[Tanel]

2018. aasta alguseks peavad Eesti pangad tegema ümberkorraldusi, et viia tegevus vastavusse rakenduva EL-i direktiiviga, mis toob maksetes kaasa mitu muutust. Muuhulgas kehtestatakse piirangud internetipanganduses kasutatavatele autentimisvahenditele. Ligi pool miljonit kasutuses olevat koodikaarti muutuvad uute makselimiitide tõttu kasutuks.

Edasi saab lugeda tasulisest artiklist.

Foto: Hendrik Osula

[DeTHiCa.]

mu hanza.net kirjadega koodikaart muutub kehtetuks. nõme.

[Sants]

Nagunii enam ei kasuta seda. Lihtsam mobiil-id või id kaardiga logida

[Osiris]

Ongi õige aeg paroolikaardil saada ajalooks. Ise juba aastaid ID-kaardi ja m-ID peal. Paroolikaart on tänapäeval küll mõttetu asi.

Kuigi igapäevaselt toimetan m-ID-ga siis ID-kaardiga peab kah vahel asju korraldama (alates aastast 2012 on kogunenud kuskil tsipake rohkem kui 50 000 allkirja )
Kui hakkad kasutama siis harjud ära ja mingist algelisest koodikaardist ei taha enam midagi teada...

[Tanel]

[wa666ou]

Käisin hiljuti USAs tripil ja enne seda pangast läbi.
Öeldi, et välismaal kaardi sulgemiseks peaks olema koodikaart. Kui nt telefon on varastatud, ei saa M-IDga ju tuvastada.

[The_Boss]

Koodikaart ise pole imo mingi ebamugavus. Ebamugav on hoopis see, et liigne PÜSIparoolide vahetamine lõppeb sellega, et meeles on palju erinevaid paroole ja siis ei tea, mis see õige on. See juba sunnib ID kaarti kasutama.

[KyBer]

Id-kaart andis otsad..ainuke variant ongi praegu kasutada koodikaarti

[RCC]

kas keegi suudaks mulle selgeks teha, mis neil paroolikaartidel viga on et nad pole turvalised - 10 euri piimaraha läheb kaotsi. idi puhul on aga väga suur mats nüüd see, et allkirjastada enam ei saa (normaalsetes süsteemides) kui enam sisse logida ka ei saa, tuleb idikaart näppu võtta ja minna pangakontorisse kohale, kuna bloatwaret oma masinatesse paraku ei paigalda.

[Etz]

[jeesus188]

[marli1]

Enne kui midagi kaotama hakatakse peaks alternetiivse lahendusega siis ikka välja tulema.
Kuigi elisa ja tele2 siin smartID vastu sõdivad siis loodan et ei jää ainult kuutasuline logimisteenus lisaks igasugustele hooldus jms tasudele.

[illukas]

[SirVorkars]

Misasi see paroolikaart üldse on?
Ja no ei mäleta millal idioodikaarti kah üldse masinasse toppisin....
Ja telo nii kallis, et see istub ilusti "munade vahel"... ja kui keegi näppima tuleb, ju siis ikka tunneb

Ja see, et inimene käib suure sildiga ringi kus kirjas oma erinevate kontode pin koodid, see pole juba enam arendajate süü...
See, et oled tehnoloogia kaugne, ei tähenda et sa ei võiks mõnda asja ikka selgeks õppida, isegi vanas eas...
Edit: Isegi vanas uuno raadio hommikuprogrammis ei teanud inimene mis on topelt autentimine näiteks gmaili puhul..

[elukaz]

Palju see uus limiit siis on? Ei ole lahe selliseid paywall artikleid linkida

[Pailaps]

[illukas]

[jeesus188]

Lolli käes on lusikas ka ebaturvaline söögivahend....ses suhtes "lolli" võrdlus pole päris adekvaatne
Vahet pole, mis lahendus on, erroreid juhtub kõigiga

[Marie]

[atari_]

Omalgi on see probleem ,et ID kaardid kipuvad jube kiiresti koolema ja kui kiip paar kuud vastu peab, ei raatsi kohe uut tegema minna.

[Delta]

Ma kasutan siiani väiksemate maksete tegemiseks paroolikaarti, alati kaasas ja väga mugav.

Kui see limiit peaks tõesti 10 tugriku peale langema, siis see muudab asja muidugi suht kasutuks.

[uldreg]

[Sold OUT]

Kui koguaeg vaja, siis tasuks ju digi id teha

[wa666ou]

[kippadi]

Vaatasin eurodirektiivi ja praegust European Banking Authority kavandit selle asja tehnilise poole kohta ja sain asjast aru nii:

* Tegemist ei ole veel lõpliku dokumendiga, see esitatakse EBA poolt direktiivi kohaselt hiljemalt 13.01.2017.
* Paroolikaartide kasutamine paistab olevat piiratud eelkõige nõudega, et "tugeva kliendi autentimise" juures kasutatavad koodid peavad olema ühekordsed. (Seega peaks saama vanuritele ja muudele huvilistele teha ühekordsete koodide kaardid/lehed.)
* Mitmete pangatoimingute puhul ei pea nõudma tugevat autentimist:
- kontoinfo vaatamisel, mis ei puutu "tundlikesse makseandmetesse", v.a esmakordselt või üle kuu möödumisel viimasest tugevast autentimisest;
- eelnevalt usaldusnimekirja pandud saajatele maksete tegemisel, v.a algselt usaldusnimekirja loomisel või selle muutmisel;
- korduvmaksetel samale saajale samas summas, v.a esmakordselt või summa muutmisel;
- maksetel omaenda arvete vahel samas pangas;
- korraga kuni 10 EUR maksmisel kokku kuni 100 EUR ulatuses ilma vahepeal tugevalt autentimata.
(Meisse puutuv Rootsi pangaliit on oma kommentaaris siit vaidlustanud näiteks usaldatud saajale suvalises mahus makse lubamise nõrga autendi puhul.)

Ühesõnaga, iga asja peab esimesel korral tugeva autendiga kinnitama, usaldatud ja korduvtegevustel aga võib mitmel puhul ka paroolikaardi tasemest piisata.

Viited:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul
Regulatory Technical Standards on strong customer authentication and secure communication under PSD2
(PDF) Consultation Paper - On the draft Regulatory Technical Standards specifying the requirements on strong customer authentication and common and secure communication under PSD2