleeme, kus jõutakse üsna sama asja juurde välja. Ekraanisuhtlus ei asenda päris suhtlust ja ekraanisõbrad pole päris sõbrad.
Ma ei ole üldse nii kindel, et see õige järeldus on.
Selline väide vajaks kindlasti kontrollimist, et kui ekraaniaega vähendada siis kas tulemused paranevad või mitte. Vabalt võib olla, et lapsed kes ei huvitu nagunii uute asjade õppimisest lihtsalt leiavad selle vaba aja täitmiseks ennast mõne ekraani eest. Kui seda piirata siis leiavad mingi muu tulutu tegevuse - mitte ei hakka automaatselt huvituma uute asjade õppimisest. _________________ There is no place like 127.0.0.1
Tõenäoliselt, ekraaniaeg on paljudel olnud pikk üle mitme aasta. Kui nüüd seda vähendada kuidagi sunniviisiliselt, siis tekivad uued parameetrid, nende seas oleks kindlasti vastumeel ja rahutus. Isegi kui see peaks tulemusi andma, siis see võtab aega. Päris nii ei ole, et võtame telefoni käest, lülitame neti välja ja siis laps on üleöö töökas, ettevõtlik või suhtlemisaldis. Nendelt diagrammidelt loen välja, milline potentsiaalne mõju on olnud ekraaniajal kasvavale lapsele.
Sineki kaitseks, ta ei väitnud, et kõik milleniaalid sellised on - tema definitsiooni kohaselt olen ise ka milleniaal, kuid mul pole ühtegi nimetatud probleemidest. Samas, ta ütleb, et see ei ole noore süü, kelle mõistus on selle nn coorporate environment'i poolt nüristatud, justkui väitmaks, et lapse võimuses polegi kontrollida oma tegevusi, antud hetkel ekraaniaega. See alkoholismi analoogia tundub üle pakutud. Alkoholism on haigus ja mitte ainult sõltuvus alkoholist. Pole päris läbi mõelnud, mida tabavat vastuväitena öelda, seega aitab praegu. _________________ Võimatu on teha midagi lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud.
Ostame 200-300 eurose nutitelefoni lapsele ja siis võtame ära või piirame julmalt.
Siis ütleme veel, et kes sa oled siin?
Anname piitsa ja präänikut ning seejärel nõuame, et Isamaad tuleb armastada!! _________________
Tõenäoliselt, ekraaniaeg on paljudel olnud pikk üle mitme aasta. Kui nüüd seda vähendada kuidagi sunniviisiliselt, siis tekivad uued parameetrid, nende seas oleks kindlasti vastumeel ja rahutus.
See mida sa kirjeldad on selgelt füüsilise sõltuvuse võõrutusnähud.
tsitaat:
Isegi kui see peaks tulemusi andma, siis see võtab aega. Päris nii ei ole, et võtame telefoni käest, lülitame neti välja ja siis laps on üleöö töökas, ettevõtlik või suhtlemisaldis. Nendelt diagrammidelt loen välja, milline potentsiaalne mõju on olnud ekraaniajal kasvavale lapsele.
Sineki kaitseks, ta ei väitnud, et kõik milleniaalid sellised on - tema definitsiooni kohaselt olen ise ka milleniaal, kuid mul pole ühtegi nimetatud probleemidest. Samas, ta ütleb, et see ei ole noore süü, kelle mõistus on selle nn coorporate environment'i poolt nüristatud, justkui väitmaks, et lapse võimuses polegi kontrollida oma tegevusi, antud hetkel ekraaniaega. See alkoholismi analoogia tundub üle pakutud. Alkoholism on haigus ja mitte ainult sõltuvus alkoholist. Pole päris läbi mõelnud, mida tabavat vastuväitena öelda, seega aitab praegu.
See on dopamiinisõltuvus. Ja see on samasugune haigus nagu alkoholism, mängusõltuvus või heroiinisõltuvus. Ja noored ei ole coorporate environment'i poolt nüristatud. Nende katkised isikuomadused lihtsalt ei sobi sellesse. Ja tööandjad peaksid üritama neid vaikselt ümberkasvatada.
viimati muutis sukelduja 13.11.2018 11:43:45, muudetud 1 kord
SAMAS: Kui kriminaalseadustikku see teema ei puuduta, siis miks on ajakirjandusel või poliitikutel asja teiste inimeste lastekasvatusse? _________________
SAMAS: Kui kriminaalseadustikku see teema ei puuduta, siis miks on ajakirjandusel või poliitikutel asja teiste inimeste lastekasvatusse?
Sest see teeb need lapsed õnnetuks, nende (pere)suhted viletsaks ja tööjõuna nad kõlbmatud sellisel kujul. Ja see on ühiskonna jaoks tõsine probleem. Ja kahjuks on see asi nii, sest meie põlvkond, kelle lapsed need on, on just selle sama pärast ( et pole kellegi asi, kuidas ma oma lapsi kasvatan) nad selliseks kasvatanud.
SAMAS: Kui kriminaalseadustikku see teema ei puuduta, siis miks on ajakirjandusel või poliitikutel asja teiste inimeste lastekasvatusse?
Sest see teeb need lapsed õnnetuks, nende (pere)suhted viletsaks ja tööjõuna nad kõlbmatud sellisel kujul. Ja see on ühiskonna jaoks tõsine probleem. Ja kahjuks on see asi nii, sest meie põlvkond, kelle lapsed need on, on just selle sama pärast ( et pole kellegi asi, kuidas ma oma lapsi kasvatan) nad selliseks kasvatanud.
Uute isiksuste kasvatamise poole saab liikuda ainult omades elementaarset südametunnistust ja väärtustades ühiskonnas perekondlikke väärtusi ja kõlbelist käitumist. Täna ei õpetata koolis olema perekonnapea, pereema või perelaps, sest peamine on äri ja koolipingist lastakse ellu tänapäeva peamist ressurssi tarbijait, kes ei peagi mõtlema Y-generatsiooni painedt Millennials: Me Me Me Generationt
Tore kui siin linuxi kasutajaid leidub.
Matemaatikas õpetatakse tobedaid loogilisi tehteid ja mitte ühtegi arvuti programmimiskeelt ega selle loogilisi ülesandeid. Muidugi saab kergemalt omandada see, kes kooli matemaatikas klassi parim on.. lihtsalt peab õppima arvutikeelte programmeerimiskeeli eraldi.
Koolis peaks olema kohustuslik c-keel ja mõni javaskript lisaks. Või midagi peab reaalainetes muutuma, mingi tänapäeva nõuete it/kübervõimaluste tundmise ja ka tervise tund mitte--reaalis. Muidu õpid tüdrukuid tundma ainult instagrammis..
Kui mina koolis käisin, siis olid windows95 ja 98 arvutid, kuid neid kasutati ainult vaheajal mängimiseks ja tunnis wordi tundma õppimiseks.. JA EGA vaheajal tüdrukute jaoks aega ei jäänudki. Nüüd olen vanapoiss. Ka tervisetund ei olnud meie ajal küllaldane(inimeseõpetus).
Me ei vaja tuupureid vaid iseseisvaid ja ettevõtlikke inimesi, kes suudavad osta endale äriklassi arvuteid.
Mul on äriklass ostetud 27 euroga. Lihtsalt oli vaja natuke kõpitseda ja asendada riistvara. Kokku läks vast 50eurot. Minu arvuti maksis poes 1000eurot.
Selle jutu järgi eeldaks, et Te pole programmeerimisega ise kokku puutunud. Programmeerija peamiseks ülesandeks on probleemi lahendamine, mitte koodi kirjutamine.
Selle jutu järgi eeldaks, et Te pole programmeerimisega ise kokku puutunud. Programmeerija peamiseks ülesandeks on probleemi lahendamine, mitte koodi kirjutamine.
GNU/Linuxi kasutamisega puutun ma kõigi asjadega kokku. Ka tarkvara tõlkimisega.
Selle jutu järgi eeldaks, et Te pole programmeerimisega ise kokku puutunud. Programmeerija peamiseks ülesandeks on probleemi lahendamine, mitte koodi kirjutamine.
GNU/Linuxi kasutamisega puutun ma kõigi asjadega kokku. Ka tarkvara tõlkimisega.
Kui sajandi alguses oli hobuse rautamine ja peast arvutamine vägagi hinnatud oskused ja olulised kriteeriumid kellegi potentsiaali hindamisel, siis nüüd pole paljud tolleaegsed oskused kuigi tähtsad.
jaa, ma veel mäletan seda 2001 aastat, see oli ikka päris teistmoodi aeg veel!
Kui sajandi alguses oli hobuse rautamine ja peast arvutamine vägagi hinnatud oskused ja olulised kriteeriumid kellegi potentsiaali hindamisel, siis nüüd pole paljud tolleaegsed oskused kuigi tähtsad.
jaa, ma veel mäletan seda 2001 aastat, see oli ikka päris teistmoodi aeg veel!
Absoluutselt!
Kes pranglimist mäletab? ~2003-2004 mässasin ise ka sellega. _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
...
Selle jutu järgi eeldaks, et Te pole programmeerimisega ise kokku puutunud. Programmeerija peamiseks ülesandeks on probleemi lahendamine, mitte koodi kirjutamine.
ot:
Esiteks, ei eksisteeri probleeme, vaid eksisteerivad lahendamist vajavad olukorrad.
Ning mõnevõrra erinev arusaam. Mina ütleks, et lahenduse peab leidma projektijuht, kes viib kokku oma ala spetsialistid ning ühendab nende tehtud loomingu ühtseks sobivaks tooteks/teenuseks.
Programmeerija ei pruugi mingit "probleemi lahendada", vaid kirjutab lihtsalt seda, mida öeldakse, et ta kirjutama peab. Kui see on olukorra lahendus, siis jah, sellega programmeerija tegeleb.
Niimoodi lähenedes lahendavad kõik inimesed olukordi "if then else" põhimõttel.
...
Selle jutu järgi eeldaks, et Te pole programmeerimisega ise kokku puutunud. Programmeerija peamiseks ülesandeks on probleemi lahendamine, mitte koodi kirjutamine.
ot:
Esiteks, ei eksisteeri probleeme, vaid eksisteerivad lahendamist vajavad olukorrad.
Ning mõnevõrra erinev arusaam. Mina ütleks, et lahenduse peab leidma projektijuht, kes viib kokku oma ala spetsialistid ning ühendab nende tehtud loomingu ühtseks sobivaks tooteks/teenuseks.
Programmeerija ei pruugi mingit "probleemi lahendada", vaid kirjutab lihtsalt seda, mida öeldakse, et ta kirjutama peab. Kui see on olukorra lahendus, siis jah, sellega programmeerija tegeleb.
Niimoodi lähenedes lahendavad kõik inimesed olukordi "if then else" põhimõttel.
Kirjeldad pigem noorem tarkvaraarendajat. Kui loed töökuulutusi, kus otsitakse vanem tarkvaraarendajat, siis seal on üks peamistest nõudmistest võime probleemi tuvastada ja sellele lahendus leida.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Normaalsete, igapäevaste tegevuste eest "palga maksmine" ei ole ka minu arvates mõistlik tee. Motivatsioon peab olema kusagil mujal, nö "raha eest" raamatute lugemine võin tekitada küll näilise ja kvantitatiivse mõju (luges läbi N raamatut, hurraa), aga sisemine soov lugeda sellest ei tekki - kaob tasu, kaob ka lugemus.
Spoiler 
