[Tanel]

Eurooplastel on põhjust olla murelikud ja umbusklikud. Olles üle elanud KGB, STASI, Securitate jmt aja, peaks Euroopa demokraatia jaoks olema võtmeküsimus, mis liiki, ulatuse ja sügavusega jälitamine on vastuvõetav. Mis saab edasi, on raske prognoosida, kuid välistatud ei ole, et internet laguneb geopoliitilisteks sfäärideks.

Internetikaablid jõuavad kõik kokku Ameerika suurte kompaniide, nagu Microsoft, Google, Facebook, Apple, Yahoo, Skype, AOL, jt teenusepakkujate juurde. Neist ei saa enam üle ega ümber. Nendel kompaniidel omakorda on lepinguline kohustus lasta kogu liiklus läbi NSA jt samalaadsete organisatsioonide masinatest ja programmidest. Lisaks tuntud PRISM-programmile on veel terve rida teisi, nagu X-KEYSCORE, UPSTREAM, BULLRUN, STELLARWIND jt. Jälgimine hõlmab ka satelliitandmesidet, pilveteenuseid jne (Google Drive, Dropbox, Amazon jne). Nende röögatu võimsusega masinad ja programmid võivad silma peal hoida kogu ilmal. Näiteks UPSTREAM-programm võimaldab internetikaabli ühenduse kaudu jälgida nii ELi kodanike andmebaase kui internetiliiklust.

Loe edasi Postimehest.

[Noname]

Äkki peaks neile kuidagi siis vastu töötama, näiteks arvuti idle ajal random trafficut tekitama (a la nagu seti)? Kui me seda takistada ei saa teeme neile asja kallimaks ja keerulisemaks

[kalvis]

See on tuuleveskiga võitlemine ja põhjustad ISP-le mõttetuid kulutusi.
Esmane oleks ikka kodutöö ära teha ning softipakkujate poolsed "lahtised uksed" tulemüüride või lappidega kinni panna. Mitte anda järele "tasuta ahvatlustele" ning sotsiaalmeedias või sarnastele programmidele mitte jätta vedelema oma privaatseid andmeid. Privaatsed andmed on väärt turvamist. Paha poleks andmevahetusel eelistada krüpteeritud lahendusi.

[Rasmus]

Tänapäeval ei ole märksõnaks mitte privaatsus, vaid pigem anonüümsus. Privaatsust on võimalik üsna teadlikult ja hästi kaitsta, kuid katsu sa võrgus anonüümseks jääda. Hoopis raskem ülesanne.