[oswald]

Kas kellelgi on olnud ka otsest kokkupuudet selle 55-300 toruga? Kui aeglane on "aeglane", st kas olite selle toimetamisega enamvähem rahul? 90% ajast olen praeguse MF variandiga rahul, aga huvi pärast tahaks ka midagi "paremat" - arvestusega, hind peaks siiski mõistlik olema.

[Sults]

No astu mõnest viisakast poest või Nikoni Sossi kontorist läbi ja küsi proovida. Minule pole keegi objektiivi proovimist keelanud. Oma vahetu kogemus on ikka parim.
Ma ei püüa neid odava otsa telesuume maha teha, kuid peaksid siiski arvestama, et sinu praeguse toru 300 mm taset need oluliselt ei ületa.
70-200 f4 või 300mm fiks annaks tajutava kvaliteedihüppe.

Youtube review just ei ole kiita: https://www.youtube.com/watch?v=r2xYD-4WHHs

[heix85]

Mul on olnud 2 tükki nikoni 55-300 objektiivi ja nüüd kasutan nikoni 70-300mm.

Aeglane on suhteline mõiste, ükski perepilt ei jäänud tegemata, samas linde ja sporti ei pildistanud.

70-300ga olen linde ja ringrajal autosid pildistanud ja tulemusega igati rahul.


300mm

[Sults]

Kas see vinjett on töötlusega lisatud või ongi juba originaalis nii tugev?
Mis nende kahe 55-300-ga juhtus?

[heix85]

See ikka töötlusega lisatud.

55-300ga ei juhtunudki midagi, osteti ära mõlemad mulle sobiva hinna eest.

töötlemata kujul jpg

[DarkSky]

Sai hiljuti hangitud ka elu esimene digipeegel ehk Nikon D3300. Muidu igati tore kaamera algaja jaoks kuid tasapisi kaameraga tutvudes ja seda katsetades tekib erinevaid küsimusi. Nimelt sooviksin hakata tegelema välkude (ikka selliste mida äikese ajal näeb) pildistamisega ja sai selleks ostetud ka välgule reageeriv päästik selle jaoks.
Päästik ise näeb välja selline:
http://www.ebay.com/itm/261933329263?_trksid=p2057872.m2749.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT
Päästikut olen katsetanud teise kaamera välguga sest praegusel aastaajal äikeseid ei esine. Paraku avab see kaamera katiku mõningase viivitusega nii et teise fotoka välku pildile ei jää. Jõudsin üsna ruttu selgusele et asi on kaameras. Kuigi kaamera on täielikult manuaalreziimis tekib signaali saamisest välgutriggerist kuni katiku avamiseni mõningane viivitus. Proovisin kaamera päästikut pooleldi all hoida ja siis tegi kaamera koheselt foto nii kui trigger valgussähvatuse (tuli teise kaamera välgust) tuvastas ja pildile jäi kaamera koos välguga, nii nagu peab. nagu ütlesin on kaamera manuaalreziimis, välku ei kasuta ja ka objektiiv on manuaalfokusseerimise peal.
Kuna ma olen suht algaja siis mis mul võis olla valesti et tekib nii pikk viivitus katiku avamisega ja välk magatakse sõna otseses mõttes maha?
On antud kaamera puhul olemas mõni võimalik alternetiiv sõrme päästiku pooleldi all hoidmise asemel et katik koheselt avaneks kui välku lööb?
Lisan veel et kasutan kitobjektiivi.

[Dirty Harry]

Lühidalt: välku pildistatakse pika säriga, mitte ei üritata õiget hetke tabada.

Pikemalt:
http://7vaadet.blogspot.com.ee/2010/08/kuidas-pildistada-aikest.html
ja
http://www.olev.ee/fotoblogi/fototeemad/kuidas_pildistada_valku.html

[Janar!]

Miks mitte triggerit kasutada välgu püüdmiseks Mark0?
DarkSky kui suur see viivitus on umbes?

[DarkSky]

Aitäh vastamast. Minu soov on pildistada ka valgel ajal mil pikem säriaeg muudab pildi ülearu ülevalgustatuks. Öösel on kindlasti pikem säriaeg või Bulb reziim välgupildistamiseks ideaalne.
Sooviksin teha just ka lühikese säri pilte et pilvestruktuurid jääksid ka teravalt pildile. Selleks saigi see välgutrigger ka hangitud.
Küsimus on mul endiselt kuida saaks ma oma kaameral lühendada viivitust triggerist saadud signaali ja katiku avamise vahel? Näppu päästikul pooles vinnas pikalt hoida pole just eriti meeldiv.

[ampsu]

[Ollaz]

Ei lugenud kuskilt välja kas peegli eellukustus on ikka peal?

[DarkSky]

[Ollaz]

Oih, vist ei ole tõesti. My bad.

[DarkSky]

Harisin end veidi ja leidsin mõiste "shutter lag." Seega lootusetu juhtum ja tuleb leppida sõrme pooles vinnas päästikul hoidmisega lootuses et ruttu mõni välk tuleb ja sõrm ära ei väsi päästikul hoidmisest

[rex]

Tõmba teibiga tükk kustukummi päästiku peale, kui seadistus rohkem ei võimalda. Kuigi ei saa väga pihta, miks täismanuaalses režiimis eelpäästiku järel oodatakse.

[DarkSky]

[Sults]

Erinevalt välklambisähvatusest on looduslikud välgud sageli juhuslikku laadi sähvatust jadad. Tihtipeale sähvatab üksteise järel mitu piksenoolt, seega isegi katikuviivitus ei välista välgu tabamist. Tõsi küll, enamasti on esimene sähvatus tugevam kui järgnevad. Sellepärast saab pika säriga huupi lasts ikkagi efektsemaid, vahel ka mitmest eraldi sähvatusest kokku kombineerunud pilte.

Äikse pildistamiseks lihtsaim tõhus vahend on intervallomeeter. Nt selline: http://www.ebay.com/itm/MC-DC2-Timer-Remote-Shutter-Release-MC-N3-F-Nikon-D5100-D5000-D5300-D3100-D90-/371021059111?hash=item5662941427:g:xmEAAOSwEK9UGTsZ

Võib ka kaamera pideva võtte režiimi panna ja kummiga päästiku allavajutatuks kinnitada. Puhvri täitumiseni laksib siis kiiremini ja siis lasb edasi selles tempos, nagu puhvrisse ruumi tekib. Ehk siis püüab huupi mõnele välgule pihta saada. Kui katikuressursist kahju, siis ei maksa muidugi nii teha.

[DarkSky]

Intervalomeeter täitsa olemas, pealegi juhtmevaba veel.
Ei taha siiski katikut ära piinata, tahan seda rohkem säästa timelapse videode tegemiseks.
Seega loodan siiski välgutriggeri peale ja variant on ka veidi pikema säriga (näiteks paar sekundit) pildistamine mille käivitabki seesama välgutrigger. Siis jääksid ka korduslahendused peale.

[rex]

[DarkSky]

[rex]

Pitskruvi ajab ka kindlasti asja ära, jah. Otsi, ehk on Nikonil odavama otsa kaamerate orig. lisavarustusena ka olemas.

[euforia]

Küsimus asjatundjatele- mida Nikoni kasutajate seal NIKON 1 AW1'st arvatakse?
Tegemist siis vee-, tolmu- ja põrutuskindla hübriidkaameraga.
Fotovaldkonnas olen üsna algaja, aga olen kasutanud ilmastiku kindlaid kaameraid (Pentax) ja probleem on seni olnud zoomi puudus ja see, et nad on hämaras pea kasutud.
Lollikindlust läheb vaja, kuna aeg ajalt tuleb ette reise nii sooja randa kui ka suusamäele.
Ons' kellelgi AW1'ga kogemust?

[Sults]

Kaamerat ennast pole käes hoidnud, kuid puhtalt tehniliste andmete poolest on sind peamiselt huvitavate näitajate osas Nikon COOLPIX AW120 etem kui NIKON 1 AW1. Coolpixil on 5x suum (F=24-120mm 35mm kaadri ekvivalendis) Nikon 1 2,5 kordse (30-74mm) vastu ning Coolpixi ava on vahemikus f/2.8-4.9 Nikon 1 (AW 11-27.5mm f/3.5-5.6 1 NIKKOR objektiivi korral) f/3.5-5.6 vastu (Coolpix on laiemas otsas 2/3 stoppi valgem, pikemas otsas natuke alla poole stopi valgem, kusjuures AW 11-27.5mm maksimaalse fookuskauguse vaatenurga juures on Coolpix ilmselt samuti u 2/3 stoppi valgem). ISO vahemik on kaameratel praktiliselt sama, Nikon 1-l madalama tundlikkuse osas pisut kitsam (160-6400 Coolpixi 125-6400 vastu, Coolpixi üle 1600 ISO-d on küll kasutatavad vaid automaatrežiimis). Ilma reaalselt kõrge isoga pilte kõrvutamata on muidugi keeruline ISO võimekuse kohta mingeid hinnanguid anda.

Rohkem infot Nikon COOLPIX AW120 kohta: http://waterproof-camera-review.toptenreviews.com/

Snapsorti võrdlus kah:
http://snapsort.com/compare/Nikon-1-AW1-vs-Nikon-Coolpix-AW120

[ampsu]

No RAW on juba AW1 plussiks, mis paneks mind otsustama.

[Sults]

Küsimuse püstitaja ei ole RAW vastu huvi ilmutanud, küll aga suumi ja hämaras pildistamise võimete kohta. Püüaks siiski keskenduda tema huvidele. RAW küll annab mõningase eelise pildi heleduse pushimiseks, kuid kas ka samas ulatuses, kui Coolpixi valgem objektiiv ja optiline+digitaalne pildistabilisaator parandavad Coolpixi hämaravõimekust?
Kahtlemata on Nikon 1 muude objektiivide kasutamisel võimalusterohkem, aga need ju pole ilmastiku-, vee- ja põrutuskindlad ja nende kasutamisel kaob ka kaamera vastupidavus.

Pildikvaliteedi osas annavad mingi võrdluse google pildiotsingud, kuid nagu ikka google puhul, tuleb tulemusi hoolikalt kontrollida, kas tegemist on ikka asjassepuutuvate piltidega või mitte.
https://www.google.ee/search?q=AW1+sample+images&tbm=isch
https://www.google.ee/search?q=AW120+sample+images&tbm=isch

Enamvähem korrektse mudeliinfoga on pildid varustatud Flickris:
AW1 https://www.flickr.com/groups/1nikkor11275/pool/
AW120 https://www.flickr.com/groups/2541916@N24/pool/

[euforia]

Sults Suur tänu põhjaliku vastuse eest
Samas veidi teeb see nõutuks, kuna Coolpicsi poole sai täitsa vaadatud kui uue kaamera peale mõtlema hakkasin, aga selle näidispildid ei avaldanud muljet juba toona ega avalda ka nüüd. Kardan, et satun sama reha otsa nagu mu vana Pentax W60. Hetkel näib et mu abikaasa iPhone teeb paremaid pilte kui too Coolpics. AW1'e näidispildid tundusid kirkamad, aga kui nüüd ütled, et reaalsed näitajad on tegelikult AW1'e kahjuks, siis näib, et pean oma plaanid veidi ümber vaatama.
Näib, et turvalisem valik on paremate näitajatega ilmastikukindel hübriid, millele veekindel korpus juurde osta. Soovitusi?

PS RAW ei ole tõesti prioriteet, ei usu et ma eriti nende piltide tuunimisega tegelema hakkan, lihtsalt on soov, et oleks võimalik saada häid ülesvõtteid nii toas kui õues.

[Sults]

Eks see värvikirkus tulene ka raw võimekusest.
Üks lahendus olekski panna sellele iPhonele veekindel kaitsekest ümber.
Kui aga kaamerate kestastamiseks läheb, siis Sony täiskaadersensoriga hübriidid on kindlasti tugevamad nii hämaras pildistamise, kui ka suumiulatuse poolest. Iseasi on see, kas need just mõnusad suusamäel klõpsu tegemiseks taskust välja urgitseda ja siis tagasi panna on. St sellise kaameraga kaldub tähelepanu paratamatult rohkem pildistamisele, kui muule tegevusele.

[rex]

Suusamäele ikka GoPro mütsi külge.

[euforia]

[time123]

Nikon D500 viewfinderi sisepinnale koguneb vihmase ilmaga pildistades kondens ja nähtavus muutub väga halvaks. Kuidas probleemi vältida? Kas keegi kasutab oma Nikonit vihmaga ja on sama hädaga silmitsi seisnud? Märja ilmaga peaks olema täiesti OK pildistada (Nikoni sõnutsi omab D500 rugged weather sealing-ut)

Pildil on kummist viewfinder rõngas eemaldatud, võimaldamaks kiiremat kuivamist (mis toimub ca poole tunni jooksul):

Spoiler

[Supiplex]

Ei ole kohanud sellist probleemi, kuigi kaamerat võtan välja igasuguse ilmaga.
Tundub, nagu oleks niiskus kaamera sees, kus ta õhutemperatuuri langedes kipub kondenseeruma ettejuhtuvatele pindadele.

Alustuseks ehk keera objektiiv eest ära ja lase toas maksimaalselt kuiva õhu käes paar päeva kuivada. Midagi pane kereaugu ette nii, et õhk veidi liiguks aga tolm sisse ei tuleks. Mikrofiiber rätik ehk.

[sama123]

Kas selle mudeli väljatulek on reaalne? Või on tegemist ulmega:
http://thenewcamera.com/nikon-p4000-camera-with-200x-optical-zoom-coming/

[salatoimik]

See on mingi bs mida juba viimased 3a+ on aetud.
Eelmine aasta on reklaamide järgi 200x zuumist alles jäänud 125x.

[erko]

See konkreetne kuulujutu artikkel on ju 2015 aastast Seni pole Nikon sellist looma valmis teinud, viimane ultrazoom oli P900 mudel 83x zoomiga aastal 2015. Oodatakse küll järeltulijat kuid kindlasti mitte 200x zoomiga. Ausalt öeldes ei saagi täpselt aru, miks keegi sellist peaks osta tahtma

[salatoimik]

erko, no kõvasti odavam ja kõvasti väiksem kui peeglile taoline ette osta. Eks ta hea ole kui naabrimehe magamistuba tahab jägida vms

[sama123]

[olavsu1]

[sama123]

peegelkaamera korral on see kehtiv

[olavsu1]

kui see oleks reaalne siis tema vaateväli on kitsas nagu snaipri püssisihikul, võibolla kitsamgi.

[sama123]

[salatoimik]

[olavsu1]

mingi imepisike sensor neil. uurisin et mõnel on 6.17 x 4.55 mm sensor, sellega saab optika kaunis väikseks kokkusuruda. aga avaarvud? on mõnel pikas otsas 2.8 või valgem?

endal sigma 150-500mm teletoru. kaalu on ca 2,4kg.

[erko]

[rex]

Eks nad ole ikka kõik F1.2 pikas otsas.

[CommandsRef]

[sama123]

Vabandan oleks pidanud 24-2000mm kirjutama. 2000mm fookuskaugus on tõesti SUUR eriti peegelkaamera korral just mõõtudelt. Siin 2000mm fookuskaugusega objektiiv on suhteliselt vastuvõetava suurusega, see on tavaolukorras kaasaskantav, mida peeglobjektiiv ei ole. Tundub, et huvilisi leidub egas muidu lisaläätsi ette ei sobitataks, nendega kahjuks kannatab pildi kvaliteet.
https://www.youtube.com/watch?v=mfAuQGpYeLo
https://www.youtube.com/watch?v=0ZBFqR5G4yQ

[rex]

Ainuke pluss on kompaktsus - suurem võimalus, et ta on sul kaasas, kui et D850 + 800mm Bigma sul igal ajal kaelas ripuks. Aga pildi saamiseks on vaja kõvasti valgust, eriti pikas otsas. See tähendab, et kas tõesti on palju valgust või sa pead seda pikema aja jooksul kokku korjama. Viimane tähendab automaatselt statiivi ja liikumatut objekti. Sinna, kust 1000-2000mm pealt miskit purki püüda üritad, ei õnnestu üldjuhul lisavalgustust orgunnida. Suure sensori + suure avaga pika toruga samas korjad hämaramas palju suurema protsendi õnnestunud pilte. Maksab loomulikult kordi rohkem, pluss jooksvalt rent neegrile, kes seda sul pidevalt käeulatuses hoiab.

[time123]

Peale D500 uusima firmware paigaldust kaamera enam AA-akudega battery gripis ei funka (enne töötas!). Tühja aku märk kas vilgub või püsib paigal; illuminated klahvid korraks säravad, ei enamat.

Proovisin erinevaid pingeid, dischargides täis laetud Eneloop Pro akusid: 11,31V, 10,70V, 10,41V, 10,25V, 10,18V, 10,07V, 9,83V, 9,48V, 9,03V, 8,55V. Ei kipu ega kõppu. Originaalaku 7,0V Li-ion.

[rex]

Aga flash'i vanemaks tagasi, kui AA-de kasutamine sulle oluline on.

Mis krdi AA Eneloop see 11,31V on? Või on see mingi patarei pinge? Tüüpiliselt mahub talla sisse 6xAA ja selle kogupinge ei tohiks laetuna eriti üle 8,4V olla.

Üldiselt soovitan pigem kasvõi aftermarket liitium-lisaakud osta ja selle AA-de võimaluse väga hädajuhuks jätta. BTW, alkaline'idega toimib? Nende pinge on uuena tavaliselt 1,6V kandis tk.

[time123]

D500 MB-D17 talda mahubki 8xAA. 11,31/8=1,41V. Nüüd, kui täis laetud Eneloopid on paar päeva jõude seisnud (U=10,89V), hakkas D500 nendega tööle. Nõnda kapriisset toiteallikat ma siiski ei soovi ja tagasi flashimise asemel ostsin kohalikust kaubandusvõrgust 32€ Duracell EN-EL15 1600 mAh aku. Esialgu tundub omavat umbes 60% originaalaku mahtuvusest.