[Sults]

Eks arvuti, teleri või projektori kuvasuhe ole ka parameeter, millega peab arvestama. Kui palju neid pilte tänapäeval üldse paberile jõuab? Aga ka ekraanilt on tülikas vaadata pilte, mis ekraani keskel vaid kitsa triibuna. Terve ekraani täidab kadudeta vaid ekraaniga sama küljesuhtega pilt.

[rex]

Uuri ka, kuhu google otsides "kuldlõige" juhatab. Juba pintslivennad arvestasid sellega (kuigi tehti ka muu küljesuhtega pilte).

[-Koppel-]

Mõtled nii? http://en.wikipedia.org/wiki/File:SimilarGoldenRectangles.svg

[rex]

Ega, jah, seda 36x24mm kaadrit lambist kasutusele võetud. Optika võimalusi kasutaks kõige paremini ära ringikujuline kaader, sellest järgmine hea valik on ruut.

[Ollaz]

Kas Photopointi digilabor töötleb pildid üle enne masinasse andmist? Tellisin ühe pildi (õnneks) ja ütleme nii, et kui kolme ekraani pealt vaadatuna on taust täies ulatuses roheline, siis kättesaadud pildil oli kõige tumedam nurk suht mustaks väänatud. Pilt nägi üldse natuke teist moodi välja kui ekraanil. Nagu oleks kontrasti juurde keeratud mehiselt. Jäin mõtlema, et kas see on tõesti minu kuvarite eripära või teevad nad nende piltidega enne midagi.

[Invention]

[Ollaz]

Hmm, ei märganud, et oleks. Sel juhul vabandused, kui see eksisteerib.
/edit: oh johhaidii, on jah kastike "mitte korrigeerida".. ma pidasin muidugi tähendust vastupidiseks. My bad.

[Rajareits]

Küsiks natuke pikema säriga pilditegemise kohta.

1. Kas säri panek käibki puusalt, kogemuste järgi? Või arvutate stoppidega läbi (algul suur ISO ja siis sealt särile ümber)?

2. Kui teen pikalt pilti, saab aku tühjaks. Tegelikult elaks praegu (väljas soojad ilmad jm) üle ka ühe akuga, aga kui sinna otsa jätta veel see müra eemaldamine, siis on aku kottis, ning pilt kadunud (2 päeva järjest astusin sama reha otsa). Akutalda veel osta ei taha, ning vooluadaptriga kuhugi metsa minek eeldab ka voolumuunduri ja autoaku kaasa tassimist. Seega pigem ostaks talla. Aga küsimus tegelikult selline, et pmst peaks ju järeltöötlusega ka olema see müraeemaldus võimalik? Et teeks pildi ära, ja pärast lahutaks ise samade seadetega tehtud pildi esialgsest. On vast võimalik ikka? Aga kuidas seda pilti teha? Objektiivile korgi ette jätmine ei aita. Võib-olla oli see ainult Canoni 50mm f1.8 fixi häda, aga selle korgist paistis valgus läbi.

Tänud ette!

[liivainime]

2. Minu meelest (parandage, kui eksin!) ei tee Canon müraeemalduseks kaht fotot. Vähemalt 60D teeb ühe särituse ja siis mõtleb omaette tükk aega seda müraasja, ilma et täiendavat infot koguks. Seega peaks olema vabalt võimalik sedasama asja hiljem arvutis teha. Sel juhul võiksid lihtsalt akusid juurde osta - talla sisse panekuks peaksid neid ju nagunii hankima.

PS: ega pildiotsijast valgus sisse ei pääse? Canoni rihma küljes on ju lausa spets kummijublakas, millega too auk pikkade säride ajaks sulgeda.

[Rajareits]

liivainime, õigus. Lugesin nüüd manuaali uuesti, ning seal ei räägi miskit uue pildi tegemisest. Lihtsalt müra eemaldamisest, mis võib kesta sama kaua kui esialgne pilt tehti. Minu viga.
Avastasin, et samal ajal võib ka pilte edasi teha.

Aga võib-olla kirjeldasin segaselt. Üks probleemidest ongi see, et tald maksab liiga palju raha (üle 100 euri). Paari pildi pärast ei tahaks esialgu seda raha välja käia. Varuaku on olemas, kuid vahetades ei salvesta ta ju pilti ära. Praegu ongi ainuke võimalus Noise Reduction välja lülitada, kuid siis jääb pilt öäkk..

Pildiotsija on hea point!
Keegi oskab kommenteerida seda katte vahetamist? 350Dl sai seda paar korda näpitud, ja siis ta seal enam ei püsinud. On uuematel paremaks läinud see püsivus?

[Sults]

Rajareits,

1. Kui on nii pime, et kaamera mõõtmine jääb hätta, siis on tõepoolest mõistlik variant teha lahtisema ava ja/või kõrgema ISO-ga lühema säriga proovipilt ja siis arvutada säri soovitud ava/ISO kombinatsiooni jaoks, arvestades vajadusel ka testpildi särituse viga. Kui oled mingit stseeni juba paar korda pildistanud, siis on kogemus olemas, millest võib juba ilma arvutamata lähtuda.

2. Selle referentspildi saab eraldi teha küll ja siis ise töötluse käigus maha lahutada. Pead arvestama seda, et referentspilt tuleks teha võimalikult samasugustes oludes (temperatuur) ja oleks hea, kui referentspildi tegemise aeg ei jääks aegvõttega pildistamisest väga kaugele.
Kaamera teeb automaatse müravähenduse referentspildi suletud katikuga, seega okulari kaudu valgu sinna ei paista. Samas kork ees pildistades avaneb katik ja siis on vaja okular sulgeda või teha referentskaader pimedas ruumis.
See, et automaatse müravähenduse referentspildi tegemise ajal saab teha uusi pilte, ei ole üldse imelik, sest kaamera suudab selle referentspildi puhvrisse salvestada murdosa sekundi jooksul ja jätkata siis, kui vahepeal pildistatud kaader on tehtud.

[Lindman]

Puhtalt huvi pärast küsiks, mida sa pildile saada tahad? Äkki toimib piltide stackimine paremini. Tähesabade pildistamisel mul on stackimine paremini töötanud. Kaameras noise reduction maha ja rahulikult tulistama mõneks tunniks.

[Rajareits]

Sults, aitäh!
Mis see piltide lahutamise märgusõna näiteks Photoshopis olla võib?

Lindman, küsimused olid üldist laadi, st ei pidanudki miskit konkreetset pilti silmas. St mõtted on enamasti jah taeva pildistamisel.
Stackimine võiks töötada küll, aga kuidas Sa oma kaamerat sel juhul juhid? Praegu panen kaamera pildistama, ise toimetan kuskil edasi, ja õigel ajal tulen panen kaamera kinni. Või stackid Sa 30 sekundilisi pilte?

[Sults]

[Cert85]

Hey hey.
Ei tea, kuhu oma küsimusega pöörduda. Tahtsin küsida teemas "Algajate fotosõprade teema", aga seal käis hoopis mingite piltide näitamine ja laisk olen ka, et otsida, sest ei tea kuidas seda sõnastada otsingusse täpselt

Mis oli see nö "vana kuldreegel"?
Päikesepaistelise ilmaga ISO 100 f16 on oletatav säritus 1/100s ? Ja ISO 200 korral 1/200s?

Kuidas see oli? Kuna plaanis teha miskit ka manuaalselt (kaamera ei suhtle objektiiviga), aga pole veel objektiivi käes, siis uurin maad ennem, et kuidas see asi oli.


Tänud !
Kert

[namstoop]

http://en.wikipedia.org/wiki/Sunny_16_rule

[Cert85]

Suured tänud!

[Jaanos]

Too "kuldreegel" jääb aega kus kaameratel tavaliselt särimõõdikuid ei olnud
Digikerel valdavalt näed M ja AV režiimil ikka samamoodi säriindikaatorit, suhtleb ta sul läbi kontaktide või mitte kerega. Täpsemalt saad igatahes säri paika kui "sunny 16" kasutades ja histogrammi järgi loomulikult veel täpsemalt.
Väiksemad finessid on kerekohaselt- näiteks kiiremate aegade kasutamisel; AV-l lahtise avaga v kinnise avaga särimõõtmisel vms. Canoni ja Sony keredel vähemalt, mõnel muul tootjal jälle omad piirangud kui obje-kere ei oska suhelda.

[Cert85]

Minu D80 kahjuks ei mõõda valgust, kui objektiivi ees pole.
Eks siis püüan histogrammi järgi asjad keskele ajada

Kui D80'l objektiiv eest keerata ja manual mode'i panna, siis saan keerata säri ja iso, aga F kohal on -- ja miskit rohkemat ei mõõdeta.

[Jaanos]

OK, selge. Minu kokkupuuted Nikoniga jäävad jah tõesti sinna filmiaega. Et siis Nikoni D80 ka ei ole sellist võimalust, et "lollide torudega" toimetada
Hulka vanemal Minolta digikerel kusjuures oli spets seade menüüdes selliseks juhuks kui näiteks teleskoobi/vaatetoru ühendada tahtsid, muidu ei lubanud isegi võtet. Oled oma kaamera võimalused/menüüd ikka kõik mõttega läbi käinud?

Aga sellegipoolest arvestades digi puhul toda soovituslikku ETTR tehnikat (Expose To The Right) karta on, et sunny 16 viskad osa võimalikust ulatusest minema. Digiajastu kohta jääb täpsus liiga pealiskaudseks.
See kusjuures käib ka eksponomeetrite kasutamise kohta üldiselt- histogramm on tänapäeval kasulikum/täpsem kui käsitsi sisse viidav säri isegi 1/10 avaarvu täpsusega toimetaval tippsärimõõdikul nagu Gossen Starlite näiteks.
Uued ajad uued reeglid

[erko]

D80 kiibita torudega kahjuks tõesti särimõõtmist ei võimalda. Tolle põlvkonna kaameratest tegi seda vaid D200.
Edit: Ja kui mõelda D80 ekraanil histogrammi kaudu ETTR täpsuse hindamise peale, siis kindlasti ka UniWB moditud värviprofiil. Muidu jääb umbes 1/2-1 stoppi ikkagi kasutamata, sest histogramm kuvatakse kaamerasisese jpg põhjal. Samas peab säritust mõttega paika panema, sest see puhver, millest saab highlight'e "päästa", läheb väiksemaks.

[Cert85]

Kurat, tuleb ikka maksutagastus ära teha ja D600 ligi võtta.
See suutis juba ka valgust mõõtes arvestada mille peale torul ava on keeratud. See töötab selliselt nagu mul tarvis
Aga see juba teine teema.

Tänud vastamast kõigile

Kert

[Lindman]

[Pindit]

tere!
ei saa nikon coolpix p330 -st 3.82gb videot läpakasse maha laadida... fotosid saab ja väiksemaid videosid ka... errori raport ütleb et: "not enough storage is available to complete this operation"
läpakas muidu vaba ruumi 11gb... win xp, ibm t40

[elukaz]

2GB peal võib mõistus otsa saada, kas fotokas videot pooleks ei anna lõigata?

[Cert85]

Mis formaadis sul kõvaketas arvutis? FAT või NTFS?
Mäletamisega FAT ja FAT32 ei saanud failiga hakkama, mis on suurem kui ~2GB.
Aga võib ka mälu petta.

[Dirty Harry]

Cert85, http://en.wikipedia.org/wiki/File_Allocation_Table

Ehk siis oleneb, mis failisüsteem ja millega tehtud. Kui on FAT32 ning Microsofti vahenditega tehtud siis on maksimaalne failisuurus 4GiB. Muude tööriistadega 4TiB. 2GiB oleks siis mõeldav kui on FAT16 formaadis kõvaketas... aga seda ei usu hästi. Mis on suurim fail, mis juba kõvakettal olemas on?

[sukelduja]

[Pindit]

[Q.]

Plaanis soetada endale mingisugune fototehnika hobikorras pildistamiseks. Kuna aga täiesti uus maailm see, siis mida peaks jälgima? Millist kaamerat soovitaksite?

[Dirty Harry]

iPhone4S või Sony Xperia S.

[erko]

[Invention]

[Dirty Harry]

erko, moblafotograafia puhul on need kaks varianti üsna hea hinna/kvaliteedi suhtega. Nokia 808 oleks kaamerakvaliteedi poolest vist parim kuid seal on muud asjad paigast ära. Ma olen ise mõlema "S"-iga pilti teinud, praegu peamiselt iPhone4'jaga ning tulemus on igati hea.

Ning jah, Invention tabas naelapea pihta.

[sukelduja]

[Q.]

Üsna multifunktsionaalseks kasutamiseks tarvis. Midagi, mida saaks loodusesse minnes kaasa haarata ning ei jääks hätta ka väiksemate ürituste puhul.

[kännu]

No ma pakun 3 mudelit mis etteantud vajadusteks sobivad - http://www.photopoint.ee/et/toode/28393/canon-powershot-d20-kollane
http://www.photopoint.ee/et/toode/32349/sony-dsc-wx300-punane
http://www.photopoint.ee/et/toode/33130/pentax-k-50--18-135mm-wr-kit-valge

[Dirty Harry]

Mu iPhone 4S ning Sony Xperia S soovitused jäävad seni jõusse.

Ehk siis selliste nõudmiste puhul sobivad kõik kaamerad ja objektiivid, vahet pole kas on tegu mobla, kompakti, hübriidi, peegli või millegi muuga.

[sukelduja]

[Q.]

Pigem maastikke. Makro on alati meeldinud, aga praegu sellele ei rõhuks.

[sukelduja]

[Q.]

Esimese kaamera peale väga palju üle 700€ ei tahaks kulutada.

[sukelduja]

[Q.]

Tuttavate peeglitega olen klõpsutanud, selles suhtes sobib. Canon 600D jäi endalegi silma, aga kuna ei oska teistega võrrelda (eriti just objektiivi seisukohast), sellepärast siia pöördusingi.

[sukelduja]

[liivainime]

Odavamate kerede seast paistab vähemalt paberil Pentax kõige rohkem pakkuvat - K-50 näiteks: suhteliselt ilmastikukindel, kõrged ISO'd (kasutatavuse piiri ma siiski ei tea), pentaprismaga 100% katvusega pildiotsija, keresisene pildistabilisaator (st. toimib ka vanade objektiividega). Praegusel ajal peaks kit-objega K-50 täitsa sinu hinnapiiris olema..

[namstoop]

[Jaanos]

Selle brändi valikuga on nii, et mida tõsisemalt asja võtad seda valusam on.
Lepid kitikaga siis on suhteliselt kerge ümber hüpata (kui midagi ei meeldi või mingite võimaluste kohalt, nagu näiteks makro tõsisemalt, "tee püsti"). On aga juba kotitäis klaasi kogunenud ja paremat sellist ning siis jõuab mõni sügavam äratundmine kohale... Siis võtab ilmselt nutma küll kui kukud arvestama palju ise maksid ja palju müügil tagasi saaksid.

Kui usuga võrrelda siis margivahetust võib piltlikult küll võrrelda tolle ümberlõikamise prodseduuriga. Pärast ümbermõtlemist siis (raha)kotile seleta, et oleks... Nii, et mõtle hoolega.

Mitte, et Pentaxi või Sony kaamerad halvemad oleksid. Ei ole asi ainult pildi kvaliteedis või kere ilmastikukindluses kinni.
Peegelkaamera on süsteem (teisiti seda ju ka süsteemikaameraks nimetatakse) on sellena sündinud, arenenud ja ilmselt sellena ka sureb. Isegi filmi-digi moondumise elas näe reo suhteliselt kergelt üle... kes enam mäletab omaaegseid vendi filmis (8mm/16mm/35mm kinokaameraid mis olid vähem modulaarsed).

[xheix1712]

Otsin oma nüüdseks mahakantud D3100 asenduskaamerat. Hetkel leidsin paar huvitavat pakkumist Anttilast:
*Canon EOS 1100D 18-55 mm + 75-300 mm 329eur
*D3100+18-55 349eur
*D3200 (positiivne asi on mic input, mida ilmselt isegi kasutaks)

Või hoopis midagi kasutatult siit foorumist?

[Ollaz]

Oleneb, palju plönni taskus on.