[Etz]

[bladerunner]

Nende Hui-Way poolt väljatoodud kiiruste saavutamiseks tuleb kindlasti ka nende riistvara kasutada nii jaamas kui kliendipoolses otsas.

[can860]

[indrpo]

tahanteada, Ma ei tunne küll millegipärast piinlikkust või häbi sest VDSL teemadel on siin foorumis juba räägitud.
Googledada oskad jätkuvalt, see ei tähenda, et sul oleks rahakott ja reaalsed kogemused praktikas. Vask on jätkusuutlik veel mõnda aega kuid tasuvus on omaette küsimus, kusagil on piir, kas kasutada vaske või optikat. Vase ülalpidamine on kindlasti kulukam kui optika kuid uue optika ehitamine on kulukam kui kasutada olemasolevat vaske seega kasutatakse mõlemat vastavalt piirkonnale ja võimalustele.
Kuna tahanteada, ei ole ega saagi olema kursis Telekomi võrgustruktuuriga, siis ei oska sa ka kalkuleerida, mitu sõlme on vaja ehitada, et tagada kõigile vaskvõrgu klientidele ulmeline gigabit ühendus vdsl baasil. Vähe sellest, et sellise võrgu ehitamine läheks hoopis kordi kallimaks kui ehitada siis juba võrk optika baasil, on sellise võrgu ülalpidamine samuti kordi kulukam.
PS. ma usun, et sa ise ka ikka oma postitatud pilti vaatasid, ning all kauguseid sidesõlmest märkasid.

Sellised tehnoloogiad võivad olla olulised mõne konkreetse võrgu kasutamisel kus ei ole võimalik kaabeldust ringi teha, näiteks tööstushoonete vahel on olemasolev sidevõrk vasepaaridel põhinev kuid kaugused ei võimalda etherneti kasutada ning optikat ei saa paigaldada.
Samas võib kindlasti teadmiseks võtta, et tegemist on tehniliste kiirustega, praktikas on asi nii nagu wifiga, reaalne läbilase võib olla 50-60% sõltuvalt seadmetest ja liiniparameetritest.
Ei saa mainimata jätta, et Hr. Praakel ei luiska, Telekomi võrgusõlmedesse võib lisada erinevaid Huawei DSLAM kaarte, erinevatel tehnoloogiatel töötamiseks. Ei saa ju välistada, et erilahendusena mõni ettevõte näiteks 250M kaugusel jaamast vase peal 500Mbit/s paketti tellida soovib kuid kas ta tahab maksta selleks seadmete eest sama palju kui lihtsalt 250m optikat koos paigaldusega maksab.

[Dirty Harry]

[Tomorrow]

Mark0, Olen nõus. Muidugi mingid varuvariandid ja plaanid peaks olemas olema, aga ei saa elada nii, et nüüd tuleb sõda, varas vms ja sellel põhinevalt hakata oma otsusi laskma kallutada mingisse suunda. Tuues analoogiks (no pun intended) nutitelefonid, siis kui karta kalli telefoni varastamist, purunemist vms ei hakka ju potentsiaalse "what if" pärast oma otsusi muutma.

[ab79]

ma arvan, et sõjaolukorras oleks Eestis side vägagi häiritud. Kuna suur osa sidest liigub mööda netti, siis sõltuvalt elektrivarustuse tasemest on väga haavatav. Jutt pole enam mitte netis vaid selles, kuidas saaks tagada tavapärast telefonisidet. II MS ajal veeti otseliine ja räägiti ühest toru otsast teise, sõna anti edasi punktist punkti, kuni jõudis siis lõppsaajani. Me võime olla hüper giga "peta" bitise ühenduse otsas, aga kui struktuur saab kannatada siis seda lihtsalt ei ole võimalik taastada, sest Force Majeure olukorras jääb nagunii praktiliselt elu seisma. Mis puudutab tsiviilkaitset, siis seal on muidugi palju puudusi, meie riigil pole tsiviilkaitsest enam midagi järele jäänud. Aga see selleks.

Räägime siis netiühenduse arendamisest- ma arvan, et ma saan üheltpoolt Telekomist aru. Selles mõttes, et investeeringuid tuleb hoolega kalkuleerida.Aga, millega on raske nõustuda on see, et need otsused tulevad aeglaselt. Ma olen ET püsiklient aastast 2003 ja kasutanud sellest ajast peale ADSL ühendust. Nüüd, ca 12 aastat hiljem alles terendab lootus, et saan VDSL-i. Minu jaoks pole vahet, kas ma saan seda suuremat uploadi üle vase või üle optika, tulemus ühtemoodi...nuditud. Optika on kallim, selge, aga optikal pole väga tegelikult pidurit peal, st aja jooksul on võimalik kiirusi tõsta. VDSL ja vaskpaaril aga on suhtkoht juba sein ees. Põhjus, miks Telekom otsustas vaskpaari peal pakkuda VDSL-i on see, et ei peaks eramutsesse ühekaupa kiudu sisse vedama, mis oleks ääretult kallis investeering. Isegi, kui klient liitub ja tellib kõige kallima paketi, on tasuvusaeg väga pikk. Selles mõttes olen ma küll Telekomile tänulik, et otsustasid pigistada vasest viimase välja.
Tahanteada'le ütleks lohutuseks siis niipalju, kui peaks tulema sõda, siis peale sõda enam keegi uuesti vaske maha panema ei hakka Ebaefektiivne...

[-parun-]

See vaskpaarist viimase väljapigistamine võib olla tõesti aktuaalne Huawei kodumaal, kus asustus on kohati ülimalt tihe ja seetõttu kliendiliinid ongi väga lühikesed. Panus on sellele tehtud et olemasolevaid liine võimalikult kaua kasutada saaks. Uusi kliendiliine ei ehita enam vase peale keegi, see peaks ka üsna selge olema.

[brutality]

jätame need sõjajutud ja asjad.
Juhuslikult indrekp poolt märgitud 250m. kas vaske või optikat. Juhuste kokkusattumise tõttu on mul laual hinnapakkumine optika veoks 245m. Ning hind on 9800 euri + km. Seda siis projekteerimisega, seadustamise ja ehitamisega. Mis need huawei seadmed maksaksid, ei oska öelda.
Näiteks väiksedmad kohad Tallinna nn. kuldse ringi valdades. Ütleme , sul on tänaval a la 10-12 maja. Keegi ei hakka kunagi sinna firma raha eest ju optikat vedama. Samas on olemas korralik vaskühendus VDSL võimekusega. Ehk on ikkagist veel mõistlikum justnimelt sinna vaske aega ja raha panna, kui et optikat vedada. Lihtsalt räägin hetkel konkreetsest juhusest. Päris 12000 ei tahaks üksi kah välja käia.
Enne kui keegi ütleb, et ole õnnelik VDSLi üle kuna neil veel 12/1. Siis olekski, kui ühendus oleks sümmetriline 20/20, 40/40 või siis lühematel liinidel 60/60.
Kuna ei ole väga kodus igasuguste liinide parameetrite ja tehnoloogiatega, siis ehk oskab keegi selgitada, miks VDSL ühendust ei ole võimalik pakkuda sümmetriliselt. Et kui näiteks on hea ja lühike liin, mis toetaks 60/20 või mis kiirus see vdsl oligi, kas sisuliselt peaks siis liin kannatama ka 40/40 ühendust? või näiteks 40/10 ühendust 25/25?

[-parun-]

[indrpo]

[brutality]

Ei sisalda jaama valmiduse loomist. Seal juba olemas. Kirjutan hiljem lahti mis kui palju kui kõik ametlikult teha.
ekektriga liitumine oli 3400 eurot. 25A. Alajaam 170m kaugusel.

[warkriss]

Sirvisin teemat ja märkasin, et pakutakse kiiruse tõusu 12/1 pealt 20/5 peale. Vägev, olen juba kaua oodanud, et veidi kiirema interneti koju saaks. Uurisin kodulehelt ja ongi nii, levib ka minu aadressile. Hind on sama kallis kui praegu.
Kui soovin uuendada, siis kas piisab digitvs teenuse aktiveerimisest või peab esindusse minema/helistama?
Samuti kasutan hetkel veel TG784 ruuterit, elioni koduleht aga ütles, et tuleks kasutada TG789 või inteno oma. Kas tg784 peal siis asi tööle ei hakka? Ning sellisel puhul kuidas oleks mõttekas uus ruuter võtta, kas rendile? Ning kui kiiresti teenus aktiveerub?

[indrpo]

[warkriss]

[-parun-]

[warkriss]

[libe]

[warkriss]

[jägaja]

Ruuteri ostmine ei katkesta olemasolevat teenuselepingut (vana e-Kodu jääb), uus liituja saab aga ainult uusNutiTV lahenduse.

[indrpo]

Ma tingimusi rida-realt peast ei tea, aga tean kuidas asi on.

1. Olemasolev klient saab uue inteno AINULT 19€ lepingutasuga, kahe aastase tähtajaga siis kui vormistab oma digipots telefoni tehnoloogia voipi või liitub ADSL pealt VDSL2 tehnoloogia peale. Kampaania kehtib pikemat aega. (kes kasutab vana nutit vana eKodu baasil, selle TV teenuse osa interneti kiiruse tõstmisel VDSL peale, ei muutu, ehk säilib vana nuti. Kui vana nuti on stardipaketis või kodulahenduses, siis muutub koos internetiga ka teenus uue nutitv peale, sellest saab klient ise arvelt, eteenindusest või teleri ekodust teada ja näha)
2. Uus klient saab hetkel "TV3 superkampaania" tekitamise korras ruuteri ja digiboksi kahe aastase tähtajaga tasuta, paigaldus ja 15m kaablit pealekauba (kaabli kinnitamine maksab). Kampaania kehtib siis selle kuu lõpuni minuteada.


Uueks kliendiks ei tituleerita üldjuhul eile toote lõpetanud klienti, usume teenindajate pädevusse.

[Reaper]

Vaatasin ka, et kaardil mul nüüd lubatud 20/5. Plaan see ära tellida, praeguse 12/1 asemele.

Küsimus, kas seda uut Inteno VDSL seadet saab bridgeks ka konfida? Mul praegu ammusest ajast Thomson kasutuses, mil 1 data port (bridgena) ja 3 digi-TV porti.

[Tomorrow]

[indrpo]

[ready]

Ei tea, minule anti küll igasugu lisatingimusteta, v.a. 2 aastane leping, uus ruuter 19euriga. Vana nuti tv ja vana nett. Nii tahaks seda vdsl-i aga nad kahjuks killivad telefoni. Samas mis sellesga siin heietada ja spekuleerida, lähed esindusse ja küsid parimaid pakkumisi ja asi kohe selge.

[warkriss]

[ready]

Võimalus on alati, kuid linnas ja kohtades, kus seda pole enne juhtunud on see siiski kaduv väike. Ise kasutan seadmeid 24/7. Ja nüüd kooris ptüi-ptüi-ptüi.

[Six]

Oleneb, kaugel sa jaamast oled.
800m-1200m on 20/5 ainult võimalik, kuni 400 või 600m peaks 60/10 või 60/20 olema võimalik

[Betamax]

warkriss, äikeseohuga mängimine on loterii. Vedas 10 aastat, 11. enam ei vea. Kergem on asjad vooluvõrgust eemaldada, kui äike pea kohal välkumas - pärast netti pole ja Intenole lisaks veel televiisor koos digiboksi ning muude jubinatega loojakarjas.

[seeru]

[warkriss]

[Six]

Just.
Kui valikus pole, siis asud kaugemal.

[indrpo]

[jeesus188]

mis pingega välk tuleb?

[indrpo]

[ab79]

Wikipedia andmetel, pinge kuni 1 GV, voolutugevus kuni 100 kA ja võimsus ca 100GW. Ehk siis, alla sekundi murdosaga suudab kõige nõrgema lüli, millesse sisse põrutab, kas maha põletada või üles sulatada. Kuna me räägime seadmete kaitsmisest, siis ülepingekaitsmed reeglina põlevad lihtsalt läbi olles peale seda kasutuskõlbmatud, kuid kuna neelavad löögi endasse, siis päästavad hea õnne korral tehnikat. Erandiks on elektripaigaldiste või elamute piksevardad ehk maanduslatid, need juhivad elektrilöögi maasse. Maandusvardad on korduvkasutusega.
Kõige kindlam on juhtmete lahtiühendamine oma pesadest, aga on olnud ka juhtumeid, kus sädemaid ja kaarleeki lendab ka pistikupesadest, mistõttu kärssab läbi ka lähedalasuva seadme pesa. Kõige halvemal juhul põhjustab tulekahju. Kuna elektroonikaseadmete korpused on plastikust siis mõnevõrra aitab tulekahju tõkestamisele kaasa see, et seadmed ei sütti vaid sulavad üles.
Kahju taastamise vastu aitab ainult kindlustus. Kui kindlustust ei ole, tõmba juhtmed seinast ja palveta et äike majja või elektriliini sisse ei löö.
Ülepingekaitsmeid on erinevaid- Profiklassi omade kohta lubatakse kuni 120kA kaitset, lahjamate korral vähem. Endal on mingi Brennenstuhli ülepingekaitsmega pikendusjuhe, millel on ülepingekaitse kuni 4000A. Ehk siis, odavamad kõlbavad vaid elektrivõrgu ülepingekõikumiste vastu, äikese vastu need ei aita.

[jeesus188]

ab79,

[ivar80]

Pull värk on see, et piksekaitset, mis 100%'lise tõenäosusega sind ja sinu tehnikat kaitseb ei olegi võimalik ehitada. Eriti naiivsed on muidugi need, kes usuvad, et kui pistikupesasse torkavad mingi jubina või kasutavad mingit erilist pikendusjuhet, siis on nad automaatselt kohe vanajumala selja taga. Sellest võib olla kasu, kui äike lajatab liini sisse kusagil kaugel eemal. Kui ei lähe nii hästi, siis on lood hoopis teised.

[Pailaps]

50,000 to 100,000 A või 2, 200 000 V

http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/electric/lightning2.html

Inteno DG301 otsetabamust ei peata.

[EML]

Aastake tagasi lõi mul välk ruuterisse läbi telefonikaabli, kuigi kaabel maa sees.
Pesa oli igaljuhul must ja piksekaitse oli ka vahel Belkini oma, kirjade järgi 45 000 A.
Piksekaitse oli läbi, ruuter oli läbi ja arvuti emaplaat oli läbi. Adapterid kõik töötasid edasi, seega vooluvõrk oli ok.

http://www.belkin.com/IWCatProductPage.process?Product_Id=306994

[indrpo]

Olengi sellest järeldanud, kui pesa, kaabli ots must, oli pinge tugevam kui mõni äikesekaitse üldse kannatab, vahel sulatab rj11 klemmid kokku lausa.

Infoks veel niipalju, et intenol on ülepinge kaitse dsl poolel sees, see tähendabki, et nõrgemad, keskmised löögid põletavad kaitsme läbi ja lan poolel jääb kõik ellu. Surnud intenodel on dsl pesa kutu kuid kõik muu toimib.
TG789 paistis käituvat sarnaselt kuigi kaitsme kohta ei tea.
TG784 seevastu võib ka äikesega tuld välja lüüa kuid jääb dsl tööle, vahel isegi töötab aastakese edasi. Teinekord aga lõhub lan pesad paarihaaval ja võib lõhkuda ka digiboksi lani, teleri hdmi või arvuti lani kuid jääb ise ikkagi dsl ja wifiga tööle, kõik muu surnud.

[-parun-]

[warkriss]

Elionist kõllati eile ja öeldi, et tehnilise rikke tõttu veel ei saanud VDSLi peale ümber lülitada. Et lülitatakse esmaspäeva paiku.
Samas Inteno seadetes näitab 25 Mbit/6 Mbit. Speedtestis aga saan praegu 11/1, seega sama nagu enne (sama ka Inteno speedtestis). Ping seevastu on parem (enne oli 19 või 20, nüüd tuli näiteks 9).
Kas see tähendab, et kuskil jaamas nagu lükati VDSL võimekus peale, kuid kuskil kaugemal on seaded veel uuendamata?

Inteno näitab maksimaalseks liini võimekuseks 40/20 Mbit, kas on võimalus, et hakatakse millalgi ka seda pakkuma? (mitte et sel suurt vahet oleks, 20 või 25 on juba väga hea edasiminek minu jaoks, kuid lihtsalt huvitab).

[EML]

[jägaja]

[-parun-]

[Dirty Harry]

[tahanteada]

[raxz]

[madmel]

Ma arvan, et see vahe "profi" ja "amatöör" lahnduse on viis kuidas seadet kasutada/installeerida.Kui "amatööri" omaga piisab teadmisest, kuidas pistikupesa kasutada siis "profi" omadega vaja lisaks teadmisi, kuida seade õigesti paigaldada ehk ideaalis peaks selle seadme paigaldama professionaalne elektrik.
Seadme omadused ei tee need "profiks" aga pigem määrab nende kasutus valdkonna. Pigem võiks neid eristada näiteks kodu või tööstuslikuks kasutamiseks.
Lihtsalt minu arvamus