[kiip]

Vene kosmoseagentuur Roskosmos tegi sel nädalal teatavaks plaani saata inimesed Kuule hiljemalt 2029. aastal. Inimeste saatmine on vaid üks osa Roskosmose suuremast plaanist. Venelastel on soov Kuule alaline baas püstitada. Roskosmos Energia juhi Vladimir Solntsevi sõnul ehitavad nad juba kosmosesüstikut, millega hakatakse inimesi Kuule saatma.

Loe edasi Kiibist

[Osiris]

Vaadates igasugu arenguid siis kosmose osas oleme ikka väga ajast maas.

Mingid hädised mootorid millega kulub ikka aastaid kuskile kaugemale minekuks....

Seniks kuni midagi kiiremat ei leiutata saame kosmost näha ainult läbi hubble teleskoobi....

[Rattapoiss]

NASA tahab samal ajal teha NASA'le koloonia juba 2030 ja SpaceX tahtis vist 2027 marsile jõuda..

[Betamax]

Üks asi on minemine, teine asi on kohapeal olemine. Võid ju kuu peale minna, sõna otseses mõttes, ja tehnoloogia on samuti olemas. Kui aga kohal oled, mida edasi teha? Teed paar pilti, nööbid õlle lahti ja imetled vaadet, milleni jõudmiseks kulus miljardeid?

[jägaja]

[Dogbert]

Kiirus vs kiirendus.
Kiiruse talumise jutt on nagu pärast auruveduri leiutamist ja reisijateveoks kasutuselevõtmist - ka siis väideti tõsimeeli, et üle 25 (kas mph või km/h - ei mäleta enam) ei suuda inimorganism taluda. Veri tardub soontes vms Me ratsutame planeedi Maa seljas erinevate taustsüsteemide suhtes mitmete kiirustega, millest enamus ületavad kõik meie kosmosetehnika poolt siiani (Maa ja/või Päikese suhtes liikumiskiiruseks) saavutatu.

Kui oleks kasutada mootorid, millega saaks püsivalt pikaajaliselt kiirendada näiteks tavalise Maa raskuskiirendusega 1g, siis kasvaks kiirus igas sekundis 10m/s ja igas tunnis 36000m/s. Ööpäevas 864000m/s ja nädalaga oleks kiirus juba 6048000m/s, mis on juba 6048km/s.
Võrdluseks: Voyagerid lendavad hetkel Päikesesüsteemist välja (Päikesest eemale) kiirusega 62140km/h, s.o 17,3km/s, Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 107280km/h, s.o ~30km/s.

Maa ja Marss on kõige lähemas punktis teineteisest 54,6 milj km kaugusel. 54600000/6046=9030 sekundit, s.o 2,5 tundi. Seega saavutaks juba nädalaga kiiruse, millega jõuaks Maa ja Marsi vahelise kauguse (otsejoones) läbida kahe ja poole tunniga.

Nii et peamiselt on asi kinni ikka mootorites ja nende energiaallikas.

[DVDRW]

Teema on huvitav. Kui reisida pidevalt 1G kiirendusega, siis poleks ju "liiga kaua inimene kaaluta olekus probleemi"
Lähema täheni jõuaks 5 aastaga

[Dogbert]

[elukaz]

Peab aint õigel ajal pidurit vajutama et mööda ei kihutaks. Aasta kiirendad, aasta pidurdad.

1g kiirendust ei pea "taluma", see on parim võimalik liikumisvalem reisijale.

[Dogbert]

Just. Ulmekatest juba üle poole sajandi teada ja tuntud teema.
Strugatskite vaprad nõukogude planetonaudid lendasid Hiusega ka Veenusele mõne päevaga - pool teed kiirendasid ja pool pidurdasid, kiirendus oligi vist 1g

[mikk36]

Oh need meeletud kütustekogused, mida kaasa peab tarima, et seda 1g'd tekitada kogu teekonna vältel.
Ei tasu ära unustada, et kõik see kaasa veetav kütus teeb samamoodi laeva raskemaks ja seetõttu suurendab eksponentaalselt kaasaveetava kütuse kogust.

[elukaz]

Aga seda vähem on toitu vedada

[mikk36]

Eks see toit ole jah samamoodi kütus, lihtsalt bioloogilistele mootoritele.

[Dogbert]

Just. Energiaallikas.
Oleneb aga suuresti, mis on kütuseks ja kuidas seda tarbitakse, kuidas kütuse energia kiirenduseks muudetakse.
Näiteks EmDrive või analoogne NASA Cannae Drive ei puista kütust teepeale maha, ainult elektrit on vaja. Hästi palju muidugi.
Sellel tehnoloogial on potentsiaali, aga väga pikk tee arenemiseks millekski, mis suudab 1g tekitada kasvõi ainult mootorile endale.

Esimesed väikesed ioonmootorid on aga juba kasutusel ja nendega kulub juba väga vähe kütust võrreldes keemilise rakettmootoriga. Päikesesüsteemi piires lendamiseks pole nende rakendamisel meeletuid koguseid kütust kaasa vaja vedada, aga praegused "mikromootorid" peab inimeste vedamiseks ja mõistliku ajaga kohalejõudmiseks vajaliku võimsuse saavutamiseks üles skaleerima

[DVDRW]

Jep, päikeseenergiat saaks kasutada. Ioon mootorid juba teevad seda aga kiirendus väga väike veel.
Aga tähtede vahel päikest pole

[Dogbert]

Tähtede vahel saab energiat tuumareaktorist. Kui saavad allveelaevad, saab ka kosmoselaev.
Vaja on vaid mootorit, mis kiirenduse tekitamiseks midagi välja ei pea pritsima, mida tuleks kaasa vedada.

Mis kaasavõetavasse toitu puutub, siis natuke saab seda ise kasvatada ja lisaks tuleb tähtedevahelise lennu ja selle aja jooksul saavutatava kiiruse tõttu meelde tuletada vana Alberti relatiivsusteooriat, mille mõju valguse kiirusele lähenevatel kiirustel selgelt märgatavaks muutub ja laeva pardal viibijate jaoks lennuaega lühendama hakkab.

[elukaz]

Igiliikuri ehitajatelt peaks gravitatsiooni varjestust laenama. Katad laeva tagaosa kinni ja minek.

[HDvurle]

[mikk36]

HDvurle, ka kuu pealt on vaja seda kraami ju kiirendada ja siis uuesti maha pidurdada. Asi on puhtalt efektiivsuses, meil pole veel olemas niivõrd efektiivseid mootoreid, mis oleksid samas piisava jõudlusega.
Sondide jaoks on jah toredad, need võivad aastaid kiirendada, nn gravity assiste kasutada jne, aga inimesi transportides on aeg samamoodi faktor, ei saa aastaid kulutada ainuüksi transportimise peale.

[DVDRW]

Kust on lihtsam startida kas kuult või maa orbiidilt?

[elukaz]

Orbiidil on keeruline kütust koguda, ei saa ketiga kinni panna või kaardile risti teha. Lähed järgmist viima aga eelmine on kuhugi ära hõljunud. Ja siis need euronõuded mis ei luba üle 20l korraga hoida.

[mikk36]

DVDRW, Maa madalalt orbiidilt on odavam startida, kui kuu orbiidilt.

[Deadlock]

[jnt]

Midagi tuleb ilmselt ikka pritsida. Aga kui see midagi oleks kättesaadav näiteks elektrienergiast, oleks väga meeldiv. Ioonmootorid (pritsitakse ioone välja), resonantsmootorid (pritsitakse EM välja) jmt kraam on väga huvitav teema.

[Deadlock]

Teoreetiliselt saaks ju e=mc² kasutada, et energiat mateeriaks muundada ja seda pritsida.