[von Wu]

Uus kaabel osta on 10x odavam kui isolatsioonitester.
Mõni pilt: http://imgur.com/a/lc5wE

[jägaja]

Ma seal mingeid läbivaid vigastusi küll ei näe.

[von Wu]

Ma ka läbivaid ei näe. Kas on siis ohutu kasutada?

[Magic]

kui sisselõiget pole, siis on ohutu. See lihtsalt kulumine ohutu.
Samas eks suht jabur seda vaadata, mina võtan tööl enamasti nii, et kui lõige kaablis siis vahetusse (seal puutub kaabel ka veega kokku).

[HDvurle]

[von Wu]

Ok, aitäh kõigile

[jägaja]

Kahjuks aegumatu klassika.


http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/vooluvorku-jaetud-kohvimasina-tottu-havis-tulekahjus-suvekodu?id=79334860

[Magic]

See torn seal jah

[H_K]

Artikli juures pilt on illustratiivne ja sellised pildid võivad olla lavastuslikud aga mitte reaalelust.
Statistika mõttes oleks huvitav teada, kui If-il on juba 11 elektristpõlengu kahjujuhtumit kuipalju neid Eesti peale üldse kokku on. Oletada, et 50 juhtu, tähendaks see iga nädal uudist, kuidas kellelgi kodu elektri tõttu maha põles - seda vist on natuke palju. On veel variant, et mitte iga elektriseadme põleng ei lõpe kodu mahapõlemisega, ikka võib olla, et masin põles kohas, kus tuld edasi ei kandunud, ja peale sulanud seadme ja kärsahaisu muid kahjusid pole.
Kindlustus esindaja soovitus kodust ära minnes kõik elektriseadmed vooluvõrgust eemaldada, kõlab ikka väga jabura naljana, ja oleksin tõsiselt üllatunud, kui mõni kindlustustöötaja ise nii käituks, et hommikul 20 juhet seinast välja ja koju tulles tagasi, ja igaksjuhuks enne magamaminekut ka välja

[jägaja]

H_K, sellised pildid on elust enesest, antud pilt võib lavastuslik olla aga analoogseid olen ise omajagu näinud.

[Sold OUT]

H_K, ei pea ju ükshaaval juhtmeid välja kiskuma. Kilbist saad välja lülitada pistikupesad või eraldi toad, kuidas iganes sul see lahendatud on


Mul on tööl selline torn aga 3 kordne. Seal küljes muidugi mingid 30w tarbijad

[Leinö]

okei, vaja elektrikute nõu. iga kuradi kord kui dushi alla lähen, saan surakat kohtades, kus mingi haav: käelabad, sõrmed. muude kraanidega seda pulli pole. kuskohast võiks uurida ja mida? ei oskagi kohe miskit välja mõelda.
teine asi, mis värk sellega on, et pliitidele ei panda elektrikaableid külge? mingi nišivärk välja mõeldud? soovitage tallinnamail tegelast, kes külge oskab sellist asja panna

[raitl]

Leinö, dušši all käimiste osas - kui omaette elad siis veendu et sul majas nõukaajast levinud võtet pole kasutatud ja kuskil veetoru maandusena kasutatud. Korteris elades on asi keerulisem. Mõni naabritest võib sellise üllitisega hakkama saanud olla.

[DVDRW]

Pole seepärast, et pliidile saab panna juhet mitme erineva konfiguratsiooniga. Kolme- või tavaline ühefaasiline. Erinevad pesad seinas ka suurematel vooludel.
Kui kaitse 16A siis võib panna ka tavalisse stepslisse. Peab arvestama, et pliidid ahjuga ühefaasi korral lähevad sinna 35A juurde kui kõik sees. Ehk palju sisse panna ei saa.
Endal 1F läheb otse kilpi ja iga kaitse veel eraldi: 2 auku + 2 auku + ahi.

[Magic]

Päris 3 faasi pealt vist kaunis haruldane?
Teema pigem ongi olnud, et saad kodu 3 faasi vahel jaotada, aga eelneva näite puhul võid ka kõik ühele faasile laduda.

[jägaja]

Leinö, ma tean mida sa tunned. Mingid seadmed lekivad ja kuna maandust pole, ka ebapiisav maandus on maanduse puudumine, siis aegajalt saadki voolu.
Maandus ise aitaks, samas on sellega ka see lugu, et sul uus ja uhke kaugloetav arvesti loeks selle lekkiva voolu samuti ilusti kokku ja esitab sulle arve.

Selle lekkiva, ilmselt mitu seadet, mis lekivad, kindlakstegemine on omaette ooper. Lekkevool jääb vabalt alla piirväärtuse, mis näiteks rikkevoolukaitset veel rakendama ei pane, inimene, katkise naha läbi veel eriti, tajub seda väga hästi.
---
Elektripliitidest, ahjudest, et kolme faasine ei ole siiski haruldane, meie kaubandusvõrgust saab selliseid ka 2017 uuena osta.
Kui võimalik, kasutaksin alati faaside vahale jagatud koormuse varianti, kellel pole võimalik, see paneb siis ühe faasi peale.

[sukelduja]

[jägaja]

sukelduja, väär, on kolmefaasiline ja ka ainult ühfaasilised ahjud/pliidid. Viimased on siinkandis rohkem levinud. On riike euroopas, kus ongi ühefaasiline süsteem rohkem levinud.
Ega sealsed inimesed seepärast veel puuküttega pliiti kasuta.
Võtame kasvõi elektilised soojaveeboilerid. Enamus on siiski ühefaasilised. Ka 300 liitrise veemahuga. Atlantic ja selle analoogid näiteks omavad küttekeha, mille saab lihtsalt jagada ka kolme faasi vahele,
vaja välja vahetada ainult juhtplokk.

[sukelduja]

[jägaja]

sukelduja, vaat ei ole nii. Pliit peab olema ehitatud selliselt, et toetab ka kolme faasi. Kui ei ole siis pereisa kodus seda ise ümber ehitama ka ei hakka. See oleks juba suurem elektritöö.
On selliseid küll, mis on puhtatõulised ühefaasilised seadmed. Kolmefaasilise puhul on asi lihtne, paned faasid sillaga kokku ja töötab.

Boileritega sama lugu, kui seal on üks küttekeha sees, mis on ainult ühel faasil töötama ette nähtud, siis pole seal mingit võimalust seda kolmeks jagada. Enamus koduseid seinapealseid boilereid on ühefaasilised. Kuid on ka selliseid nn. keraamilise küttekehaga boilereid, mis saab ühendada nii ühe, kui ka kolme faasi vahele. Väikese modifikatsiooniga.

Suuremate, suurtarbijate elektriboileritest ma siin rääkima ei hakkaks. 100Kw ja nii

Pildid.
Atlantic boilerite tüüpi universaalsed küttekehad. 230/400V
Siin tuleb silmas pidada, et on olemas vanemat tüüpi mehhaanilised termostadid, seal ühenda kuidas tahad neid faase, valmisoleks igale ühendusele on toetatud.
Variant kaks (pildil 400V ühendusskeem) aga vajab kahte tüüpi juht elektroonikat, kas 230V või siis 400V. Mina pole neil veel universaalset juhtelektroonikat kohanud.

Spoiler

Kuid nagu näha, on erandeid, selline keraamiline küttekha on ainult 230V ühendusskeemiga ja seda 3 faasi peale ühendada ei saagi. Pliitidega sama lugu.
Kuid selle 1 faasilise boileri puhul võib asi olla lihtsam, kui hülss toetab, saab sinna vahetada küttekeha 400V vastu ja ka juhtelektroonika vahetada kolme faaisilise vastu.
Tavalised sukelüttekehaga boilerid sedavõimalust ei paku.

Spoiler

[ranel]

Ma ei saa siiamaani aru, et miks peab boileril selle elektroonika kõik alla otsa toppima. Kui boiler lekkima hakkab, siis kogu see elektroonika kaetakse veega kenasti üle. Nagunii küttekeha juurest hakkab metall higistama. Kuu aega tagasi sain oma boilerit remontida. Kontaktid puha surnud. Asi muutub ohtlikuks nii ju. Lisaks küttekehale ei saanud uut tihendit ka osta ning tuli uus küttekeha osta. Või ongi selline turumajanduslik aspekt, et osta ikka ruttu uus omale.

[Magic]

Mul keldris ja ei higista ka seal midagi. Teatud mudelitel laguneb jah see elemendi koht, aga mul viimane hoopis roostetas läbi kesta neist kohtadest kus seinakinnitused.
Oluliselt ohtlikum on see, et osadel mudelitel oli kunagi kuuma vee ühendus plastdetailiga - see läks katki 3-4.a pärast kasutusele võttu.

[jägaja]

Magic, see plastdetail on spetsiaalselt elektrilise lahtisidestamise jaoks. See pole niisama plastist tehtud detail. Analoogseid on ka metallist, kuid see on juba keerulisem jubin

Täpsustan veel, et 3x230/400V küttekehade ühendusreziimi puhul tuleb veel silmas pidada, kas ühendatav küttekeha on mõeldud 400V ühendamiseks , või on see ette nähtud ühendamiseks 230V pingele.
Kes aru ei saa hästi, siis 400V küttekeha ühendad sa kahe faasi vahele, tehes seda 230V küttekehaga, põleb see suht kohe läbi.
230V küttekeha tuleb ühendada kolmefaasilises ühenduses tähtühendusse.

Ehk siis kolmefaasiline tarviti võib töötada reziimis 3 faasi -400V või 3 faasi-230V. Ühendada tuleb tarviti vastavalt nimipingele.

[elukaz]

Dushi all vooluga tuleb troubleshooter mõudi minna, esiteks leiad mooduse kuidas vool kindlaks teha, olgu see siis tester või indikaatorkruvikas või ise vee all veene lõikudes ja kui see on paigas siis erinevaid seadmeid või kaitsmeid välja lülitades leida põhjustaja. Ja vool ei pruugi alati veetorust tulla vaid hoopis põrandalt. Lekkiv põrandaküte või voolu all armatuur.

[H_K]

[Betamax]

See pistikuvärk toimib tõesti mõnikord, aga mitte alati

Eelmisel aastal hakkasime samuti sauna kraanist (eramaja allkorrusel) õrnalt elektrilööke saama. Mingil hetkel ei vedanud enam vana vene külmik oma mootorit tööle ja suurema koguse tarbijate puhul lõi korgid välja (samas tuttuus sügavkülmik põrises rahulikult edasi - hea näide eri ajastute seadmete elektrikulust). Kutsusime elektriku kohale ja selgus, et väljaspool maja olev nõuka-aegne maanduskaabel oli oma aja ära elanud. Paras jama oli see, et kogu maakaabel läks aiast välja teisele poole asfalteeritud teed - tuli mingeid kooskõlastusi ja töid tellida, et tohiks asfalti lõhkuma hakata ja uut kaablit vedada. Lisaks oli Eesti Energia/Elektrilevi paberimajandus puudulik - ei teatud, milline kaabel kellele kuulub ja kust üldse läheb.
Ainus, millega vedas, oli see, et jama maikuus juhtus ja suure osa kaevamistöödest ilusa ilmaga tehtud sai.
Seega jah, tasuks elektrik kohale kutsuda. Foorumis võibki heietama jääda, kus viga olla võib.

[ufo56]

[Porno Parm]

vähemalt tead et kui süda seiskub siis dušš päästab su elu,
seega inimesed - peske end rohkem

[avrn]

Kui majapidamises leidub korralik, kontrollitud toimivusega PE-latt, tee sealt dušisegistile või otsikule potentsiaaliühtlustus.
Kasvõi ajutine, saad aimu, kas probleem kaob. Tõenäoliselt kaob.
Elektriboilerite küttekehad võivad lekkida, õige natuke. See ei tapa, kuid tekitab just sellise ebameeldiva hammustamise tunde.
Vanemate standardite järgi installitud elektrisüsteemiga hoonetel võib puududa korralik kordusmaandus. See tekitab olukorra, kus neutraaljuhi potentsiaal maa suhtes ei ole päris 0V, vaid loksub natuke siia-sinna sõltuvalt faaside koormatuse erinevusest.
Samuti kortermajades asjatundmatult teostatud torudevahetus. Metalltoru vahetatakse nt ühes korteris plasti vastu, aga elektriline ühendus üle plasti jäetakse tegemata. Aga erinevad seadmed võivad vahel lekkima hakata ja halbade asjaolude kokkulangemisel tekitada ohtlikke olukordi.
Tegelikult kesküttetoru ei ole maandusena kunagi lubatud kasutada, isegi vene ajal. Ja minu meelest ei ole tolleaegsed standardid sellist kasutust lubanud ka tarbevee torudele. Pigem on see veetoru ja maanduse teema jäänud meelde raadioentusiastide juttudest, et nii on kõige lihtsam antennile vastukaalu saada. Ja elektroonikutel staatilist maase suunata. Ja vanasti, kui kordusmaandus väga moes ei olnud, oli veetoru tihti ka reaalselt kõige parema maaühendusega asjandus majapidamises.

[elukaz]

Igasugu juhtmete ühendamisel torude külge oleks vääga ettevaatlik, PE pole mingi võluvits, kui ühendad selle millegi muu kui lekkiva asja külge võib olukord hullemaks minna, sama siis kui PEN kuskil katkeb. Pole just meeldiv mõte kui keegi su isetegevusest sandiks jääb.

Pigem ühendaks vannitoas rauast asjad omavahel aga mitte elektrikilbiga.

[Betamax]

Mis asi on PE?

[elukaz]

PE protective earth et maaühendus.
N neutraal ehk juhe millest 230V teine ots voolu tarbib.
PEN need mõlemad koos nelja juhtme süsteemis enne PE ja N lahutamist.

[jägaja]

[eltso]

Täitsa huvitav on olukord, et tegime firmas just ühele tallinna korterelamule korruste elektrikilbid, kus kõik korterid on ühe faasilised ja 20A peakaitsmega. Seal pole lootustki ju korralikku pliiti ja boilerit korraga kasutada. Ok boilerit pole ehk vajagi, on üvk soe vesi, aga pliit+ahi+triikimisraud ja ongi kuival asi?

[jägaja]

Projekti järgi tehtud, arvestades kortermaja peakaitsme suurust ja tarbijate samaaegsustegurit.
Kui korteris tsentraalne soojaveesüsteem ja gaasipliit, siis on 20A okei küll. Tegu ikka korteriga, mis seal suurt ikka tarbida on.
Sitem lugu on, et omaalgatuslikult vahetatakse kortermajades korteri peakaitse suurema vastu, et eelkirjeldatud kombinatsioonis tarviteid taha toppida ja tulemuseks on grupi peakaitsme väljalöömine ülekoormuse töttu. Ehk siis omavolitsajate tõttu on 1/3 maja korteritest elektrita.

[eltso]

Tegelik nali on see, et ühe trepikoja peale oli kaitse 3xC80A, selle taga korrusekilbid (9 korrust), kus peakaitse 3xC40A ja selle taga 4 1xC40A korteri kaitset koos arvestiga, selektiivsus suht null, kui üks korter ennast ribadeks laseb, siis on terve korrus pime.

[Leinö]

krt, siis pmst peaks korralikult lammutama hakkama.. kogu korteri surakaliinid ja veetorud on välja vahetatud. seina sees olevalt kolmikult oli üks toru lahti ka hüpand, sai alumisele naabrile väikse kahjustuse tekitatud

[Jänes]

[jägaja]

Jänes, RVK siin ei aita. Lekkevool jääb lihtsalt allapoole rakendumisläve ja rikkevoolukaitse ei rakendu.
Küll aga tunneb inimene seda leket vägagi hästi. Hea, et pole hobuse ülitundlikkus.

[iFlop]

Muudan pisut toa valgustust ning sellega seoses tekkis 2 küsimust:

Kui elektrikilbist olid valgustid väljas ning seinalülitist kaableid vedades rakendus rikkevoolukaitse juhtmesoonte kokkupuutmisel, kas siis on põhjust muretsemiseks? Kui samast kohast multimeetriga mõõta siis see voolu ei tuvastanud.

Põrandalambi puhul tahan, et see lülituks sisse seinalülitist. Seinalülitist saan küllaltki lihtsalt vedada uue kaabli olemasolevasse seinapistikusse, kuhu see põrandalamp ühenduks. Samas tahaksin kasutada võimalikult peenikest ja painduvat 0,5mm soontega juhet, kuna lampi läheb maksimaalselt 10W led pirn ning jämedama juhtme paigaldamine liistu alla oleks keerukas. Samas kas ohutuse seisukohast tuleks sellele pistikule lisada kaitse, juhul kui keegi peaks mõne voolunäljase seadme pistiku taha ühendama?

[elukaz]

Rikkevool rakendub näiteks juhul kui kaks neutraali kokku puutuvad mis ei tule mõlemad sama kaitsme alt. Või ükskõik mis muu kontakti puhul mis tahab voolu ühe rikkevoolu taga olevast vooluringist vasakule viia.
Kaitsmed on jah juhtmete mitte tarbijate kaitseks nii et peidus 0.5mm2 juhtmele on paras 3A või väiksem.

[raitl]

iFlop, kui kaugel Sul nutikodu plaanid on? Hetkel oleks lihtsamast lihtsam paigaldada üks Fibaro dimmer lüliti taha ja kas nutipistik pistikusse või relee harutoosi vastavalt soovile.

Isegi Z-wave kontrollerit ei pea esimese hooga soetama. Seod lüliti põrandalambiga ära ja unustatud.

[iFlop]

elukaz, tänud! Ise mõtlesin ka, et kas rikkevoolukaitse peaks rakenduma neutraali ja maanduse kokkupuute korral, kui faas on väljas. Nüüd siis tean.
Kas kaitsme puhul oskad mingit kompaktset lahendust või lihtsasti ühendatavat kaitsmepisitikut soovitada?

EDIT: kas äkki siis midagi sellist:
https://www.elfadistrelec.ee/et/fuse-terminal-mm-1p-camdenboss-cftbn/p/14835005 +
https://www.elfadistrelec.ee/et/fuse-20-mm-slow-blow-522-eska-522-517/p/13352395 ?

EDIT2: Tegelikult mahuks liistu taha ka pisut jämedam juhe, aga sellegipoolest võiks vist vältida seda, et keegi paneks sinna pistikusse triikraua, tolmuimeja või mõne muu suure tarbija. Sellisel juhul oleks ikkagi ju kaitset vaja? Ning valgustuse jaoks peaks 1A rohkem kui piisav olema.

raitl, nutivalgustuse puhul tahaks, et see toimiks 100% iga ruumi puhul aga hetkel läheks see kõik pisut keeruliseks ning oleks ka küllaltki kulukas. Hetkel olen aga rahul pirnidega, mida saab tavalülitist dimmerdada

[Scott]

[raitl]

iFlop, miks mitte toimetada nutindusega jupphaaval? See ei muuda teda ei kulukamaks, keerukamaks ega vähem mugavaks. Selle seinalambi pistikupesa mure lahendaksin mina samuti nutikalt. Kuna suur osa nutikaid releesid suudavad ka tarbitavat voolu monitoorida siis oleks väga lihtne sinna "soft blokk" tekitada. Kui tarbimine on üle xxW siis lükkame tarbija välja.

[iFlop]

Scott, ajasin jah terminid sassi. Pistiku all mõtlesin tõesti pistikupesa. Seoses sellega tuli meelde, et UK pistikud peaks olema sisseehitatud kaitsmega. Äkki vahetaks hoopis lambi pistiku ja pistikupesa BS 1363 tüübi vastu ära ning siis ei pea muretsema, et keegi midagi muud sinna pessa topib

raitl, eri platvorme ja seadmeid on antud vallas väga palju. Päris kõik seadmed ka omavahel ei ühildu ning seetõttu peaksin teemat põhjalikumalt uurima, enne kui neid niisama proovima hakkan.

[raitl]

iFlop, ära siis seo ennast ühe kindla platvormiga. Võta suund sellise keskuse suunas, mis on sõltumatu. OpenHAB, ComfortClick, kasvõi Domoticz. Tänapäevase nutiseadmete arengutempo juures olekski suhteliselt narr ennast jäigalt konkreetse platvormiga siduda.

[H_K]

Aga kasuta siis UK pistikut ja pistikupesa, vaevalt keegi omab meil suurevõimsusega UK pistikuga seadmeid, millega juhet läbi kärsatada. See peaks tulema ka odavam, kui hakata mingeid nutipistiku süsteeme juurutama või kaitsmeid kilpi-pistikupessa ehitama.
Alternatiiv oleks tavaline pistikupesa ja pistik ümber ehitada nii, et teised pistikud antud pistikupessa ei sobiks - aga selliseid isetehtud ümberehitusi elektriasjanduses ei ole hea toon vist soovitada.

[iFlop]

H_K, UK pistikupesa jätaks hetkel mängust välja See kaitsmega klemmliist ei maksa midagi ning selle paigaldamine on piisavalt lihtne.

[sooty]

.....