[Tanel]

Õpikukirjastus Koolibri esitles täna Tallinna reaalkoolis Eesti esimest digiõpikut tahvelarvutis, milleks on 1. klassi loodusõpetuse tööraamat. Digiõpikuid on võimalik praegu alla laadida Apple’i Bookstore’ist.

Loe edasi Delfist.

[guest1902]

nii irooniline

[WAV]

Oot aga selgusetuks jäi (ka originaalartiklis), et kelle jaoks see hetkel tehtud on? Kas on juba olemas mingi osa koole, kus nüüd 1.klassis iPad kõigile jagatud? Räägitud on meedias küll neist plaanidest, aga kas tõesti juba praktikas ka käigus?

Mul ka üks väike sugulane läks just 1.klassi ja üpris tuntud kesklinna koolis, kuid neil sel teemal veel mingit juttu pole olnud...

[Max Powers]

WAV, GAG sai 39 iPadi. Rohkem ei tohiks olla.

[tahanteada]

[jeesus188]

absoluutselt ei poolda tahvlite kasutamist koolis, isegi mitte raamatuna.
pm 2/3 päevast istub laps ekraani taga, thats bad
kirjatehnikat ja muid elementaarseid asju pole mõtet mainidagi

[Mart352]

[namstoop]

Mina küll pooldan töövihikute asendajana 100%. Ega see ei välista siis käsitsi kirjutamist, seda tehakse tavalisse vihikusse. Töövihikud on reeglina mingi suht mõttetu kulu paberkujul, paljud asjad jäävad nagunii vahele jne. Lihtsalt üks paberiraiskamine, mis tuleb lastevanematel kinni plekkida.

[tahanteada]

[ricom2ger]

[suurtix]

Kus on meie soovoliniku ja õiguskantsleri silmad, miks eelistatakse Apple toodangut Androidile

[Marie]

[LKits]

Peaks jah pigem e-ink tehnoloogial lugereid kasutama. Palju silmasõbralikum - justkui paber.

[ricom2ger]

[jeesus188]

[Tiim]

[Flacko]

Ma ise arvan et võiks jääda niivisi 50:50. Pärast ei oska lapsed üldse käsitsi kirjutada või ei saa aru, mis kirjutatud (olen küll näinud/kuulnud, kuidas ei saada lapse kirjast aru, sest väga sotaputalt on kirjutatud). Võiks olla selline kordamööda variant, et näiteks kui vaja midagi otsida, siis saab tahvlit kasutada info otsimiseks (näiteks mingit asja kähku otsides ctrl+f, mida päris paberil teha ei saa) Ise olen ka vahest mõelnud selle peale, loen suure raamatu läbi aga vaja üht sõna leida, päris paberil ei saa ctrl+f kasutada, siis lappa seda raamatut mingi ühe asja pärast. Samuti oleks tahvel hea info otsimiseks, google, wiki või kasvõi miksike.

Raamat, mis koolides on, võiks muidugi jääda mittedigiks. Ise ka ei sallind töövihikuid eriti koolis, maksid nii palju ja 50% jäi tühjaks. Tavaline vihik võiks siiski olemas olla, kuhu info panna. Tahvliga siis saavad otsida asju juurde kui vaja.


Teine idee, mis päris lõbus oleks, kui on tahvlitel lastele mõeldud programmid, kus saab õppida matemaatikat, tähti, kas kooli enda poolt tehtud programmid, mis nendel tahvlite peal. Näiteks klikid mingile loomale, siis ütleb mis loom on (loodusõpetus). Või tööõpetuse app, kus õpetab meisterdama lihtsaid asju ja vajadusel on video ka olemas kuidas kokku panna(kui kodus vaja teha näiteks ja ei taha välja tulla, koolis õpetab muidugi õpetaja). Selline interaktiivne raamat. Mitte väga tittedele aga selline algklassi teema sees. (Kusjuures ise vahepeal ka tglt mõtlesin et teeks mingi sarnase appi kunagi....saab tähti õppida, joonistad näiteks pliiatsiga tähti või lahendad lihtsaid ülesandeid, vajutad tähtede peale, siis ütleb "a" "bee" jne)

[NightStriker]

Ise jäin uuenduste küüsi, kui algklassides lõpetati kohustuslik sulepeaga kirjutamine. Aasta vanemad möllasid tindipottide ja sulepeadega, aga meie võisime juba kasutada tindipliiatseid, pastakaid jne. Arvasin, et läks õnneks, sest see ajast ja arust sulepeaga kirjutamine tundus täielik tobedus.

Tulemuseks on see, et minu käekiri paneb nii mõnelegi arstile pika puuga. Pastakaga ikka kalligraafiat ei õpi, tee või tina.

Kuidas see näpuga ekraani peal nühkimine laste kirjutamisoskust mõjutab See loodusõpetuse tund on alles esimene pääsuke. Lõpuks on kogu õppekava mingi tahvli peale üles ehitatud ja lõpukirjandit kirjutatakse tahvelarvuti ekraani toksides.

[ricom2ger]

[tahanteada]

Alustame sellest, et on olemas tervishoid ja selle sees on olemas silmade tervishoid. Hämmastav, et keegi sellest midagi kuulunud pole.
Ainsad, kes sellest praegu toimuvast kasu saavad, on tahvlite tootjad, müüjad ning silmaarstid ja prillide tootjad ja müüjad. Ainus, kellel sellest midagi kasu pole silmade mõistes, on needsamad, alles kooli minejad, kes ei tea ja keda ka koolis ei õpetata, kuidas tuleb üleüldse seda ekraanipilti vaadata, kuipalju peab vahepeal pilk mujale olema suunatud ja muu taoline.

Nii, et lapsevanemad, need tõstavad nüüd käed püsti, kes enne tahvli kasutamist on oma lapsega silmaarsti juures ära käinud ja teavad, kas ja kui tundlikud on nende laste silmad igasuguse kiirgava pildi suhtes, mille tahvlid tekitavad ning kas silmaarst lubab pidevalt tahvlit kasutada või mitte.

[namstoop]

[Ho Ho]

tahanteada, endiselt taandub see silmasõbralikkus puhtalt valgustingimustele ja ei millelegi muule. Seda ka su haibitud uue kindle'i puhul.

[kännuämmelg]

[namstoop]

[tahanteada]

Tegelikult leiab vigu veelgi, kui vaadata netist leiduvaid materjale nende E-õppe koolide kohta:
1. Lauaplaadid on sirged, mitte kaldega. Selletõttu on tahvlid vale vaatamisnurga all.
2. Ja pole kusagilt kuulda-lugeda olnud, et õpetajad oleksid saanud spets.lisaväljaõppe, kuidas jälgida tahvlite heledust-kontrasti, värvitooni. Kuidas jälgida, kas lapsed vaatavad oma tahvleid ohutumast kaugusest või on "nina vastu lina" jms.

Üks lihtne vahemd vaatamiskauguse määramiseks, tuleb panna 40-50cm joonlaud nina ja tahvli vahele . See siis juba ohutum, kui mingi 1-20cm kauguselt tahvlit uurida.
--------------------------------
Muide, tänases Päevalehes on ilust-kenasti pilt lapsest, kes on tahvli taga väga vales asendis ja mitte keegi, ei lapsevanem ega ajakirjanik ei oska seda talle öelda, et su istumisasend väga vale asend.
http://www.epl.ee/news/eesti/digiopik-toob-e-oppele-uue-hingamise.d?id=64952398

[LKits]

Kauguse määramisel saab ju kasutada samuti tehnikat. Väikene programmijupikene, mis suudab kaamera abil määratleda teatud kasutaja lähedust kaamerale - samuti õiget nurka.

Ei tea, kas selline asi on juba leiutatud, aga saab ju teha algse pildi ning vastavalt sellele, siis programm otsustab, kas kasutaja on ikka õige nurga all ja õigel kaugusel.

[kännuämmelg]

[LKits]

Kui taolised töövahendid on olemas, siis need vanakooli õppejõud peaksid ümber õppima. Need suursugused probleemid on õpetajates kinni. Nii veider, kui see ka poleks, aga väga paljud õpetajad ei suuda olla vastutulelikud innovatiivsele mõtteviisile. Hästi raskesti on tulema igasugu muudatused, mis võivad välja areneda väga efektiivseteks.

Paber on mobiilne - sellepärast seda kasutatakse. Sul ei ole vaja mobiilsust, kui õpid iga päev ühes samas klassis. Nii, et puutetundliku ekraaniga õppevahend oleks küll täitsa hea edasiminek. Sellegipoolest - ega see ümberkorraldus koheselt 100% paberit unustuste hõlma jäta. Vahetus peaks toimuma vähehaaval.

[kännuämmelg]

ma sain aru, et kõneall olev klassikomplekt on siiski klassis kasutamiseks ning välja minnakse ainult projektide raames. Suure arvuga laadimisdoki soetamine vihjab sellele, et koju neid kaasa ei anta.

Aga jah.. vaadates oma 8 klassi tõusiku koolikotti, siis oleks päris suur vahe, kas iga päev vedada kooli-tagasi 20+ kg pabermassi või, 1kg plastikut

[Sults]

[jeesus188]

ok, praegu on loodusõpetus ja seal vaid pildid ja videod, varsti on ka muud ained. hakkavad ülessandeid lahendama jne.
aga need tahvlid on kooli omanduses, mis tähendab seda, et kui vihikud ja raamatud ära kaotada, siis peaks igale lapsele ostma tahvli.
tekib probleem-millist osta?
mõni ostab pädi, mõni win tahvli, mõni androidi. kokkuvõtes pudru ja kapsad ning pooled asjad ei pruugi yhilduda.
ma tahaks seda tarka näha, kes ytleb, et kõik peavad just selle mudeli ostma ja kõik. arvestades eestlaste ostujõudu, siis pooltele käib mingi 500€ väljaminek ylejõu.
ja minu teada on põhiharidus eestis kohustuslik, mis peaks tähendama, et materiaalne pool ei tohi olla takistuseks hariduse omandamisel. mis omakorda viib asja selleni, et riik peaks kõigile ostma või nendele kes ei jaksa seda osta, uued tahvlid. seda nalja ma tahaks näha
ja kuna tehnika areneb suht kiiresti, siis iga paari aasta tagant tuleks see veel välja vahetada.
kokkuvõttes väga kulukas väljaminek.

päevalehe pilt on muidugi viimasepeal
tuleviku lapsed- kyyrakad ja pimedad

[Renka]

[LKits]

Apple on ülehinnatud ning selle hind on ikka väga laes.
Võiks olla ikka Android, sest tolle OS-iga tableteid on ikka palju rohkem (loe: suurem valik).

[Renka]

LKits, Androidi käes on tableti turust 1/4. Lisaks ei oma mittemingisugust keskset lahendust õppetööks kasutamisel.

Siia juurde lisada OSi versioonide ajuvaba killustatus ja on täitsa aru saada miks see ei ole primaarne platvorm.

Tulevikus asi võibolla muutub - samas kahtlen selles, et lähiaastatel see platvorm oma probleemidest üle saab. Tore oleks muidugi kui korralik konkurents tekiks.

[Betamax]

Apple on ennast ka edukalt igasugustesse meditsiinivaldkonna lahendustesse sisse söömas. Just samadel põhjustel nagu Renka välja tõi.

[Sults]

Interaktiivsusel on õppematerjali puhul ka oluline puudus. Kui sa ei taipa klõpsata mingil elemendil, mille taha on e-õpiku koostaja olulise info peitnud, siis jääb see sul üldse nägemata. Seega võib õppe sisust olulisemaks kujuneda see teadmine, millise lingi/nupu taga midagi olulist peitub.

[artur-]

Spoiler