[Tanel]

Maailma üks juhtivaid elektriautode tootjaid Tesla avab järgmisel nädalal Californias San Francisco Los Angeles maanteel spetsiaalse akuvahetusjaama, kus Tesla S omanikud saavad lasta teostada kiiret auto akupaki vahetust. Kogu protsess kestab praegu 3 minutit, kuid seda on väidetavalt võimalik lühendada vaid 90 sekundi peale.




Link


Allikas: http://www.engadget.com/2014/12/19/teslas-first-model-s-battery-swap-station-opens-next-week/

[rex]

Seda võis ammu arvata, et tulevik ongi akude rentimises. Automaat vahetab su tühja akupaki minuti-paariga ära ja pole sinu asi, mitme aastaga see aku sureb. Teenusepakkuja hoolitseb laadimise ja utiliseerimise eest. Auto saab palju odavam. Maksad kuutasu ja iga vahetuse eest lisaks. Kui nüüd tootjad kuidagi mingi standardi osas ka kokkuleppele jõuaks... Mahtuvust saaks modulaarsuse abil regullida, tuleb vaid üks moodul standartiseerida. Tüüpiline akupakk koosneks näiteks 10-st moodulist, nii oleks asi paindlikum kui 1-2 meetodil.

[Slazenger]

kuradi vinge ikka, tuleb hakata koguma raha Tesla jaoks ikka

[rex]

Pole kahtlust, et Tesla on vinge, samuti pole kahtlust, et see tendents võtab kiirelt võimust ka odavate elektrikärude segmendis. Just seal on eriti oluline auto hind alla saada.

[softis]

Pole midagi öelda, Musk ja co on asja põhjalikult ja väga hästi ette võtnud

[H_K]

Akupaki vahetuse kontseptsioon ei ole uus, vähemalt kümme või isegi enam aastat tagasi ilmus selliseid visioone rohkem kui üks. Kui mälu ei peta, siis kuskil ühistranspordis mingi katseliin pandi tööle, kus buss nn lõpp peatuses vahetab akud värskete vastu ja saab kohe uuele ringile liikuma ja seetõttu ei pea kümneid tunde busse laadimas ehk käigust ära hoidma.
Praktikas olen Tesla akuvahetuse plaanide suhtes pigem skeptiline, Apple laadne esitlus võib olla efektne, ent päriselu on midagi muud. Alustuseks kuivõrd lollikindel selline akuvahetus üldse on, kui ma kuskilt sopase autoga või põhi on külmunud jääd täis, kas siis ka toimib. Kas üldse toimib vihma ja külmaga, või tuleb selline akuvahetusjaam kontrollitud kliimaga salongi ja auto tuleb enne vahetusplatvormile pesulast läbi lasta kuivatada, veenduda, et põhja all ei ole võõrkehasid ega muid vigastusi, mis võiks robotiseeritud akuvahetust ohustada (tõsi, ega esitlusest üheselt ei selgunud, kas põranda all toimetas täisautomaatne robot või tegeleb seal akuvahetusega inimese poolt kontrollitud-juhitud tehnika).
Teine osa on rahaline pool, sellised robotjaamad maksavad midagi, teenusepakkuja tahab oma osa jne - see võib lõpuks ära nullida elektriauto kütusehinna eelise. Kui nüüd vaadata tänaseid naftahinnaarenguid ei ole välistatud, et akuautode tehnoloogiad võivad hoopis seisakusse sattuda, kus investoritel kaob huvi alternatiivtehnoloogiasse raha paigutada, ja teslade tähelend võib jääda lühikeseks...
Mina ei julgeks ennustada, et lähima 5 või 10 aasta jooksul Eestisse säendene laadimisjaam võiks jõuda. Või kui fantaseerida, isegi kui otsustataks üks jaam teha, tuleks see jaam arvatavalt absurdsesse asukohta, nt Tallinnasse , sest tõenäoliselt on seal kõige rohkem Teslasid, ent jaama suurim efekt oleks kuskil pikemal trassil, mis takistaks ühe laadimisega seda läbimast.
Tehnika areng tundub kiire aga tihti ei tähenda see suuri muutusi, ka tänaseks juba tavalised automaattanklad kõlasid futuristlikult ent praktikas tuli ikka sama moodi kui 100 aastat tagasi, auto parkida tankuri kõrvale, autost välja tulla, tankimisava lahti korkida ja voolikuga tankimispüstol autosse suruda. Ometi kõlab automaattankla nii nagu eeldaks tankimist automaatselt

[degreal]

Need akuvahetusjaamad annavad efekti ainult pikemat maad reisides. Igapäevaste kuni 200km sõitude juures pole seda tarvis.

Mugavuse tipp on ikka see kuidas sõidad autoga oma eramaja hoovi ja astud tuppa. Samal ajal parkib auto ennast ise garaaži ja paneb ööseks ennast laadima. Vastupidiselt praegusele olukorrale, kus elektriauto omanikud peavad päevad läbi ainult laadimisega tegelema, siis tulevikus tegelevad tankimis/laadimisprotseduuriga vaid bensiini- ja vesinikauto omanikud.

[rex]

Ja vaata nüüd, palju on näiteks Tallinnas eramaja omanikke võrrelduna korterielanikega. Just nende viimaste jaoks oleks vahetusjaam palju mugavam, kuna vanade paneelikate juures on igal õhtul võitlus iga vaba parkimiskoha pärast ja oma kohast, kuhu mingi laadimispost installida, võid vaid unistada.

[Butcher]

Tulevikus on igal autotootjal siis oma robotakuvahetusjaam? Üsna jabur olgem ausad

Autotootjad ei suuda palju lihtsamates standardites kokku leppida, et sellisest ühisest robotjaamast saaks üldse juttugi olla. Teenusepakkujaid saab ka ainult üks olla. Vastasel juhul käiks konkurent "tanklas" oma aja ära elanud akusi välja vahetamas jne.

Nissan vist juurutas mingit juhtmevaba laadimissüsteemi. Näiteks kaubanduskeskuse parklas on mingid kohad kuhu peale sõites hakkab auto ennast laadima, selle ajaga kui oled oma shopingutuuri lõpetanud on auto üsna mitu kw omale sisse ammutanud. See lahendus tundub loogilisem.

[ponier]

[inca]

Kui ma õieti mäletan, siis PSA mõtiskles akuvahetuse teed pidi minna. Ehk siis ostad auto ilma akudeta. Eeldab muidugi utoopiliselt vihast, kallist ja kiiret infrastruktuuri ehitamist. Või millegi geniaalselt lihtsaga lagedale tulemist. Samas pole neil ühtegi elektriautot va. rebadged i-MIEV. Ehk on siin ka põhjus, miks (veel)ei ole.

[.:MDK:.]

Hea video. Vend tankis paagi bena täis ja jäi rooli taha baguette-i sööma. Kell käis muidugi ka siis veel edasi kui auto juba ära oli sõitnud.

Ei usu, et see süsteem sellisel kujul reaalsuseks saab. Võib-olla siis kui need autod hakkavad sõitma ainult ilmastiku eest kaitstud tunnelites...

[Tanel]

San Francisco Los Angeles vahelisel maanteel peaks üpris kuiv olema

[rex]

Miks mitte? Aku ülemisel poolel on tihend ümber ja kontaktid on puhtas alas. Laadimisse võttes läheb loomulikult puhastusest läbi.

[Maiku007]

Kuigi ma pole mingi eriline spetsialist, siis minu meelest ei muutu keskkonnasäästu poolest midagi enne, kui autod töötavad vesiniku peal. Mulle isiklikult jääb arusaamatuks reklaam, et elektriauto on keskkonnasõbralik. Eks ta ongi võrreldes bensiini või diiselkütte autoga, aga kui vaadata kogu kütuse kui toote elutsüklit, siis on kuidagi ära unustatud, millisel moel elektrit ikka toodetakse veel jätkuvalt valdavalt maailmas, ja see ei ole igal pool veel päikese, ega tuule, ega vee energia.

PS. kes teab muidugi mil moel muidugi see vesiniku kütuse värk detailselt analüüsides välja nägema hakkaks

[Tanel]

[rex]

[p3000]

ja link ka võrdluseks (esimene mis google andis..)
http://ecomento.com/guide/hydrogen-fuel-cell-vs-battery-electric-cars-greener/

[Maiku007]

Tõesti, huvitav artikkel ja arvnäitajadki toodud. siiski nö. püha tõde jääb seni teadmata, kui me ei võrdle elektri kui kütuse tootmise parimat võimaliku tehnikat ja vesinikkütuse tootmise parimat võimaliku tehnikat (artiklis oli vesiniku saamine seotud maagaasi tootmisega). Hetkel on tõesti elektril eelis, kuna selles vallas on tehtud kõvasti arendustööd viimase 10 a jooksul, aga eks aeg näitab, mida inimkond välja suudab mõelda.

[Dogbert]

[rex]

EU direktiiviga (EU siseselt konkreetselt) standard paika ja ongi korras. Teistsugust müüa ei tohi. Nagu micro-USB telefonilaadijatega. Selle peale tuleks muidugi enne mõelda, kui asi oma mitmekesisuses üle pea kasvab.

[p3000]

[rex]

See paistab sisseehitatud akude laadimisjaamade kohta olevat. Ma pidasin silmas kergvahetatavate akumoodulite kuju, kinnitusviisi jms andmeid.

[mikk36]

Jah, samamoodi nagu sülearvutite akud võiks ju ühesugused olla vms.

[SurfData]

[scrapper]

[arnis]

Olen arvamusel, et akuvahetusjaamad jäävad siiski eksootilisteks.
Neil puudub reaalne vajadus. Kuigi võib arvata, et nende olemasolu
aitab elektriautodele ülemineku perioodil muretsejaid rahustada
(need, kes arvavad, et peavad elektriautole ülemineku puhul iga päev
istuma laadija taga tundide kaupa keset põldu ja küüsi närima).

Pigem jään arvamusele, et 120-150kW-ne vool saab olema mõistlikuks
pikemate reiside puhul. Mul ei ole midagi selle vastu, et ma pean kusagil
seisma jääma peale 3-4 tunnist sõitu. Ma olen niikuinii nii teinud kui
sõidan enda masuudipressiga. Nüüd siis pausitan elektrivõrriga. Ainuke
vahe on selles, et enne jäin seisma suvaliselt, nüüd määratud kohtades.
Küll aga 50kW tundub veidi hädine (kui rääkida suurtematest riikidest,
mitte Eesti). Ma rahustan ennast sellega, et 50kW-sed külmkapid on
"esimese põlvkonna sünnitusvaludes". Küll tuleb parem aeg. Praeguse
seisuga olen ma rahul. 2016. aastal on võimalik Tesla-ga sõita Tallinnast
näiteks Portugali. Kui sõita nagu segane (ilma peatumata) läheb sellega
42 tundi. Kui sõita Teslaga siis tuleb 5 tundi juurde liita. Reaalsuses ei
saa ega tohi üks juht nii teha. 5 tundi võib 3 päeva peale ära jaotada
üsna kergelt. 1-2 tundi laadimisaega mahub magamise sisse.
Enne kui mokk lahti läheb, tuleks mainida 250 liitrisest kütusesäästust
Rahaga saab suu kinni panna küll
Ja kui ei saa, siis pigem minna lennukiga, odavam ja kiirem.

Ja nüüd tuleb küsimus: kes on nõus maksma kuutasu akuvahetusteenuse
eest; kes on nõus maksma 20-25$ (Elon mainis) iga vahetuse eest.
Kes on nõus tegema 2-minutilise akuvahetuse ja kohe peale seda süüa
kohvikus pontsikuid 25 minutit.
Mitte keegi. Või ainult need, kes pigem valivad lennuki
Kui aga rääkida veel lühematest sõitudest (Tallinn-Kaunas) siis kaob vapsee
kogu asja mõte. 30 minutit Riias burksi.

[rex]

Praegu on elektrikaid vähe ja sul on veel lahedalt ruumi laadimisposti juures pool tundi molutada. Mõtle sellele, milline mass sinna ootejärjekorda koguneb, kui neid oluliselt rohkem olema saab. Loomulikult saab paarkümmend boksi kõrvuti rajada, aga see kõik võtab ruumi. Eriti oluline linnades, kus maa on kallis. Ja kui sul on vaja ikkagi kiirelt Tallinnast Võrru minna, siis sa ei pea pooletunnist molutamist enesestmõistetavaks. Tihti on nii, et tähtaeg oli juba eile. Laadimisvoolu ei saa ka piiramatult tõsta, sest elemendid ei võta seda mingist hetkest enam vastu ja kuumenevad üle.

Ma ei tea täpselt, kui suur see akupaki hind on, aga see moodustab ikka väga suure osa (odavama klassi) elektriauto hinnast. Elektrimootor iseenesest on palju odavam kui SPM. Käigukast ei ole vajalik. Ei ole vaja õli- ega rihmavahetusi teha. Vahetad vaid harjasid (kui on harjadega mootor), laagreid ja rehve. Nii et kui kalkullida mingi tüüpilise 60-kuise liisinguperioodi peale kulusid, võib akupaki rentimine koos autoga ostmisest odavamgi tulla.

[arnis]

Arusaadav, et Tallinn-Võru ei ole mingi pisikesele elektrivõrrile optimaalne, eriti kui vaja
kiiresti kohale jõuda. Kellel kiirus on oluline, ostab endale suurema akuga auto.

Kui elektriautode osakaal tõesti hakkab pürgima 5% kanti, siis on loomulik, et olemasolev
algne taristu laiendatakse. Hetkel on veel ruumi 3-4x paisumiseks, isegi sellele algsele
taristule. Praegu on harv nähtus isegi kõrvaltanklas kedagi kohata.

Jällegi õige, laadimisvool ongi pisivõrridele juba maksimaalne. Tesla Model S puhul on
seesama 135kW ülemiseks piiriks. Elonilt küsiti ka aasta tagasi, kas on oodata laadimise
kiiruse eksponentsiaalset suurenemist ja ta vastas ausalt, et 10% veel ja suht vsjoo.

Akupakk ei ole enam nii kallis kui siis kui auto välja anti. Arvestame 200€/kWh kohta.
Pisipõnnidel on neid 20-25kWh, Teslal 60-85kWh. 10 aasta pärast peaks hind lähenema
Tesla puhul 100€/kWh kanti.
Elektriautode mootorid on alati harjavabad 3-faasilised vahelduvvoolumootorid.
Laagrite arvestatav eluiga läheneb sõiduki elueale, ehk vana mersu "miljon kilomeetrit"

Boksid ei võta erilist ruumi. Võrdleme näiteks ühe tankuri pindalaga, mis tanklal kulub.

[rex]

[soomer]

[arnis]

Ärge nüüd liiga unistustesse kukkuge. Seda, et meil kümned tuhanded
elektriautod 2018. liikuma hakkavad, on vast liiga "optimistlik".

700-800km vaevalt enne 2020 hakatakse kaasas kandma, kuid
Tesla praegune 400-500km on juba selline number, et iga kuu tanklasse
ei satu. Pisipõnnide 100-150km puhul minu kogemused ütlevad, et
keskmiselt kord nädalas võib 10 minutiline seanss ette tulla küll. Kuid pean
tunnistama, et olen väga aktiivne kasutaja, aastas 40 000km tuleb kindlasti.
Bensukate puhul on "kord nädalas" minek täiesti vältimatu. Suur osa
töristavad 20€ sisse, mille tõttu käiakse isegi tihedamini tankimas kui mina
jõuan kiirsöögirestoranides käia.

Ärge oletage, et kiirlaadijaid kasutatakse tihedamini kui tanklaid, see on
väga vale arusaam elektriautoelust. Iga hommik alustatakse ikka
"paak kõrini". Ja kui kõri on 450km, siis kiirlaadija on haruldus,
rääkimata akuvahetusjaamast.

Kaubikud/rekkad on veel 10+ aasta kaugusel elektriautondusest,
selleks ajaks on taristu meeletult muutunud, seda näeb ette isegi
EU liit oma "euronõuetega"
Suurte autode puhul modulaarsus on võibolla tõenäosuslikum.
Väikestel autodel on standardit liiga raske luua. Ühed pole
nõus Tesla plaadi disainiga, teised ei ole nõus e-Golfi kütusepaagi
kujulise disainiga. Ja kui huvi ka madal, siis keegi maksta ka ei taha.

[tahanteada]

[arnis]

Bla-Bla-Bla. Et energiataristust rääkida,
tuleb vähemalt natuke süveneda sellesse.
Täiesti loogiline, et ei hakata tooma
madalpinget kusagilt paarikilomeetri-
tagusest alajaamast. Sellise amperaaži
puhul on see väga kallis ja raisku läheb
ka piisavalt. Küll aga 10KVA transformaator,
mis on nii mõnelgil haruküla elanikul posti
otsas. 3x7A peakaitsmega saab edukalt
autot kiirlaadida. Keskpingeliin on ka Eestis
absoluutselt igal pool kus autodega liigeldakse,
ei saa öelda, et see on mingi haruldus.

Usas oli tehtud uuring, et kui TÄNA kõik
autod oleksid elektriautod, siis elektrit
on vaja toota umbes viiendiku võrra rohkem.
Enamjaolt (90+%) seda muidugi öösel, mille
tulemusena tegelikult mingit lisakoormust
ei tekigi.

Maailmas* kujuneb juba praegu standardiks
koduses laadimises 16A ühele faasile või
võimsatel/kallitel autodel 16A igal faasil.
See ei ole mingi tea-mis vool. Veekeetjad,
boilerid on samas klassis.

*USA v.a. Neil üldse pole normaalset elektrit.

[rex]

[scrapper]

[SurfData]

[al101]

Selline akuvahetusjaam on hea lahendus küll jah, aga tomib ainult siis, kui kõik oma akusid ainult seal vahetavad.
Sest muidu tekib selline olukord, kus mõni laeb oma akut ainult kodus pikka aega ja siis vaatab, et aku hakkab kehvaks minema, lähen vahetan jaamas ära, saan parema, see on ju jama.
ning just nimelt näiteks meie talvised olud on küsimus.

Kui rääkida sellest, et vesiniku tootmiseks kulub vähem energiat, kui sealt kätte saab, siis akuga on ju sama teema, kui sa akut laed, siis kulub sul selleks rohkem energiat, kui sa sealt kätte saad.
Samuti elektrimootorikasutegur, mis on muidugi väga suur midagi 90% vist.
Kuid vesiniku tootmiseks kulub ilmselt tõesti rohkem energiat, kui aku laadimiseks, pean silmas kasuteguri vahet.

Kuid selline akuvahetus on vist praegusel juhul tõesti kõige toimivam lahendus, aga siis tuleb sisse seada süsteem, mis keelab akut üle mingi aja enda käes hoida, et lihtsalt pead ära vahetama.
Kuid ilmselgelt hakkab akude seisukorda olema erinev, see on selge.
Ehk siis ei tule alati akut vahetades, sulle sama hea aku, ehk siis niiöelda paagitäis kütust hakkab kõikuma.

Kuid seal videos ei arvestatud näitekse sellise asjaga, nagu akuvahetuse eest maksmine, see võtab ju ka aega, samuti see, et bensukaid on ilmselt tihedamalt, kui akuvahetusjaamu hakkab olema.

Kuid arvata on, et elektri ja vesinikuautod on tulevik ning akude osas tuleb kindlasti midagi ette võtta.
Ilmselt akud arenevad ka, kuid akuvahetusjamaade tekkimine on väga tõenäoline ja ilmselt üks parimaid variante.
Kui just ei leiutata akusid, mis väga kiiresti täis laevad, kuid ma ei tea kui ohutu see oleks ja kui reaalne.

Kuid kui autosid hakatakse müüma ilma akuta, siis see akurent peaks ikka päris suur olema, et akuhind ikkagi tasa saada, seda peab ju tasuma väljarentida.
Akujaama pluss on see ka, et seal saab rahulikult pikalt akusid laadida.
Kuid akudevaru peab siis päris suur olema, et need otsa ei saaks.

Kuid see on tõesti oluline küsimus, et kui auto on alt, lumine, jääs või porine jne, et mis siis saab.

[scrapper]

[al101]

Ütleme nii, et sellise aku näiteks 5 minutiga täis laadimine nõuaks tõsist võimsust ja tõsiseid klemme ning juhtmeid, samuti oleks sel ilmselt omad riskid ja aku päris suur soojenemine.
Samuti nõuab see hoopis teistsugust akutehnoloogiat, mitte praegust.

Mina küll ei ütleks, et talvel külmaga auto külge jääb jää survepesuriga lihtsalt maha tuleb, ainult soe vesi võiks aidata.

See oma aku tagasi saamise teema on tülikas, see vähendab asja efektiivsust ja siis pead sinna samma sellele järele minema või tuleb see kuhugi saata.

Igal juhul tekib paratamatult olukord, kus akude seisukord on erinev ja igaüks saab ka akut erinevalt kasutada, mis mõjutab selle aku eluiga.
Ehk siis see toimiks ainult siis, kui kõigil on sund käia akut vahetamas ainult selles jaamas ja mujal seda laadida ei tohi.
Sest muidu nagu ütlesin, kui laeb ja kasutab pikalt ise siis aku kulub erinevalt ja on võimalus seda rungata.
Kas kiire testiminie kogu aku seisukorra välja toob on iseasi ja selline natuke runkamine ei pruugi kohe välja ka tulla ,kuid võib avalduda näiteks hiljem.

Ehk siis see akudevahetus ja kasutus tuleb väga ära reguleerida, et see toimiks, aga seni on see tõesti parim lahendus, kuna tankimine on väga kiire sedasi.

[arnis]

[elukaz]

[arnis]

Kui kohti on vähem kui autosid, siis tehakse kohti juurde, kasvõi haljasalale.
Ma pole veel kunagi näinud seda, et auto jääb õhku rippuma. Ikka leitakse
endale koht ja jäetakse auto ööseks puhkama.

[pois11]

Ostsin 5a. tagasi 10 000€ eest kaks auto kohta. Praegu kahetsen, et oleks pidanud külalistele ühe veel lisaks ostma. Keset mustamäge. Aga hea on tulla küll, labidaga koht lumest puhtaks ja auk on alati vaba.

[NATAS999]

see bena tankimine tundub küll täielik bs olema seal. nagu oleks audil kõige vähem 300L paak või siis tankuril äärmiselt sitt pump või voolik/püstol mingi sodi täis. ma krt k**** tühja põiega ka kiiremini selle paagi täis

mis keskkonna ja energia säästlikkusse puutub, siis see akumajandus on üks kõige raiskavamaid lahendusi üldse, mis eales välja mõeldud tänaseni. kõigepealt tuleb seda elektrit kuidagi toota, suurusjärgus julgelt pool kütteväärtusest läheb õhu/jahutusvee jms. soojendamiseks. akude tootmine, usun ma jee, et mingi ulmesäästu on + akude eluiga ei ole siiamaani mitte midagi positiivset. ok, akusi mingil määral ehk annab ümbertöödelda, aga see ei käi ka päris nii, et võtame kaks oma elu ära elanud akut, paneme kokku ja saame ühe uue aku. ei, ei ole nii, kullakesed.

keegi rääkis siin vesiniku tootmisest, et rohkem energiat kulub selle tootmiseks, kui sealt kätte saab. kas energia jäävuse seadus on kellelegi nüüd suureks uudiseks? loodan et mitte.

see, et me ei suuda energiat tühjast juurde toota ja minu teada ka seda kuskilt väljast poolt Maad märkimisväärseid koguseid sisse ei tarni, on ainult positiivne. vastasel juhul me tõesti hävitaks ära maapealse elu sellisena, nagu me seda siiani teame-tunneme.

[arnis]

[elukaz]

Suht meelevaldne numbrite lahmimine käib seal. 280kWh kulub üheks elektriauto laadimiseks ja sellega saab läbida miljon miili?
Oletades et mõni number seal tõele vastab siis liitri kütte jaoks kulub 1kWh elektrit. Elektriauto saab sellega miski 5km kaugusele, samal võimsusel diisel läheb liitriga 20km. Ei saa öelda et see jõhkralt elektriauto kasuks on.

[arnis]

Esimese poolega on sul midagi "tõlkes kaduma läinud".

See teine osa läks juba enamvähem hästi. Võtame keskmise auto, 10 liitrit 100km läbimiseks.
10 liitri rafineerimisele on vaja 10 kWh elektrit. Keskmine elektriauto sõidab selle elektri
kogusega natu üle poole vahemaast ära.
Kas sa tõesti arvad, et kütus tekib maagiliselt tanklatesse rafineerimisprotsessi tulemusena?
Kõik ülejäänud protseduurid töötavad siis tuuleenergial või
Demonstreeri mulle oma teadmisi. Loetle vähemalt 15 erinevat protseduuri, mis on ilmtingimata
vajalikud selleks, et bensiinikütus jõuaks sõiduauto paagipõhja (v.a. rafineerimine).

[elukaz]

Ei ma ei arva et piim tuleb piimakombinaadist või et raha tuleb seinast, sa väitsid et on elektriautol on elektritarbimises räme edumaa ja tõid näite mis seda ei tõestanud.

Ole hea tõlgi siis ise ära kui 5,6 miljardi kWh-ga saab laadida 20 miljonit elektriautot mis läbivad kokku 20 triljonit miili.

[arnis]

Ma ei öelnud otseselt "elektritarbimises" edumaa. Ma ütlesin " isegi kui seda võtta kõige räpasemast allikast on edumaa jõhker".
Edumaa siis räpasuse mõttes. Võtame kasvõi NOx ühendid või tahma kogus. Teisisõnu energiatarbimise edumaa.
Ja antud video on spetsiifiliselt nendele, kes mögisevad suhtumisega: "vahet pole, kas bensiin või elekter, mõlemad reostavad".
Konkreetselt on selgitatud, et bensiini/diisli ainuüksi rafineerimine reostab juba rohkem kui 50% elektriauto elektri tootmisest.



Näiteks kui kWh jagada autodega, saab iga auto 282kWh elektrit iga kuu (aastane läbisõit 20 000km).
See aga summeerub sellise auto arvuga 20 miljardi miili peale (miljard, mitte triljon) kuus.
Nullid on alati probleemiks, aga seletada tavainimesele asja astmetega teeb asja veel hullemaks,
nüüd ongi nullidega möödas, tüved on õiged.

Elektrimootori võimsus ja sisepõlemismootoriga sõiduki piikvõimsus ei rehkendu üks ühele.
80kW-ne elektrimootor teeb 120kW-sele masuudipressile 0-100 puhul ära. 0-50 puhul isegi 160kW-sele.
Sellised mittemökud bensukad ei võta reaalses elus 1 liitri 20km peale. Head diislid jah, aga seda ka maanteel,
mitte aeglases tipptunnis. Manuaalkast ei ole kohaldatav võrdluses. Olen suht haritud sel teemal, 5+ aastat