Olekski imelik, kui autod 5 aastaga algosadeks laguneks.
Kui projekt avalikustati siis nii mõnigi rääkis, et need plõkstoosid lagunevad meie ilmastikuoludes paari aastaga. Rääkimata sellest, et akud on selleks ajaks kasutuskõlbmatud.
No see artikkel kubiseb pooltõdedest. Artiklis ei mainita, mitu esimest siis töös on. Võibolla 2 esimest, võibolla 5. Kõik autod, mis siia toodi, kohe kindlasti enam töökorras pole, sest neid on kas või liiklusõnnetustes otsa saanud. Aga kuna isegi liiklusõnnetustes surmatud masinad selle artikli loosungstatistikas ei kajastu, siis ei kajastu siin ka need, mis lihtsalt tuksi on läinud ja kusagil seistes roostetavad.
Ka mainitakse siin statistikas vaid ühe asutuse kaht autot, millel on (sõidu)aku garantii korras vahetatud, luues mulje, nagu oleks akud siiski suhteliselt kvaliteetsed. Paraku jääb saladuseks, kui paljudel sellest 507-st riigile kuuluvast ja veel lisaks erasektorile soetatud masinatest kokku aku garantiikorras vahetamisele läks. See arv on kindlasti suurem kui 10.
Artiklis antakse vihje kõige suurema läbisõiduga masina läbisõidule, kuid varjatakse kiivalt teiste autode läbisõite isegi üldistatud näitajate (keskmine, mediaan) tasemel. Karta on, et kõige väiksema läbisõiduga masina läbisõit jääb alla tüüpilise veloharrastaja sama perioodi pedaalikilomeetritele. Miskipärast pole see info avalik, kuigi kõik masinad varustati erihankega spetsiaalselt GPS-idega, et saada teavet autode kasutusstatistika kohta, ning teemat uuris väidetavalt erilepingute alusel ka TTU.
Artikli pealkirjas ja tekstis on oskuslikult ära segatud faktid, mis käivad erinevate valimite kohta, aga selle segamise lõppeesmärk paistab olevat luua mulje, nagu kehtiks see statistika kogu elektriautode Eesti populatsiooni kohta. Ja nagu näha siinsetest kiiretest järeldustest, on see ka õnnestunud!
Artikkel ise aga on igati tasemel!
"logistikajuht Kaido Lell märkis...
täpsustas Lall...
näitab Lallsi sõnul..."
Ilmselt kõige paremini paneb aga hinnangu elektriautodega saadud kogemuse paika lause: "Uusi elektriautosid ei ole sotsiaalministeeriumil aga plaanis juurde hankida."
AS Hoolekandeteenused sai omal ajal oma käsutusse 40 autot ja ettevõtte logistikajuht Kaido Lell märkis, et kõik autod otsustati edaspidiseks kasutuseks alles jätta.
tsitaat:
«Vahemikul 2012-2015 on läbisõit meie kasutuses olevatel elektriautodel kuni 50 000, sellel ajaperioodil oleme välja vahetanud garantii korras kahel sõidukil suured akud,» täpsustas Lall ja märkis, et selle aasta algul tuli ligi 10-l sõidukil välja vahetada ka väiksed akud.
Mõneaastane kasutamise kogemus näitab Lallsi sõnul, et elektriautode suurte akude mahtuvus on tänaseks ca 10 protsenti langenud.
Järgmine vastus juba 16:44 _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
Kui see oligi mingi vandaali tegu, pidi ta olema väga tugev, kui uskuda DVDRW videot, sest isegi rahekahuritega pommitamine ja suure pickup autoga üle sõitmine ju paneele ei kahjustavat (mingi suva naabripoiss sellega juba hakkama ei saa, nagu DVDRW video tõestas. Aga ükskõik, kuidas paneeli ka ei kahjustata, see kahandab paneelide energeetilist efektiivsust.
Loeb jõu kontsentreeritus. Bussides oled ka ehk näinud, et on akende läheduses terava otsaga haamrid. Proovi sa bussi akent rusikaga lõhki lüüa, sa ei suuda, lõhud vaid oma käe ära. Terava otsaga haamriga läheb aga üsnagi kergelt katki.
Sults kirjutas:
Aga millest ma siis rääkisin? Kui see tugev tuul paneelid enneaegselt ära lõhub, siis langeb ju nende energeetiline efektiivsus veelgi.
Tuul ei lõhkunud mitte paneele ära, vaid paneele paigal hoidva konstruktsiooni. Peale selle purunemist olid paneelid avatud igasugu suvalist pidi rakenduvatele jõududele ja juhtmestik ei pruukinud esmast lagunemist niigi üle elada, seega pole isegi tähtis, kas paneel selle üle elas või mitte, keegi peab seda kokku korjama niikuinii tulema.
Lisaks on piisavalt allikaid, mis näitavad, et isegi ämblikuvõrguga paneel töötab ligilähedaselt oma maksimumile, kuna väga vähe valgusest põrkab tagasi välismaailma tänu ämblikuvõrgule. Enamus lihtsalt jõuab natuke erinevaid peegeldumisi mööda lõpuks ikkagi paneeli sisse.
Loeb jõu kontsentreeritus. Bussides oled ka ehk näinud, et on akende läheduses terava otsaga haamrid. Proovi sa bussi akent rusikaga lõhki lüüa, sa ei suuda, lõhud vaid oma käe ära. Terava otsaga haamriga läheb aga üsnagi kergelt katki.
Põhimõtteliselt pole vahet, kas purunemine toimub jõu kontsentreeritusest või kontsentreerimatusest, kui on katki, siis on katki. Jõuame tagasi minu jutu iva juurde, et sellega kaasnevad täiendavad energiakulud paneelide uuesti paigaldamisele, mis omakorda muudab paneelide keskkonnakahju veelgi suuremaks.
mikk36 kirjutas:
Tuul ei lõhkunud mitte paneele ära, vaid paneele paigal hoidva konstruktsiooni. Peale selle purunemist olid paneelid avatud igasugu suvalist pidi rakenduvatele jõududele ja juhtmestik ei pruukinud esmast lagunemist niigi üle elada, seega pole isegi tähtis, kas paneel selle üle elas või mitte, keegi peab seda kokku korjama niikuinii tulema.
Lisaks on piisavalt allikaid, mis näitavad, et isegi ämblikuvõrguga paneel töötab ligilähedaselt oma maksimumile, kuna väga vähe valgusest põrkab tagasi välismaailma tänu ämblikuvõrgule. Enamus lihtsalt jõuab natuke erinevaid peegeldumisi mööda lõpuks ikkagi paneeli sisse.
Huvitav, kes siis paneelid ära lõhkus? Küllap see ikka tuul oli! Aga see polegi oluline. Järeldus on üks, paneelid lähevad katki küll.
Allikate piisavus? Mida see tähendab? Mitu allikat on piisav? Kelle jaoks piisav? Milleks piisav?
On ka allikaid, mis räägivad paneelide niiskusekahjustustest, ränikihi võimalikust mõranemisest, kontaktide purunemisest, lühistumisest jt probleemidest, mis paneeli tervikuna kasutuskõlbmatuks muudavad.
Kui isegi sidruniga saab tuld süüdata, siis kas ka lühisesse läinud päikesepaneeliga kuival roo-, õlg-, pilpa-, sindel-, kimm- või laastukatusel?
Kui juba tulest jutu tuli, siis kas selge suvepäevase tulekahju korral, kui punane kukk on juba (päiksepaneelidega) katusel, kas tuletõrjujad ootavad päikse loojumist, keeravad kuskilt päikse kinni või asuvad lössi sulanud paneele lihtsalt veega loputama?
Ok, teemakohast kah, Automotive News: 4 põhjust eelistada Tesla Model 3-le Chevy Bolti (USA kliendi vaatevinklist):
http://www.automnews.com/?p=404791
Jälle see välja lastud:/. Ajad siin endiselt oma teemat, et justkui tootmisel kulub energiat rohkem, kui toodab(energiakulud blabla)? Iga asja kohta on sul allikad olemas, too siis see tootmisprotsessi energiakulu ka siia ära, kuhu see meeletu power seal paneeli tootmisel nullist kulub.
Sults hangi abi. _________________ Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur.
Loeb jõu kontsentreeritus. Bussides oled ka ehk näinud, et on akende läheduses terava otsaga haamrid. Proovi sa bussi akent rusikaga lõhki lüüa, sa ei suuda, lõhud vaid oma käe ära. Terava otsaga haamriga läheb aga üsnagi kergelt katki.
Põhimõtteliselt pole vahet, kas purunemine toimub jõu kontsentreeritusest või kontsentreerimatusest, kui on katki, siis on katki. Jõuame tagasi minu jutu iva juurde, et sellega kaasnevad täiendavad energiakulud paneelide uuesti paigaldamisele, mis omakorda muudab paneelide keskkonnakahju veelgi suuremaks.
Vahe ongi just selles, et paneel läheb katki vaid sihilikult eesmärgiga seda katki teha. Tavalised ilmanähtuded seda ei tee. Reaalselt on ainult üks looduslik nähtus, mis sellega hakkama saab: piisavalt suur mikrometeoriit ja selle tõenäosus on nii marginaalne kui veel olla saab. Kui tahad võid ise vaeva näha ja välja arvutada selle tõenäosuse.
Igasugu muu kama: tuul, rahe, lumi jne ei tee mitte kui midagi sellele.
Kui nüüd ütled, et näed, võtsin rauakamaka, virutasin mööda paneeli ja katki läks, järelikult on jama, siis võid end põlema panna, ausalt. Iga asi läheb katki, kui on eesmärk see asi katki teha.
Lähed tavapärasesse elektrijaama, lööd kirve mõnda voolikusse, annad tikku ja siis ütled et näed ebaturvaline, kuna pauk käis ja elektrijaam lendas laiali.
Parandamiskulud 1 paneel vs 1 elektrijaam korda teha on ikka väga erinevates mastaapides.
Vahe ongi just selles, et paneel läheb katki vaid sihilikult eesmärgiga seda katki teha. Tavalised ilmanähtuded seda ei tee. Reaalselt on ainult üks looduslik nähtus, mis sellega hakkama saab: piisavalt suur mikrometeoriit.
Igasugu muu kama: tuul, rahe, lumi jne ei tee mitte kui midagi sellele.
Kui nüüd ütled, et jah, näed, võtsin rauakamaka, virutasin mööda paneeli ja katki läks, järelikult on jama, siis võid end põlema panna, ausalt. Iga asi läheb katki, kui on eesmärk see asi katki teha.
Lähed tavapärasesse elektrijaama, lööd kirve mõnda voolikusse, annad tikku ja siis ütled et näed ebaturvaline, kuna pauk käis ja elektrijaam lendas laiali.
Parandamiskulud 1 paneel vs 1 elektrijaam korda teha on ikka väga erinevates mastaapides.
Niipalju kui artiklist lugeda saab on tegemist paigaldusveaga.
tsitaat:
According to a structural engineer hired by Hudson Energy Solar, who gave a report to the school board last year, the canopies failed because of errors in construction between the base of the canopy and the concrete foundation, not because of problems with the original design of the structure. In the two that fell, the bolts and plates that secured the canopies to pieces of cylindrical cement failed.
Lisaks ka puudulik hooldus
tsitaat:
As part of its contract with the district, the company is required to remove snow and ice from the panels, should it build up to a dangerous level once again, said D’Angelo.
Sults, tuul tekitas seal kahju konstruktsioonile, mitte paneelidele. Kui tuul konstruktsiooni ära lõhub, siis järgmiseks ei räägi me ju enam tuule mõjust paneelile, vaid paneeli vastupidavusest kukkumisele, konstruktsiooni vahel muljuda saamisele jne. See ei ole aga enam tuulega kuidagi seotud.
Kuna need paneelid ei ole aga ette nähtud vabas õhus kukkuma (ükski kasutusmudel ei näe seda ette), siis ei ole see absoluutselt tähtis.
Analoog oleks öelda, et mobiilimasti antenn ei pea tuulele vastu, kui mobiilimast tuulele järgi annab ning antenn selle peale vastu maad puruks kukub.
Sults, tuul tekitas seal kahju konstruktsioonile, mitte paneelidele. Kui tuul konstruktsiooni ära lõhub, siis järgmiseks ei räägi me ju enam tuule mõjust paneelile, vaid paneeli vastupidavusest kukkumisele, konstruktsiooni vahel muljuda saamisele jne. See ei ole aga enam tuulega kuidagi seotud.
Kuna need paneelid ei ole aga ette nähtud vabas õhus kukkuma (ükski kasutusmudel ei näe seda ette), siis ei ole see absoluutselt tähtis.
Analoog oleks öelda, et mobiilimasti antenn ei pea tuulele vastu, kui mobiilimast tuulele järgi annab ning antenn selle peale vastu maad puruks kukub.
Erinevalt sinust, ei soovita ma kellegi end põlema panna, ei ebaausalt ega ausalt. Ma ei taha kedagi ka ümber veenda selles, kas päiksepaneelid purunevad ilmastiku mõjul või mitte. Ega kõrgelt kukkumine ei tapagi, tapab järsk maapinnale jõudmine. Ma olen korduvalt maininud, et päeva lõpuks polegi see tähtis, kas purunemine toimus ühel, teisel või kolmandal põhjusel, fakt on see, et päiksepaneele on purunenud enne 20...30 aasta täitumist ikka massiliselt, ja see suurendab nende keskkonnakahju.
PV Cycle on prognoosinud paneelijäätmete koguseid ainuüksi Euroopas alljärgnevalt:
Ehk siis u 4 aasta pärast saavutab see Euroopas juba 18000 tonni taseme aastas (see vastab ligikaudu paneelide nimivõimsusele 200000 kW, ehk siis viiendiku Eesti keskmise energiatarbe jagu nimivõimsust lendab igal aastal prügisse), mis teeb u 25 grammi iga Euroopa elaniku kohta aastas, vastsündinust raugani, kõige rikkamast kõige vaesema riigini ühtemoodi. Euroopa mastaabi peale teisendades on see kogus u 10% 2005. aastal Euroopa Liidus kasutusel olnud päiksepaneelide nimivõimsusest või siis 16% 2005. aastal Euroopa Liidus lisandunud nimivõimsusest.
Aga ehk aitab sest offtopicust, sest ka mina jään oma seisukohtade juurde.
Teslast kah: Model S praegused omanikud peavad peatselt leppima, et pelgalt tarkvarauuendusega nad enam oma mudelit viimase malli masinaks uuendada ei saa:
http://www.ibtimes.co.uk/tesla-model-s-slated-get-luxury-updates-price-hike-1553956
viimati muutis Sults 09.04.2016 13:00:33, muudetud 1 kord
Sults, fakt on see, et korralikult projekteerides ei esine seda "tuulekahju".
Samamoodi nagu näiteks ei lenda korralikult projekteeritud majadel katused minema "tuule mõjul".
Jah, tehakse palju jura, aga see ei tähenda, et paneel ise kehva oleks.
Probleem sinuga on selles, et sa oskad ainult käojaani ajada.
Ja midagi S-Mercedese ja Model S'i olemisele samas klassis (või siis mitteolemisele). Kui üks kaotab protsendi turuosa ja teine võidab sama protsendi siis on autod samas klassis.
Sellest lähtuvalt on Model 3 täpselt Audi A4/BMW 3 seeria ja Mercedese C klassi konkurent. Ma eeldan, et Saksa kolmik "ootab" tema turuletulemist.
Spoiler
Ma pole sõitnud kummagi autoga aga vaadates pilte - mis moodi neid saab ühe pulga peale panna?
Või siis Tesla S omanik väitis, et tema eelmine auto Lexus LS oli maanteel vaiksem.
Eile nägin linnas paarutavat, ketsi vilistavat ning nõeluvat CL mersut - veider pilt oli. Samas Tesla samas elemendis tundub normaalne.
Kas "saksa kolmik" peaks kartma - loomulikult peab. Ameerika on väga tähtis turg, Tesla on "ameeriklane" ning uus ja moodne.
Oma kiirenduse ja tehnoloogiaga, moodustab Tesla pigem eraldi klassi, millesse "tavaautodel" asja pole kuna samade kiirendusnumbrite näitamiseks läheb hind oluliselt kallimaks.
Kui mersu kaotas oma turuosa Teslale siis see näitab ostjaskonna ootusi. Näiteks inimene, kes on ise roolis, mitte tagaistmel - ei näe tõesti põhjust Mersu eelistamiseks. Lisaks väidetavalt neliveoline Tesla, erinevalt tagaveolisest, pidavat ka kurvides juba piisavalt arvestatav olema. Ehk TopGeari mõtteteri jagades - auto juhitavuse parandamiseks piisab uuest programmijupist. _________________ War. War never changes.
Malkavian: [to a stop sign] No, you stop!
Kanadas mõni firma lausa maksab oma töötajate eest ise Model 3 tellimise sissemaksu:
http://insideevs.com/canadian-company-offers-to-cover-employee-reservation-cost-for-tesla-model-3/
Ei tea, kuidas Eesti maksuamet sellise tegevuse peale vaataks? Erisoodustus ja vastavad maksud selga?
Peab selle firma tulevikul silma peal hoidma. Täitsa põnev, kuidas lahendatakse töö juures laadimise võimalus 100+ Teslale.
Kanadas mõni firma lausa maksab oma töötajate eest ise Model 3 tellimise sissemaksu:
http://insideevs.com/canadian-company-offers-to-cover-employee-reservation-cost-for-tesla-model-3/
Ei tea, kuidas Eesti maksuamet sellise tegevuse peale vaataks? Erisoodustus ja vastavad maksud selga?
Peab selle firma tulevikul silma peal hoidma. Täitsa põnev, kuidas lahendatakse töö juures laadimise võimalus 100+ Teslale.
Ideeliselt samamoodi nagu põhjamaades on lahendatud auto elektriliste plokisoojendite kasutamine - pistikud on parkimiskohtade juures. Tööajal pole vast ülikiiret laadimist vaja?
Aga teine küsimus, milleks peaks 100 Teslat ennast korraga laadima? Ühe akutäiega saab sõita keskmine inimene vähemalt nädala, laadimisvajadus hajub seega üsna laiali.
Mõtlen, et kui kunagi endale peaks miski elektrika soetamine võimalikuks muutuma, siis räägiks koteriühistuga ja veaks kasvõi ise omal kulul kusagilt keldrist parklani paar 110-st kaablitoru ja tõmbaks esialgu endale kaabli sinna sisse ja tekitaks numbrikohaga parkimiskoha:). Kui huvilisi juurde tekiks, siis oleks torud maa sees olemas ja tõmba ainult enda kaabel juurde ja kaeva pisike jupp kasvõi labidaga parkimiskohani, selline toide parkimiskoha juures kuluks tegelikult tavamasinatelegi ära, lükkad külmaga järgi ja saad bloki soojaks, akut ergutada ja vajadusel sobiva lisa olemasolul nagu elektrikagi pool tundi enne väljasõitu kütma panna ning kui liikuma asud, siis pill seest soe ja klaasid jms kõik sulanud kenasti. Webastoga on see jama, et see ajab kütmisel venti jms ringi autoaku pealt, kui väljas -30 ja niigi diisel veab hädiselt käima, siis paljudel on selline nali olnud, et see webasto kulutab viimasegi vurtsu ja on küll auto soe, aga enam mootorit ennast käima ei vea ja ollaksegi seal lõhkise küna ees. Mõistlikum oleks ilmselt siiski terve maja peale selline asi kinni plekata ja tekitada korralik vastav süsteem. Hetkel näen probleemi mõningate masinate puhul selles, et see laadija asub autost väljaspool, kuidas sa jätad sellise üsnagi kuluka laadija kusagile paneelikate vahele omapead laadima, suvaline ivan teeb kohe rahaks. Laadija, vähemasti mingisugune lahja ala 230V ja kuni 16A peaks olema autosse integreeritud kusagile, et väljaspool oleks üsna odav standardiks kujunenud pistik, mille vargusest suurt kasu ei saaks varas ega endal ka mitme kuu palk ei kaoks, vaid ostaks kasvõi tanklast ala 40-50 eukiga uue juhtme. Ma ei tea kas Teslal saab otse 230V-ga seal laadimispesas hakkama? Vist ei saanud, tuli siiski mingi alalispinge sinna tekitada, või eksin? Seal oli vist küll muidu üksjagu pin-e, aga täpselt ei tea. Tööle linnainimesed sõidavad üldiselt üsna lühikesi otsi, paneelikates kilbis erilisi võimekaid kaitsmeid ei ole, ent kui kasvõi 6A 230V saaks öösel laadida, siis 8 tunniga oleks ometigi 10+kWh olemas, millega vist enamvähem 50 km oleks läbisõitu ja enamikule inimestele päevaseks sõiduulatuseks oleks sellest maa ja ilm. Ja kui vahest pikemaid trippe vaja, siis käiks elmo kappide vahet lisa ammutamas. Selline süsteem tunduks minu vaatenurgast täiesti mõistlik ning isegi kui kogu maja peale kõigil elektripillid oleks ja öösel laeksid sellesama 6A-ga, siis ei tekiks elektrivõrgule erilist ülekoormust, kuna öösel muu tarbimine oleks nagunii maas , pigem oleks asjal võrgukoormust ühtlustav toime. Selle vastu, et suvaline tegelane minu laadimispostist näiteks endale elektrit suvatseks varastada, samal ajal kui ise tööl näiteks saaks lahendada üsna lihtsalt nõndaviisi, et enda arvesti juures oleks koormusele reageeriv relee. See tähendab, et all laadimispostil on pinge peal ainult siis, kui mingisugune koormus on sellel postil taga. Näeks välja siis nõnda, tuled töölt koju, paned auto laadimispistiku laadimispessa, hetkel seal laadimispostil pinget seljas ei ole ja laadimist ei toimu, kuna eelnevalt ju koormust taga ei olnud postil. Nüüd selleks, et postile pinge tekiks ja auto laadima hakkaks, tuleb tuppa minna ja vajutada kas kilbis või siis mõistlikum oleks see nupuke kusagile koridori tuua nagu uksekell, ühte nupukest(moodsal ajal saaks ka nutitelefoniga lülitusi lisaks korraldada:)). Peale seda tekib laadimispostile pinge ja laadimine hakkab toimuma. Kui nüüd koormus peaks kaduma(aku täis või keegi tõmbab pistiku välja), siis lülitub kohe see relee välja ja pinge saab laadimispostile tagasi ainult siis, kui toast seda laadimisnuppu vajutada. Omateada kaval elektrivaras pistab nüüd enda masinale selle minu laadimisposti pistiku külge ja üllaülla, ei saagi varastada minu elektrit, kuna enam ei ole postil toidet peal. Edasi fantaseerida, siis meil on olemas/tekkimas kaugloetavad arvestid, mis nagunii läbi õhu keskusega ühenduses, idee pooelst saaks ka nõnda siis teha, et pistaks töölt tulles auto laadimisposti külge ja ise seda laadimisnuppu ei vajutaks, vaid energiaettevõte lülitaks selle ise kunagi õhtul/öösel automaatselt järgi alles siis, kui võrgukoormus on langenud ja neile kõige sobivam energiatarbimist kompenseerida. Sellisel viisil energiaettevõttel laadimisaega kontrollida võiks olla näiteks selline eelis, et elekter oleks sellisel juhul odavam, kuna energiaettevõte võidaks sellise lülitamise pealt päris palju, kuna elektijaama efektiivsus öötundidel ja üleüldse muutuks stabiilsemaks ja efektiivsemaks. Nüüd sai pikk jutt vist, aga selline nägemus mul on, kuidas asi tulevikus välja võiks näha.
new1, koduparklas vedas üks korteriomanik endal Leafi tarvis laadimisposti oma parkimiskoha juurde.
Õnneks oli tal lihtne vedada, parkimiskoha ja maja vahel vaid muru, polnud parkla keskel.
The Emirati commentator Sheikh Sultan Al Qassemi recounts the tale of a Gulf friend who had bought a Tesla electric car to be environmentally friendly. Asked where he serviced it, he replied: “I fly it to LA".
Rehvide ülevaatus + õhufiltri/kojameeste/puldipatarei vahetuseks lennutas auto LA'sse? Naised saunas rääkisid tüüpi link. Samas on inimestel, kel raha rohkem kui mõistust, enamasti ka oskus seda raha mõttetult kulutada.
Rangeri saab ka tellida, loomulikult.
Y1
Multi point inspection (w/ tire rotation and alignment check)
Cabin air filter replacement
Wiper blade set replacement
Key fob battery replacement (set)
Ära soga!
Ma ei ole väitnud siin midagi KÕIGILE teada-tuntud teadmiseks olevaks.
Kui elektriautol juppe pole ja nende olematute juppide valmistamiseks energiat ei kulutata, siis miks nii kõrge hind?
Elektriauto kasutegur on oluliselt madalam kui tavaautol. Fakt! See on testitud Ruhnu saare elektriauto peal. Kasutegurit tuleb hinnata ikka terve ahela lõikes, mitte üksnes viimast etappi.
Elaktriauto kasutegur on ikka väga kõrge võrreldes vanaaegsete tehnoloogiatega, ära hakka ajama siin mingit Narva elektrijaama asja, bensiini puhul arvesta siis ka juba palju energiat läheb nafta pumpamiseks, rafineerimiseks, transpordiks. _________________ Kõige suurem pidur on alati ketas. Naudi inimväärset elu, osta SSD!
Ära soga!
Ma ei ole väitnud siin midagi KÕIGILE teada-tuntud teadmiseks olevaks.
Kui elektriautol juppe pole ja nende olematute juppide valmistamiseks energiat ei kulutata, siis miks nii kõrge hind?
Elektriauto kasutegur on oluliselt madalam kui tavaautol. Fakt! See on testitud Ruhnu saare elektriauto peal. Kasutegurit tuleb hinnata ikka terve ahela lõikes, mitte üksnes viimast etappi.
Elaktriauto kasutegur on ikka väga kõrge võrreldes vanaaegsete tehnoloogiatega, ära hakka ajama siin mingit Narva elektrijaama asja, bensiini puhul arvesta siis ka juba palju energiat läheb nafta pumpamiseks, rafineerimiseks, transpordiks.
Aga ma ju arvestangi! Pumbad on väga efektiivsed (elektrimootor). Palju efektiivsemad, kui põlevkivi kopad. Eesti põlevkivijaamades kulub jahutusvee ja tuha ärastusvee pumpamiseks üle 500 korra rohkem energiat, kui pumpamiseks kogu Eesti vedelkütuste tarbimise mahu jaoks nafta tootmisel ja transportimisel.
Nafta transpordiks kulub väiksem % selle energiast kui põlevkivi transpordiks. Tankerid on ka oma lasti energiasisalduse kohta uskumatult efektiivsed.
viimati muutis Sults 10.04.2016 19:19:30, muudetud 3 korda
Kas seal Ruhnu saarel mitte selline pull ei olnud, et kohapeal toodavad diiselgenekaga elektrit, kuna sinna ühtegi liini ei jookse mandrilt ja siis selle elektriga laevad elektriautot. Selline variant on muidugi täielik jama. Tuulegeneraator oli seal olnud miski vanast ajast, aga see andis ka otsad mingi hetk ja siis oligi ainuke variant generaatoriga elektrit toota.
E: Ja oligi nii seal http://tehnika.postimees.ee/3345219/elektriauto-ruhnul-kutusekulukaim-masin-mida-iial-nahtud otsisin lingi üles ja no jopptvõimatt, no mida sa sellise koosluse puhul siin elektriauto effektiivsust võrdled üldises mastaabis, sellist erandlikku saareolukorda, kus diiselgenest elektrit toodetakse esineb 0,000001% juhtudel kõigi autode peale kokku ilmas ehk. Tuleb taaskord korrata, et no on varsa aru, vaata mis nurga alt tahad .
Aga ma ju arvestangi! Pumbad on väga efektiivsed (elektrimootor). Palju efektiivsemad, kui põlevkivi kopad. Eesti põlevkivijaamades kulub jahutusvee ja tuha ärastusvee pumpamiseks üle 500 korra rohkem energiat, kui pumpamiseks kogu Eesti vedelkütuste tarbimise mahu jaoks nafta tootmisel ja transportimisel.
Nafta transpordiks kulub väiksem % selle energiast kui põlevkivi transpordiks. Tankerid on ka oma lasti energiasisalduse kohta uskumatult efektiivsed.
Kas siis poleks mõistlikum narva katlaid naftaga kütta? _________________ Kõige suurem pidur on alati ketas. Naudi inimväärset elu, osta SSD!
Püüan siin võrdlevalt kõrvutada elektri ja vedelkütuste kohta Eestis aastas liigutatavaid koguseid:
17000000 tonni põlevkivi, millest toodetakse 9000000000 kWh/a
923183262 tonni vett kulub põlevkivielektri tootmisele aastas
3884047 tonni põlevkivituhka
=========
944067309 tonni on siis laias laastus kokku põlevkivienergeetika poolt liigutatavate loodusvarude hulk aastas (ei sisalda aheraine liigutamist jms)
1197200 tonni vedelkütust (u 0,1% põlevkivienergeetika poolt liigutatavast massist) tarbitakse Eestis aastas, mille energiasisaldus on 11373400000 kWh/a (üle 25% suurem, kui on põlevkivienergeetika elektrienergia toodang)
Maailma suurim tanker mahutab korraga poole kogu Eestis aastaga tarbitava vedelkütuse koguse jagu naftat.
xecroy kirjutas:
Kas siis poleks mõistlikum narva katlaid naftaga kütta?
Minu arvates oleks Eesti oludes mõistlik toota elektrit regionaalsetes puit- ja jäätmekütusega kombijaamades. Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel võiks ju kohaliku linna soojusvajadusele dimensioneeritud väike põlevkiviblokk olla.
Aastas kaevandatakse Eestis tegelikult 9-13mln tonni põlevkivi millest toodetakse umbes 10Twh elektrit, neto. link (edit: lisaks terve Narva linna soojusenergiaga varusamine)
Sinul on numbrid mõlemas osas väga vildakalt esitatud (kaevandatud kogus 2x suurem ja toodetud energiahulk 10% väiksem, üleüldse, SI süsteemi kasutades pole vajadust rääkida mitmekümnest nullikohast, kasuta arusaadavuse huvides õiget prefiksit. Miljard kilovatt-tundi kõlab küll hästi kuid ei ole nullide hulga tõttu eriti kergesti loetav).
See vedelkütuse kogus taandub temas sisalduval energial 11Twh'le, millest heal juhul 45% diisel- ja 35% bensiinimootoris kasulikuks tööks teisaldadakse [viimase paari aasta mootorid, varasematel efektiivsus märgatavalt madalam], ülejääk läheb soojaks õhuks. (ja pidagem meeles, et tegemist on rafineeritud kütusega, mille energiasisaldus on märgatavalt kõrgem kui toormel, millest ta tuletatud on ja mille rafineerimiseks ning transpordiks terves kaevust-tarbijani ahelas on samamoodi väga suured energiakulutused tehtud).
anubis, uuemad uurimistööd võtavad ka kütuse tootmiseks kulunud energia arvesse, milles probleem? Sultsi numbrid võivad valed olla, aga põlevkivi on jätkuvalt üks kõige loodust reostavam viis elektrit toota ja kindlasti teeksid maailmale teene, kui elektriauto jätaksid eestis soetamata. Rahakotile on muidugi kergem
anubis, uuemad uurimistööd võtavad ka kütuse tootmiseks kulunud energia arvesse, milles probleem? Sultsi numbrid võivad valed olla, aga põlevkivi on jätkuvalt üks kõige loodust reostavam viis elektrit toota ja kindlasti teeksid maailmale teene, kui elektriauto jätaksid eestis soetamata. Rahakotile on muidugi kergem
Eesti põlevkivi pärast tuha päheraputamine tuleb lõpetada. See on kohalik maavara ja seda peab kasutama kui see on majanduslikult otstarbekas. Eestil on vist "saastekvoote" kõvasti üle - nende eest osteti ju hunnik mitsu elektrikärusid. Järelikult eesti üldsaaste ei ole probleemiks, võrrelduna teiste riikidega. Põlevkivi kasutamise lõpetamine on kaslik teistele, mitte eestlastele (eestimaalastele).
Norra sugused riigid, kus rahapuud kasvavad (nafta, gaasi maardlad, kunagi vist ka rauamaardlad - ei mäleta enam hästi ajalugu) nemad võivad jah, igasugu plaane teha. See aga kui eesti sugune läheb "maailma päästma", makstes ~4 sekundi ja 70 000€ auto ostjale "kompensatsiooni" näitab ikka absurdikoomikat täies ilus. _________________ War. War never changes.
Malkavian: [to a stop sign] No, you stop!
anubis, uuemad uurimistööd võtavad ka kütuse tootmiseks kulunud energia arvesse, milles probleem? Sultsi numbrid võivad valed olla, aga põlevkivi on jätkuvalt üks kõige loodust reostavam viis elektrit toota ja kindlasti teeksid maailmale teene, kui elektriauto jätaksid eestis soetamata. Rahakotile on muidugi kergem
Eesti põlevkivi pärast tuha päheraputamine tuleb lõpetada. See on kohalik maavara ja seda peab kasutama kui see on majanduslikult otstarbekas. Eestil on vist "saastekvoote" kõvasti üle - nende eest osteti ju hunnik mitsu elektrikärusid. Järelikult eesti üldsaaste ei ole probleemiks, võrrelduna teiste riikidega. Põlevkivi kasutamise lõpetamine on kaslik teistele, mitte eestlastele (eestimaalastele).
Norra sugused riigid, kus rahapuud kasvavad (nafta, gaasi maardlad, kunagi vist ka rauamaardlad - ei mäleta enam hästi ajalugu) nemad võivad jah, igasugu plaane teha. See aga kui eesti sugune läheb "maailma päästma", makstes ~4 sekundi ja 70 000€ auto ostjale "kompensatsiooni" näitab ikka absurdikoomikat täies ilus.
Põlevkivi kaevandusmahu allikas on Eesti Energia koduleht https://www.energia.ee/et/polevkivi-kaevandamine (valida sealt pildi alt investeeringute asemel toodangu tääb, kahjuks ei saa otse linkida). Kuna seal on toodud andmed ka ENNE Enefiti uue õlitootmise käivitamise aastate kohta (Enefit uus tehas alustas 2012), siis eriti suures mahus õlitootmise põlevkivi selle 17 miljoni tonni sees olla ei tohiks.
Põlevkiviõli tootmiseks kasutatati vanades tehastes aastas 1,6 miljonit tonni geoloogilist põlevkivivaru (1,9 miljonit tonni kaubapõlevkivi). Uue Enefiti tehase tarve on 2,26 milj tonni põlevkivi aastas. Kas ja kui suures osas uue Enefiti tehase elektritoodang sisaldub eespoolmainitud 9 TWh elektritoodangus, ma hetkel öelda ei oska. Aga see polegi tähtis.
Põlevkivielektri kogutoodangu osas on allikas Eesti Energia koduleht https://www.energia.ee/et/polevkivist-elektri-tootmine (valida sealt pildi alt võimsuse asemel kogutoodangu tääb, kahjuks ei saa otse linkida). Ma pole kindel, kas selle mahu sees on ka elektrijaamade omatarve või mitte. Reeglina on soojuselektrijaama omatarve u 10% ringis toodangust.
Saastekvootide ülejääk ei näita üldsaaste olukorra headust, sest saastekvootide referentstase määrati lihtsalt erakordselt räige saastega perioodi järgi (nõukogude okupatsiooni lõpu eelsed aastad). Nii elaniku kui ka toodangu kohta on Eesti saaste silmatorkavalt kõrge.
Vaatasin siis üle natukese aja, mida anubis siin minu kohta jälle valetab (olen ta sõimu eest ignoreeritavaks märkinud). No ikka julmalt valetab! Rohkem selle isiku ebatõdesid lugema ei hakka!
Põlevkivienergiast jõuab elektriks ikka kaduvväike osa. Eestis kaevandatava põlevkivi energiasisaldus on 1900–2600 kcal/kg (8–11 MJ/kg) e keskmiselt üle 2,5 kWh/kg.
Seega 17 miljonit tonni sisaldab 37,8...51,9 teravatt-tundi (keskmiselt siis u 45 TWh) energiat, millest elektriks jõuab 9 teravatt-tundi. Igaüks võib leida kasuteguri ise.
Minu eespool toodud põlevkivienergeetika näitajates esitatud veekogus ja tuhahulk sisaldab vaid elektri tootmise osa. Soojuse tootmisega koos on veekogus ja tuhakogus 20% suurem.
Ärme unusta ka seda kuni 30 meetri paksust maapinnakihti, mis pealmaakaevanduse korral põlevkivi pealt ära liigutatakse. Selle kogus lisab veelgi miljoneid tonne, sest põlevkivikiht ise on suhteliselt õhuke (keskmiselt 2,80 m, sisaldades seejuures ka 6 paekivikihti) võrreldes selle 30 meetriga. Nafta liigutamine on selle kõrval köömes!
Ja lisaks tuleb pumbata ka kaevandustest vett välja. Need pumbatavad veekogused on ka küllaltki suured, kuid ei kajastu andmete puudumisel minu arvutuses.
Tutvusin veel mõnede allikatega, ja täpsustasin pisut 2011. aasta kohta leitud andmeid:
11,5 miljonit tonni geoloogilise ladestu põlevkivi (13,6 miljonit tonni kaubapõlevkivi), millest toodetakse 9000000000 kWh elektrit aastas
7,7 miljonit tonni aherainet põlevkivi rikastamiselt
1195,7 miljonit tonni vett kulub põlevkivielektri tootmisele aastas (soojuse tootmisele kuluv osa selles arvus ei sisaldu)
5,0 miljonit tonni põlevkivituhka transporditakse põlevkivielektri tootmise jäätmetena tuhamägedesse (soojuse tootmisele kuluv osa selles arvus ei sisaldu)
======
1220,0 miljonit tonni on siis laias laastus kokku põlevkivielektri energeetika poolt liigutatavate loodusvarude hulk aastas (ei sisalda pealmaakaevandustes kattekihi liigutamist, mis võib olla veelgi suuremas suurusjärgus, ikkagi kuni 30 meetrit maapinda iga 2,8 m põlevkivi ja paekivi segu kihi kohta!) .
1,2 miljonit tonni vedelkütust (u 0,1% põlevkivielektri energeetika poolt liigutatavast massist) tarbitakse Eestis aastas, mille energiasisaldus on 11373400000 kWh/a (üle 25% suurem, kui on põlevkivinergeetika elektrienergia toodang)
Märkus: 9 TWh elektri tootmiseks kasutati lisaks siin arvestatud põlevkivile ka muid kütuseid - puitu, põlevkiviõli, põlevkivigaasi jms.
Oluline on see, et vaatamata täpsustusele tuleb põlevkivielektri kilovatt-tunni kohta ikkagi liigutada vähemalt 1000 korda rohkem ainet kui naftatoodete osas. Seda ei maksa Eestis elektriautot pidades arvestamata jätta.
Edit: Statistikaameti andmetel kasutati Eesti elektrijaamades elektrienergia tootmiseks 2014. aastal:
Kivisüsi, tuhat tonni 2
Põlevkivi, tuhat tonni 14 330 (2013. aastal 15 miljonit tonni)
Turvas, tuhat tonni 22
Puiduhake ja -jäätmed, tuhat tm 524.0
Raske kütteõli, tuhat tonni 0
Põlevkiviõli, tuhat tonni 11
Diislikütus, tuhat tonni 0.0
Maagaas, mln m³ 10
Biogaas, mln m³ 5
Jäätmekütus, tuhat tonni 101
Muud taastuvad allikad, TJ 110
Põlevkivigaas, TJ 4 579
Samal aastal kulus elektrijaamades soojusenergia tootmiseks veel:
Kivisüsi, tuhat tonni 1
Põlevkivi, tuhat tonni 447
Turvas, tuhat tonni 44
Puiduhake ja -jäätmed, tuhat tm 681.0
Raske kütteõli, tuhat tonni 0
Põlevkiviõli, tuhat tonni 1
Diislikütus, tuhat tonni 0.0
Maagaas, mln m³ 61
Biogaas, mln m³ 4
Jäätmekütus, tuhat tonni 120
Muud taastuvad allikad, TJ 1 291
Põlevkivigaas, TJ 2 101
viimati muutis Sults 11.04.2016 14:27:52, muudetud 1 kord
ega sa Sults ei taha ometi öelda, et kusagil on selline hea onu kes toodab midagi, paneb selle alla räigelt pappi ja kilovatte ja pärast kasseerib tarbijalt kõigest murdosa? _________________
Millal ma sind, Sults, sõimasin? Faktiliselt oled sellega Sina tegelenud.
Mis osas ma räigelt valetan?
tsitaat:
Tutvusin veel mõnede allikatega, ja täpsustasin pisut 2011. aasta kohta leitud andmeid:
11,5 miljonit tonni geoloogilise ladestu põlevkivi (13,6 miljonit tonni kaubapõlevkivi), millest toodetakse 9000000000 kWh elektrit aastas
1195,7 miljonit tonni vett kulub põlevkivielektri tootmisele aastas (soojuse tootmisele kuluv osa selles arvus ei sisaldu)
5,0 miljonit tonni põlevkivituhka transporditakse põlevkivielektri tootmise jäätmetena tuhamägedesse (soojuse tootmisele kuluv osa selles arvus ei sisaldu)
======
1212,3 miljonit tonni on siis laias laastus kokku põlevkivielektri energeetika poolt liigutatavate loodusvarude hulk aastas (ei sisalda aheraine liigutamist, mis võib olla veelgi suuremas suurusjärgus, pealmaakaevanduses ikkagi kuni 30 meetrit maapinda iga 2,8 m põlevkivi ja paekivi segu kihi kohta!) .
1,2 miljonit tonni vedelkütust (u 0,1% põlevkivielektri energeetika poolt liigutatavast massist) tarbitakse Eestis aastas, mille energiasisaldus on 11373400000 kWh/a (üle 25% suurem, kui on põlevkivinergeetika elektrienergia toodang)
Mitte 0,1% vaid 10%, 100x vahe.
Vedelkütus on rafineeritud energiaallikas, sinu loogikast lähtuvalt oleks kasulikum toota põlevkivist põlevkiviõli/diislit ja sellega elektrit toota?
edit: lisaks, põlevkivi puhul räägid neto-elektrienergiast (reaalsest elektriväljundist elektrijaamast, mis tegelikult toodetakse) kuid vedelkütuse puhul kasutad brutoväärtust. Niimoodi ei saa võrrelda, lood vildaka pildi.
KE033: ELEKTRIJAAMADES ENERGIA TOOTMISEKS TARBITUD KÜTUS --- Elektrijaama liik, Kütuse liik, Aasta ning Näitaja
Elektrienergia tootmiseks tarbitud kütus
Avalikkusele tootvad elektrijaamad
Põlevkivi, tuhat tonni
2009 - 9 302
2010 - 12 974
2011 - 13 075
2012 - 12 053
2013 - 14 975
2014 - 14 330
Märkus:
Kivisöe, biogaasi ja jäätmekütuse andmed on lisatud 05.09.2014.
KE032: ELEKTRIJAAMADE VÕIMSUS JA TOODANG --- Näitaja, Aasta ning Elektrijaama liik
Avalikkusele tootvad elektrijaamad
Põlevkivist toodetud elektrienergia, GWh
2009 - 7 663
2010 - 11 028
2011 - 10 890
2012 - 9 691
2013 - 11 380
2014 - 10 246
Märkus:
1999.-2008. aastal taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia ja soojuse andmed sisaldavad puidust, biogaasist ja mustast leelisest toodetud elektrienergiat ja soojust.
Alates 2009. aastast on puidust toodetud elektri ja soojuse andmed esitatud eraldi.
Alates 2013. aastast on biogaasist toodetud elektri ja soojuse andmed esitatud eraldi.
Kivisöe, biogaasi ja jäätmekütuse andmed on lisatud 05.09.2014.
Ümardamise tõttu võivad väärtuste koondandmed erineda liidetavate väärtuste summast.
täpsustan - see elektriauto kogukasutegur - laadimine-tühjenemine-sõitmine on midagi väga kehva. Ukraina akudega almaarongidel oli vaid 40% kogu tsükkel ja kuigi neil kärudel on tsipa edevam tehnoloogia siis üle 60% pole võimalik. Pearöövel on just akuga seotud kaod.
Soojuselektrijaamadel loetakse keskmiselt 1/4 ehk 25% on kogukasutegur - kaevandamine - põletamine - elekter. Samuti oli vist 25% Soojuselektrijaama enda omatarve. seejuures neelabki lõviosa just jahutusvee ja kütuse etteande konveierite omatarve.
See uudis on siin olnud?
http://www.accelerista.com/uudised/valisuudis/holland-tahab-tavaauto-keelustada/
Vaatasin just google mapsist kaarti. Pm 9 aastaga peaks akude arengus midagi vast toimuma.
Piirist piirini on ca 350km ja kui saaks edasi-tagasi laadimiseta tripi teha, siis oleks plaanil jumet _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Kui sa, Sults, ühele poole paned tööstusharu kogutonnaaži ja teiselepoole kütuse brutomassi siis tegeled sa otseselt tambovi konstandi sissetoomisega võrrandisse.
Kui sa, Sults, ühele poole paned tööstusharu kogutonnaaži ja teiselepoole kütuse brutomassi siis tegeled sa otseselt tambovi konstandi sissetoomisega võrrandisse.
Seda on ta algusest peale ju teinud. Õigemini minuarust teeb ta seda ka absoluutselt kõigis muudes aruteludes kus ta osaleb - taktikaline käik, et reaalsed andmed segama ei hakkaks.
Kasvõi sellesama teema alguses sai kogu vaidlus alguse sellest, et elektriauto tootmiseks kuluva energia ja müügihinna vahele pandi võrdusmärk ja selle baasilt tuli väide, et elektriauto tootmine on jube keskkonnakahjulik. Praegu oleme siis jõudnud lihtsalt kütuse tootmise juurde välja. _________________ There is no place like 127.0.0.1
Kui sa, Sults, ühele poole paned tööstusharu kogutonnaaži ja teiselepoole kütuse brutomassi siis tegeled sa otseselt tambovi konstandi sissetoomisega võrrandisse.
Seda on ta algusest peale ju teinud. Õigemini minuarust teeb ta seda ka absoluutselt kõigis muudes aruteludes kus ta osaleb - taktikaline käik, et reaalsed andmed segama ei hakkaks.
Kasvõi sellesama teema alguses sai kogu vaidlus alguse sellest, et elektriauto tootmiseks kuluva energia ja müügihinna vahele pandi võrdusmärk ja selle baasilt tuli väide, et elektriauto tootmine on jube keskkonnakahjulik. Praegu oleme siis jõudnud lihtsalt kütuse tootmise juurde välja.
Püüan võrdlust teha võimalikult objektiivseks, mitte elektriautofännide kombel võrrelda tavaauto mootorist auto liigutamisele minevat energia osakaalu elektrimootori teoreetilise kasuteguriga.
Loomulikult pole mul ideaalseks võrdluseks kõiki lähteandmeid, kuid andmed on puudulikud mõlemas osas. Näiteks ei kajastu eespool toodud võrdluses pealmaakaevandustes kuni 30m paksuse maapinna eemaldamine ega kaevandusvete pumpamine. Kui keegi oskab täpsustada, milliseid koguseid siis nafta pumpamisel, naftatoodete tootmisel ja transportimisel täiendavalt liigutatakse, on see teretulnud, nagu ka info põlevkivikaevandamisel arvestusest puudu olevate ainesehulkade kohta. Ligikaudsed suurusjärgud peaks minu võrdlusest ometi avalduma.
Seega kui teil on reaalseid andmeid, siis käige aga välja, mis te tühja plärate!
Minu hinnangul on põlevkivi kaevandamise kulu suurusjärkudes kõrgem kui nafta pumpamise kulu. Ka põlevkivi rikastamise ja kütusena kasutamiseks ettevalmistamise energiakulu on suurem, kui naftast vedelkütuste tootmise energiakulu. Samuti on suurem põlevkivienergeetikas transpordile minev energiakulu.
Allmaakaevandustes kulub ainuüksi ca 0,7 kg lõhkeainet (kõrge energiatihedusega materjal) iga tonni põlevkivi (suhteliselt madala energiatihetusega aines).
Sellest Eesti tarbitavast vedelkütusekogusest küllaltki suur osa kulub tegelikult elektri tootmiseks (kaevandusmasinad, rongid jms).
viimati muutis Sults 11.04.2016 12:22:31, muudetud 1 kord
Eesti põlevkivi pärast tuha päheraputamine tuleb lõpetada. See on kohalik maavara ja seda peab kasutama kui see on majanduslikult otstarbekas. Eestil on vist "saastekvoote" kõvasti üle - nende eest osteti ju hunnik mitsu elektrikärusid. Järelikult eesti üldsaaste ei ole probleemiks, võrrelduna teiste riikidega. Põlevkivi kasutamise lõpetamine on kaslik teistele, mitte eestlastele (eestimaalastele).
Kuna sellest teemas Teslades räägitakse kõige vähem siis kommentaariks saastekvoodi kohta - pidu on Eesti jaoks läbi ning peab päriselt ka midagi tegema hakkama.
Kui Kyoto leping kohustas vähendama 1990. aastaga võrreldes 8% (EU võttis täiendava kohustuse 20%), siis nüüd Pariisis kokkulepitu järgi peab EU tervikuna 2030. aastaks vähendama 1990. aastaga võrreldes 40%, AGA liikmesriigid eraldiseisvatena peavad sama % vähendama võrreldes 2005. aastaga. Nagu graafikult näha, siis on meil selle aastaga võrreldes hoopis heitkogused kasvanud. ~90% heitmest tuleb meil energeetikast st põlevkivi ahju ajamisest, et aurukatel ikka ringi käiks.
Tegin ühest slaidist pildi:
_________________ verba volant, scripta manent Hoiatus! Olen sinu postituses olevate lolluste ja nõmeduste vastu allergiline. Lolluste ilmnemisel võib kaasneda raskekujuline sarkastiline reaktsioon.
Nojah... Pidu saab ikka õige valusasti läbi. Õigel ajal tuumajaama ideed käima ei saanud ja nüüd juba 5-10a hiljaks jäädud. Miljardid on riik kasumina välja võtnud ja infrastruktuuri arendamise asemel korstnasse kütnud. Selle järjekordse lühinägeliku tegevusplaani tulemusena saame ilmselt mitmesaja% võrgutasu ja elektrihinna tõusu nautida.
1,2 miljonit tonni vedelkütust (u 0,1% põlevkivielektri energeetika poolt liigutatavast massist) tarbitakse Eestis aastas, mille energiasisaldus on 11373400000 kWh/a (üle 25% suurem, kui on põlevkivinergeetika elektrienergia toodang)
Sellest samast põlevkivist tehti ka eelmine aasta Eestis 1 mln tonni vedelkütust. _________________ Kõige suurem pidur on alati ketas. Naudi inimväärset elu, osta SSD!
Näita mulle neid inimesi, kes odavat, turvaist ja pmst saasteta elektrit ei taha. IIRC jäi see steriliseerimise tehas ka paari aktivisti poolt üles pekstud vahu taha.
Selles mõttes nõus jah. Tegemist on pimeda viha/hirmuga ja faktidest pole nende tolade puhul abi.
Kui ehitavad Viimsisse, siis ostan hea meelega -80% soodushinnaga need "kiiritatud" villad kokku.
Kas 500k ettetellimuse täitudes hakkab Tesla planeerima tehast Euroopasse? Kas Superchargerite võrk upgradetakse 2017 aastaks tervet Euroopat täielikult katvaks?
1,2 miljonit tonni vedelkütust (u 0,1% põlevkivielektri energeetika poolt liigutatavast massist) tarbitakse Eestis aastas, mille energiasisaldus on 11373400000 kWh/a (üle 25% suurem, kui on põlevkivinergeetika elektrienergia toodang)
Sellest samast põlevkivist tehti ka eelmine aasta Eestis 1 mln tonni vedelkütust.
Püüdsin oma arvestuse teha ainult elektri tootmiseks kasutatud põlevkivi koguste kohta . Õli tootmiseks EE poolt kulutatav ligi 4 miljonit tonni põlevkivi ja VKG põlevkivitarbimine (u 2,9 milj tonni) läheb sinna veel otsa.
Kui see põlevkiviõli kasutati Eestis, siis selle koguse võrra tuleb vähendada naftasaadustena kasutatud vedelkütuste koguseid ja seega ka energiakulu nende pumpamisele, töötlemisele ja veole.
Samas peab tunnistama, et põlevkiviõli tootmine on palju energiamahukam kui naftabaasil vedelkütuste tootmine. Sellest ka nende kehv konkurentsivõime praeguse madala naftahinna taseme juures. Aga minu teada Eestis põlevkiviõli massiliselt autokütusena ei kasutata. Võrdluse eesmärk oli siiski võrrelda elektriauto ja tavaauto energeetilist efektiivsust.
Siinkohal olgu veel lisatud selle neto vs bruto väite vastuargumendina, et minu võrdluses toodud vedelkütuste kogus sisaldab peale automootorikütuse ka muid vedelkütuseid, seega mitte kogu selle transpordiks kulutatud energia ei lähe tavaautode kraesse - oma osa on ka katlamajadel, lennukitel, laevadel, rongidel, aia- ja metsatööriistadel, Ruhnu saare elektriautol jne).
Statistikaameti andmetel toodeti 2014. aastal põlevkiviõli 700 000 tonni, millest 541 000 tonni eksporditi (VKG andmetel toodeti 2014. aastal Eestis 770 000 tonni põlevkiviõli, millest VKG ise tootis 433 000 tonni, kasutades selleks u 2,9 miljonit tonni põlevkivi: http://www.vkg.ee/aastaraamat2014/#polevkivi-maailmas ).
Eesti Energia andmetel on nende vana tehase maksimaalne aastane tootmismaht 240 000 tonni https://www.enefit.com/et/enefit140-oil-plant ja uue tehase tootmismaht 1.7 miljonit barrelit (ca 270 278 m3 e u 250 000 t) põlevkiviõli aastas https://www.enefit.com/et/enefit280-building
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.