[lauri]

[jeesus188]

[Dogbert]

Jep, mees, sa istud naftamaardla otsas.

[NightStriker]

--

[Valvejoodik]

[2III7]

Neljapäeval juba õlled all kõigil?

[Raunci]

[Go Kane!]

[von Wu]

Kas keegi vanadest kahhelkividest on huvitatud?
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=689068&highlight=

[jeesus188]

[Raunci]

[High-Q]

[Go Kane!]

Oleneb mis energiaklassi maja soovid.

Plaatvundament pidi algselt ka endal tulema , ent kuna siis peab 1 korraga sisuliselt ka kõik elektri, torutööd ära tegema (valu alt, samal ajal seinad ju puuduvad ja majaehitus alles eoses) siis otsustasin et pointless, hiljem oluliselt lihtsam endal asju lisada või ära jätta.

Üldjuhul plaat ja tald tulevad samasse auku. Kõik ikkagi majas endas ja pinnases kinni mida kasutada.


Plokki mis puudutab siis seda annab ju välja arvutada.


Enda kalkulatsioonide põhjal tuli 200x300 plokk ja peno soodsam ja miskipärast arvan et ka sein tuleb parema soojuspidavusega kui 500 plokk. Aga see kellele ema/kellele tütar teema.

Kas sul majaprojekt tehtud või uurid ennem? Minu arvates peaks mingi projekt ikka valmis olema et asja edasi lahendada....

[Raunci]

Esiteks kuulun mina nö koolkonda, mis ei pea õigeks Aeroci + EPS kombinatsiooni ehk läheks villa peale. Vill on kallim materjalina kui ka paigaldada?! Pane vill + töö otsa ning hinnad on üsna sarnased.

Ladumine on 25% kallim. Maha laadimine on organiseerimise värk - tulevad koormad ning tellid korra laaduri, maksad tunni eest rohkem, sõite tuleb üks. See on omast käest võtta - kõige väiksem probleem. Õigel ajal ostes saad vajaliku liimikoguse tasuta kaasa jne.

Mingisuguse arvamuse oskab kujundada ka see tabel: http://www.aeroc.ee/user_upload/hinnavordlus_2014_eur_et500_plokkidga_23.pdf
Lisaks http://www.koduseinad.ee/home/index.php?option=com_content&view=article&id=13&Itemid=15

Rohkem mõistlikke tabaleid leidnud ei ole, võib leida mõned BA/MA töid, aga neile ei pääse ligi. Muu on üldiselt foorumi heietamine nagu meie praegu siin.

EcoTermi kasutamine põhieesmärk ei ole saavutada hinnavõitu. Üleüldiselt ei tohiks kunagi selliseid asju vaadata ainult hinnast lähtudes, peaks vaatama tervikut ja siis endale sobivama välja valima. Kui sooviks on kivimaja, siis vaevalt ma elemente kasutama hakkan. Aeg on kindlasti oluline, kuid mitte määrav - hea oleks ju talvel sisetöödega tegeleda. Minu puhul töötasid sellised väited:

-Massiivne soojust akumuleeriv ja temperatuurikõikumisi siluv kivist majakarp tagab madalad küttekulud talvel ja meeldiva jaheda toaõhu suvel.
-Heliisolatsioonivõime.
-Ühekihiline sein on äärmiselt lihtsa ja kestva konstruktsiooniga, mida on nii lihtne ehitada, lihtne ehituskvaliteeti tagada kui ka ehituskvaliteeti kontrollida. Mitmekihilise seina ehitamisel on peidetud vigade esinemise tõenäosus.
-“Hingav” välissein. Difuusne õhu ja veeauru liikumine läbi seina on väga positiivne materjali või seina konstruktsiooni omadus, kuna sein akumuleerib ruumis oleva liigse veearu ja CO2, mis liiguvad ruumist seestpoolt väljapoole - suuremast kontsentratsioonist väiksema kontsentratsiooni suunas. AEROC poorbetoonist ühekihilised seinad, analoogselt puidule tagavad difuusse õhu ja veeauru liikumise läbi seina ning soodustavad sellega tervikliku mikrokliima tekkimise ruumides.


Kui ehitad maja endale, siis kasutad pigem kvaliteetsemaid materjale ning pigistad silma kinni 10% hinnaerinevuse suhtes. Minu silmis jäägu selline kulude optimeerimine arendajate kaela ja tehku neid Aeroc+EPS kuute. Seega ehitad endale, ehitad kvaliteetselt ja materjalidest, milledesse on usku.

[Go Kane!]

Kõik räägivad oma mõtetest ja absoluutselt ei suru oma valikud peale (kirjutasin vaid need lahti). Minul on eelarve ja pakkumine ees seega lähtun parimast hinna-kvaliteedi suhtest (raha ei kasva puu otsas ja eesmärk ju ikkagi maja valmis saada). Ülemaksmist asjade eest mis end ei õigusta näen igapäevaselt ehituse peal. Inimesed kes reaalselt ehitamisega tegelevad soovitavad EPS.-i julgelt kasutada. Lihtsalt hiljem tuleb õiget krohvi kasutada ja korralik ventilatsioon on majal elementaarne.

Aga igatepidi on põnev lugeda ja jälgida ka teiste tegemisi ja neist vajadusel õppida. Ilmselgelt kui reaalselt vundament valmis on siis seinte materjalidele tuleb reaalsed pakkumised võtta siis pilt selgem. Väga palju sõltub loomulikult kas võtta kampaaniaraames või kust iganes läbi x tutvust kasutades.

Üks ülevaade ka EPS kasutamise kohta:

link

[Magic]

Mikrokliima jutt pädeb kui ehitada tavalise keskmise maja loogikaga. Pasiivmaja puhul isoleerid nagunii kõik sisese niiskuse ja see seina ei jõua.
Lahendused hoopis teised.
Aeroc/Columbia/kergkruus+EPS lahendust kiruda saab kui ise kehvasti teha lased.
Sisekliimat saab reguleerida erinevate lahendustega.
Tehes suhteliselt vanakooli maja on muidugi lihtsuse jutt õige...katus peal ja kütes sees ja ongi valmis.

[Raunci]

[Go Kane!]

[Raunci]

Go Kane!, 160

Küsime siis konstruktsioonide kohta:

https://www.upload.ee/image/6274991/Screen_Shot_2016-10-20_at_14.52.27.png
(katuse kohal olevad mõõdud ei ole roheliste joonte mõõtmed, vaid kogu katuse mõõtmed)

Kas ehitaksite kandva siseseina? (lihtsam ehitada katuse toolvärki pööningule)
Kuidas ehitaksite katusekonstruktsiooni? (kas saab kasutada ferme?)


Põhimõtteliselt võiks olla tegu võrdlusega terastala/liimpuittala vs kandev sisesein - mis lahendus oleks optimaalsem ja soodsam ehitada. Kui ehitada välja kandev sisesein(lisakulud ja/või vaev on vundament, plokid), kas siis on oluliselt kallim ka õõnespaneelidest vahelae ehitamine? 8,5m ava puhul kasutada ehk 265 paneele, 3,x ja 5,y puhul 220. Isiklikult julgen arvata, et keerulisem konstruktsioon võib osutuda ressursisäästlikumaks. Teie tegevus oleks?

[Magic]

[Valvejoodik]

Kokkuvõtteks on vist nii, et sul on targem siiski konstruktorilt endalt selliseid küsimusi küsida. Päris kahtlane on foorumi arvamuste põhjal omale maja ehitada

[Magic]

[Raunci]

Egas keegi selle pealt ehitama ei hakkaks, küsin arvamusi

[Black66]

Te olete siin nüüd Aerocitest ja vundamentidest saanud rääkida küll, esitame järgmise küsimuse.

Uus palkmaja, ~30cm läbimõõduga palk, 75m2 põrandapinda. Siiani oli kindlalt plaanis püstitada punasest kivist ahi ja korsten. Mida aga arvata moodulahjudest? Moodulkorsten? Korsten tuleb kahe lõõriga, teisele korrusele veel eraldi küttekeha umbes 55m2 põrandapinnaga ruumi kütmiseks.

[High-Q]

moodulahjudest ma ei arva midagi. ahi on imho ka sisustuselement ja hästi tehtud tellisahi on kiiduväärt, eriti kui on veidi "vanakooli" eluase (ja palkmaja seda on kindlasti). kindlasti ilusam kui misiganes "nunnauuni" või kipsivoodriga kaminasüdamikuga ahjud. efektiivsus on iseasi.

moodulkorsten on aga täitsa mõistlik: ümar lõõr tõmbab paremini ja on hulga lihtsam puhastada. moodulkorsten on ka kergema kaaluga, seega on väiksemad nõuded korstna enda vundamendile. kahe täiskivi lõõriga telliskorsten kaalub PÄRIS palju ja kogu raskus tuleb väga väiksele alale.
lisaks on oma pluss see, et kivist moodulkorstna puhul võib olla väiksem vahe konstruktsioonipuidu ja korstna vahel (shiedeli mõlemal on sertifikaadi järgi 5cm, telliskorstnalaga 10 cm) ja seetõttu on seda katuse või vahelae vahelt kergem läbi viia.
ka pikemas perspektiivis on moodulkorstnaga lihtsam elu, ei pea korstnapitsi iga 10-15 aasta tagant ümberladuma.

[Go Kane!]

Oma majja planeerin ka kivist moodulkorstna teha. Ei näe tavaliselt korstnal kamina jaoks pointi.

[Black66]

Korstna/ahju alus on valatud, otse paeplaadi peal ja see on oma olemuselt selline, et sinna võiks vabalt ka 20t selga laduda.
Mis puudutab seda pitsi ümberladumise teemat, siis see tuleneb kah minuarust ikkagi puhtalt sellest, et kõik soojus üritatakse salvestada ahju (iseenesest ju õige, mis sest õueõhust ikka kütta), korstna otsast tuleb liiga jahedat suitsu ja see ka neid otsasid lagundab. Niipalju kui lugenud ja viitsinud omale selgeks teha, siis see nagu see põhiline lagundaja. Vanasti käis ikka korstnast suhteliselt kuum õhk välja ja ei lagunenud need otsad midagi, vähemalt maal on küll ots vist orienteeruvalt 25a püsti, korra pisut remonditud, aga mingit hullu lagunemist just pole toimunud. Saunal nüüdseks pea 10 aastat ja nii nagu sai, nii on.

Moodulkorstnasse iseenesest pahasti ei suhtu, küllaltki lihtne ka laduda (teeb isegi ära, kui tööriist käes püsib).

[elukaz]

+1 moodulile, väga kiirelt saab püsti.

Aga ei näe eriti välja ja soojust ka ei salvesta, läbi kahe korruse eluruumide on telliskorsten ka soojamüüri eest. Nii et antud juhul pigem tellis.

[p2ep]

[Black66]

[von Wu]

Pigem võiks olla maasoojuspump. Saab kasutada põhiküttena ja elektrikulu palju väiksem kui õhksoojuspumbal.
Mu moodulahjul saab nädala pärast sissekütmise periood läbi, siis saan kirjutada kui kaua sooja hoiab. Puid võib passi järgi ühe kütmiskorraga kasutada kõige rohkem 20kg, soovituslik vähim kogus on 7kg.

[Black66]

Maasoojuspump oli sellel hetkel suhteliselt kallis, kui ehitama sai hakatud. Praegu eeldaks liialt palju ringitegemist ja krundiga läheb kah keeruliseks, ei mahuta hästi seda ära.

Eelkõige huvitab ikkagi arutelu tellisahi vs moodulahi, sest arvamusi on ikka meeletult erinevaid ja mõlemaid kiidetakse/laidetakse. Tellisahi on ennast minujaoks õigustanud ja praegu ikkagi kaldun selle poole.
See, et keegi teeks maakütte ja keegi keskkütte pelletkatlaga, ei vii hetkel väga edasi.

[H_K]

Saab ju valida kompromissi - pelletikamin, automaatne, temperatuuri reguleerimine. Miinused, vajab toimiseks elektrit, pidavat tegema natuke müra ja pelletite laadimine mahutisse on tolmu tekitav tegevus.
Ahjukütte suurim miinus on temperatuuri reguleerimise sisuline puudumine - kui ahju kuumaks kütab on palav, kui maha jahtuma hakkab tõmbub jahedaks, lisaks muidugi see puudega majandamine.
Endal on katel akupaagiga, tubades radikad, kütan puude ja puitbriketiga ning mõtlen tõsiselt, et peaks pelletipeale ringi tegema, igapäevane katlakütja töö 13 aastat jutti hakkab ennast ammendma Enne katelt radikaid oli majas 3 ahju pluss pliit, ja nendega oli veel hullem kui katlaga - siusuliselt kogu õhtu pärast öölt laekumist roteerusid kollete vahelt, et toad soojaks saada, et ikka hommikul jahedas ärgata.
Muidugi, kui õhksoojuspumbad, siis võtavad oluliselt sellise kehva suusailma korral ahju-katlakütja tööd vähemaks.

[Black66]

Pelletikaminat tema täitmise tõttu keset elutuba ei pane, ahi lõpuks ka natukene sisustuselemendi eest ja pelletikamin ei ole seda mitte.

Praegu on ikkagi maja ehitatud arvestusega, et sinna tuleb puuküttega ahi. Küsimus ongi nüüd selles, et kas moodul või tellis. Küll siis tulevikus jõuab kiruda ja moodsamatele kütteseadmetele ringi ehitada, kui selleks vajadus peaks olema.

[markedmen]

Endal hetkel majas mingisugune disainkamin ja see annab sooja vaid siis kui kütta. Maha jahtub ikka väga kiiresti. Tellistest kaminaga pole kokkupuuteid olnud, aga maal oli tulikivi kamin ja sellega andis terve suure kahekordse maja soojaks kütta ja sooja hoidis ka nii hästi, et õhtul küttes oli veel hommikulgi sooja sealt õhkamas. Nii et seda julgeksin kindlasti soovitada

[Jerry]

kui leiad korraliku meistri siis on tellisahi ikka üle prahi

[p2ep]

[Raunci]

[Magic]

See ei käi ekspluatsiooni kohta. Puhtalt arendajatele suunatud kriitika kui katad liialt kiiresti ja kohe.
Endale ehitades ei jõuaks enne 2-3 aastat soojustuseni
Vanu tuhaplokke soojustatakse EPS-ga väga edukalt

[DVDRW]

Kui õues on üle +5 kraadi siis on õhksoojuspump efektiivsem. Kuna aastas alla +5 on paar kuud, siis tundub maasoojuspump mõttetu või tasuvusaeg lõputu.
Ja infoks, et vesi salvestab ~2x rohkem soojust kui tellis, lisaks on veel 2x kergem.
Näiteks 100L vesi salvestab ~10kWh soojust.
Mingi kaminasüdamik, vesi käib läbi ja...

[Go Kane!]

[Magic]

Selle "hingamise" teemaga üsna lolliks ka mindud st. asju loetakse väga selektiivselt.
Eelpool öeldud ka, et kui sa aurutõket ei tee, siis oled ise loll - siis ela palk või savimajas.
Kes head sisekliimat tahab peab nagunii panustama materjaklidesse, mis hoiavad toas mõnusat niiskust, aga samas on tehtud ka kõik selleks, et niiskus põhikonstruktsiooni ei akumuleeru.
//
Mingis korteri 20% niiskuses mina elada ei suuda. Mul kodus 40-55%.

[jeesus188]

duššireeling andis lõplikult saba, parandanud seda paar korda varem. Nüüd kõik...
Kas need nurgast läbi ei vaju? https://www.k-rauta.ee/ehituspood/otsing/du%C5%A1ikardinapuu
Ses suhtes seal ka lakke minev jalg olemas, aga siis vaja 2 kardinat, et nagu wtf

Mul vaja tegelikult uut reelingut, mis keskelt nurgast lakke kinnitub ja alt saab kardin vabalt nurgast nurka käia
ma ei leia ühtegi netist

[Etz]

[Janis]

Ühe kardinaga saab ka edukalt hakkama kui see jalg keskelt lakke läheb

[jeesus188]

[elukaz]

Siini peal jooksvad kandurid nagu sirged kardinapuud on mis saad läbi profiili lakke kruvida. Äkki on kõveraid ka või külasepp keerab põlve peal.

[Magic]

[volpsu]

kellelgi ideid kuidas lahendada, köögikapp 60cm ja tahaks sinna nõudepesumasinat panna. Nii palju suusid ei ole, et tahaks 60cm masinat osta, mõelnud 45st. Mida teha selle 15 cm? Midagi sellist http://arens.ee/et/catalog/34-furnituur/263-korvs%C3%BCsteemid/277-madalad-korvs%C3%BCsteemid.html või mõttetu?

[jeesus188]