[-Koppel-]

Ei teadnudki, mis loom see TTL BL on. Lugesin veidi juurde ja peaks proovima välk TTL BL ning selle tugevust välgu exposure compensationiga sättima.
Tahaks just nii, et välgu olemasolu pildilt välja ei paistaks vaid ainult täidaks.

Kas "slow sync" tekib automaatselt kui säri panna näiteks 1/10 sekundit või tuleb see käsitsi menüüst sisse lülitada?

[warwas]

[-Koppel-]

Mis selle eriliseks teeb? Miks on eraldi reziim madala säriaja jaoks. Kuidas see teisiti toimib?
Siin on nagu mingi selgitus: http://www.exposureguide.com/slow-sync-flash.htm

... aga ma ei mõista, miks see erineb sellest kui lihtsalt aeglast säriaega koos välguga kasutada.

The flash fires at a specific moment during the longer exposure (which you can select) and the flash duration is much shorter than the shutter speed in "standard" flash mode.
Kas siis lihtsalt välgu sähvatuse ajaline kestvus on väiksem? See on ju alati oluliselt väiksem kui säriaeg.

[warwas]

Slow sync kujutab endast põhimõtteliselt pikka säri koos välguga.
Lühike säri koos välguga annaks sulle ilusa esiplaani aga musta tausta. Pikk säri annaks ilusa tausta aga kui esiplaan liikuma peaks, siis jääb ta udune. Slow sync ühendabki mõlemad "maailmad" - välgu abil fikseeritakse esiplaanil olevad objektid ja pikem säri teeb ilusa tausta.

EDIT: oh, see link, mis sa leidsid, seletab teema ju päris hästi ära.

[-Koppel-]

Ma ei saa aru erinevusest

1. Pikk säri + välk tavareziimis
2. Pikk säri + välk slow sync reziimis.

Ehk siis küsimus, et mida see "Slow sync" teistmoodi teeb?
variandid:
- tekib front curtain, rear curtain sättimise võimalus
- välgu sähvatuse kestvus on lühem
- ???

Siin on näiteid TTL vs TTL BL: http://www.planetnikon.com/forums/index.php?showtopic=12603

[Sults]

[warwas]

Krt, see päeval asjalik tundunud link tekitab tõesti tiba segadust.

Põhimõtteliselt on asi nii, et see Slow Sync ei tee mitte midagi muud, kui venitab P ja A režiimides säri pikemaks (selliseks, et ka taust saaks korralikult valgustatud). Ehk siis ignoreeritakse eelnevalt paika pandud minimaalse välguga säri pikkust.
Nagu Sults juba ütles, siis kõike käsitsi sättides saaksid ideeliselt sama tulemuse (võibolla isegi parema)... lihtsalt sättimisele ja testimisele kulub aega. Seega aeglase sünkro eelist näen ma olukordades, kus on vaja puusalt tulistada ja sättimise võimalust ei ole.

EDIT: See artikkel peaks teema hästi kokku võtma

[pacho]

[Sults]

[pacho]

[-Koppel-]

Mul on kaamera hetkel reziimis, kus võin valida koos välguga ükskõik millise säriaja (Auto FP High-speed Sync)
See tekitaski ilmselt kõige rohkem segadust, sest tavaliselt ilmselt ei saa valida välguga pildistades suvalist säriaega. Kuna ma sellel asjal ühtegi miinust ei näe, siis ongi koguaeg nii. Lisandunud tarkusega üritan nüüd ka välku hoida koguaeg TTL BL reziimis ja vaatan, mis juhtub.

Väga hea oleks pool-amatööridele selline mäng, kus on mingi stseen ning valikvastustena, mis parameetritega selline stseen pildistada. Õpiks kiiremini kui enda kogemustest.
Olin eelmine nädal New York-is Time square-il, hämar juba ja tüdruk tahtis kohustuslikku poosetamise pilti. Pidin seal niipalju katsetama, et tüdruk ei viitsiud enam ja õiget pilti ei saanudki.
Võibolla mingi night-mode automaatikaga oleks kohe enamvähem pildi saanud.

[eix666]

[-Koppel-]

Ma ei näe high speed sync-il mingit kahjulikku mõju.
Kas siis täiesti lahtiste "kardinatega" pulseerib kogu säri vältel? Sekundilse säriga põleb nagu lamp? Ei tahaks uskuda.

See välguvärk on huvitav teema, kus on palju spekuleerimist ka proffide poolt, et kuidas siis ikkagi üks või teine reziim täpselt käitub.

On justkui kolm reziimi:
High speed sync
Normal
Slow sync

[Sults]

High speed synci puhul võib tekkida probleem liikuva objekti fikseerimisega. Sest välgatuste aja jooksul võib objekt kaadris edasi nihkuda.

[pacho]

Siin läheb jutt jube segaseks.
Tegin selgituseks väikese joonise.

Spoiler

[Sults]

[pacho]

Sünkronumber on joonisel laest võetud, samamoodi Flash Sync Speed'i seade number.

Minu mäletamist mööda teevad välgud HSS režiimis umbes 50kHz. Seda võib rahulikult püsivaks valgusallikaks nimetada.
Tubane kunstvalgus vilgub teatavasti palju aeglasemas tempos.
Ma olen seda venitatud objektide juttu ka varem kuulnud, kuid pole veel näinud näidist, kus motion blur oleks põhjustatud ainult HSS-i kasutamisest.
HSS on väga kasulik täitevälguna.


Selle võimsuse langemisega on sama vaidlus, mis crop sensoriga. Kas võimsus langeb või säri muutub lühemaks...
Lõptulemust see ei muuda, fakt on see, et vähem valgust jõuab sensorini.
Eks erinevate välgu režiimidele on erinevad kasutusalad. HSS-i sees või väljas hoidmine on ka igaühe oma otsustada.

[Sults]

Siin on üks kena leht, mis seda moonutust seletab.
Mis võimsuskadu puudutab, siis tulemus on see, et välk lihtsalt ei valgusta ära kaugemal kui paari meetri kaugusel olevaid objekte. Kuigi välgu juhtarv võib olla kordades suurem.

[pacho]

Seda tüüpi fotograafia jaoks on omad tehnikad. Rumalus oleks HSS-i kasutada seal, kus see ei tööta.
Ma eeldasin, et räägime siin inimeste pildistamiset, valguse tasakaalustamisest ja täitevälgust.

[Sults]

[pacho]

Kes seda ütles?
Samas on ainukese näitena dremmeli ots, mis on üsna äärmuslik.
Ma võin internetist tuua kümneid näiteid kuidas HSS'i on kasutatud liikumise peatamiseks. Ja endiselt see tõestaks midagi. Seda tüüpi fotograafia on spetsiifiline ja näitena toodud puudujääk ei mängi tavaliselt mingit rolli.

[Sults]

[pacho]

Ma üritasin varem lugeda ja sain peavalu. Lihtsad asjad on keeruliseks tehtud. Ja meie õhtune möla ei tee asju ilmselt kellelegi selgemaks.
Ehk siis HSS ei ole välk, vaid rida kiireid (50kHz) impulsse. Selles oleme vähemalt ühel meelel?
Valgusjõu vähenemine on normaalne nähtus. HSS režiimis, erinevalt normaalsest välgust, mõjutab säriaeg välgust sensorini jõudva valguse hulka. Sellel põhjusel arvan ma seda ka püsiva valguse sekka kuuluvaks.

HSS'i asendajaks on ND filtrid. Kui üritaks juttu teemale tagasi pöörta...

[Sults]

Peavalu on paha! HSS kahjulike mõjude mitte teadmisest kirjutas Koppel:

[Sold OUT]

OT:

Millal oli viimane HV Fotofoorumi fotovõistlus ja millal oli viimane HV Fotofoorumi ühistripp?

[-Koppel-]

pacho, aitäh joonise eest. Teeb asja selgemaks.
Mis erinevus on siis Slow speed sync ja normal vahel, kui mõlemal juhul, teeb välk algul plaksu. Kas lisandub ainult "kardina" rear/front valik?

[warwas]

Nagu ma juba korra kirjutasin, siis Slow Sync ei tee mitte midagi muud, kui venitab P ja A režiimides säri pikemaks (selliseks, et ka taust saaks korralikult valgustatud).
Ehk siis ignoreeritakse eelnevalt paika pandud minimaalse välguga säri pikkust (D300'l selleks menüü e2 Flash shutter speed; Kus see sinu kerel on, ei oska öelda). Kui ma nüüd väheses valguses välgu sisse lülitan, siis kukubki säri selle sama e2 menüüs määratud väärtuse peale (saadav pilt oleks suure tõenäosusega heleda esiplaani ja musta taustaga). Kui ma aga aktiveerin ka slow sync'i, siis määratakse säri pikkuses see väärtus, mille aparaat arvab õige olevat (saadav pilt oleks nii eest kui tagant korrektselt säritatud).

Veelkord - see jutt kehtib ainult P ja A korral (ehk siis, kui kaameral on võimalus ise säri pikkust otsustada). S ja M korral seda aeglase sünkro võimalust ei olegi.

[Sults]

[-Koppel-]

Kogu selle välguteema lõpetuseks tegin nüüd hulga testpilte ja kasutan siseruumides edaspidi välku TTL BL reziimis ja kaamera pealt on välk määratud SLOW SYNC reziimi.
Ken Rockwelli soovituste kohaselt olen igaks juhuks pannud ka normal reziimi välgu säriaja kõigest 1/8 sekundit.

[Sheffnaste]

Hiljuti on tekkinud vajadus/küsimus, et kas leidub kaameraid, mis teevad arvestatava kvaliteediga pilti, kuid on võimalikult vaiksed. Hetkel pildistan peegelkaameraga võtteplatsil ning puudus tekib just sellest, et võtte ajal ei saa pilti teha, kuna pildistamise mehhaaniline heli võib helisalvestamisel sisse jääda. Samas võtte ajal saaks kätte kõige ehedamad emotsioonid.

Olen kuulnud mirrorless jne kaameratest, aga kokkupuude on suht nullilähedane. Äkki oskab keegi mind selles valdkonnas natuke valgustada?

[Heineken]

Fuji X100 on hiirvaikne, sisuliselt ainus mida kuulda on, on objektiivi aperture labade liikumist(lehtkatik ftw) ja see pole mitte mingistki otsast valju... ilma filtrita valjem, kui filtriga.
Kui 35mm objektiivi vaateväli meelepärane ja ei ole midagi selle vastu, et objektiivi vahetada ei saa, siis soovitan igati(ise nüüd paar kuud seda kasutanud). Kindlasti võta lisaakusid ka juurde, kui selle kasuks otsustad.
Aga ka focal-plane shutteritega kaamerad ilma peeglita on ka väga vaiksed, a'la Fuji X-Pro 1. Omajagu kallim, aga saad objektiive vahetada (valikus siis ~28mm, ~50mm ja ~90mm vaateväljadega torud, vastavalt siis 18mm F2, 35mm F1.4 ja 60mm F2.4). Hind koos ühe objektiiviga on ~2200 eur uuena, vs ~900 uue X100 eest.
Sensorid neil vast parimad APS-C mõõdus sensorid(X-Pro 1 peaks siis esimesel kohal olema ja X100 teisel, afaik) mis üldse tehtud(DR ja mürataluvuse poolest), ühtlasi pole neil kummalgi AA filtrit ees(ei, moiré pole eriliseks probleemiks üldjuhul, XP1 puhul sensor huvitavalt ehitatud, mis peaks seda üldse takistama, X100 not so much, aga isiklikult pole moiré't ette üldse tulnud ja kui inimeste arvamusi lugeda, siis nähtavasti pole see väga tihe probleem).
Pole kindel, kas X-Pro 1 tugi LR ja ACR olemas on juba... mälu järgi mitte, aga võin ka eksida. Soovitan uurida enne kui midagi ostma hakkad. X100 tugi igatahes olemas.

Muidugi on olemas ka Leica M8 ja M9(tsuti valjemad kui X-Pro 1 kui õigesti mäletan), aga need on ulmeliselt kallid ja klaas veelgi kallim.

Micro 4/3 kohta ei oska suurt midagi öelda(pole piisavalt uurinud ega kasutanud).

[Sults]

Vaiksed peaks olema:
Nikon J1 - on vaid elektrooniline katik, mehaanilist liikumist ei toimu.
Ricoh GXR A12 M - on võimalik kasutada elektroonilise katiku režiimi, mis on täiesti vaikne. Tavarežiimis on siiski mehaaniline katik.
Canon 7D - peaks ka olema mingi elektroonilise katiku režiim (Silent Mode). Kui efektiivne see on ja mida sel puhul peegliga tehakse, ei oska öelda, pole ise näppinud.

[spezwend]

[Sults]

[pkillar]

Plaan osta korralik fotokaame kuskil 500 euro eest ja sooviks teada milline oleks kõige parem.
Pildistadamisega pole ennem tegelenud ja täiesti uus asi minu jaoks

Kindlasti peaks peal olema korralik suum, sest tahaks väikseid asju pildistada ja ka nsm perepilte jne:D

[Sults]

[pkillar]

Kas oleks moistlik osta peegelkaamera, kui kain ka koolitusel?
Sober soovitas mulle sellist
http://www.photopoint.ee/et/toode/21596/canon-eos-1100d-tamron-18-200mm#long

[-Koppel-]

Enamus inimestele on peegelkaamera liig. Tihti näen mingeid tibisid uhke peegelkaameraga Auto reziimis klõpsimas.

Miks sa peegelkaamerat tahad üldse?
Kunagi kui ise ostsin oli soov saada väikest teravussügavust, et pildistatav oleks fookuses ning taust udune. Tavakaamera pisikese sensori tõttu ei ole see lihtsalt võimalik. Peegelkaamera + f1.8 objektiiviga aga küll.

Kui sa ei tea, miks sa just peegelkaamerat tahad, siis tõenäoliselt ei ole seda sulle vaja.

[Heineken]

pkillar, mis koolitustel täpsemalt? Fotograafia iseenesest ei vaja ilmtingimata koolitust, ise otsides-õppides-katsetades õpid palju rohkem. Koolitus võibolla oleks hea võimalus kiiresti omale algtõed teatavaks teha ja sealt edasi areneda, aga tüüpiliselt koolitused õpetavad võrdlemisi vähe fotograafiast(on ka erandeid, aga enamasti vaid tehnillised algtõed).

Muidu, sul vast oleks esialgu kõige mõistlikum võtta miskine madalama otsa kere kitikaga esialgu ja hiljem vaadata mida täpsemalt tahad.

[pkillar]

No sober soovitas mulle sellist;: http://www.photopoint.ee/et/toode/21596/canon-eos-1100d-tamron-18-200mm#long
Seal olemas ka tasuta koolitus kaasa.

Aga ma ise pole ka kindel mida ma tapselt tahan.Plaanis on tegema hakata looduse pilte ja tahaks kindlasti, millega oleks voimalik ka vaikseid asju pildistada.

Võite paar linki anda, kus oleks korralikur kaamerad ja millega oleks mul kindlasti hea alustada.

[Heineken]

Esiteks esialgu ei soovitaks uut osta, võta veidike vanem kasutatud mudel, a'la D3100/5100 või 40D/50D(XXXD ja XXXXD keresid puhtalt füüsilise suuruse/kasutusmugavuse tõttu ei soovita, muidugi oma käsi on kuningas ja soovitan enne otsuse tegemist neid käes hoida-proovida (kasutatud 550D näiteks oleks ka sinu hinnaklassis ja soovitan seda ka proovida) ja võrrelda teiste keredega, jne.) 18-55mm kitikaga, hiljem vaatad mida täpsemalt soovid(kuigi sa arvad praegu, et sa tead mida sa tahad pildistada, see kõik võib muutuda ja tõenäoliselt muutubki, kui kogemusi juurde tekib). Zoomidest 18-55mm kitikad tüüpiliselt oskavad üsna lähedale fokuseerida (loe: saad üsna väikseid asju pildistada), kuigi need päris makrotorud pole.
Proovi kaameraid, mis täpsemalt hästi käes istub.

Internetist ma soovitan võimalikult palju informatsiooni ammutada nii tehnilise kui ka kunstilise külje kohta fotograafiast.
Siin üks artikkel, mida ma praktiliselt kõigile soovitan lugeda ja hiljem korduvalt taaslugeda kompositsiooni kohta. Üldse, luminous-landscape on ääretult hea sait mida uurida-lugeda-lehitseda, nii algaja kui ka fotograafi puhul.
Siin lugemist ava, ISO, säriaja ja palju muu kohta(ehk siis tehniline külg).

[pkillar]

Mis sa arvad sellest Canon EOS 1100Dlll+18-55DC +75-300Dlll, mis on hetkel vaga hea hinnaga

[erko]

[Heineken]

Ei soovita.
1100D iseenesest tehniliselt on ok kere, ainult et füüsiliselt ebamugav käes hoida. Enne millegi ostmist KINDLALT proovi läbi, kas istub käes mugavalt või mitte.
18-55mm DC? Misasja? 18-55mm IS äkki? Või misasja?
75-300mm pole kuigi hea teletoru, aga eks ta kärab kah... samas kui pikka toru tahad ja juba Canoni poole vaatad, vaata 55-250mm IS poole pigem.

Aga see D3100, mida erko linkis on see, mida ma ka soovitaks, st. kui uut vaadata.

[pkillar]

Lähen täna poodi ja proovin neid ise:) Loodan, et leian endale sobiva aparaadi:)

Firmana Canon kindlasti parim?nimetage veel paar head kaamerat algajale?

[Dirty Harry]

Vahet pole. Praegu uisapäisa ostes lendad niikuinii orki ja varsti müüd kahjumiga maha.

[Ho Ho]

[Invention]

[Dirty Harry]

pkillar, kas hetkel on mingi fotokas sul olemas? Või kaasaegne nutitelefon? Kaasaegse telefoniga saab väga hästi pilti teha ja juba kadreerimise poolest maigu suhu fotomaailmas. Saab ka ISO sättida ning särikompensatsiooni kasutada. Loomulikult on võimalused piiratud aga enne pärisaparaadi ostmist oleks jube hea mingi teise vidinaga kätt proovida.

[pkillar]

On olemas digikas ja on ka väga hea kaameraga nutitelefon.