[ab79]

Sattusin lugema seda:
http://tehnika.postimees.ee/3584551/taavi-kotka-eesti-inimesed-ei-taha-kiiret-internetti-video

Mnjahhh... MKM esindaja vist elab teisel planeedil, kui tal pole mitte mingisugust ülevaadet selle kohta, et ca 70% eramajadest on vaskpaari peal. Sekka mingi osa kasutab jah mobiilset teenust, aga hüperkiire on kaetud võib olla vaid 20-25% ehk kortermajades.

[Dogbert]

Eks see olegi see Eesti mahajäämuse probleem - ministeeriumides ja ametkondades on kõik niks-naks korras, aga kuramuse elanikkond ei taha lihtsalt midagi teha. Kiiret internetti ei saa ehitada, sest inimesed ei taha sellega liituda. Põllumajandus ei arene, sest inimesed ei taha põldu pidada (turustamine ei ole kindlasti probleemiks, sest ettenägelikult on turu likvideerimisega aktiivselt ja edukalt tegeletud juba aastaid). Energeetika ei arene, sest inimesed ei taha energiat osta - valgustuseks ja meelelahutuseks ostavad, aga voodi alla keegi ladustada ei taha, midagi pole teha. Haridus ei arene, sest lapsed ei taha õppida, õpetajad ei taha õpetada ja vanemaid kumbki ei huvita - tooda neid riiklikke õppekavasid neile kaela kasvõi kaks korda aastas. Tööstus ei arene, sest keegi ei taha midagi toota, mis siis et regulatsioonid ja piirangud on paremad kui mujal euroopas või maailmas üldse. Turism ei arene, sest kuradi turistid ei taha tulla siia, isegi põgenikud jooksevad eest ära. Jne jne.
Ametnikud on kõik supertasemel. Sellega meil probleeme ei ole kohe kindlasti. Aga need paganama eestlased ei taha midagi. Santlaagrid.

[ab79]

mnjah, asi pole aga siiski ainult tahtmises...Eks me kõik teame, et kui eeltingimused pole täidetud siis tõesti pole mõtet midagi ette võtta.
kas ma tahan omale 2500+€ eest valgusoptilist traati??? Selleks, et peale selle ehitamist hakata veel 30€ juurde maksma iga kuu? Kas ma tahan vastavalt tegelikele kulutustele osta juurde ampreid oma majapidamisele olukorras kus 1 amper on 156€ juhul kui liitumispunkt asub alajaamast kuni 400m kaugusel? Ei taha. Ajan esialgu läbi 16A-ga, aga tahaks tegelikult 4 amprit juurde. Minu jaoks on see praegu suur raha. Ma saan aru, et elektrilevi pole kohustatud mulle tasuta võrguvõimsust juurde andma, aga sellega ongi kõik öeldud. Arengut takistab see, et liitumine või millegagi tegelemise alustamine eestis on kulukas. Tiiger lonkab 3- jalga. Juba see on kõnekas fakt, et EMTA tuludeklaratsiooni esitas juba enne ametliku deklari esitamise avamist 70 000 inimest... See tähendab, et inimesed tahavad kiiresti riigilt selle natukesegi tagasi saada, mis neil saada on.
Krt, kui isegi Netflixi tasuta ei taha ainult n.ö kehva valiku pärast siis võib tõesti kõrvalseisjale tunduda, et eestlane ei taha või ei oska midagi tahta. Tegelikult on asi milleski muus, 70% töövõimelistest peab siiski hoolikalt planeerima kuhu ja mida investeerida. Seda juhul, kui üldse on midagi investeerida.
Estwin on praegusel kujul surnud projekt, mis sest et magistraalvõrk on valmis, kui ISP pole ise investeerimisest huvitatud ja lõpptarbija jälle pole võimeline, siis milleks seda üldse vaja on? Kui Telia poleks vase peal mulle ise 20/5-te pakkuma hakanud, siis oleks siiani rippunud 5/1 otsas. See, et äriklient saab hüperkiiret netti, heakene küll, vähemalt töövahendina on net ok, aga erakliendina oma kodus ma ei taju praegu sellest suurt kasu,sest see hüperkiire ei ulatu minuni.

[incx]

MKMi seisukoht on tüüpiliselt kogu aeg ja igas asjas olnud "probleemi ei ole ja kui probleem on, siis see ei ole meie süü, mõjuala ega vastutusvaldkond". Eriti kui kuskilt otsast hakkab vastavas teemas halba lõhna juba tulema, siis kohe kindlasti on võõras mure ja nemad olid üldse paugu otsas kui puu käis.

Kotka fenomenist ei saa ma üldse aru, tüübi heal juhul ainuke reaalne saavutus on e-residentsuse kiirem toomine (samas tagantjärgi vaadates selgelt hoopis liig-kiirustatult), muus osas on tal peamiselt vahvad loosungid stiilis "kirjutame kõik 0-st ümber svaibitavaks" ja "0-bürokraatia aka anna maksuametile oma pangakonto access ja kui sa oled ebareaalne kõige lihtsam variant, ei pea selle eest kahte klikki kuskil enam tegema".

[ivokas]

Mingil määral isegi peab paika see jutt. Meie külakeses (ADSL otsas) 10-st leibkonnast ainult mina tahaks kiiremat ühendust. Reeglina vanemas, või keskeas oleval tavainimesel on täiesti savi netikiirusest. Peaasi, et odav oleks.

[H_K]

Kui muul juhul võiks kantslerite ja poliitikute juttu veel uskuma jääda, siis interneti lairibavõrkude arendamise puhul kõlab kantsleri väited pahatahtliku valena. Eelmise aasta sügisel kui ELASA juht tüliga lahkus ja südamelt kõik ära ütles, tõi kõik mustvalgel välja, milles Eesti internetileviku probleemistik seisneb. Ministeeriumi tegevus/tegevusetus on osalt meie arengupeetuses süüdlaseks, kus kantslerid Partsud andsid kogu temaatika sisulise otsustamise suurte operaatorite ja telekomiettevõtete otsustada, riik ainult regulaatorina seadustas ja aitas rahastada. Riigi süüdimatu tegevuse tagajärjel oleme seisus, kus on märkimisväärne hulk raha magama pandud aga valguskaabel iga majani, millega kogu arendus tegevust on ilustatud või vähemalt jäetud sellist muljet, ei ole tegelikkuses nagu tahetudki. Igasuguseid põhjendusi võib leida, et on kallis ja inimesed ei taha ja mida kõik veel, aga kõik need argumendid põrmustuvad statistika ees, kus Leedud ja ka Lätis on kiired lairibavõrgud jõudnud palju laiemate tarbijahulkadeni ja seda märgatavalt soodsama hinna eest, kui meil sellist võimalust täna pakutakse. Kuidas saab olla võimalik, et Eesti IT tiigri tarbijad "ei taha", "ei jaksa maksta" aga Leedu-Läti on asja ära teinud, ning toimib.
See võrdlus ja teadmine viitabki, et Eestis on tehtud valesti ja seda riiklikul juhtimisel, kantsleri labiilne jutt ei ole isegi eneseõigustamine vaid tahe enda (riigi) käed sellest jamast üldse puhtaks pesta. Riigi poolt on ju mõista antud, et tuleb leppida kokkulepitud skeemiga, kus riik aitas ehitada magistraalvõrgud, mis lähevad nende suurte operaatorite omandisse ja edasise miili eest hoolitsevad needsamad operaatorid, sisuliselt kiire mobiilne internet on see viimase miili lahendus. Tasub veel märkida, et need suured operaatorid hoolitsesid, et ELASA võrguotsad õige kohapeal ära lõpeks, välditi teadlikult ühendusi kolmanda poolte võrkudega, nii Eesti siseselt kui naabritega nt piiril Lätiga - eesmärgiga hoida ära konkurentide teke. Vastasel juhul saanuks Läti operaatorid rentida samuti kiiret magistraalvõrku ja tulla turule konkureerima, aga kui kiired võrgud füüsiliselt ühendamata ei saa see kohalike äri ohustada. Selline seik on jäme riigi ämber - riigi kohus regulaatorina on soodustada konkurentsi ja hoida silma peal olulise turujõuga ettevõtetel, kartellistumisel. Praktikas osutus riik osaliseks suurimas telekommunikatsiooni kartellis, kartellis millega on kaasnenud tarbijale klassikalised negatiivsed tagajärjed - teenuse piiratud kättesaadavus, sisuline konkurentsipuudus, millega kaasneb teenuse kõrge hind.
Parts, kantsler ja ministeerium peaks olema tänaseks uurimise all, kuidas sai selline jama juhtuda, aga nagu tavaliselt riiki ei pane keegi vangi ja ka poliitiline vastutus ei lahendaks täna enam tehtud kahju. Lihtsalt ei tahaks kuulda ega näha neid inimesi enam ametikohtadel, kus nad õigustumist ja sellist jama ajamist jätkavad.

[Dogbert]

Kas meil mõni riigiamet üldse ilma EU sunnivahenditeta konkurentsi soodustanud on? Kui põllumajandusamet välja arvata muidugi - põllumehed on pidanud algusest peale konkureerima samadel tingimustel oma kordades kõrgemaid toetusi saavate naabritega. Ja see pidavat põllumajandusele väga hea olema ja seda tugevaks tegema ning hindu madalal hoidma. Millegipärast kehtib see just ainult põllumajandusele. Nüüd on veel eriti hea ja eesrindlik tegevus olemasolevate otsetoetuste maksustamine, mis siis et EU seda otseselt keelab ja riiki ähvardab järjekordne kohtuskäik ja eurotrahvid selle eest.
Nii kui konkurentsiks läheb mõnel teisel alal (hoidku jumal, kui see peaks veel pangandust ähvardama), siis on see vastupidi aga väga-väga paha ja tuleb oma "kodumaiseid", st välisinvestorite omanduses olevaid firmasid toetada igati ja muidugi igal võimalusel ka riigi rahadega. Muidu need "kodumaised" firmad kannatavad ja oma mõõtmatust altruismist seni madalal hoitud hinnad tarbijale kerkivad kohe.

[kert06]

Teeks küsitluse?

1. Tahan kiiret internetti!
2. Ei taha kiiret internetti!

[Betamax]

[von Wu]

Meil on külas WiFi. Teoreetiline maksimumkiirus 100/25, aga hind oleks ka ~100€ kuus.

[netmaster]

vaatasin selle istungi salvestise otsast lõpuni ära.
Kohe jäi mulje, nagu Taavi Kotka oleks telekom'ide palgal. Käis pidev seniste sammude õigustamine ja korrutamine, et kui vägevad uued tooted, ning hea ja odav nett meil nüüd on.
Ilmselt ei ole kõik nii must ja valge, aga siiski mõned mõtted:

1. Statistika.

MKMi eriline kiindumus numbritesse. Vehiti mitmed korrad TJA korraldatud mõõtmistulemustega, millesse mina suhtuks reservatsiooniga. Igaüks, kes elab linnadest ja põhimaanteedest eemal, saab aru, et keskmine 50M kiirus mobiilivõrgus on lihtsalt mingisugune halb nali. Ühelt jalalt teisele keksimise asemel, peaks MKM uurima, kas viga on TJA mõõtmise metoodikas, või selles, et operaatorid jagavad TJAle veidi tuunitud SIM kaarte. Kui TJA kleebiks omale vuntsid ette ja läheks Telia kontorisse liituma tavalise kliendina ja ootaks 2 kuud enne mõõtmist, äkki oleks tulemused teised? Veel olen ma tähele pannud, kui kidakeelsed on asjaosalised nende numbrite osas, mis tegelikult loevad. Kuimitu masti, hulgiklienti, lõpptarbjat siis ELASA võrku täna kasutab? Kuimitu protsenti kaabliotstest seisab lihtsalt tühjana? Neid numbreid ei saa isegi riigikontroll, sest see võimaldaks hinnata projekti kasutegurit, mis on täna masendavalt väike.

2. Interneti kättesaadavus.

Lgp. tarkvarainseneril (Taavi Kotka) on minumelest väike loogikaviga sisse lipsanud. Ühest küljest räägib ta, kuidas on hädasti vaja ehitada Interneti baasvõrku ja kuidas ainult tänu sellele saavad meie vaesed operaatorid pakkuda täna nii häid teenuseid, et me oleme juba 4a. enne tähtaega EU esirinnas. Samas on kulutatud alla poole rahast ja midagi pole kaugeltki valmis. Ometigi on operaatorid justkui fööniksina tuhast tõusnud ja kohtades, kui ELASA'st pole jälgegi, pakutakse mühinaga 4G teenuseid. See on ilmselge näide, et tahtmise korral, oleks operaatorid võimelised sarnased teenuseid pakkuma ka ilma ELASA võrguta ja EU ning riik on neile teinud lihtsalt kingituse võimaldades seda kõike odavamalt. Vaadates telekomide käibeid ja kasuminumbreid on selge, et neile endile oleks olnud täiesti jõukohane samasuguse võrgu ehitamine.

3. ELASA

Kuidagi väga vaikseks on jäänud ELASA võrgu omandiküsimus. Sisuliselt kingib riik ja EU telekomide omanduses olevale juriidilisele isikule kuhjade viisi raha, saamata vastu tegelikult mitte midagi. Valmis tehtud võrgud on ELASA omad, aga riigil ei ole seal enamusosalust, ega ühtegi muud juriidilist hooba, millega garanteerida, et neid võrke järgmised 100a. ikka sihipäraselt kasutatakse. Kotka rõhutas korduvalt, et ELASA võrguplaneerimist ei juhi mitte kolm olulise turujõuga operaatorit vaid 9 asutajaliiget. Tegelikkus on siiski midagi muud. Üheksast liikmest enamus ei oma mingit võrku turutõrke piirkonnas. Neil on täiest ükskõik kuhu midagi ehitatakse. Niiet sisuliselt määravad enamasti ikkagi need 3 operaatorit, kuhu ja mida täpselt on neile kasulik ehitada. Samuti puudub niiöelda järelvaatajatel, MKM'l ja ammugi valitsusel iga üksiku liitumispunkti asukoha osas oma arvamus. Jälgides, kui tulihingeliselt kaitses MKM'i esindaja ELASA liikmete seisukohti, tekib küsimud, kas keegi ikka tegelikult tahabki midagi kontrollida.

4. Kogukonnad

On tõsi, et valdav osa elanikonnast turutõrke piirkonnas vaatab pigem hinda, kui kiirust. Ka keskmisel firmal ei ole eluliselt oluline ülikiire Internet ja pigem on oluline hind. Kiire interneti levikut takistab see, et monoplistide kasumi ootus ja hinnad on lihtsalt liiga kõrged. Mitte et keegi ei taha liituda vaid lihtsalt ei jäksa maksta. Kotka tõi näite, kuidas 10 leibkonda tema külas pidi liitumiseks välja käima 700 eurot. Kui nad kõik maksavad teenuse eest 30 eurot/kuus, saaks Telia (sest kellelgi teisel pole sisulist kaablivõimekust) hakata oma investeeringut tagasi teenima 2a. pärast ja tasa oldaks 4a. jooksul. See on iga äri puhul täiesti mõislik aeg, aga mitte olulise turujõuga telekomile, sest kuna riik pole pannud mingeid kriteeriume ja kohustusi tegeliku teenuse pakkumiseks, on odavam lihtsalt oodata. Küll need pärismaalased ükskord selle liitumise ise kinni maksavad.

[Maldur]

netmaster, +5!

[Jack.igg]

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ehk ELASA valis endale uue juhi, kes pole seotud telekomiettevõtetega ja astub ametisse 7. märtsil. Tema asub lahendama ka küsimust, kas on kiiret Internetti vaja.
http://www.am.ee/ELASA-uus-juht?utm_source=twitterfeed&utm_medium=twitter

[-parun-]

netmaster,

[datebe]

Lihtsalt, et natuke oponeerida siin prevaleerivale konsensusele, mida ma võtaks kokku kui, et: "kõik on halvasti ja oleks parem, kui ELASA projekti poleks kunagi alustatudki"

[Maldur]

[netmaster]

[Maldur]

[datebe]

Tundub, et selles oleme me kõik ühel nõul, et juurdepääsuvõrgu parameetrid tuleb ELASA projekti eesmärkides ära kirjeldada sellisel moel, et oleks selge millist võrguühendust igaüks oma (maa)koduse nõuda võib.

Ma ise arvan, et juhul, kui sellist võrku ei ole seal võimalik pakkuda ongi tegu turutõrkega ning siin võiks siis riik sekkuda. Jagada toetust näiteks samadel põhimõtetel nagu puurkaevude jms eluks vajaliku baasinfra rajamiseks. Kas siis kaabli vedamiseks või operaatorile 4G tugijaamade lisamiseks probleemses piirkonnas. Eesti rahvastikutihedus määrab paljuski ära selle, et paljudes kohtades jääbki raadiovõrk olema peamiseks juurdepääsuvõrguks. Tuleb leida lahendus selle ühenduse garanteerimiseks. QoS.

Mind pani sellesse vestlusesse sekkuma soov seda veidi tasakaalustada. Mind lihtsalt häirib osade mõtete selge negatiivne eelhäälestus. Selle all pean ma silmas nii netmasteri kõhutunde pealt esitatud väidet, et "projekti kasutegur on väike", kui nüüd ka Malduri läbi lillede (jutumärkide) esitatud kahtlust ELASA uue juhi osas. Need on kõik tõsised süüdistused, mida te esitate nagu möödaminnes.

Jah, ma saan aru, et internetidiskussioonid toimivadki sellistel reljeefsetel väljaütlemistel, kuid arutelu üldise tooni rikuvad need igatahes ära ja kõrvalt vaadates ei jäta see osalejatest eriti head muljet.

[netmaster]

[Maldur]

[DigeBeni]

datebe, negatiivsus on igati õigustatud, kui meie kõrged riigiametnikud olukorda niimoodi näevad nagu võib lugeda esimeses postis toodud artiklist. Võib teha palju suuri sõnu ja minna väga spetsiifiliseks, kuid üldises plaanis ei muuda see fakti, et kaasaegse internetiühenduse levimisele pole see projekt investeeringutega proportsioonis olevat panust välja andnud. Samas on naaberriikide näited olemas, et saab küll paremini. Lisades siia nüüd väljaütlemised stiilis, et rahvas ei soovi ja ei taha, ei sisenda ka usku, et tulevik midagi paremat toob. Pigem jääb mulje, et teatud kuluaarides on see tehing lõpetatuks loetud ja edasine diskussioon on rohkem formaalne silumine, kui praktiline ja konstruktiivne olukorra parendamine. Seega, milles peaksime nägema valgust tunneli lõpus, millest positiivselt innustuda? Kellele või mil viisil seda probleemi üldse kommunikeerida, et see ka reaalselt tulemuslik oleks? Riik teeb hetkel kommertsfirmadele üsna efektiivselt ringkaitset ja rahva hääl maksab vaid valimistel ...

[ab79]

Kusjuures, tegin nnatuke "lisauuringuid" google abiga. Saksamaal polegi lõpptarbija DSL paketid kuigi kiired ja hinnad minu arvates liigkõrged (Deutsche Telekom) . Aga seal tundub, et on kõik ühes paketis alates netist kuni teleka ja pere mobiilideni välja. Rootsi Telia ka valikutega väga ei hiilga. Hinnaerinevus on võib-olla kõige kõikuvam, aga noh, ma arvan, et 30€ kiire neti eest välja käia on kallis. 20€ oleks mõistlik veel. SEe muidugi subjektiivne, sest rahakott võimalused ja vajadused on klientidel erinevad. Nt 500 Mbit neti eest maksaks ma tühja. Ei kasutaks seda lihtsalt ära.

[jägaja]

netmaster,

[Sold OUT]

Ei ole kiiremat vaja. Nagunii minu elukohas kiiremat kui 12/1 plaanis pakkuda pole labi kaabli.