[Sults]

Tallinna ühistranspordis mingil perioodil igapäevase sõitjana kohtasin piletikontrolli keskmiselt 2...3 korda kuus. Elroni rongis tuli rohelise kaardiga soodustuse saamiseks iga kord id kaart esitada...

[Tanel]

[Forss]

[Sults]

Tanel, kui palju sul endal neid kasutusi kuus on? Mitu sinu aktiivsusega kasutajat selle statistika sisse mahub?
Minul tuleb aastas oma 20 kasutust, kuid ma ei kasuta igakuiselt! Enamus kuid ma ei kasuta. Minusugused ei kuulu selle väidetava 500000 igakuise sekka.
Arvata võib, et 20% aktiivsematest kasutajatest annavad üle 80% kasutuste arvust.

[raxz]

[Sults]

Ma tean, et ei anna. Minu väide oli, et see pool miljonit igakuist ID-kaardi kasutajat tuleb kokku vaid siis, kui ühistranspordis isiku tuvastamiseks kaardi kasutamine sisse lugeda. Püsi teemas!

[Forss]

[Sults]

Just! Tänu sellele, et mõnes ministeeriumis sellises mahus digiallkirju laksitakse, ei jätkugi keskmiselt kuus 500000-le inimesele kasutust!
MOTT
Kogu see väidetav laialdane kasutus põhineb reaalselt kitsal, peamiselt riigiametnikest sundkasutajate ringil.

Konstrueerisin vägivaldselt jaotuse, kus 500000 kasuutajat annab kuu jooksul 3 miljonit allkirja. Nii, et maksimaalselt allkirjade andja annab kuus 56 digiallkirja (u 2 tk päevas). Selliseid kasutajaid mahub nende tingimuste juures vaid paar tükki. Kas reaalselt on Eestis siis vaid käputäis inimesi, kes reaalselt ID kaarti keskmiselt kaks korda päevas kasutavad? Või vastasel juhul on vähemaktiivselt kasutatavates gruppides veel vähem kasutajaid.
Reaalselt on jaotuse hulgas ka arvukalt neid, kes annavad oma allkirjad vaid ühel kuul (nt tuludeklaratsiooni tehes või majandusaasta aruannet tehes), kuid igakuiselt ei anna.

[Forss]

Väga hästi ei saa aru, mis sa üritad

Suvalise spekulatsiooni peale kohe MOTT ja siis genereerid täiesti suvalise arvurea välja, mis ei ütle mitte midagi.

Ja samas on ametlik statistika bluff.

WTF

"ID Kaarti kasutab Eestis digitaalselt iga kuu ligi pool miljonit inimest"
Digitaalne kasutamine ei võrdu ju digiallkirjastamisega?

ID-kaardi abil panka logimine ja korra kuus palga ületuleku tsekkimine on ka digitaalne kasutamine.

[Sults]

Just! Paljud siin kiitlevad, et neil on ID-kaart pidevalt sees => teevad sageli tehinguid => teistele jääb neid sellevõrra vähem.
MOTT

See jaotusgraafik oli lihtsalt selleks, et tuletada teile meelde, et selleks, et keegi saaks teha palju tehinguid, peab keegi teine sellevõrra vähem või üldse mitte tegema, et tehingute üldarv püsiks statistika taseme juures. Ja et igaüks saaks vaadata enda kasutusaktiivsuse juurest numbri, palju umbes tema sarnase kasutusaktiivsusega inimesi Eesti peale võib olla, ning hinnata, kas see on reaalne.
Mina väidan, et neid, kes annavad kuus palju digiallkirju, on palju rohkem kui minu toodud jaotuses, järelikult on alumistes rühmades kasutajate arv oluliselt väiksem ja igakuiste kasutajate üldarv samuti väiksem.

[Forss]

Aga sa võrdled hoopis valesid arvusid ju.

Kasutajate arv ei võrdu allkirjastajate arvuga ju!

[Tanel]

Tõestatud pole midagi, see on puhas su isiklik arvamus.

[Sults]

[Forss]

No põhimõtteliselt võtad suvalised arvud ja kukud neid jagama.

Endal on defineerimata, mis see digitaalne kasutamine üldse on.

Algul räägid ainult allkirjastamisest,aga nüüd pean korrutama selle 1,5ga.

Pmst digitaalse kasutamise alla läheb ka digiretseptide kasutamine apteekides ja kindlasti veel sada muud asja.


Mulle aitab vaidlemisest, kui MOTT siis MOTT

[Sults]

Kas sa tahad väita, et autoriseerimisi teevad teised kasutajad kui digiallkirjastajad?
Kas mitte netipanka logides ei pea mitte esmalt autentima ja pärast tehingi allkirjastama?
Kas kasutatakse apteegis või mujal, ei mängi erilist rolli. Kui palju neid igakuiselt apteegis retseptiravimite järel käijaid ikka on? Enamus neist täiendavad ikka mitteigakuiste ridasid, vähendades igakuiste potentsiaalset arvu.

[klf]

Aga Tanel, tee üks päring sinna kuhu vaja. Need esiletoodud numbrid ei anna ju korralikku ülevaadet.

Huvi pakuks järgnev:
- kui mitmel kodanikul on olemas täna kehtiv digitaalne ID kaart
- kui mitu kehtivat ID-kaarti, kui mitu Digi-ID ja Mobiil-ID-d
- kui palju on digitaalse allkirja andnuid viimaste kuude lõikes
- millised on levinuimad allkirjastamise operatsioonid: kus ja millele allkirju antakse
- kust pärineb isikutuvastamise statistika, kas näiteks ühistranspordis esitatud kaartide logi kajastub selles
- mis on tavalised isikutuvastamise operatsioonid: kes millise teenuse raames tuvastab
- kaardiomanike aktiivsus detsiilide jaotuses. demograafiline eristus

[Forss]

Ah ei viitsi seinaga vaielda enam

[DigeBeni]

... statistika teemal ei hakkaks parem vaidlemagi, see eeldab liiga palju sisulisi teadmisi konkreetsete tulemuste kohta, et seda adekvaatselt teha ja numeroloogiasse laskumine ei aita seda kindlasti paremini mõista

... üldises plaanis on ID-kaardile ja selle derivaatidele meil rakendust päris palju. Alati võiks olla muidugi rohkem, kuid paraku tuleb arvestada tarbimisharjumuste inertsuse ja tõenäoliselt natuke ka tehnoloogiakartusega. Midagi nii uudset, nagu seda on digitaalne identiteet, polegi lihtne kiirelt massidesse viia. Pelgalt dokumendina võib ta ju olemas olla paljudel, tegemist siiski kohustusliku isikututunnistusega, kuid selle digitaalsete võimaluste kasutamine on mündi teine pool, milleni pole paljud veel jõudnud. Seega, olen täiel määral seda meelt, et iga digitaalse lahenduse juures, mis nõuab isiku autentimist, võiks tänapäeval olla juba elementaarse arendusena sees ka ID-kaardi tugi. Seda võiks lausa mingil moel riiklikul tasandil toetada ja/või soodustada. Inimene peab nägema, et seda võimalust pakutakse, siis tekib ka huvi seda proovida. Teistpidi see lihtsalt ei toimi, sest inimeste inforemeeritus sel teemal on praeguse seisuga siiski veel liiga madal. Juhul, kui proovitakse, see tegevus õnnestub ja sellest tuntakse kasu saavat, siis kasvab ka usaldus. Usaldus on aga võtmemoment antud lahenduse puhul. Nüüd jõuamegi käesoleva teema poleemikani, kas selline tagaukseplaan tõstab usaldust? Ma kipun arvama, et pigem mitte. Meil on ID-kaart ennast juba käima tõmmanud ja päris paljud meist ei kujutaks elu ilma selleta enam ettegi. Seetõttu ilmselt ei loobuks kasutamast ka siis, kui see tagauks tõepoolest reaalsuseks saab. Samas kõigile teistele, kellel on ID-kaart alles kavandina laual, ei pruugi see mõjuda enam lahendusena, mida oleks turvaline kõikjal kasutada. Tegemist on omamoodi olemusliku probleemiga, inimesel (sh. ka riigil) peab olema kindlustunne teadmises, kes saab tema identiteediga seotule sisulist pilku heita. Sellise ukse puhul laieneb isikute ring ebamääraselt suureks. Mida rohkem on aga ukse potentsiaalseid kasutajaid, seda suuremaks muutub võimalus, et seda kuritarvitatakse või vähemalt tehakse midagi põhjendamatut isiku tahte vastaselt. Juba riikide seadusandluse erisused võivad sellise võimaluse pakkuda, rääkimata muudest juriidilistest skeemidest. Kokkuvõttes, tegemist väga halva plaaniga, mis hägustab otseselt ID-kaardi seni hästi ennast tõestanud turvalisuse alustalasid ja ma leian, et meie poliitikud peaks väga resoluutselt sellele plaanile vastu seisma ...

[Dirty Harry]

klf, www.id.ee lehel all nurgas on niipalju statsi:

Seisuga 12.05.2015 08:04
Antud digiallkirju 216 415 737
Aktiivseid kaarte: 1 244 406
Elektroonilisi isikutuvastusi: 347 071 015

Kiirelt rohkem ei leia kahjuks. Varem on küll huvitavaid ülevaateid tehtud: http://www.riso.ee/sites/default/files/eSeire_2008_I_ID-kaardi_kasutamine_0.pdf

[Sults]

Omaette huumor on juba seegi, et riik tellis TNS Emorilt ID-kaardi kasutuse uurimiseks KÜSITLUSE...

[Tanel]

ID-kaarti saab ka füüsilise isikuttõendava dokumendina kasutada, ilmselt seda uuritakse.

[Sults]

Kõva sõna siis, et selliseid pingutusi tehakse teada saamaks, et peaaegu pooled kaardi omanikud ei ole seda kordagi kasutanud isegi mitte tavalise dokumendina isikutuvastamiseks.
Vaadates, kuidas need protsendid aegreas üles-alla hüplevad, siis arvestades küsitluse statistilisi usalduspiire, oli see kindlasti oma hinda väärt kulutus! 599% on muidugi statistiline kõrgpilotaaž! Kui tellija selliseid apse ei märka, järelikult telliti lihtsalt selleks, et sõpradele maksta...

Seda veidram on see, et teine pool omanikest on ühtäkki muutunud lausa igakuisteks digifunktsioonide kasutajateks.

[connor]

7 aasta vanune statistika ei anna ka praeguse kohta väga hinnangut, eriti kui id kaardi vanus on üldse 13 aastat vana. Pankade otsus paroolikaarte piirata 5 aastat tagasi suurendas kahtlemata id kaardi kasutust - näiteks kuue aasta vanune uudis http://uudised.err.ee/v/majandus/1d404921-09b4-4f85-8a30-0686cef88b2e
Seni kuni täpsemaid hinnanguid ei ole on sama täpne ka hinnang et üks inimene on andnud teeb 200 miljonit allkirja ja ülejäänud jagunend normaalkõvera järgi...
Ehk Sults võiks vähem klähvida ning teine kord võiks mõni postitus ka sisaldada midagi mis uudisele juurde annab selle asemel et mingit umbluu statistikateooriat arendada.

[Sults]

Sults on aastaid sel teemal irisenud selleks, et avaldataks objektiivset statistikat ID-kaardi kasutamise kohta. Paraku avaldatakse ainult ebamäärast bluffi. Kui isegi see TNS Emori tabel oleks kõigi ID-kaardi kasutuses olnud aastate ulatuses täidetud reaalsete kasutusandmetega, oleks see juba kõva sõna. Lisaks võiks olla ka info selle kohta, kui palju on aegunud sertifikaatidega kaarte ja neid, mille digifunktsioon on kasutaja soovil suletud.

[jnt]