[Tint]

Ajakiri "Noukogude Naine" kuulutas valja konkursi teemaga "Kas me tunneme naisi?"
Voitis noor poiss nimega Petja Ivanov, 10-aastane.

Arritunud meeslugeja kirjutab kirja toimetusse:
"Mis korralagedus teil seal toimub? Ma olen 65-aastane ning tunnen naisi juba alates 12 eluaastast alates aga teie andsite auhinna mingisugusele poisikesele!"

Toimetusest vastatakse talle:
"Meie konkursi esimesele kusimusele "Millises paigas on naistel koige krasusemad juuksed?" vastas Petja oigesti - Kesk-Aafrikas.
Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!

Meie konkursi teisele kusimusele "Kuidas nimetatakse naiste tahtsaimat organit?" vastas Petja oigesti - Ulemaailmne Naiste Foderatsioon. Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!

Ning lopuks, meie konkursi kolmandale kusimusele "Mida naised ootavad kannatamatusega iga kuu?" vastas Petja oigesti - "Noukogude Naise" uut numbrit. Aga mis vastasite teie? Taname, et ei lisanud joonistust!"

[Tint]

Jõulud läbi ja öeldakse küll, kes vana asja meelde tuletab, sel ... ehk on isegi ka siin foorumis kusagil olnud, proovisin vanu asju läbi vaadata ja silma ei hakanud.. AGA häid asju on ikka hea uuesti lugeda

See juhtus jõulukuu esimesel hommikul.

Laps oli juba ärganud ning tõtanud akna juurde et vaadata, kas päkapikk tal ka sel aastal öösiti külas käib. Tõepoolest - õhtul
aknalauale asetatud sussi sisse oli öö jooksul ilmunud suur komm. Laps sõi selle kohe ära. Siis märkas ta isa sussi.
Suur veidi rebenenud kannaga tuhvel oli samuti aknalauale tõstetud ning selle sisse oli torgatud liitrine viinapudel.
Laps ei imestanud sugugi, et päkapikk ka tema ammu lapseeast väljas isa niimoodi heldelt meeles peab. Miks mitte? Ka jõuluvana toob
kinke kõigile. Laps läks vanemate voodi juurde ja asus isa äratama.
"Tõuse üles, sul on sussi sees pudel," teatas ta.
Isa paotas uniselt silmi. "Noh, mis päkapikk sulle tõi?" küsis ta. "Kommi," vastas laps. "Aga sulle tõi pudeli. Tule, võta ära."
"Mis pudeli?" ei saanud isa aru. "Tõi mulle pudeli? Mis jutt see on? Ka ema oli ärganud ja istuli tõusnud. Ta kiikas aknalaua poole.
"Ongi pudel!" ütles ta. "Küll sa oled lapsik!"
Isa ajas end ägades püsti ja põrnitses jahmunult oma pilgeni täis tuhvlit. Viinapudelit ära tundes muigas ta lõbusalt.
"Noh, aitäh päkapikule!" lausus ta ning püüdis emale musi anda. Aga ema tõmbus kõrvale.
"Hakkavad need vanad naljad jälle peale?" küsis ta pahural sosinal. "Ostnud endale siis poolik, kui muidu ei saa, aga terve liitri!"
"Ma mõtlesin, et sina panid selle mulle sussi sisse," sosistas isa vastu ja oli imestunud näoga.
"Ära mängi lolli!" nähvas ema ning ronis pahaselt voodist välja.
Rohkem sel päeval salapärasest viinastjuttu ei tehtud, aga kui laps õhtul taas oma sussikest aknalauale seadis, urises ema kurjalt
isa kõrva juures:
"Kas sul on homme hommikuks ka viinapudel ostetud?"
“Kallis inimene, saa aru..." hakkas isa seletama, aga ema ei kuulanud teda. Torganud salaja lapse sussi sisse paki küpsiseid, rullus
ta vihaselt vatiteki sisse nagu pelmeen.
Hommikul ärkas isa selle peale et tema voodi ees seisis laps ja kõneles: Ärka ülesja võta oma viin tuhvlist välja. Aga minule tõi
päkapikk küpsised!" "Päris napakas! “ nuuksus ema padja sisse, samal ajal kui isa õnnetu näoga, aluspüksid lontis ja viinapudel peos, voodi
kõrval seisis. "On sul tõesti nii palju raha, et iga päev liitrite kaupa viina osta? Võiksid parem midagi lapsele muretseda, vana joodik
niisugune! Et see viin sulle kurku kinni jääks!"
"Mina pole seda ostnud!" õigustas end isa. "Mina ei tahagi seda viina! Tahad, ma valan selle kraanikausist alla?"
"Ah nii jõukas mees oled, et loputad selge viinaga torustikku!" õiendas ema sängist. "Kas hakkad varsti shampusevanne ka võtma?"
"Päkapikk vist tõi mulle..." pomises surmõnnetu isa, aga ema üksnes sülitas sellise jutu peale.
Järgmisel ööl ei julgenud isa magada. Ta lebas tasakesi ja valvas akent. Mõlemad sussid oli ta padja alla peitnud, et päkapikk neid
kätte ei saaks. Kuid vastu hommikut vajusid tema väsinud silmad siiski kinni ja koidikuvalgus paljastas sedapuhku varakult ärganud emale
halastamatus selguses aknalaua, kus tagasihoidlikku piparkooki sisaldava lapse sussikese kõrval laiutas isa tuhvel koos kaheliitrise
"Hennessy" konjakiga.
Isa ärkas ema röökimise peale. Ta kobas peaalust - üks suss oli kadunud. "Lurjus!" karjus ema. "Sa oled kogu oma palga maha joonud!
See maksab ju oma tuhat krooni! Küll võib üks inimene alatu olla! Vihkan sind! Vihkan!"
Ja ema avas õhuakna ning virutas kalli pudeli alla sillutisele.
Isa tõusis ja pesi aeglaselt hambaid nagu surmamõistetu. Ta ei söandanud end õieti sirgugi ajada, kõndis küürus ja vedas jalgu järel.
Mõistmata, kust niisugnne õnnetus talle kaela on sadanud, võpatas ta alati, kui ema suud paotas, ja tõmbus kössi - hoopi oodates. Ta tundis
südames pisteid ja tema käed värisesid. Mitu korda üritas ta ema ette põlvili langeda ja nuttes vanduda, et tema ei tea millestki midagi ja
kõik need hommikused kingitused on tema jaoks vaid nagu kohutav, piinav unenägu. Kuid ema astus temast üle kui koerast.
Järgmisel hommikul leidis isa aknalaualt puhtast kullast lipsunõela, päev hiljem hinnalise käekella ja seejärel tohutu rubiiniga
sõrmuse. Ema lakkas isaga sootuks kõnelemast ja pidas teda vaimuhaigeks, kes on pangast laenu võtnud ja nüüd hullumeelses pillamiskires raha
sirgeks lööb. Kõik saadud väärtasjad müüs ema maha, et kindlustada oma lesepõlve siis, kui võlausaldajad isale järele tulevad ning ta ära
viivad. Isal läksid juuksed oimukohtadelt halliks.
Siis saabus järjekordne hommik. Isa ei peitnud enam susse, ta teadis, et see on mõttetu, hinnaliste kingituste voolu oli võimatu
peatada. Talvine päike tõusis, ema ja laps magasid veel. Isa ajas end ettevaatlikult põrandalt püsti. (Voodis ei maganud ta enam ammu, ema ei
lubanud.) Ta läks akna juurde ja võttis oma sussist välja kuldse korgiga parfüümi. Selle all oli mingi kiri. Isa avas selle ja, sättinud
prillid ninale, luges:
"Viimaks võtan julguse kokku ja pöördun Teie poole, et öelda - ma armastan Teid. Meeletult, kirglikult, pööraselt... Olen Teie järele
hull. Armusin Teisse otsekohe, kui Teid esimest korda nägin. Kas Te üldse kujutate ette, kui kaunis Te olete magades? Ma seisin lummatult,
pidasin hinge kinni, kuid kui Te teaksite, mis toimus minu südames! Veel praegugi näen silmi sulgedes enda ees Teie suikuvat, nõtket
tiigrikeha. Oleksin tahtnud Teid suudelda, puistata Teie säärtele tuhksuhkrut ja rosinaid... Mu ihaldusväärseim suhkrupoisu!
Teadke, et olen Teie heaks kõigeks valmis. Mu arm, mu ainus! Mu elu suurim aare, päikesest kullatud hellake! Mu käed värisevad Teile
kirjutades - nii piinav on mind vallanud saatuslik kirg. Ah, kui ma vaid võiksin loota, et Te mindki lahke pilguga vaatate! Ma vist hulluksin
õnnest!
Kuid ma ei tea, kas Teile üldse meeldivad päkapikud. Palun, ärge otsustage kiirustades! Teie põlgus tapaks mu. Ma olen Teie heaks
kõigeks valmis. Tahate, ma ajan habeme maha, tahate, ma riietun naiseks, ma ei löö millegi ees risti ette. Saage ainult minu omaks! Mu
kullake, mu inglike, mu parim..."
Alla oli kirjutatud - "Päkapikk Pepe".
Lisatud oli ka Pepe foto. Selle pealt vaatas vastu tugev, lihaseline pöialpoiss, hoolikalt patsikestesse põimitud ruuge habemega.
Päkapikk kandis tihedalt liibuvaid mustast nahast pükse ja tema silmad olid helesinised ning nukralt niisked.
Isa istus voodile. Ema liigutas end unes ja ohkas. Kiiresti libistas isa päkapiku kirja ning foto oma särgi alla. Ei, ema ei pea seda
nägema, kindlasti mitte! Isa tundis, kuidas tema süda vastu lõhastatud kirjapaberit tuksub.
Käes oli alles teine advent.

Andrus Kivirähk

[Tint]

Järgmine lugu toimub Venemaal. Mees toob üle piiri suure autoga
pingviine, kuid auto läheb tuksi ja tal ei jää muud üle kui paluda
miilitsa abi, kuna pingviinid vaja ruttu loomaaeda saada. Miilits hakkab
siis autosid kinni pidama ja paluma, et inimesed mõned pingviinid peale
võtaks ja loomaaeda ära viiks. Mõne aja möödudes tuleb ette kurbade
silmadega mersu, kantpead sees. Miilits jälle palub, et pingviinid vaja
ruttu loomaaeda viia. Mehed vastu, et pole probleemi. Võtavad kaks
pingut tagaistmele ja kihutavad minema. Paari tunni möödudes vaatab
miilits, et pagan küll jälle sama mersu ja pingviinid ikka veel
tagumisel istmel. Küsib siis, et mehed mis te jamate, pingviinid pidite
ju loomaaeda viima. Kantpead vastavad: loomaaias käisime, kinos käisime
nüüd lähme McDonalds'isse.

[martin_kivi]

[Raivar]

Vene uus rikka alamad toovad härrale offise tarvete tellimis lehe allakirjutamiseks...
Härra siis vaatab ja loeb..
1 paberi lõikur , 1 arvuti laud ,1 arvuti laua tool ,1 arvuti ,1 hiir ,1 hiire matt...
Viimaset punktide kohta karjatab härra "kurat kas m apean veel tarakanid kah koos vooditega kontorisse ostma!!!
;;;;;;;;;;;;;;;;
Kaks kolka venda tulevad linna ning satuvad elus esimest korda loomaaeda.
Jäävad siis sebra puuri ees seisma vaatavad teda ..
Üks ütleb siis teisele:"Kuule Mõhk vaata mis madratsiga tehtud!"

[isiklik]

Tegelased : Klient, Klienditeenindaja

Klient : "Hallo, tere. Ma ei saa enam sõita."
Klienditeenindaja : "Milles asi?"
K : "Ma vajutan, aga auto ei liigu. Eile veel liikus."
T : "Kuhu Te vajutate?"
K : "Noh, sinna kaasile või mis ta oli."
T : "Kas mootor töötab?"
K : "Kuidas ma seda teada saan?"
T : "Mida tahhomeeter näitab?"
K : "Mis see on?"
T : "See on...Hea küll. Teeme teistmoodi. Kas Teil autoraadio on?"
K : "Seda peaksite Te ise ju teadma, kui Te selle auto meile müüsite."
T : "Kas Te muusikat kuulete?"
K : "Ei."
T : "Aga uudiseid või ilmateadet?"
K : "Ilmateadet kuulen. Just teatati, et vesi randades on ikka külm."
T : "Selge. Tuhatoosist ülalpool on kandiline raam. See on raadio. Raadio üleval paremas servas on ümmargune nupp. Keerake seda kellaosuti liikumise vastassuunas. Kas nüüd kuulete veel uudiseid?
K : "Oodake...nii...tuhatoos...nupp...nii...Nüüd hakkas muusika mängima ja hästi valjult.
T : "Hmmm...Keerak e seda nuppu teisele poole."
K : "Nüüd jäi muusika vaikseks."
T : "Raadio saime vaikseks. Kas Te mootori surisemist kuulete?"
K : "Ei surise siin midagi."
T : "Selge, mootor ei tööta. Kas Te mootori käivitamist oskate?"
K : "Ma ei tea, kus see mootor on. Kuidas teda käivitatakse?"
T : "Kas Teil süütevõti ikka on? See näeb välja peaaegu nagu tavaline võti, tavaliselt on üks karbike rõngaga võtme küljes.
K : "Üks võti on mul siin küll. Siia on kirjutatud...oodake... sitro on...sitroeen...noh, midagi taolist...umbes sidrun. Esimene S on suurelt, ülejäänud väikselt. Ja lõpus on mingi viga, e peal on täpid.
T : "Väga hea. Pistke võti süütelukku. Teate, kus süütelukk asub?"
K : "Mis nendest täppidest saab? Paistab, et see on viga. Kas seda ära parandada saab?
T : "Saab. Otsime nüüd süütelukku."
K : "Kumbal pool see asub?"
T : "See on tavaliselt paremal pool, niisugune ümmargune rõngas ja pilu sees. sinna pilusse piske võti sisse.
K : "Oodake ...nii...võti on sees. Mis edasi saab?"
T : "Keerake võtit kellaosuti liikumise suunas 90 kraadi, see on raadionupuga vastassuunas. Rohkem ärge esialgu midagi tehke.
K : "Oodake...Kui ma nüüd mäletaks, mis suunas ma raadiot keerasin...Jah, keerasin. Mingi sahtel kukkus lahti. Sahtlis on pabereid, kilekotte, parkimistalonge.
T : "Mis sahtel??Mis parkimistalongid??Aa, Te avasite kindasahtli. Lükake see uuesti kinni, seda pole meil vaja. Võtke võti jälle välja.
K : "Oodake...T a ei jää kinni."
T : "Hea küll, jäägu sahtel lahti. Otsime süüteluku yles. Süütelukk asub roolisamba küljes.
K : "Kas sahtel võib lahti jääda? äkki selles ongi asi, et sõita ei saa?"
T : "Ei, sahtlis pole asi. Leidsite süüteluku?"
K : "Oodake...Süütelukk...Roolisamba küljes...Kas roolisammas on sama mis rool?"
T : "Mmmm...ei, rool on see ümmargune ratas otse Teie ees. Rooli abil saab auto liikumissuunda muuta. Roolisammas yhendab autot ja rooli.
K : "Oodake...Otse ees pole mul siin midagi. Rool on ju vasakul pool."
T : "Mis vasakul?Kus Te siis istute? Kas Te istute paremal või vasakul pool?"
K : "Mina istun paremal pool. Ma olen alati paremal pool istunud. Ise Te ütlesite, et pean paremal pool istuma.
T : " Jah, paremal pool siis, kui keegi teine juhib. Istuge paremale, ei, vabandust, vasakule poole ümber.
K : "Oodake...sahtel on ees...Kas ma kindasahtli võin kinni panna?"
T : "No pange sahtel kinni."
K : "Oodake...nii...nüüd istun ma vasakul pool, aga auto ei liigu ikka."
T : "Isute Te ikka esiistmel? Kas Te roolist ulatute kinni võtma?"
K : "Ulatun küll. Kas võtan kinni?"
T : "Ei. Otsige nüüd süütelukk üles. Roolisamba paremal küljel, ümmargune rõngas, pilu sees.
K : "Kas nüüd võib roolist lahti lasta?"
T : "Jah, laske lahti ja vaadake, kas leiate süüteluku."
K : "Oodake...Vist leidsin. Kas panen võtme sisse?"
T : "Pange ja keerake kellaosuti suunas veerand täispööret. Siis ärge enam midagi tehke.
K : "Oodake...Keerasin. Kas rohkem ei pea keerama?"
T : "Ei. Kas midagi muutus? Kas mingid tulekesed armatuurlaual hakkasid põlema?
K : "Mingid tuled läksid põlema jah."
T : "See tähendab, et süüde on olemas. Vajutage nüüd sidur alla. ärge midagi rohkem tehke.
K : "Kas sidur või pidur? Ma tean, et pidur on Teie autol ka olemas."
T : "Sidur, ikka sidur. S-iga nagu...samba."
K : "Kus see samba asub?"
T : "Eee...Jutt on sidurist. Teie jalgade juures on kolm pedaali. Oodake! Ega Teil äkki automaatkäigukasti pole?
K : "Seda Te peaksite ju ise teadma."
T : "Kas on kolm pedaali või on ainult kaks?"
K : "Oodake...Paistab, et on kolm pedaali. Kas üks tuleb ära võtta?"
T : "Ei. Sidur on neist kolmest pedaalist kõige vasakpoolsem. Vajutage sidurile.
K : "Oodake...nii...ma vajutan, aga ta liigub ainult natukene. Hästi tugevalt peab vajutama. Väga vaevaline on Teil see värk siin.
T : "Mmmm...vajutage tugevamini."
K : "Miks ta nii raskelt käib? Kas ma midagi katki ei tee, kui ma täiest jõust vajutan? Kas õigem on vajutada vasaku või parema käega?
T : "?! Seda et...Jah...Vajutage jalaga ja nimelt vasaku jalaga."
K : "Vajutasin. Nüüd liikus küll kergemini."
T : "Vajutage pedaal põhja ."
K : "Vajutasin. Aga ikka ei liigu."
T : "Mis ei liigu? Aa, auto ei liigu. Veel ei peagi liikuma. Nüüd tuleb mootor käima panna. Selleks keerake süütevõtit veel natuke paremale ehk kellaosuti suunas. Kui mootor hakkab tööle, laske võti lihtsalt lahti. Ja sidurit hoidke kogu aeg all.
K : "Miks nii keeruliselt peab tegema? Kas kuidagi lihtsamalt ei saa?"
T : "Noh...vist ei saa. Keerake nüüd võtit."
K : "Oodake...Nüüd hakkas midagi urisema. Vist on ikka midagi tõsisemat häda . Kas Te siia tulla ei saaks?"
T : "Saaks, aga...proovime ikka veel telefoni teel. Kas tahhomeeter...või ei. Kas käik on sees?
K : "Ei ole mingit käiku. Auto seisab ikka."
T : "Pange esimene käik sisse. Selleks viige käigukang alguses neutraalasendise ja siis vasakule ja siis ettepoole.
K : "Oodake...Kus see käigukang asub?"
T : "Käigukang on kahe istme vahel, aga veidi eespool; see pulk, mis on otse üles.
K : "Oodake...siin on mul kaks pulka. yks on pikali ja teine on tõesti otse üles. Mis ma teen temaga?
T : "Pikali on käsipidur, seda meil tarvis pole. Või oodake. Ega käsipidur peal ei ole?
K : "Kas mu käsi peab piduri peal olema? Jalg on juba ees, ma ei ulata."
T : "Jalg on Teil siduril. Ma küsin, kas käsipidur on peal, st. kas see pikali pulk on täitsa pikali või on ta esimene ots ülespoole?
K : "Oodake...jah, see on ikka täitsa pikali. Mina teda pole puutunud, ta on algusest peale nii olnud.
T : "Väga hea. Võtke käigukangist kinni."
K : "Võtsin."
T : "Viige ta vasakule poole, st. enda poole ja hoidke nii."
K : "Oodake...nii, hoian."
T : "Viige ta ettepoole ja võtke käsi ära. Käigukang peab niisugusse asendisse jäämagi.
K : "Oodake...Raskelt läheb...Läks! Kas panen nüüd mootori seisma?"
T : "Ei. Kuulake nüüd tähelepanelikult. Pange parem jalg gaasipedaalile, aga õrnalt. Vajutage hästi tasakesi.
K : "Oodake...nii...vajutasin ja surin läks valjemaks. Kas selles ongi viga? Need mootorid pidid kahjulikud olema, kõiksugu heitgaasid ja lärm ja puha."
T : "Jah. Ei. Nüüd laske sidurit tasakesti järele, st. tõstke vasakut jalga pedaalilt ära. Auto peaks liikuma hakkama. Kui pöörded langevad st. mootori surin läheb vaiksemaks, siis vajutage gaasile tugevamini.
K : "Oodake...siin on mingi koer mul otse ees. Kas ta läheb ise automaatselt
ära?
T : "Loodame. Igaks juhuks andke signaali : vajutage roolirattal olevale...noh paneelile...no signaalile ühesõnaga.
K : "Oodake...jah, ma vajutasin roolile, aga koer on ikka seal. Ei liigu siin ei koer ega ka auto.
T : "Vajutage rooli keskele, sellele plaadile noh, mis seal keskel on."
K : "Keskele?Plaadile?Oih, mingi imelik hääl tuli. Enne pole ta nii teinud. Aga koer läks ära.
T : "Väga hea. Laske nüüd sidurit veidi järgi ja vajutage gaasile."
K : "Oodake...sidur oli see...jah, liigub tõepoolest.. Kuidas ma siit nüüd Pärnusse saan sõita?
T : "Te peate kiiruse tõstes käiku vahet...Või ei, sõitke kogu aeg esimese käiguga. Laske tasapisi sidurit ikka lahti ja gaasi pange tasakesti juurde.Kui auto on saavutanud kiiruse 15 km tunnis, võtke vasak jalg sidurilt ära. Kui tahate kuhugi pöörata, siis keerake rooli. Kui vihma hakkab
sadama, pange kojamehed tööle. Pööretel näidake suunda?
K : "Oodake, ma ei jõua kõike korraga meelde jätta. Mis ma kojameestega pean tegema? Meil polegi kojamehi, ainult koristaja käib kaks korda nädalas.
T : "Jah. Kui tahate autot seisma jätta, vajutage jälle vasaku jalaga sidurile ja parema jalaga pidurile. Pidur on see keskmine pedaal. Kui maanteele jõuate, helistage tagasi, siis ma juhendan edasi.
K : "Kas ma pean Pärnus ise auto seisma panema? Kas ta ise ei jää automaatselt se isma? Mul on tarvis seal Rannahotelli minna."
T : "Ei. Auto ei tea ju, et Te nimelt Pärnusse tahate sõita."
K : "Kas ma ei saa talle kuidagi öelda, et ma Pärnusse tahan? Ta võiks ju siis ise sõita.
T : "ütelda just ei saa, aga kui Te auto Pärnusse roolite, siis on ju korras.
K : "Mina tahan ainult Pärnusse ja tagasi sõita. Kas Te ei saaks nii teha, et ta ise sõidaks ja Rannahotelli juures ise kinni peaks? Kui me Teilt selle auto ostsime, ei rääkinud keegi, et see kõik nii keeruline on Mul on praegu tarvis ainult Pärnusse ja tagasi."
T : "Te saate selle autoga sõita igale poole, kuhu aga tahate. Ainult Pärnusse sõitmise autot ei ole mõtet teha."
K : "Ahah. Kas Tartusse ka saab sõita? Vahetevahel on mul Tartusse ka tarvis."
T : "Saab ikka. Kuidas sõit läheb? Kas tee peal mingeid takistusi pole?"
K : "Ei, praegu pole mingeid takistusi. üks sein on. Kas nüüd ongi see 15 kilo tunnis?
T : "Mis sein? Kui kaugel see sein on?"
K : "See on siin kohe auto ees. Vahepeal, kui me rääkisime, käis mingi mütakas ja auto jäi jälle seisma.
T : "Kas Te sõitsite vastu seina? Te oleks pidanud rooli pöörama!"
K : "Aga Te ei öelnud ju! Mina ei teinud midagi.. Ta ise sõitis. Kas ta ise automaatselt ei pööra?
T : "Ei, rooli peate ikka ise pöörama."
K : "Mis nüüd edasi saab? Kas seda seina eest ära ei saaks? Kasvõi niikauaks, kuni ma Pärnust tagasi olen.
T : "Seda et...kas Te liikluseeskirju tunnete?"
K : "Jah, natuke tunnen. Lugenud ma neid küll ei ole. Kas seal on midagi olulist?
T : "Jah, liikluseeskirjad on olulised. Te peaksite nendega põhjalikult tutvuma. Võibolla ka autokooli minema. Seal seletatakse Teile, kuidas autot käima panna, kuidas seisma jätta, kuidas käiku vahetada, kuidas roolida jmt."
K : "Jah, peaks minema küll, aga mul on kogu aeg nii kiire, et pole aega saanud. Aga mis ma nüüd edasi pean tegema? Kas panen jälle selle kaasi sisse? Kümne minuti pärast pean ma Pärnus olema.
T : "Kümne minuti pärast! Kümne minutiga ei jõua Te Tallinnast väljagi! Pärnusse sõidate Te vähemalt poolteist tundi ja sedagi siis, kui Teil on juba sõidukogemused olemas. Et kümne minutiga Pärnusse jõuda, peate sõitma kiirusega umbes 800 km tunnis. Nii kiiresti see auto ei sõida ja kui sõidakski, siis sobivaid teid ikkagi poleks.
K : "Kuidas, kas see auto ei saagi siis mind õigeaegselt Pärnusse toimetada? Kas see garantii alla ei kuulu, et ta mind Pärnusse ei vii, kui mul seda tarvis on?
T : "Garantii alla see küll ei kuulu. Garantii on ikka selle jaoks, kui midagi rikki läheb.
K : "Aga miks Te kohe ei öelnud, et selle auto jaoks pole meil sobivaid teid? Mis mul sest autost niiviisi kasu on?
T : "Noh, teed sobivad küll, kui aeglasemalt sõita. Autoga liikuda on ikka kiirem ja mugavam, kui Te juba oskate sõita. Kallim muidugi ka.
K : "Mis mõttes kallim? Kui auto on välja makstud, saab bussipiletite raha ju
kokku hoida.
T : "Seda küll, aga au to amortisatsioon, määrdeained, bensiin?"
K : "Mis bensiin? Milleks seda pensiini tarvis on?"
T : "Auto mootor kulutab bensiini. Kui bensiin otsa saab, tuleb tanklas bensiinipaaki juurde lasta.
K : "Kas praegu autos pensiini on?"
T : " Praegu on. Bensiinihulka saate Te jälgida vastavalt näidikult. Kui näidiku osuti läheb nulli, tuleb bensiini juurde valada. Ja bensiin maksab.
K : "Ah soo. Ma eeldan, et bensiin on ikka auto hinna sees. Muidu tuleb ju välja, et ma pean veel juurde maksma. See on varjatud hinnalisa!
T : "Ei. Te maksite meile ainult auto eest. Autoõpetuse, bensiini ja muud kulud peate ikka ise katma.
K : "Sooh. Sellest ostmise ajal küll ei räägitud. Ma eeldasin, et ma maksan auto kinni ja sellega on kõik. Edasi muudkui sõidan.
T : "Ei, nii see ei ole. Auto liikumapanemiseks on tarvis bensiini. Bensiin toidab mootorit ja see lükkab auto käima.
K : "Ma ütlesin kohe, et see mootor pole õige asi. Kas ma saan õigesti aru, et just mootor kulutab enamuse pensiinist?
T : "Jah, nii see on."
K : "Ma olen küll autode kohalt võhik, aga kas oleks võimalik äkki mootorist loobuda? Siis pole vaja ka bensiini juurde osta.
T : "Mootor on auto süda. Ilma mootorita auto pole auto. Kui mootor bensiini ei saa, ei saa ka auto sõita. See on võimatu.
K : "Ma vaatan, et kogu see asi läheb mulle väga kalliks maksma. Kas me ei saaks kompromissile jõuda, et Te ostate meilt mootori tagasi, aga auto sõidaks ikka? Mootorit meil tegelikult tarvis ei ole. Saaks kasvõi Pärnusse ja tagasi, eks me Tartusse võime ka bussiga minna."
T : "Ei, mootorit on ikka tarvis. Ilma mootorita auto ei liigu."
K : "Mis me siis teeme? Nüüd on ees mingid klaasid ka purud, klaasikilde kõik kohad täis. Olete meile müünud katkise auto. Teie auto töökindlus ei kannata mingit kriitikat - näete ise : piisab ühestainsast seinast, et auto jääks seisma. Auto käimapanemine on üle mõistuse keeruline, mul kulus selleks oma veerand tundi . Kas nüüd hakkabki nii olema, et kui sõita tahan, siis ripu aga
telefoni otsas. Kas Te ei saaks siia tulla ja need asjad korda teha?
T : "Nojah, auto on või vähemalt oli tehniliselt ju korras. Te ise sõitsite vastu seina?
K : "Mina ei sõi tunud siin midagi, ta ise sõitis vastu seina. Te oleksite pidanud hoiatama, et kui sein tuleb ette, siis jääb auto jälle seisma. Nüüd hakka jälle otsast peale. Mingit automaatikat pole, kõike peab ise tegema. Mingid käigukastid, sidurid, pidurid, kaasid, pensiinid. Mina tahan ainult
sõita. Ja isegi seda ma saa. Tagatipuks tuleb veel välja, et see auto on nii aeglane, et temaga ei saa mitte kuhugi sõita. Ometi on mul tarvis ainult Pärnusse, see on ju elementaarne. Ma saaks aru, kui Rio de Janeirosse, aga Pärnusse! Kas tõesti kuidagi ei saa?
T : "No tegelikult ikka saab ju küll. Ei saa kümne minutiga, aga pooleteise tunniga saab vabalt. Kui Te olete autojuhikursused läbi teinud, siis läheb ka sõitmine libedamalt.
K : "Ma vaatan, et Teile on peaasi auto maha müüa. Kuidas see auto ennast õigustab, pole Teie mure. See, kui auto valesti sõidab, ei liiguta Teid põrmugi.Selle asemel, et siin rääkida pensiinist ja kursustest, võiksite need vead ise ära parand ada. Ma küll autodest midagi ei tea, aga iga normaalse autoga peaks olema võimalik vähemalt Pärnussegi sõita. Aga siin ma nüüd istun selles kallist hinda maksnud autos, selle asemel et ammu Pärnus olla.
T : "Ma arvan, et autol pole häda midagi . Pärast kokkupõrget seinaga on tuled küll katki, aga valges sõitmist see ei takista.
K : "Kuidas, kas pimedas sõitmiseks on veel midagi tarvis? Kas pensiinist ei piisagi?
T : "Ei. Jah. Tuled on igal autol. Muidu Te ju ei näe pimedas sõita . Aga tuled on nüüd katki.
K : "See et tuled katki on, peab garantii alla kuuluma. Mina pole neid katki teinud. Kas Te saate mulle uued tuled sisse panna?
T : "Olgu, paneme."
K : "Ja need täpid tuleks ka ära võtta. Mul ei ole neid täppe siin vaja."
T : "Mis täppe?"
K : "Noh need täpid võtme peal. E peal ei käi täppe."
T : "Olgu, võtame täpid ära."
K : "Kas ma saan remondi ajaks endale asendusauto? Mul on seda autot iga päev tarvis.
T : "Olgu, saate."

[ekskavaator]

isiklik, see on lihtsalt masendav.

mees, naine, telekas, tähtis jalgpallimatsh või midagi säärast.
mees: too õlut
naine: kohe kallis
mees: too veel õlut
naine: jah armsam
mees: tahan veel õlut
naine: musike, õlu on otsas
mees: too siis poest juurde
naine: kuule poodi ma küll ei viitsi minna et sulle õlut tuua
mees: kui sina ei lähe, siis lähen mina, ja arvesta sellega et pärast sa ei näe mind neli päeva
naine: mul savi, ei tahagi sind näha
ja naine ei näinudki meest neli päeva. viiendal päeval parema silmaga juba natuke nägi.

[isiklik]

Metsas avati avalik lõbumaja.
Said kokku hunt, karu, rebane, põder ja jänes. Võeti mõned õlled ja siis otsustati, et vaja seda asutust külastada. Jänes, kellele oli õlu kõige rohkem pähe hakanud, otsustas, et tema on kõige julgem poiss ja ta läheb.
Sisenes lõbumajja, maksis kassas raha ära ja ta juhatati ühte tuppa. Seal oli suur madu, kes kohe jänese alla neelas. Pikutab siis madu ja mõtleb, kas oli see lõunasöök või klient. Mõtleb ja mõtleb. Igaks juhuks oksendas jänese uuesti välja, et äkki oli siiski klient.
Jänes nii kui välja sai, kalpsas kohe metsa poole minema. Semud juba ootasid, noh kuidas oli? Mis ta ikka oli, lõi jänes käega, nii kui tuppa sain võeti kohe suhu....

[symlink]

Valdo Jahilo 1 paremaid:
Rong, kupee... Kupees kaks venelast, kaks neegrit. Venelased joovad viina ja hammustavad sibulat peale. Neegrid suitsetavad sigareid ja söövad ananassi. Üks venelane ütleb teisele:
"Ma ju ütlesin sulle, et ajast maha jäänud. Meil oli niimoodi mitukümmend aastat tagasi".
________________
Moskva, uusrikaste linn. Suurel magistraalil kaks suurt mersut kõrvuti foori taga. Juhid räägivad omavahel mobiiltelefoniga juttu. Korraga kimab mersude vahelt sapakas läbi. Mõlemal mersul küljeb maas, peeglid puruks. Taadid hüppavad välja, et mis, kus, kes julges... Nende selja taga rämedalt suur kullast džiip, jämeda kaelaga mees vaatab aknast välja ja ütleb: "Noh, nägite mehed, kuidas ma teile värava tegin!"

[DeathCommando]

Venelased ja ameeriklased koguaeg tylitsevad oma teadmiste pärast. Lõpuks lepivad kokku, et mõlemale antakse 5 aastat aega aretada kõige parem koer ja siis korraldada koertevõitlus
Venelased võtavad oma kõige parema dobermanni, paaritavad rotveileriga, siis selle segu paaritavad siberi hundiga, ning otsivad välja kõige suurema ja tugevama seda tõugu isendi.
Kui 5 aastat on möödas saavad ameeriklased ja venelased kokku.
Venelased panevad oma koera raudpuuri, et see kellelegi viga ei teeks.
Ameeriklased ilmuvad välja pika ja peenikese taksiga.
Venelased imestavad ja küsivad kuidas ameeriklased kavatsevad võita sellise koeraga.
Ameeriklased ei lausu midagi vaid lasevad oma koera lahti. Venelased teevad sedasama.
Ameeriklaste koer seisab paigal, kui venelaste koer uriseb ja otsib kohta kust kõige paremini saaks kaelast kinni võtta. Siis ameeriklaste koer teeb suu lahti ja neelab venelaste koera alla.
Venelased ahhetavad ja küsivad:"kuidas on see võimalik? Me treenisime 5 aastat dobermanni rotveileri ja siberi hundi segu, nüüd aga tuleb mingisugune vorst kohale ja neelab meie koera ühe ampsuga alla..."
Ameeriklased vastavad:"meie nägime ka vaeva. Tervelt 5 aastat nägi meie plastikkiurg vaeva et anda alligaatorile taksikoera välimus!"

[cala]

Uutel Renault'idel on üleeelmisest aastast alates juba armatuurlaual start nupp. ja masin läheb kiipkaardiga käima, uksed avab ilma ühegi nupuvajutusega, psiab vaid omanikul lähedale minna;)

palusin kuskil antsla lähedal mingis baaris maameestel mu auto ärandada jätsin "võtmed" ka laua peale. tund aega pusisid siis loobusid.

[woozy]

Sipelga kari annab elevandile peksa. Üks neist ronib puu otsa ja karjub: Eest ära kutid - ma panen talle raisale jalaga näkku

[wend]

Supermees lendab linna peal ringi ja näeb, et Ämbliknaine maas, jalad laiali. Supermees mõtleb,kui teeks ühe kähkuka.
Mõeldud-tehtud. Lendab superkiirusega alla ning suure kaarega ruttu üles.
Ämbliknaine küsib: "Mis see veel oli?".
Nähtamatu Mees: "Ei tea,aga ilge valu käis pe..est läbi.

[Bastardo]

ahsoo jah....lasteaias oli eriti kõva teema see venelase, eestlase ja sakslase anekdoot. Üldiselt on need parajad jurad aga paar päeva tagasi kuulsin päris head:

Eestlane, venelane, sakslane ja prantslane sõidavad taksoga. Üheltmaalt aga puksitakse prantslane taksost välja. Taksojuht ajab silmad punni ja küsib, "Mehed miks te nii tegite". Sellepeale vastab eestlane. "No krt. see prantslane rikub ju hea anekdoodi ära"

[HGtafka]

Venelane ütles: Meie Mikroarvutid on maailmas suurimad

[Tint]

kemma õps tunnis lastele:
"Nagu te näete, lapsed, ei näe te siin midagi, aga miks te siin midagi ei näe, seda saate kohe näha.."

[Kellogg's]

Olümpia mängudel toimus korvpalli finaal USA ja Venemaa vahel.
USA muidugi võidab. Järgmine päev Ameerika lehtedes: "USA VõITIS!"
Vene lehtedes: "Venemaa, teine parim meeskong. USA, eelviimane koht"

[kotmarjak]

juku küsib 80 aastase vanaisa käest, et kuidas ta veel nii vanas eas naisi saab? vanaisa ei vasta midagi ja sügab keelega kulmu

[Tint]

kiri mis ilmub te postkasti on järgmine


___________________________
Hi,

I am an Albanian virus but because of poor technology
in my country unfortunately I am not able to do any
harm to your computer. Please be so kind to delete
one of your important files yourself and then forward
me to the other users.

Many thanks for your cooperation!
__________________________

irw

[voyager_est]

Tõesti sündinud lugu....

Päev Tallinna K-Pommikate Peastaabis Gonsiori tänaval.
Nagu tavaliselt - rahvast on murdu, pooled ostavad toorikuid.
Üks värske toorikupaki omanik seab juba sammud ukse
poole, kui üks vana PC köidab tema tähelepanu.
Asja üle tsekkinud, teeb ta tugeval keelel ja rõõmsal meelel
oma avastuse teatavaks ka teistele pommikraatris viibijatele:
"Vaadake, siin antakse ju hagu Windowsi põhikäsule !"
Rahvas naerab laginal - Format C in progress

[Max Powers]

10 fakti ülemuse kohta

Ülemusel on alati õigus.
Ülemus ei maga, ta puhkab.
Ülemus ei söö, ta toitub.
Ülemus ei joo, ta degusteerib.
Ülemus ei hiline, ta viibib.
Ülemus ei lahku, ta kutsutakse ametiasjus välja.
Ülemus ei loe tööl ajakirju, vaid laiendab silmaringi.
Ülemus ei räägi kontoris, vaid teeb selgitustööd.
Ülemus jääb ka rannas ülemuseks.
Ülemus mõtleb kõigi eest.

[bigmarx]

1. Ülemusel on alati õigus
2. Kui ülemusel pole õigus, vaata punkti üks

[Vidget]

Üks lõbus lugu kah siia...pole küll seotud arvutitega:

Väikevend oli 7 aastat vana ning nagu kõik selleealised poisid, uudishimulik. Teiste poiste

suust oli ta kuulnud üpriski palju juttu flirtimisest ning nüüd ta mõtles endamisi, et mis

see on ja kuidas seda tehakse. Ühel ilusal päeval läks ta selle küsimusega ema juurde, kes
sattus kergelt segadusse. Selle asemel, et Johnnyle kõik ilusti ära seletada, soovitas ta

poisil õhtul kardinate taha peitu pugeda ning vaadata, mida teevad poisi vanem õde ja tolle

boyfriend. Johnny tegigi nii ja järgmisel hommikul rääkis emale, mida ta oli näinud: Õde ja

ta poiss istusid ja jutustasid omavahel nati aega, siis agakustutas õe peika peaaegu kõik

lambid ära. Siis hakkas ta õde kallistama ja musitama. Ma arvan et õde hakkas haigeks jääma,

sest ta nägu muutus imelikuks. Ta peika arvas vist sama, sest ta pani oma käe õe pluusi

peale, et ta südamelööke tunda nagu doktor seda tegi. Ainult et tema polnud nii osav nagu

doktor, sest ta ei leidnud kuidagi südant üles. Õe peika hakkas samuti haigeks jääma, sest

varsti hakkasid mõlemad hingeldama ja imelikke hääli tegema. Ma arvan, et õe peika käsi

hakkas külmetama, sest ta torkas selle õe seeliku alla. Õel vist tõusis palavik kohutava

kiirusega. Ma tean et see oli palavik, sest ta ütles et ta on juba täitsa kuum ning tal

polnud enam jõudu istuda vaid laskus selili diivanile. Lõpuks sain ma aru, mis neid haigeks

tegi? See oli üks suur angerjas, mis oli kuidagi õe peika pükstesse sattunud. See angerjas

hüppas sealt välja ja seisis püsti kohe täitsa ise ja oli vot niiiiiiii pikk. Ausõna! ! !

Aga peika haaras sellest kohe käega kinni, et kala minema ei pääseks. Kui õde seda kõike

nägi, ehmatas tahirmsasti. Ta silmad läksid punni ja suu vajus ammuli ja ta hakkas jumalat

appi hüüdma ja ütles veel igasugu muid asju. Ma peaks talle teinekord rääkima nendest

angerjatest, mida ma järves nägin! ! Igatahes oli mu õde ikkagi vapper ja püüdis tappa

angerjat niimoodi, et hammustab tal pea otsast. Korraga aga tegi ta imelikku häält ja lasi

angerja lahti. Ma arvan, et angerjas hammustas teda tagasi. Siis ta haaras sellest mõlema

käega kinni ja hoidis seda paigal, kuni peika võttis taskust suukorvi ja tõmbas selle

angerjale pähe, et kala uuesti õde ei hammustaks. Õde heitis uuesti pikali ja ajas jalad

laiali, et kala nende vahele lõksu panna. Ja peika aitas ning heitis õe peale angerjale Aga

angerjas võitles hirmsasti. Õde hakkas oigama ja vähkrema ja nad oleks peaaegu diivani ümber
ajanud. Ma arvan, et nad tahtsid siiski angerjat teineteise vahel lödiks litsuda. Veidikese

aja pärast jäid mõlemad paigale ning ohkasid sügavalt. Õe peika upitas end istuli ja täitsa

lõpp, aga nad olid tõesti angerja ära tapnud. Ma tean, et see oli surnud, sest see rippus

täitsa lõdvana ja osa selle sisemusest oli välja voolanud. Õde ja ta poiss olid võitlusest

suti väsind, kuid nad ikkagi kallistasid ja musitasid edasi. Ja tead sa mis! ! ! ! See

angerjas polnd üldse tegelt päris surnud! ! ! See hüppas varsti püsti ja hakkas jälle

visklema. Ma arvan, et angerjad on nagu kassid? Neil on kah 9 elu või midagi sarnast.

Seekord õde hüppas ise üles ja proovis angerjat niimoodi tappa, et istus talle otsa. Peale

pikka võitlust, mis kestis vähemalt pool tundi, õnnestus tal angerjas lõpuks ometi ära

lämmatada. Ma tean et kala oli surnud, sest ma ise nägin kuidas õe peika kooris sellelt naha

maha ja lasi potist alla.

[B6]

"Siil on nädala tegija," teatas Rebane. "Ostis endale Kadeti."
"Auto vä?" huvitus Jänes.
"Ei, tü-ra, hambaharja," ärritus Rebane. "Muidugi auto, tainas.
Kollase. Tuunitud."
"Tuunitud? Mootor forsitud vä?"
"Ei, alumine spoilaring on, ja vasak esimene suunatuli on ksenoon."
"Tegija, raisk," nõustus Jänes nüüd. "Ksenoon ju päris vähe maksab ka."
"Siilil on sitta nagu ratsahobusel raha, vend toob ju Soomest
varastatud läpakaid ja müüb siin sadamas Põtradele maha, pärast sõidab
Helkarisse ja virutab tagasi."
Jänese silmist peegeldus aukartus. "Vend ikka oskab elada."
"Jah," nõustus Rebane suitsukoni tänavakividele laiaks litsudes.
"Selfmeid mees."

[Max Powers]

Annab keegi oma mailiaadressi et saadan selle loo sinna.
Ja asi on tekstina