Ja, et näha kas ehk lõppki midagi huvitavat pakub.
Mis mulle Dark Souls 1 meeldis oli leveldisain, ägedad bossud ja võimas taustamussika boss fightide ajal. Oli näha, et kvaliteetse mänguga tegu. See nn. strateegiline võitlus jättis külmaks. Vaid mängu art disain kutsus edasi mängima. Kui esimest korda hydrad nägin, mõtlesin et see on mängu viimane boss. Sest vaatepilt seal metsas oli nii võimas. Rääkimata atmosfäärist, mis sellel mängul oli.
Selles järjes pole midagi säärast. Need kordades rohkem levelid näevad kõik kordades sittemini välja ka, kui ds1es. Mõned kohad on kohe nii basic, nagu mäng oleks tahetud ps2 teha. Kohad, kus täpselt sama tekstuur on nii põrandal, seinal kui trepil on alla iga sugust väärtust. Väga arvan, et levelid on mingi koolipõnnide poolt kokku visatud, kellel pärast kooli vaba aega leidus. Sama hästi võiks mängu fan made expansiooniks nimetada.
Ja troll oled sa ise kuradi munn rsk.
Ilmselt pole sa ds1 mängidnud. Muidu sa ei küsiks, mis sellel järjel viga on. _________________ zero
Seda on teatud mängude puhul kohe näha, kui mingi oluline muudatus on tegijate seas toimunud. Näiteks kõige hullem ja silmanähtavam muutus toimus Max Payne 3'ga, mille Rockstar ära rüvetas - soomlaste klassika muudeti labaseks GTA stiilis 3rd person shooteriks. Lisaks veel sellised jubedused nagu Mass Effect 3 või Dragon Age 2.
Kõige lihtsam ongi vaadata graafikat ja animatsioone, sest nendele on tavaliselt järgnevates osades kõige vähem tähelepanu pööratud. Kui esimest korda Shepardit koos Andersoniga ME3 alguses jalad harkis jooksmas nägin, ei teadnud kas nutta või naerda. Dragon Age 2 (eriti "suurlinn" Kirkwall) jättis samuti kustumatu elamuse. Filmimaailmast tooks välja Terminator sarja, mis peale Cameroni lahkumist julmalt vetsupotist alla lasti.
Dark Souls 2 aga lausa kubiseb pisivigadest, mida paljud fännid kas ei näe või ei taha tunnistada - selle atmosfäär lihtsalt kahvatub DS1 kõrval. Majulast välja jõudes vaatasin üles kaugusesse ja mida ma näen? Liikuv taevas oli asendatud liikumatu jpeg pildiga, mis 2014 aastal peaks olema lausa keelatud. Paljulubatud graafika oma varjude ja valgusefektidega oli 60 FPS saavutamiseks niivõrd maha keeratud, et isegi taevas suudeti seisma panna. Amatöörlikus lööb välja igal pool - puine liikumine ja combat, nüri gameplay, hingetu maailm.
Kokkuvõttes isegi veel hullem pettumus, kui Elder Scroll Online...
Heh, kus mònel ikka nòrk närvikava. DS1 olen vägagi palju mänginud ja ka Demon Soulsi, kui see Euroopas väljaski polnud. Seda tunnistan jah, et maailm pole nii ühtne kui esimeses osas aga, et mäng halb on, sellega ma nòus pole. Sorry.
Heh, kus mònel ikka nòrk närvikava. DS1 olen vägagi palju mänginud ja ka Demon Soulsi, kui see Euroopas väljaski polnud. Seda tunnistan jah, et maailm pole nii ühtne kui esimeses osas aga, et mäng halb on, sellega ma nòus pole. Sorry.
Ei olegi halb mäng, kõvasti parem kui enamus jama, mis välja lastakse. Aga nõrk mäng arvestades FROM-i taset.
Lugesin kusagilt, et Demon Souls ja Dark Souls 1 juhtfiguur DS2's enam kaasa ei teinud ja kui see on tõsi, siis seda on kahjuks igal sammul tunda. Jääb selline mulje, et mängu on kiiresti valmis soperdanud mingi B team. Esiteks näevad liikumine ja animatsioonid DS1'ga võrreldes palju odavamad ning lohakamad välja. Tegelane hõljub nagu udusulg mööda maad ringi, sujuvus puudub. Võrdleksin seda muutust GTA4 ja GTA5 autode juhitavusega - GTA5's oli see palju närvilisem ja arcade'ilikum.
Ka combat pole enam nii meeldiv. Liiga palju on mõttetut rahmeldamist ja ümber vastase keerutamist, sügavus ja strateegia puudub. Bosside võitlused on samuti arulagedamalt disainitud. Neid on selgelt liiga palju ja väga tihti peab mitu bossi korraga maha võtma.
Fast Travel on järgmine ajuvaba lisa, mis DS seeriasse kohe üldse ei sobi, selle all kannatab levelite ülesehitus ja põhimõtteliselt ka terve maailm. Kõige jubedam on aga mängu algus, eriti tutoriali osa. DS1 aeglane sissejuhatus Asylum Demoniga oli DS2'ga võrreldes lausa geniaalne. Firelink Shrine'i jõudmine oli sündmus omaette, aga DS2's visatakse sind kohe Majulasse - üllatusmoment puudub.
Kõige selle jama taustal on suudetud hoopis framerate ära parandada, aga sellest on vähe kasu, kui mängu graafika näeb kohutavalt aegunud välja. Eriti hale on tegelase loomine, mis pärineks justkui PS2 ajastust. Ja kunagi trailerites nähtud varjudemängust pole jälgegi...
DS1 on klassika, sest see oli eelkõige intelligentselt valmistatud. Juhi kätt oli igal pool tunda, iga pisemgi detail oli läbi mõeldud. DS2 on aga järjekordne Dragon Age 2 või Resident Evil 6, hingetu korralagedus, punnitatud fan service (Ornstein), mõttetu ajaraisk...
Mulle jääb mulje, et sa dark souls 1's sealt asylum demonist väga kaugemale ei jõudnudki
Dark Souls 1's oli täpselt samamoodi nii mõnigi bossifight mitme vastase vastu - bell gargoyle's, ornstein ja smough, 4 kings. Prepare to die contentis oli samuti optional fight 2 sanctuary guardiani vastu.
Fast Travel oli samuti dark souls 1's, kuid selle sai lihtsalt alles hiljem (umb poole peal ehk) lahti.
Ja tegelase loomine pole tõesti küll ülimalt mindblowing kuid dark souls 1'st siiski ikka väga tunduvalt parem. _________________ M: Heavenly Sword, Eternal Sonata (PS3), Legaia 2: Dual saga, Blazblue Continuum Shift (Limited Edition, PS3), Golden Sun: The Lost Age, Final Fantasy X-2
Siiani pole see mäng tõesti eriti muljet avaldanud. Halb see mäng kindlasti pole, aga ei küündi DeS/DaS tasemeni..
Tundub kuidagi väga cheap oma disainilt ja detailidelt.
Ja kusjuures dstar'il on õigus - selle mängu kallal töötas hoopis teine meeskond.
Mulle jääb mulje, et sa dark souls 1's sealt asylum demonist väga kaugemale ei jõudnudki
Vale. Kui mäng lõpuks läbi sai, tegin isegi mõned pildid, sest isegi ei uskunud et kunagi lõppu näen. Ornstein ja Smough bossfight oli nii ropult raske, et tegin lausa uninstalli. Alla siiski ei andnud ja kuu aega hiljem vaatasingi suure kergendusega lõputiitreid. Kunagi tegin esimesed kolm Tomb Raiderit PS1 peal läbi, mille raskustase on tänapäeva juntsude jaoks "extreme hardcore". DS1 osutas küll visa vastupanu, aga sain ka sellest mäest üle. Nii et minu kriitikat DS2 suunas võiks siiski usaldada...
Tõestusmaterjal
PS. Failinimes on ka kuupäev ja kellaaeg olemas. Kes nüüd ?
iDemon kirjutas:
Ja kusjuures dstar'il on õigus - selle mängu kallal töötas hoopis teine meeskond.
Järjekordne näide sellest, mis juhtub, kui ajudeta B team liistude juurde lastakse. Võimalik, et tõelised geeniused, kes DS1 kallal töötasid, teevadki hetkel PS4 Demon's Soul järge (Project Beast).
Sama reso (1920x1080) mis DS1. Mis teha, kui need mängud nii jubedad välja näevad, piltidel veel eriti.
googelda dsfix. ja su kriitikat ma ei võta endiselt tõsiselt sest ma lükkasin enda eelmises postituses kõik selle ümber.
Ise tegin just eile mängu läbi ja kuigi mõned asjad olid 1. osas paremad siis ei ütleks, et 2. nüüd nii väga halvem oleks. Paljud asjad ma ütleks, et on isegi paremad. Näiteks siin teemas kirutud combat ja animationid on pigem just paremuse poole liikunud.
Mängu cheap'iks ma küll ei tembeldaks, nüüdseks mul mäng läbitud ja suurelt osalt ka optional asjad avastatud ning raskus kui selline on sarnane, kui mitte sama, demon's soulsi ja dark soulsiga. Mitte otseselt raskustase (mida ma hinnata ei oska sest demon's soulsi ja dark soulsi kogemus on seljataga, mõlemad 100% plat trophy peale läbitud) vaid üleüldiselt see, et kui sured siis see on su enda viga. _________________ M: Heavenly Sword, Eternal Sonata (PS3), Legaia 2: Dual saga, Blazblue Continuum Shift (Limited Edition, PS3), Golden Sun: The Lost Age, Final Fantasy X-2
DSfix sai alguses proovitud ja pilt oli tõesti teravam, aga hiljem pärast Anor Londot seda enam ei kasutanud, kuna mäng crashis ja ausalt öeldes ega sellest enam puudust tundnudki.
Majulas tõepoolest taevas liigub ja seal võib graafikaga enam-vähem rahule jääda, aga vaata nüüd seda enda poolt postitatud Heides Toweri pilti. Taustal olevad rohelusega kaetud mäed näevad häbiväärselt low-res välja ja pea kohale liimitud taevas enam ei liigu - suurepärane näide B teamist ja nende "we don't give a f***" lohakusest. Ja see on alles mängu algus.
Paljud asjad ma ütleks, et on isegi paremad. Näiteks siin teemas kirutud combat ja animationid on pigem just paremuse poole liikunud.
Kuidas kellelegi - ühele paremuse, teisele halvemuse poole. Ise pean DS2 combatit ja liikumist lihtsalt kohutavaks. Need on DS1'ga niivõrd halvasti tehtud, et DS2 polegi enam mängitav, vähemalt minu jaoks küll mitte...
Mõlemad mängud näevad osades kohtades halvad ja poolikud välja: Lost Izalith, Crystal Cavesi esine ja Darkroot Basin on täpselt sama kole rämps nagu Shaded Woods ja Harvest Valley. Izalithi bossiruumi ümber pole isegi mingeid tekstuure ega geomeetriat.
Dark Souls 1 esimene pool on fantastiliselt disainitud ja minu jaoks pole selle mängu alustamine mitte kunagi igav olnud. Küll aga pärast Lordvesselit langeb levelite ja maailma disain üsna juraks.
Dark Souls 2 esimene pool on selle mängu nõrgem pool ning parem kraam tuleb alles pärast nelja Primal lõkke süütamist ning Shrine of Winterist läbi kõndides. Kõik head disainid ning atmosfäär on peidus mängu teises pooles.
Ja mis kuradi jutt see kohutavast combatist on? Natuke teistsugune on, ja see on ka kõik. Ka Demonsi ja Darki vahel on erinevused. Nad ei saa ju täpselt sama mängu mitu korda järjest välja lasta. Hinda erinevusi, mitte ära jookse nagu sõge kohe vigisema.
400+ tundi ja 15 lõpetatud buildi Dark Soulsis seljataga, seega ootan et keegi ütleks et ma pole päris fänn või midagi. 120 tundi Dark Souls II seltsis veedetud ja ma lihtsalt seda teemat siin lugedes võiks oksendama hakata. Kuidas suudavad tõenäoliselt täie mõistuse juures olevad inimesed vinguda täiesti korraliku mängu üle, ise aru saamata et teisel või kolmandal Soulsi mängul ei saagi olla sama võlu nagu su esimesel.
mine oksenda siis, sinu opinion on suht pohh mulle, sest sulle ilmselt meeldib taandareng mängudes ja kui publisher sulle näkku valetab. _________________ zero
Mõlemad mängud näevad osades kohtades halvad ja poolikud välja: Lost Izalith, Crystal Cavesi esine ja Darkroot Basin on täpselt sama kole rämps nagu Shaded Woods ja Harvest Valley. Izalithi bossiruumi ümber pole isegi mingeid tekstuure ega geomeetriat.
Dark Souls 1 esimene pool on fantastiliselt disainitud ja minu jaoks pole selle mängu alustamine mitte kunagi igav olnud. Küll aga pärast Lordvesselit langeb levelite ja maailma disain üsna juraks.
Dark Souls 2 esimene pool on selle mängu nõrgem pool ning parem kraam tuleb alles pärast nelja Primal lõkke süütamist ning Shrine of Winterist läbi kõndides. Kõik head disainid ning atmosfäär on peidus mängu teises pooles.
Ja mis kuradi jutt see kohutavast combatist on? Natuke teistsugune on, ja see on ka kõik. Ka Demonsi ja Darki vahel on erinevused. Nad ei saa ju täpselt sama mängu mitu korda järjest välja lasta. Hinda erinevusi, mitte ära jookse nagu sõge kohe vigisema.
400+ tundi ja 15 lõpetatud buildi Dark Soulsis seljataga, seega ootan et keegi ütleks et ma pole päris fänn või midagi. 120 tundi Dark Souls II seltsis veedetud ja ma lihtsalt seda teemat siin lugedes võiks hakata. Kuidas suudavad tõenäoliselt täie mõistuse juures olevad inimesed vinguda täiesti korraliku mängu üle, ise aru saamata et teisel või kolmandal Soulsi mängul ei saagi olla sama võlu nagu su esimesel.
Mängutundide arvu järgi peaks ütlema, et sa polegi enam mingi fänn, vaid uber-mega-fanboy, kes lihtsalt ei suuda või ei tahagi märgata oma lemmiku vigu. Miks ma pean tundide viisi DS2 jubedat algust kannatama, et siis kunagi hiljem meeldivama osani jõuda? BS! DS1 algas suurepäraselt, alles peale Anor Londot hakkas tüdimus peale tulema. DS2's on aga kõik tagurpidi.
Combati erinevust foorumis teksti kujul on võimatu kirjeldada, selleks peab kaks mängu kõrvuti panema, et neid siis koos videomaterjali abil võrrelda. Teatud detaile nagu heliefektid ja liikumine on märgatavalt muudetud ja seda halvemuse suunas. Näiteks mõõgaga lüües polegi puudutust eriti tunda, robustne jõud on kadunud, käib ainult mingi ebamäärane sahin ja kõik. Ka kaamerat pole enam võimalik sujuvalt ümber liikuva tegelase pöörata, et ümbrust vaadata.
DS1 levelid olid omavahel kõik ühenduses, mis andiski mängule oma võlu - fast traveli hiljem lisamine aitaski sellele väga palju kaasa. DS2 maailm on läbimõtlematult segi klopsitud nagu pudru ja kapsad, korrapärasus puudub. Võrdluseks DS1 ja DS2 kaart:
Siiski üks viga, mis DS2's imekombel ära parandati on menüüdes sorteerimise võimalus. Kiidaks hea meelega veel midagi, aga mida? Paremaid tekstuure ja SSAO'd? Need on tõesti tasemel, aga mäng kui tervik on puhas PS2 ajastu s***.
Mina mõne asjaüle ei viriseks nagu näiteks tasemete disain. Jah oli tore küll DS1'es, et kõik megaeepilised kohad olid üksteise otsa torniks laotud ja omavahel ühendatud aga kas sama süsteemi oleks pidand teise mängupuhul tingimata kordama? Sama asi teleportimisega - no sai seda ju ka ideena DS1'es teha - jahh mitte kohe aga olemas ta oli - miks siis samas suures maailmas ei võiks teises kohas asi toimida kohe ja näiteks järgmises osas üldse puududa. Arvestame ka seda, et tänu muutund taseme disainile oleks edasi tagasi jooksmine siin väga nüri.
Kuid on asju mis mulle mängu tehnilise poole pealt võrreldes DS1'ga ja DeS'ga ei meeldi. Esiteks see kuidas vastased siin kiirelt ümber oma telje keerlevad ehk siis hakkab tüüp sulle äsama ja sellest momendist kui animatsioon algab kuni lõpuni jõuab tüüp suga koos ligi 360 kraadi kaasa keerata. Teiseks on ikka väganürilt töötav invincibility frame kõrvalerullumise ajal - sisuliselt seda usaldada ei saa erinevalt DS'st. Kolmandaks osad vastased äsavad sulle järjest niikui neil mingit staminat polekski. Viimaks ja imho üheks kõige hullemaks asjaks on vastaste hitbox mis on ikka täiesti ajuvaba osade vastaste puhul - ehk siis vastane virutab mingi löögiga ja kuigi oled visuaalselt maa ja ilm sellel eest ära siis saad ikka pihta. DeS'is DS'si siukest BS'i polnud - kui said pihta siis ikka seetõttu, et said pihta.
Viimaks ja imho üheks kõige hullemaks asjaks on vastaste hitbox mis on ikka täiesti ajuvaba osade vastaste puhul - ehk siis vastane virutab mingi löögiga ja kuigi oled visuaalselt maa ja ilm sellel eest ära siis saad ikka pihta. DeS'is DS'si siukest BS'i polnud - kui said pihta siis ikka seetõttu, et said pihta.
Vaidleks vastu. Mäletan ikka kuidas DS1-s gaping dragon stampedis ja kõndisin ta selja taga ning kuskilt 2 meetrit tema jalast eemal sain ma surma ca 75% elude pealt. Sellised peeretused olid ka DS1-s olemas, aga DS2-s on neid tõepoolest rohkem. Hitboxidega oldi väga laisad.
Menüüde kohapealt on sitt see, et poest ostes ei ole võimalik armoreid võrrelda (ei mäleta, kas relvi oli). Armorite kohapealt pole väga olulinegi, sest DS2-s annab armor väga vähe juurde, tunduvalt vähem kui DS1-s.
Kuid on asju mis mulle mängu tehnilise poole pealt võrreldes DS1'ga ja DeS'ga ei meeldi. Esiteks see kuidas vastased siin kiirelt ümber oma telje keerlevad ehk siis hakkab tüüp sulle äsama ja sellest momendist kui animatsioon algab kuni lõpuni jõuab tüüp suga koos ligi 360 kraadi kaasa keerata. Teiseks on ikka väganürilt töötav invincibility frame kõrvalerullumise ajal - sisuliselt seda usaldada ei saa erinevalt DS'st. Kolmandaks osad vastased äsavad sulle järjest niikui neil mingit staminat polekski. Viimaks ja imho üheks kõige hullemaks asjaks on vastaste hitbox mis on ikka täiesti ajuvaba osade vastaste puhul - ehk siis vastane virutab mingi löögiga ja kuigi oled visuaalselt maa ja ilm sellel eest ära siis saad ikka pihta. DeS'is DS'si siukest BS'i polnud - kui said pihta siis ikka seetõttu, et said pihta.
Invincibility frame'ide kohta nii palju, et selle jaoks on uus stat AGL mida annab ADP ja/või ATN leveldamine. (kuni 38'ni iirc)
Broken hitboxid on kahjuks või õnneks alati souls mängude osa olnud. _________________ M: Heavenly Sword, Eternal Sonata (PS3), Legaia 2: Dual saga, Blazblue Continuum Shift (Limited Edition, PS3), Golden Sun: The Lost Age, Final Fantasy X-2
miks ma selle mängu 10 min pärast uninstalisin oli , kohutav graafika disain, ja üle üslde theti 10 aastat tagasi tunduvalt teravama graafikaga mänge. nähtamatud seinad kohe alguses, mille taga oli must tühjus, ja mis kõige rohekm häiris oli masendav odav port, kus isegi keysid klaviatuuri peale pole viitsitud ümber muuta, imo täielik kliendi petmine ja raharöövimine
Invincibility frame'ide kohta nii palju, et selle jaoks on uus stat AGL mida annab ADP ja/või ATN leveldamine. (kuni 38'ni iirc).
Jah, tean seda aga sellegipoolest on teises osas see i-frame väga olematu ja arvestades ka teisi asjaolusi mida mainisin siis see sunnib vägisi mängima kilp ja oda/rapiir vms. stiili mis jälle piirab erinevaid builde. Samuti on ju sujuvalt vähendatud ripost freime. Jah on võimalik teises stiilis mängida aga siis tuleb mängida speedrun stiilis kus suvalistest vastastest lihtsalt jooksed mööda. Esimese osa võlu oli, et võisid algusest peale hakata tegema sellist tegelast nagu tahtsid. Ehk siis asja idu on selles, et selline buu huu very'ard mäng peab mehhaanikalt ka šveitsi kellana töötama.
Ilmselt pole sa ds1 mängidnud. Muidu sa ei küsiks, mis sellel järjel viga on.
dstar kirjutas:
Mängutundide arvu järgi peaks ütlema, et sa polegi enam mingi fänn, vaid uber-mega-fanboy, kes lihtsalt ei suuda või ei tahagi märgata oma lemmiku vigu.
Demon's Souli ja Dark Soulsi juht Miyazaki oli sunnitud Namco bosside käsul kõrvale astuma, et IP saaks DS2 näol "uue hingamise". Asemele palgati kaks meest, Tomohiro Shibuya and Yui Tanimura, kellel polnud eelmiste DS osadega mingit pistmist ja seal peitubki DS2 mõttetuse põhjus. Tegemist on lihtsalt sama ajuvaba, vägisi valmistatud järjega nagu seda oli Bioshock 2 ilma Ken Levine'ta. Põhieesmärgiks on seekord veelgi rohkem pappi kokku ajada. Fakt on see, et Irrational Games stuudiot enam ei eksisteeri. From Software andis Miyazakile uue võimaluse töötada järgmise mängu juhina, mis hetkel on veel saladus, nii et lootus millegi parema järele on õnneks veel olemas. Loodetavasti on tegemist uue IP'ga, sest Dark Souls 3 oleks juba liiast... Puhaku parem rahus.
From Software andis Miyazakile uue võimaluse töötada järgmise mängu juhina, mis hetkel on veel saladus, nii et lootus millegi parema järele on õnneks veel olemas.
las olla exclusive, enamasti ei suudeta head kraami igale purgile korraga välja lasta...
ps3 ei ole ka tea mis kallis et osta ja seal on paremaid mänge rohkesti peale demon soulsi
Dark Souls 2 on omad head ja vead aga teps ei ole mitte tegemist halva mänguga. Osati on ta mugavam ja parem kui dark souls 1, demon souls (menüü süsteem, relvade sortimine, korraga saab tarbida mitu hinge korraga, summoning, coop; backstab tundub olevat raskem vähemalt endal selline kogemus) aga endale meeldib siiski Demon souls ja Dark Souls 1 rohkem. Aga Dark Souls 2 on kah päris hää, etem kui mõned teise tuntud action rpg'd. _________________ |--{o,o}-----(\__/)-----------------|
|--|)__)-----(='.'=) ----O RLY ?---|
|---"-"- -----(")_(")-----------------|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
ja su kriitikat ma ei võta endiselt tõsiselt sest ma lükkasin enda eelmises postituses kõik selle ümber.
hakata. Kuidas suudavad tõenäoliselt täie mõistuse juures olevad inimesed vinguda täiesti korraliku mängu üle, ise aru saamata et teisel või kolmandal Soulsi mängul ei saagi olla sama võlu nagu su esimesel.
Spoiler 