[ViskeRelv]

Ei tasu oma kaarte ära kaotada või kellelegi laenata.
Ja viipekaarti hoia mõne teise viipevõimalusega kaardiga koos, ei loe ükski aparaat sul seda.

[Dev Grex]

[Henry]

Ma ei mõelnudki mingi fake terminalide peale...
Pigem kui kaart ära kaob ja siis pätt toimetab kaardiga kuni sulgemiseni. Ja jutt pole vaja kaarti ära kaotada... BS, kõike juhtub.

Ok, tõenäoliselt saab tehingud vaidlustada aga milleks seda jama vaja on?

ja siis räägitakse, et paroolikaardid on ebaturvalised. viipega rulli rulli rulli kuni papp on läinud.

[hkurujo88r]

Swedbanki osad kaardid on väga sit*ad jah. Tudengi kaardid eriti jubeda kvaliteediga. Kaart rohkem kasutust saab, siis poole aasta tagant vaheta välja. Viibe näiteks mul ka lõpetas nüüd lõplikult töötamise. Vahepeal oli pakiautomaatidega probleemid, ei lugenud kaarti 15x sisse välja pidi liigutama. Samas naise Swedbanki kaart töötas järgmise paki puhul ilusti.


Võiks nad vähe paremad kaardid teha, LHV kaart on hoopis tugevam mul näiteks ja probleemi vaba mitme aastaga.

[Dianatrix]

Üle 20 euro pole proovinud maksta, terminalid on ka ikka viipega olnud (Tallinna kesklinnas minuarust kõik terminalid viipevõimalusega). Veel ideid?
Kohe lähen proovin "turning it off and then on again" ehk korraks viipemakse keelata ja siis lubada, äkki aitab.

Edit: esimene viipemakse pärast "off and on again" töötas.

[woozy]

ViskeRelv, sa pole kunagi ühtegi kaarti ära kaotanud või üldse mitte midagi jah?
Ise seda teenust niikaua ei kasuta, kui ei saa mobiiliga viidates maksta... vahel ikka lähevad asjad kaduma...

[ViskeRelv]

woozy, kusjuures ei ole. ID kaardivaba olin paar aastat tagasi, aga siis olin ka purjus peaga valede pükste taskusse pannud ja kolm kuud hiljem leidsin üles.
Ühe mobiili olen küll ära kaotanud, mingi 12 aastat tagasi, aga sellest polnud kahju kah, oligi uus vaja muretseda.

Ma proovin poes alati jääda 25euro piiresse, et ei peaks seda tüütut pin-koodi sisestama.

[woozy]

Jube tüütu küll...
Minnakse nii mugavaks juba, et varsti ei ole üldse vaja kaarti poodi kaasa võttagi, kuna keegi ei viitsi kaartigi enam viibata ka..

[napoleon]

Täna kontori juures. Vaatame ülemusega maja külje peal olevaid konditsioneeri radikaid/kompressoreid ja arutasime, milline neist meie oma võiks olla. Mingi muu tüüp pargib samal ajal oma auto ära ja küsib mis mure. Räägime siis, et konditsioneer ei tööta ja tüüp küsib vastu, et kas üldse käima ei lähe või milles mure. Seletame siis ära, et tööle läheb küll, aga külma ei puhu. Selle peale tuleb eksperthinnang "siis on vist rikkis" Lisas muidugi naerupahvaku peale juurde, et kui elektriga mingi mure oleks olnud, siis oleks ta saanud üle vaadata, aga see eksperthinnang on paras huumor konkreetses situatsioonis ikka.

[Henry]

[napoleon]

Ei, üks pisike kontor hoopis kuskil mujal Tallninnas

[Valvejoodik]

Ja miks pangateemasse postitasid?

Ootan ise millal lõpuks Swed oma äppi viipemakse võimaluse teeb. Siis on eriti mugav mobiiliga viibata. Viimane uudis oli, et selle aasta esimeses pooles peaks asi tööle hakkama.

[SSD]

[Hirff]

Sooviksin nõu, kuidas lahendada kodulaenu küsimus. Enda specsid sellised, et oman ca 30 000 eurost korterit ja palk ei saa laenu võtmisel takistuseks. Üks variant oleks korter maha müüa ja kasutada müügist saadud raha 20% sissemaksena. Aga peast on käinud läbi ka mõte, et jätaks olemasoleva korteri laenule tagatiseks (sel juhul 20% sissemaksuks ei maksaks) ning seega jääb alles nii olemasolev kui ka "tulevane" korter. Kas see on võimalik või sel juhul on tegemist juba hüpoteeklaenuga? Miskeid hüpoteeklaenu variante olen vaadanud, kuid see pole hea. Kui ma õigesti aru sdaan, siis hüpoteeklaenuga saaksin ma raha uue korteri sissemaksuks, kuid siis jääks mul maksta nii hüpoteeklaen kui ka uue korteri laen - see ilmselgelt ei ole hea variant. On mul veel miskeid variante? Targad ja kes teemat valdavad, andke palun nõu.

[napoleon]

MarttiX0, saad olemasoleva korteri lisatagatiseks panna, siis võib ka ilma sissemakseta laenu saada. Asi mille peale mõtlema pead on see, et.kui sul praegu sääste pole, siis kas saad laenu tagasi maksmisega hakkama ja seda isegi siis, kui euribor tõusma peaks hakkama.

[Hirff]

Sääste on, aga mitte 15 000 - 20 000 euro ulatuses. Täpsustan, et praegu ma enda korteris ise ei ela (kuigi oman seda), vaid maksan igakuiselt ca 400€ üüripinna eest. Seega laenu maksmine pole probleem. Idee on saada nö kõige parem ja kasulikum variant, sest laenunõustajad räägivad seda, mis neile kasulik.

[Tanel]

Kui olemasolev korter laenuga ostetud ja korter ise tagatiseks (kuigi jäägi ja väärtuse erinevus vähemalt kahekordne), siis ilmselt korteri tagatisel enam uut laenu peale ei saa?

[Hirff]

Sorry, oleksin võinud algses postituses natukene täpsemat infot anda. Olemasolev korter on väljaostetud ning pangaga nö seost ei ole. Kõige lihtsam oleks see maha müüa, saadud raha sissemaksuks panna ja kogu lugu. Aga idee oleks kasutada olemasolevat korterit "sissemaksuna" uuele korterile.

[Oliverk]

Väga keeruliseks ajad asja siin. Tavaline kodualen, vana korter tagatiseks ja kogu lugu. Saad ilma sissemaksuta (oleneb muidugi uue korteri hinnast ja kui see sul kuskil Saarepeedis on siis läheb ka vast raskeks.) ja maksad laenu.

[Hirff]

[Magic]

[softis]

[lauri]

Kui vähegi kannatab, siis jäta vana korter alles ning kasuta lisatagatisena. Kui on hea koha peal, saab alati välja rentida. Vajadusel saab maha alati müüa.

[Hirff]

Aitäh kõigile kaasamõtlejatele! Teengi nii, et jätan korteri alles ja kasutan seda lisatagatisena.

[softis]

jõudu!
Üürikorterina kasutamine ei lähe stabiilse sissetuleku alla, seega arvesta igaks juhuks, et tulevikus võib pank nõuda korteri mahamüümist kui nad mingil põhjusel leiavad, et sul võib raskusi tekkida (rõhutan - nemad leiavad, mitte et sul päriselt on neid).
Mu sugulasele tehti kotid niimoodi.

[napoleon]

Üldiselt pank ei pane tagatisvara müüki niikaua kui pangale võlgu pole jäänud. Ma isegi ei kujuta ette kuidas nad seda teha saaks, kohtutäitur saab tagatiseks oleva vara võlgade katteks sundmüüki panna, aga võlga pole, siis pole ka millegi katteks müüki panna.
Või ütles pank tõesti mingile lepingu punktile viidates laenulepingu ühepoolselt üles? Neil pole ju eriti motivatsiooni seda teha, niikaua kui klient maksab, ei ole lepingu ülesütlemine neile kasulik ja kui tagatis on piisav, siis müüki jõuab alati panna kui peaks maksetega probleem tekkima.
Iseasi on see, kas pank üldse annab laenu kui nende arvates sissetulekud piisavad pole.

[bladerunner]

Hilisemal müümisel võib see miinus olla, et kui turg kukub 30%, siis sinu laenu jääk on ütleme 120K aga tagatised annavad kokku 100K. Sel juhul võib pank nõuda kas lisatagatist või laenujäägi vähendamist võimalike kahjude minimeerimiseks.

[napoleon]

Mitte ilmtingimata. Kui inimene oma laenumakseid tagasi maksab, siis on see pangale kasulikum. Oletame, et sunnitaksegi müüki panema. Kohtutäitur ei saa enamasti isegi turuhinda, kuna kohtutäituri oksjonilt ostmisega on omad miinused. See tähendab, et kui turuhind on 100k, saab müügist võibolla 80k. 40k on puudu ja inimesel pole enam ei raha ega eluaset. Selline asi võib lõppeda eraisiku pankrotiga ja pank võib oma 40k-st suu puhtaks pühkida. Samas niikaua kui inimene ilusti laenumakseid maksab, on siiski päris head väljavaated see raha lõpuks tagasi saada hoolimata sellest et tagatise väärtus on vähenenud. Vähemalt talupojaloogika põhjal ma nii arvaks.

[Hiid]

[Sold OUT]

Milline kadalipp? Vastus oli pangast päevaga käes ja ainuke asi millega aega läks oli notari aja ootamine 5päeva

[Tanel]

Kusjuures absurd on see, et väidetavalt stabiilselt dividende omaenda firmast ei arvestata tulu hulka.
Et jutule võetakse, pead maksma oma firmast 3-4K palka, koos ülikõrgete tööjõumaksudega.
Kui pangad optimeerivad oma tulusid ja kulusid, siis koer-ja-mees firmas optimeerimisega tegeleda ei tohi.
Näiteks 2000 palk + kvartaalselt 5000 eur dividendi majalaenu saamiseks ei pädeks. Keegi võiks seda kinnitada või ümber lükata.

[namstoop]

[Tanel]

Et siis sai kinnitust see kuulujutt
Ehk siis tulebki veel rohkem riigi kahjuks optimeerida, raha koguda (palk väikseks, dividend suureks + muu sahkermahker) ja siis teha piisavalt suur sissemakse, et laenu saada.

[napoleon]

[namstoop]

No vat ma ei tea, need minu tuttavad on vist kõikides pankades käinud ja juba mitu ringi. Nüüd viimane jutt oli, et vist kusagilt anti natuke lootust, vähemalt taheti korterile hindamiakti.

[bladerunner]

Ei taha nagu eriti uskuda, et kui minna panka jutuga, et 20% sisse ja laenukoormus on nt. 25-35% netost ja korter ei asu ka kuskil endises sovhoosikeskuses, siis väikefirma omanikule laenu ei antaks.

[Tanel]

bladerunner, jutt on majalaenust

[bladerunner]

Tanel, mu vastus oli rohkem namstoop suunatud kelle tuttavad firmaomanikud kuidagi korterilaenu ei saa...

Ja dividende ei saa kuidagi stabiilse sissetuleku hulka arvata. Või noh saab, aga siis peab firma ka vastav olema.
Samamoodi vaadatakse viltu ka kõrge äririskiga seotud ettevõttest saadavat palka.

Ja laenuvõtmiseks oli õige aeg 5a tagasi.

[Hiid]

[p2ep]

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/201807312201107674_u0.shtml
Pikk jutt lühidalt:
Igal viipemaksel ei võeta ühendust pangaga, vaid kaardi sisemine tarkus jälgib limiite (v.a. Visa Electron).
Suletud kaardiga tehti hea mitu makset.

[bladerunner]

Sarnaselt on võimalik ka tavalise KK-ga teha, sõltuvalt terminali seadistusest ei pöördu ka need alati panka. Sel juhul on see küll kaupmehe risk.
Suletud viipekaarti puhul on see pangarisk.

[ranel]

[Tanel]

Njah, karm värk siis. Riik võiks pankadega siin vähe nõu pidada.
Kuna oma väikefirma omanik suure tõenäosusega suvalisele palgatööle ei lähe, samas laenu on vaja, tähendab see kahanevaid maksutulusid riigile.
Olen ka kuulnud, et on vormistatud fiktiivsele tööle suvafirmasse kõrge palgaga, et laenule kvalifitseeruda.

[ranel]

[bladerunner]

[Oliverk]

[Tanel]

[ranel]

[Markos]

[riaak]