[Dirty Harry]

Kui mõni sõna mõtiskleda (see on siis puhtalt kõik minu arvamus mis võib olla kohati ekslik kuna kokkupuude Nikoniga on olnud vähene) Canon 1Dmk4, Nikon D750 ja D810 teemal, rohkem siis D810 võtmes (viimati proovisin seda):

* D810 pikslid on päris head, kui ikka neid palju vaja on siis igati hea valik Nikonimaailmas.
* D810 kõrged ISOd on vähemalt kuni 8000'ni minu jaoks kasutatavad (kõrgemaid polnud vaja) ja sarnased kui enda 1Dmk4'jal. St tulemus on laias laastus sama - mis tähendab, et Nikon enda ~2x suurema pikslimahuga annab rohkem mänguruumi.
* "Äravärisemine" annab kohe rohkem tunda nii tiheda sensori puhul. "Electronic front-curtain shutter" aitab õnneks teatud juhtudel.
* Ergonoomika on D750 ja D810 puhul minu jaoks sama (kuigi tuleb nentida, et kuna kasutasin mõlemat vaid mõne päeva siis kohati kipub sassi juba minema kumb oli kumb).
* Ehk siis ei saa hästi aru miks osad inimesed räägivad D750'st kui mõnevõrra "madalamast" kerest ja D800-seeriast kui profitehnikast. D810'l on kahtlemata mõned eelised (1/8000, 200000 katiku vastupidavus, natuke laiem AF ala) aga minu asjatundmatu arvamus ütleb, et üsna samad pillid on. Suurim vahe on lihtsalt pikslimahus. D750'e AF on isegi parem.
* Active D-Lighting on JPEG pildistades vbolla kasulik, minujaoks oli see abimees risuks jalus. Varasemast mäletan netist selle kohapealt kiidusõnu justkui.
* Menüüsüsteem on Nikonil täiesti hoomatav ja arusaadav tühja kohapealt tulles.
* Kuna ISO-nuppu saab ümber konfida parema käe alla sisi saab ka sellest muret mööda, et "õige" ISO-nupp on muidu vasakul servas.
* AF punkti valimine on Canonil mõnes mõttes jabur aga käe sisse harjunud. Nikonil on lahendatud märksa lihtsamalt ja meeldivamalt.
* D810 puhul on vasakul ülal WB, QUAL, ISO jne. Minu jaoks on need nupud liiga lähedal ja sarnased, kogemata sai ikka valet asja valitud. Just QUAL nupu vajalikkus tekitab küsimusi - kas sellise tehnika puhul tõesti peale RAW midagi pildistatakse? Kui jah siis miks mitte kasutada kahe mälukaardi eeliseid (ühele RAW, teisele JPEG)? Väheusutav, et see funktsioon on nii vajalik, et peaks olema eraldi nupuna väljatoodud.
* Üks asi jäi segaseks - kas D810 ei kasuta "tavalist" (mini või micro) USB juhet? Põgusalt vaatasin ja "auk" oli kaameral minu jaoks midagi uut, praegu googeldades vaatab selline asi vastu - "UC-E14 USB Cable".

Täiesti jäi proovimata videopool ja liveview (ei kasuta neid lihtsalt ise).

tl;dr - Nikoni täiskaader on väga hea. Mis sest, et objektiivid "valepidi" ette käivad.

[vallo]

[Sults]

[Dirty Harry]

Eks see liigitamine on niikuinii marketroidide teema, mõistlikum on (mu arvates) tehnilistest andmetest, kättesobivusest ja muust sellisest lähtuda. Mitte sellest kas kaameral on letis "profitehnika" silt küljes või mitte.

[Sults]

Mul suva, kas kaamerat nimetatakse profi või mitteprofi kereks, kuid lisatarvikud on küll sellised asjad, et need kas sobivad või mitte. Kui kasutaja on kasutanud kogu aeg tippmudeleid ja soetanud nendega sobivad kallid originaallisatarvikud, siis ilma 10-pin pesata tuleb tal hakata otsast uuesti uusi vidinaid ostma. Mõni kasutab stuudios kaamera PC porti ühendatud sünkrokaablite võrgu kaudu stuudiovälkude juhtimist, ka tema peab oma lahenduse ümber vaatama, kui D750 masti kerele üle läheb.

[erko]

Ma lisaks veel juurde ka AF-ON nupu puudumise D750-l. Kes on harjunud fokuseerimise sellele nupule seadma, need tõenäoliselt peavad nupu puudumist puuduseks. Pro või mittepro liigitus ei omagi tähtsust, lihtsalt mingid omadused, mida hinnatakse või mitte.

[Supiplex]

[Dirty Harry]

[Supiplex]

Kusjuures hea küsimus - seda tahaks isegi teada kas USB3 tagurpidi ühilduv on.
Sellest hoolimata tasub kiiremate kaartide omanikel kaaluda kas oma 160 MB/s Sandisk Extreme Pro CF pealt on mõtet lugeda läbi USB2 liidese mis vaevu 40 MB/s välja venitab.

[Ollaz]

[TeaMeTzu]

Vaatasin kord kuidas tuttav oma Nikoniga pilti tegi, siis ta suunas objektiivi ja sai kohe ka pildi teha. Mul Pentaxil (K20D ja mingisugune Pentaxi 18-250 objektiiv) võtab ikka kõvasti aega kuni jõuab ära fokusseerida ja alles siis saab pildi teha. Kas see on Nikkoni eelis (või siis Pentaxi puudus) või oleneb see objektiivist? Tunda on andnud just loomi pildistades (näiteks kui koer jookseb pildistaja suunas, siis ei suuda kaamera otsustada, millal õige hetk pildistamiseks).

4M

[Sults]

Eks kaamerate autofookuste võimekus olegi erinev, seda nii eri tootjate lõikes kui ka sama tootja erinevate mudelite lõikes. Ja kindlasti avaldab teravustamiskiirusele mõju objektiiv.
Palju oleneb muidugi ka pildistamise õigetest võtetest.

[TeaMeTzu]

Aga mis võiks lugeda Nikkoni eelisteks võrreldes Pentaxiga? Tahaks proovida erinevaid kaameraid ja valida lõpuks endale sobiv (muidugi minu oskuste juures mängib kaamera väikest rolli ja piirajaks mina ise). Mis kõige mõistlikum Nikkoni kere, mille saaks kasutatult kätte 200€ eest? Hetkel mul hea universaalne objektiiv, aga sellist Nikkonil odavas hinnaklassis pole?

4M

[arny]

omal veel alles pentax k10d ja pole küll midagi häda olnud fokuseerimisega. Eks see objektiivi fokusseerimis kiirus on jah objektiividel erinev, mida odavam objektiiv seda aeglasem ka tavaliselt. Aga ega saa 200.- eest paremat nikonit küll ei saa kui pentaxi K20D või K10D. Pentax on omas klassis parim. Pentaxile pole lihtsalt objektiive nii palju kui nikonile. Pentaxile pakutakse ka väga häid objektiive. Liikuva objekti tabamine vajab lihtsalt harjutamist ja õigeid kaamera sätteid.

[Ollaz]

Ärge unustage ka seda, et "kohe pildi tegemine" võib tähendada seda, et objektiivi fookus oli juba soovitud kohas ja ühest punktist teise saagimine jäi ära.

[Dirty Harry]

[vallo]

Ma arvan, et võti peitub siin küsija objektiivis: 18-250. Spekuleerin, et tegu on tamroniga? Üldiselt sellised suure vahemikuga zoomid ongi uimased teravustama, proovi mõne fiksi või ka väiksema vahemikuga zoomiga.

[Dirty Harry]

vallo, mitte, et vahet oleks aga tegu võib olla ka Pentaxi 18-250'ga (mis on tegelikult üsnagi rebranditud Tamron tõesti). Endal on see Pentaxi 18-250 Pentax K100D ees ning AF on igati OK kui valgust jagub. Kui on hämaram - siis on hädas nagu kõik KIT'id.

[pacho]

Nikonil vahelduseks válja tulnud midagi huvitavat. Nikkor AF-S DX 16-80mm f/2.8-4E ED VR.

[Kruvi]

Väike lisalink kah siis juurde: https://fstoppers.com/gear/nikons-af-s-dx-nikkor-16-80mm-f28-4e-ed-vr-raises-bar-brings-pro-level-treatment-75198
Tundub huvitav, aga hind on muidugi veits krõbe, samas ootame ülevaateid. (Hea asendus klassikule 16-85, mis on küll üle poole odavam, muidugi ava vahemik on teine ning 16-85 on juba päris vana kah)

[vallo]

ootaks täiskaadrile midagi huvitavat

[Tanel]

Test.

[jägaja]

[Tanel]

jägaja, kuidas nüüd?

[Ollaz]

Mina näiteks enam lehte number 76 ei näe. Sain ka enne errorit.

[jägaja]

Tanel, lehte nr 76. nutiseadmes ei näe. Seega OK.

Edit.

[Sults]

Nikonist ka vahelduseks:
http://www.snap.ee/blogi?aid=2055

[birgitm]

Tere olen väga kahe vahel ja kuna ise fotograaf pole siis sooviksin targemate arvamust. Valikus on 2 kaamerat : Nikon D5300 ja Nikon coolpix P610 . mõlemad omavad pööratavat ekraani, wifit ja gpsi mis mulle olulised. Hinnavahe on aga suur. Kumb sobib paremini tavakasutajale kes pole proff ning mis vahe on peegel ja kompaktkaameral, kumba peetakse paremaks?

[Kruvi]

Põhiline vahe ongi selles, et üks on kompakt kaamera ja teine peegelkaamera.
Kompakt kaamerat võib kutsuda ka sild-kaameraks kuna paljud on tänapäeval ka oma fotograafia huviga just nendest alustanud.
Kui küsida kumb on parem siis oleneb mis on sulle oluline, lihtne vastus oleks muidugi peegel, aga jällegi oleneb kellele.

Peamine erinevus on see, et peegel kaameral vahetad objektiivi, kompakt kaamera objektiiv on selline mis peaks võimalikult palju tavakasutuses vajaminevast katma.
Muidugi võib siin kirjutada ka tehniliselt lahti täpsed erinevused nende kahe kaamera vahel aga kuna tegu on kahes erinevas klassis olevate kaameratega siis alustajale võiks ikkagi pigem kompakt kaamerat soovitada.
Peegel kaamerate puhul tuleb kindlasti kohe arvestada sellega, et peale hinnavahe hakkab raha minema ka objektiivide peale.

Kui võtta üks pilt peegel kaamerast ja teine pilt kompakt kaamerast mis on tehtud võrdsetes (ja heades) tingimustes arvatavasti tänapäeval meist väga paljud neil vahet teha ei suudagi.

Seega pika ja loodetavasti mitte väga segase jutu kokkuvõtteks võiks alustavale inimesele ikkagi soovitada kompakt kaamerat - saad teha kõike mida alguses oskad soovida, nagu mainisid on ka kõik oluline olemas ning rahaliselt tuleb ta ka päris palju odavam.

Kui tahad edasi areneda tasub alustada sellest, et teha omale selgeks apertuur, säri ja ISO, liikuda ära Automaat režiimidest ning studeerida ja lugeda.
Fotograafia on massiivselt põnev valdkond, kuid selle mõistmiseks on päris pikk teekond ees. Samuti tasub arvestada sellega, et eriti just peeglite puhul tuleb tulevikus mängu pildi töötlus, mis on veel omaette suur valdkond (kui ei plaani jääda peol sõpru pildistama)

Seega, alusta kompaktist, mine pildista ja harjuta ning kui saad aru millest sul edasi liikumiseks puudu on tasub hakata mõtlema peegelkaamera suunas.

[Sten003]

Kas sellise telekonverteriga Nikon D3200, D5100 küljes autofookus töötab veel?
Tean, et ava läheb kinnisemaks, see pole oluline praegu.

Link:

Spoiler

http://www.ebay.com/itm/2X-AF-Teleconverter-Lens-for-Nikon-D3200-D5200-D5300-D5100-D7100-D7000-/140626084411?

[Dirty Harry]

[Kruvi]

Siin tuleb mängu ka objektiiv.
Mida kaamerate ja telekonverterite puhul jälgida tasub on järgnev teave:

D3200:
"The electronic rangefinder can be used with lenses that have a maximum aperture of f/5.6 or faster"
D5100:
Note: The electronic rangefinder can be used with lenses that have a maximum aperture of f/5.6 or faster

Ei ole ise telekonverteritega mänginud aga praktikas peaks see siis tähendama, et kui on obje 2.8 millele 2x teleconverteri juurde lükkad saad kasutada veel AF funktsiooni ning kaamera ütleb ka manuaal rešiimis kas oled fookuses või mitte.
Kui sul on nüüd näiteks zuum obje (muutuva avaga) või fix nagu 600mm mille kõige kiirem ava on F4 siis oled juba üle piiri ning kaamera enam ei suuda otsustada kas oled fookuses või mitte, ehk peaksid vist kasutama ainult manuaal teravustamist ja oma silma otsustamaks kas oled fookuses või mitte.

Nikon D7100 näiteks on keskmine teravustamispunkt veel saadaval kuni F8'ni, veel kallimal D8xx seerial on veel F8 juures saadaval 11 keskmist teravustamispunkti.

Seega tasub seda kasutada objede puhul mis on kuni 2.8 (70-200 F2.8 näiteks) või kasutada Nikoni enda TC-14E (http://www.nikonusa.com/en/Nikon-Products/Product/Camera-Lenses/AF-S-Teleconverter-TC-14E-III.html) mis vähendab su F-stopi 1 võrra mitte kahe (ehk siis F4 muutub 5.6'ks mis on veel täiesti kasutav)

Ehk keegi targem telekonverterite koha pealt kinnitab või täpsustab mu juttu aga põhimõtteliselt aeglasema avaga objel siis kaotad telekonverteriga võime täpselt teravustada.

[jägaja]

Mismoodi hinnatakse objektiiviava kiirust?

F5,6st saab olla ava väiksem, või suurem. Igatahes ei saa ma kiirusejutust aru.

[1dumbpcuser]

[Kruvi]

Jah, eks ta kõnepruuk ole ning veidike kes millega harjunud on.
Enamus vast on inglise keelse väljenduspagasi endale fotograafia koha pealt proovinud ära integreerida ning sealsetes terminites on see siis alati "fast lens" mõttega 2.8 ja väiksem ava.
Kuna põhilised kolm muutujat on AVA - ISO - SÄRI ning nad kõik üksteist muudavad (ehk siis säri 1/200 iso 100 ja f/2.8 annavad sulle sama pildi mis säri nihutada 1/100 juurde, iso sama ja ava F/4) siis nagu ka 1dumbpcuser kirjutas sealt see väljend pärineb.
Võib ka veel lisa segadust tulla ju sellest, et väljend "suur ava" tähendab väiksemat F-stop numbrit (näiteks f/1.8 on suur ava, f/11 on väike ava)

Olen nende seletustega nii mõnelgi tuttaval suutnud juhtme kokku ajada aga selline see teema on.

[pacho]

[Sults]

Pildil olev konverter ei tohiks hästi Nikonile sobidagi, sest objektiivilukustuse ja AF kruvi asukohad on selleks liiga lähestikku (Nikonil on nende paiknemisel vahet u kolmandik ringist e 120 kraadi nurk, pildil tunduvalt väiksem, u viiendik ringist). Tõenäoliselt on pilt mingi suvakas (sama konverteri mõnele muule kaameramargile mõeldud isend). Odavama otsa Nikonitel AF jaoks vajalikke elektrilisi kontakte piltidelt igatahes ei paista, aga selle nurga alt ei peagi paistma ja arvestades eeltoodut ei maksa pildile liialt rõhku panna. Eeldatavasti on kontaktid siiski olemas. Nagu sellel sama tootja telekonverteril: http://www.amazon.com/Digital-Concepts-Teleconverter-Nikon-lenses/dp/B000LTZ5UK

Mis puutub AF toimimisse 2 x telekonverteriga ja F/5.6 torudega, siis minu kogemuse järgi heades valgusoludes keskmise AF punkti kasutamisel see kombinatsioon toimib, kuigi Nikon ei ole sellist lubadust andnud. Hämaras aga mitte. Uuematel kaameratel on kere AF osa punkte võimekamad kui minu kaameratel, nendega peaks toimima ka kerges hämaruses.

[erko]

Sattusin täna Telekomi veebipoodi sirvima ning tahtsin vaadata mida kaamerate poolel lõpumüügis pakutakse. Nikoni kasutajana käisin loomulikult ka tiiru nende peegelkaaamerate valikus, kus märkasin midagi mis pani mul kulmu kerkima. Vaadake allpool olevat hinnastust erinevatel keredel
D600 kere, €1999
D610 kere, €1690
D750 kere, €1990

Huvitav on mõelda, kas Telekom üldse kunagi plaanib oma riiulitelt istuvatest D600 keredest lahti saada. Mulle tundub et sealsed ostu- ja müügijuhid ei jaga kaameraturu biiti, muidu oleks vist ammu Nikon Nordic'ult või Nikon Europe'ilt kõva allahindlus välja kaubeldud ning hind kuhugi €1490 - €1550 piiridesse lastud.

[Dirty Harry]

1. See on rohkem Telekomi kui Nikoni teema...
2. ...ning Telekomi poe veebi all paremal nurgas on chäti aken. Nädalavahetusel seal küll reaalajas ei vastata aga tööpäeviti olen saanud alati kiirelt asjad aetud. Alati võib ju enda abi või väärt infot firmaga jagada.

[oswald]

Olen objektiivide valikul veidi hätta jäänud. Praegune 70-300 nikkor on manuaalse fookusega, seega nii mõnigi potentsiaalselt vägev pilt on tõesti "vägev" tulnud. Enamasti püüan objektiivi ette lindusid/loomi, seega teravustamine peaks võimalikult kiire olema, samas leiba sellega ei teeni ja üle mõistuse maksta ei ole vaja. Küsimus - milline järgnevatest on parima hinna/kvaliteedi suhtega (ei osta Photopointist, aga seal on kõik olemas)?

1. https://www.photopoint.ee/objektiivid/4514-nikkor-af-s-dx-55-300mm-f-45-56-g-vr-ed-objektiiv Parim hind, samas jäi silma, et kommentaaride põhjal on fokusseerimine "aeglane" võrreldes 70-300 mudeliga.
2. https://www.photopoint.ee/objektiivid/6659-nikkor-af-s-70-300mm-f-45-56-g-if-ed-vr-objektiiv Kiideti kiirust, hinnaklass muidugi suts teine, aga kas on pea 2x hinnavahet väärt?
3. https://www.photopoint.ee/objektiivid/266-tamron-16-300mm-f-35-63-di-ii-vc-pzd-macro-objektiiv-nikonile Kõige "mõnusama" diapasooniga muidugi, samas teravustamise kiirusest ei tea midagi ja vajadusel katab kit objektiiv alumise otsa ära.

[rex]

55-300 ja 70-300 suur erinevus on selles, et üks neist on poolkaadri- ja teine täiskaadriobjektiiv. Nii et selle kahekordse hinnavahe sees on suurema valgussõõri joonistamiseks omajagu rohkem klaasi. Samas kui sa ta poolkaadrikere ette keerad, kasutad sa joonistatud valgussõõrist ära vähese osa, samas maksad rohkem ja vead kaasas suuremat ja kallimat toru. Samas kui sa kunagi plaanid täiskaadrile üle kolida, ei pea sa enam kohe ka objektiivi vahetama. Samas, kui täiskaadrile plaanis kolida ei ole, on ka filtrid suuremad ja kallimad, ilma et sa neist maksimumi tagasi võtaks.

Mis kere sul on?

[Sults]

Ma ei soovita neist mitte ühtki. Pildikvaliteedilt jäävad need ikka enamvähem sinu praeguse objektiivi tasemele ja ka teravustamiskiirusega, eriti pikemas otsas, need torud ei hiilga.
Kui linnu-looma pildistamise huvi, siis pigem vaata Nikkor 70-200 F4 poole või mõne telefiksi (nt 300mm F4) poole. Kui eelarve väga pitsitab, siis ka kasutatud torude seast saab leida korralikke.

[oswald]

Kaameraks on d5300, kuhugi edasi areneda lähiajal plaanis pole (minu "tasemest" räägib ka see, et tellisin huvipärast odava Samyangi 500mm objektiivi koos 2xtelekonverteriga Lõbus mängida ja ideaalse tulemuse püüelda - selle raha eest objektiivi ja tegevust küllaga).
Ega praeguse Nikkori toru puhul pildi kvaliteediga probleeme ei ole, lendavad pääsukesed, kiilid jms vähemkartlikud ning levinud tegelased saan 1/20 v 1/30 edukusega täiesti jäädvustatud, aga kahju on haruldasematest hetkedest. Hiljuti maandus ~15 meetri kaugusele loorkull. Pilte sain 20-30, enamvähem rahuldavaid 2-3, kõik "seljaga", ära lendamist tähistas udune saba. Targem objektiiv oleks tõenäoliselt vähemalt 90% edukam olnud.

[Sults]

Piltide udususe põhjuseid on ikka palju rohkem kui puuduv või vilets autofookus!
Nende pimedate suumidega vaevalt sa midagi paremat oleksid saanud. Ju ikka valgusolud olid kehvad.
Isegi 2000€ ja enam maksvad objektiivid võivad jääda väga lühikese hetke püüdmisel hätta. Piisab mõnest pildistatava ja kaamera vahele jäävast peenest vitsaraost, et AF segadusse ajada. Neid oleks ja poleks hetki tuleb looduses ikka.

[oswald]

[rex]

MF torudega on live view suurendus üks äraütlemata mõnus asi. Peegelkaameraga muidugi natuke tüütu, kuna kõige mugavam on seda kasutada koos LCDVF-ga, aga mul on Sony hübriidi (5N) küljes hetkel üheks lemmikuks Canoni 200/2.8 FD MF ja krdi hea on teravustamisel x4,8/x9,5 sisse vajutada. Ka LCDVF praktiliselt permanentselt küljes. Pluss veel see, et erinevalt peegelkaamera pildiotsijast näed läbi LCD ISO-t üles (säri suuremaks) lükates pilti heledamalt. Aga loomulikult peab ikkagi aega olema. MF pluss on, et ei lähe naljalt kõige valemal ajal saagima.

[Sults]

AF puhul algtaseme kerega ja pimeda teletoruga jutti kõmmutamisega võib juhtuda, et lähevad kõik mööda. AF lihtsalt paneb selle kauguse enamvähem paika ja paigal seisva objekti puhul ei pea vajalikuks järgmiste kaadritega enam rohkem korrigeerida. Seepärast tuleb ikka sihilikult aeg ajalt ümber teravustada. Mis toob jälle riski, et mõni kõrs või oksaraag ajab objektiivi saagima. Poole minuti jooksul peaks muidugi jõudma haruldlasema liigi tabamise esimese ärevuse seljatada ja teha ka kiire kontrolli kaadrite õige säri, ootuspärase dofi ja teravuse kohta.

Ikkagi ei soovita neid AF suume sama pika olemasoleva MF suumi asemele. Neist võib oluliselt abi olla vaid juhul, kui oma silmanägemine kehvapoolne ega näe MF abil teravustada. Piltide kvaliteeti need oluliselt ei paranda, 300 mm peal on need kõik selleks liiga kehvapoolsed klaasid. Ma seda Tamroni mudelit isiklikult kasutanud ei ole, kuid ei usu imet ka sellest. Nikkor af-s 70-300 VR on mul omal olemas ja sellega meenub mul metsaskäikudest ikka väga palju kadumaläinud hetki. Kusjuures eesmärgiks polnud isegi saada hea pilt, vaid lihtsalt selline, millelt linnuliik oleks rahuldavalt tuvastatav. See objektiiv seisab mul enamasti kapis ja kaasa võtan vaid siis, kui pean pildistama olukorras, kus mul oleks kahju parema objektiiviga riskida (varguseoht, sandid ilmaolud või muud tingimused). 55-300 olen testinud Nikoni üritustel. Ei ole jätnud pikemas otsas head muljet.

[Dirty Harry]

Ma Nikoni mainitud objektiive ja üldse Nikonit väga palju pole kasutanud. Aga igasuguseid naljakaid MF objektiive ja odavaid telezoome küll.

* See on üsna palju kinni inimese peakujus (ja käes ja silmas ja kuratteabmillesveel), kui palju AF on vajalik. Ma jändasin ühe 400/5,6 MF toruga ikka tükk aega, Pentaxil oli ka väga mõnus "catch-in focus" featuur, mis andis peaaegu AF'i asjale. Aga kokkuvõttes oli ikka kasvõi aeglane ning kohati ebatäpne AF parem - teravate piltide osakaal tõusis märgatavalt.
* Teine teema on odavad telezoomid ning pikem ots. Kunagi läksid veel 70-300, 55-300, 50-200 jne riistad pikas otsas jube pehmeks aga mingist ajast alates on kvaliteet täitsa hea juba. Tamron AF 70-300mm f/4-5.6 Di VC USD näiteks (odavam kui viidatud Nikkori sarnane objektiiv). Aga üldiselt on see jälle inimeses kinni, mis kvaliteet on sobiv ja mis mitte. Pead ikka omal nahal järgi proovima.

Ahjaa - Nikon ikka nii sitt ka olla ei saa, et "AF puhul algtaseme kerega ja pimeda teletoruga jutti kõmmutamisega võib juhtuda, et lähevad kõik mööda." Isegi 10 aastat vana teise tootja odavaim kere ja veel vanem filmiaegne Tamroni 70-300 olid kokku AF poolest täiesti kasutatavad. Jah, uuem ja kallim on parem aga ka odavaid asju nii väga ka mutta ei tambiks.

[Sults]

[Dirty Harry]

Lisasin ühe sõna, mis enne välja jäi. Kuigi mõte oli ennegi arusaadav kuigi tsipa segasem.