[Renka]

[Trisll]

[Renka]

Lihtsalt konteksti tajumiseks toon välja näiteks Canonical'i (arendab Ubuntu OS'i) 2012 a finantsnäitajad:

Numbrid on miljonites:
$65.7 käivet
$47.7 palgakulu (rohkem kui 500 töötajat)


ja Ubuntu ei ole ka nullist ehitatud. Tegu ju Linuxi distroga mis kasutab hulga vabavaralisi komponente.

[netmaster]

[Renka]

Nii võtame sellest 5 miljonist nüüd Office litsentsid maha - palju võitu tuleb? Mis oleks alternatiiv? Palju see alternatiiv maksaks?

Mõtle natukene kaasa ja proovi mingid numbrid välja tuua.

Lisaks sa räägid, et riik peaks lihtsalt raha jagama kusagile kolmandale osapoolele, et nad arendaks mingit alternatiivset tarkvara? Kui palju? Mille alusel? Praegu kurdad, et iga aasta litsentsitasusid makstakse - kui makstaks veel kolmandale osapoolele kah veel lisaks siis oleks kogukulu ju veel suurem?

Kirjutad veel aktiivselt arenduses kaasalöömisest. Kas riik peaks hakkama tarkvaraarendajaks ka veel? Riigil on muud funktsioonid kui mõnda tarkvara arendada. Kelle eelarvest selline kulu üldse läheks? Palju inimesi peaks palkama, et aktiivselt arendusele kaasa aidata?

[netmaster]

vot kõigi sinu küsimärkidega lõppevate lausetega peaks keegi tegelema, mitte lihtsalt raha põletama. Vähemalt võiks sel teemal arutleda ja võimalusi sisulisest küljest uurida. Meil on kamaluga igasugu püstirikkaid mõnetähelisi organisatsioone, kantslereid, ministeeriume ja ei tea keda veel, kellele võiks selle ülesande delegeerida. Ma usun, et leiduks ka tegijaid, kes Libre arendamisel kaasa lööks, kui keegi selle eest maksaks.

Nagu ma ütlesin, ei ole ühegi riikliku dokumendi või muu kirjatöö vormistamiseks vaja omada MS Office litsentsi. See, et täiesti tarbetult kuhugi miljoneid makstakse, on pigem selline "mõisa kõis, las lohiseb" tüüpi mõtlemine.

[Bilderberg]

[painkillah]

Tore siin näha seda "wishful thinking"ut . Nagu igasugune uue asja arendus ja olemasolevate süsteemide ümbertegemine oleks odavam kui olemasolevate lahenduste kasutamine. Rääkimata elutähtsate riigiorganite töö operatiivsusest, millelt lõivu maksta ei ole enam aksepteeritav. Ma olen enam kui kindel, et vabavara on korduvalt läbi käinud kui eelarves arutatakse litsentseerimiste ja tarkvarade hindu - aga minu teada keegi teine ei paku terviklikku hallatavat, supporditavat ja kasutajasõbralikku (nii front kui back end) paketti. Lisaks on tööjõu küsimus. MSi kogemustega inimesi leiad sa suurema tõenäosusega ja lihtsamalt, kui mingi in-house projekti kogemustega (seda sa ju sisuliselt ei leiagi asutusest/sektorist väljaspoolt). Me ei saa vaadata siin, et office litsentsi pealt hoiame kokku ja liigume libreoffice peale , kui kogu süsteem on muidu MS i infra peal. Riik ei tähenda ainult mingeid paberimäärijaid ametnikke, vaid ka elupäästjaid ja täidesaatva võimu ametnikke - kelle töö on "kalibreeritud" praeguste vahendite peale. Seda hakata käest ära kiskuma ja kogu kasutajamugavusele sisuliselt "reset" teha, ei ole minu arvates aksepteeritav. Seda oleks võibolla saanud teha kunagi, kui süsteemid olid alles noored ja konsolideerimata - aga kas siis olid "vabavarad" kuidagi paremad? (vaevalt, siis oli neil rahastust veel vähem). Korporatiivses mõistes ei eksisteeri vabavara. Kõike tuleb hallata, supportida, parandada - kõigel on personalikulu mis on ajakulu/rahakulu. Suurkliendil on tunduvalt lihtsam MSilt supporti saada, kui mingilt väiksemalt firmalt.

[Chaza!]

Kasutan mõlemat, nii Libreoffice-it kodus kui ka tööl siis M$ office-it. MS Office on oluliselt lihvitum ja lihtsamini kasutatav, aga kasutan seda rohkem, seega rohkem käe sees. Üldiselt olen vaba tarkvara pooldaja, aga kuna M$ on nii osavalt igalepoole sisse juurdunud, siis ei näe seal muutumist.

Eriti koomiline lahendus on muidugi ühe dokumendihalduse süsteemiga, kus genereeritakse vastavalt mingile mallile andmetega kiri odf formaadis, seejärel konverditakse nähtamatult doc-iks. Tundub eriti "mõistlik".

[Pikkkõrv]

Jäin praegu mõtlema, et kui kõige paremini osatakse raha lugeda ja mingi väljamineku otstarbekust/tulukust hinnata tavaliselt erasektoris, siis huvitav miks seal kõik juba ammu vabavarale pole kolinud kui see ikka nii kohutavalt kasulik on nagu mõned meile siin-seal järjekindlalt väita üritavad? Pole ju suurkorporatsioonide tarkvara kulud sugugi väiksemad kui Eesti riigil, vaata, et mõnel isegi suuremad.

[netmaster]

eks seal korporatsiooni kontoris on sama fenomen, nagu riigiaparaadis. Raha nagu raba ja selle teenimiseks ei pea midagi tegema. Valdav enamus erafirmasi on ammu libre peal. Rääkisin hiljuti ühe sekretäriga, kelle ülesandeks on muuhulgas ka konvertida sissetulnud dokumente mingisse normaalsesse formaati ja tema ütles, et ainult riigiasutused ja eriti igasugu ametid saadavad idioodi järjekindlusega elusaid MS Office dokumente. Erafirmadest tuleb üldjuhul Librega tehtud pdf'e. Sarnasele järeldusele jõuab ka näiteks mailiserveri manuste statistika.

[pppd]

[TT]

[Pikkkõrv]

[Betamax]

[eShelobik]

ma ka kohe huviga ootaks viidet miskile statistika lingile, kust see info pärineb.
Lisaks tasulisele officele annab MS onedrives ka tasuta office üle webi mis tegelikult pisiasjade tegemiseks täiesti piisav. Lisaks saab siis telefonis neid dokumente editida kui peaks vajadus tekkima.

[Draqula]

[Janis]

Vabavaralised MS Office alternatiivid on BS, kõik kellele olen vabavaralise lahenduse installinud, on tahtnud mulle hiljem kallale tulla.

[DigeBeni]

... probleem on tegelikult globaalne ja seni, kuni rahaga õnnetunnet osta saab, siis ei pruugigi probleemi tekkida. Teisalt aga võiks küsida, miks meile kui vaevu miljonirahvale iseseisvus ja oma riik, kas see pole liigne luksus? Milleks näha vaeva keele ja kultuuri säilitamisega, oma identiteedi hoidmisega? Miks kehtivad IT-maailma jaoks teised reeglid ja ilmselge topeltmoraal?

[pppd]

aga miks peab üldse üritama kõikidele asjadele üht ja sama mudelit rakendada? On ju suht loomulik et ühed asjad on väärtuslikumad ja väärt raha kulutamist, samal ajal kui teisi võib rentida või siis millestki üldse loobuda. Kontoritarkvara on kontoritarkvara, kohe kui tuleb midagi uut ja paremat, siis renditakse see, mitte mingit emotsionaalset sidet, puhas mugavus.

[Mnator]

[RassK]

[olavsu1]

[painkillah]

[arm2004]

[Janis]

[olavsu1]

[netmaster]

[painkillah]

Et siis Eesti Riik peaks maksumaksja raha eest hakkama kõigile riigi kodanikele tarkvara arendama? See teemaarendus läheb iga järgneva persooni ideega järjest rumalamaks. Ma loodan, et need ideegeneraatorid oma äriga niipea ei alusta.

[Killer85]

[netmaster]

[Killer85]

Seltsimees, minu mingisuguseks jüngriks nimetamine ei tee sinu valesid kuidagi tõesemaks.

[olavsu1]

Killer85, netmaster, ei kakle erineva suurusega valimite pärast.

[netmaster]

[LKits]

Eks igaühele oma... MS Office ei ole ju ainult Word ja Excel, vaid ka Outlook, OneDrive
Aga loomulikult on ju võimalus kasutada tasuta tarkvara - lihtsalt minule teada inimestele meeldib MS Office, kuigi nii mõneti hind ei meeldi (karbiversioonid). Siiski ka teised on seisukohal, et MS Office tooted on kvaliteetsemad, kui tasuta konkurentidel.

Võimalused ju eksisteerivad - milles küsimus?

[Osiris]

Tõsi ta on, et paljudele sobiks täiesti ka windowsiga kaasasolev wordpad. Librest rääkimata.
Need okumendid mida tavaliselt suurem osa riigiasutuste tädidest teevad - selleks pole küll vaja mingit uhket MS officet vaja osta.

Olen kokku puutunud mõned aastad tagasi ühe riigiasutusega - ministeeriumist saadeti selliseid dokumente mis oli täis lausidiootsust. Ja sellesk, et neid avada pidid ka teised riigiasutused soetama uuemad office`d kuna vastasel korral kas ei avanenud või avanes valesti. Ja siis seda häda ministeeriumitädide poolt.

Tegelt võiks selle teema mingiks ajaks sulgeda. Nagunii õiget tõde siin ei saabu. Seletagu kumbki osapool mida tahab - on isikud kes on oma kindla poole valinud ja usuvad seda.

[Max Powers]

Palju riigi jaoks ühe kasutaja peale Office kulu tuleb?

[Mnator]

[Betamax]

[netmaster]

[Reaper]

Probleem on jah just dokumentide valesti kuvamine eri programmidega.

[Betamax]

Office'ile on juba mitmeid versioone tagasi lisatud PDF-i tugi, mis toimib vägagi hästi. Vähemalt siiani pole probleeme olnud mingi ime läbi.

[Renka]

[netmaster]

[Renka]

Kui sa soovid kasutada 10a vana tarkvara siis see on sinu valik - ei ole mõtet ülejäänud maailma süüdistada selles, et nemad ei oska sinule sobivas formaadis asju salvestada.

Ja milline see kinnine formaat on? Microsofti vana .doc proprietary standard (mis nüüdseks on küll pea täies mahus avalikustatud)? Või räägid avaliku speciga ja standardiseeritud (ECMA-376 | ISO/IEC 29500) OOXMList? http://officeopenxml.com/

[netmaster]

[Renka]

[Renka]

Eriti kurvaks teeb see, et netmaster on minu arusaamist pidi miskitpidi IT haldusega tegelev. Ja ei tea selliseid elementaarseid asju. Mina kui mitte kunagi IT haldust teinud isik aga pean siin harima teda sellistes elementaarsetes asjades? Tahaks loota, et oma eriala muudes aspektides on oskused/teadmised ikka olemas.

Või olen valesti aru saanud ta aemtikohast?

[netmaster]

[Mnator]