[elukaz]

Mille vastu see filter siis kaitseb? Mustus on eemaldatav ja mehaanilise vigastuse teeb hullemaks.
Kasu on siis kui suurema pori sees möllad ja tahad vahepeal särgihõlmaga puhtamaks pühkida, aga siis ei kesta filter kah.

[Mario.]

Kolmerublalist filtrit on ikka meelsam tihti nühkida, kui objektiivi klaasi.

[Heineken]

[dud66]

Heineken, tõenäosus jääb sinna 98-99% vahele

[Heineken]

No siis on ju väga tore, kui inimene pidevalt sellistes oludes pildistab, kus objektiivi määrimine ja/või kahjustada saamine on piisavalt tõenäoline, siis on see tõesti vajalik. Tihtipeale lihtsalt ostetakse mõtlematult UV filter ette, ilma et sellest mingitki kasu oleks(kuna lihtsalt ei satuta sellistesse oludesse pildistama, kus on oodatav et mingisugu sodi lendab objektiivi klaaside pihta jms).
Mario., kolmerublane filter tüüpiliselt ei lase kuigi hästi valgust läbi võrreldes parematega (mis jällegi põhjustab rohkemaid objektiivisiseseid peegeldusi jms).
Mingi odav filter ette nendeks oludeks kus suurema koguse jura klaasile lendamine on oodatav, siis on vast tõesti sel mõte. Niisama ette keeramiseks 24/7 on nii odavad kui kallid filtrid kaunis mõttetud, paraku.

[Ardo]

[Heineken]

Ardo, vihmasajus ega filter väga ei aita, kui just pole muus osas ilmastiku vastu kaitstud objektiiv(siinkohal varjuk jube kasulik, palju kasulikum kui mingisugune filter, on praktika näidanud, aju kasutades ei saa esiklaas vihmavett praktiliselt üldse ja ei sega pildistamist ka, filter aga saab märjaks ja kuivana üsna keeruline hoida).

Rannas pildistamine tõesti.

Tolmune kesklinn pole pooltki nii tolmune, et sel erilist mõtet oleks.

Aga üldiselt pildistamise jaoks pean neid nö "tavakasutaja" jaoks üsna "ekstreemseteks" oludeks küll.

[Ardo]

Heineken, vihmasajus aitab filter niipalju, et see sopp ja veelaadnevedelik (mei lei saja teps mitte puhast vett alla) ei hakka obje vääristust järama.

Suvalisest tolmust piisab, et puhastades tekiksid klaasile mikrokriimud.

[Lepa]

Tahaks ühele kohvrile teha fotokola jaoks sisu. Keegi ehk teab, kust saaks sellise "klotsi", millest saaks õige kujuga asja välja lõigata? Võib ka kihtidest kokku kasvatada muidugi paksema tüki.

Midagi sellist siis:

[Jaanos]

[Lepa]

Tänud, uurin järgi

[Sheffnaste]

Filtri, varjuki ja taolise üle on juba päris pikalt ka igal pool mujal vajeldud ning järeldus on üldiselt see, et varjuk võiks igaks juhuks koguaeg peal olla, v.a juhul, kui spetsiaalselt kunstilisel eesmärgil teatud külgvalgustusest tulenevaid efekte otsida. Varjuk ei mõjuta pilti optiliselt (v.a teatud oludes vinjett), kuid kaitseb objektiivi suht paljude asjade eest nagu objektiivi klaasi näppimine teiste poolt; kogemata esiklaasi toksamine vastu mööbli või muu nurka/väljaulatuvat osa; teatud määral veepritsmed, mingil vähesel määral kukkumine ning lisaks on lameda varjukiäärega objektiivi minu jaoks turvalisem toetada vastu lauda, kui objektiivi vahetan vms.

Filter aga üldjuhul pakub mingisugust kaitset esiklaasile teatud pritsmete ja jura eest, aga halva kvaliteediga filter võib pigem kahju teha kui kasu. Filtrid võivad mõjutada mingil määral pildikvaliteeti ning teatud optilisi moonutusi luua (ghosting jne), aga reaalsus on see, et tavakasutajad neid väga ei märka. Kindlasti ei tasu arvata seda, et filter kaitseb objektiivi mahakukkumise eest. Kui filter läheb kildudeks, siis vastu objektiivi esiklaasi lendab hulgaliselt suuremaid ning väiksemaid suht teravaid klaasikilde, mis võivad kahjustada klaasi pinda või seal olevaid katteid. Isiklikult kasutan teatud oludes ainult ND filtreid ja karmimates oludes mingeid kaitsefiltreid, milleks on üldjuhul ringpolar. Teistes olukorades on tavaliselt varjuk peal.

Kriimudes, täketest ja muust veel niipalju, et tegelikkuses need väga pildi kvaliteeti ei mõjuta. Kõik oleneb muidugi objektivi vaateväljast ning pildistatava ava suurusest (f/16 juures tulevad ka objektiivi tagaklaasil olevad suuremad objektid nähtavale). Väiksed kriimud, mõned tolmuterad ja muu mant ei mängi väga suurt rolli. Kui post-it kleepsudest lõigata välja paraja suurusega tükk ning see kleepida esiklaasile, siis on ka märgata üldiselt ainult natuke tumedamat kohta pildil ning selle ümber teravuse/värvide muutust. Nägin ühte eksperimenti, kus pildistati toruga, mille esiklaas oli korralikult ämblikuvõrguks kukkunud ja see objektiiv tegi veel pilte... muidugi teravuse, optiliste moonutuste ja muuga oli suht pahasti, aga minigsugust pilti sai ikkagi enndega teha.

[namstoop]

Ostsin täna omale ehituslikel eesmärkidel 2x400W halogeeni + statiiv. Samas tekkis mõte, et peaks ju täitsa edukalt ka fotograafias kasutatav olema.

Nii et kui keegi tahab 12€ sellist komplekti, siis minge K-rauta. Seal hetkel soodukas.

[MelesMeles]

namstoop, hea vihje, uurin.

[Araablane]

Woot, olengi odavalt sellist varianti otsinud, tänud.

[namstoop]

Krt peab minema nüüd ruttu ühe veel ostma enne kui AHVid poe tühjaks rabavad

[Sults]

Pean kahjuks märkima, et ehituslikel eesmärkidel kasutamiseks on see prožektor ikka hinnale vastavate kestvusomadustega. Kipub pagana kergelt lagunema kui just ei hoia nagu silmatera. Spetsiaalselt fotoeesmärgil pole kasutanud, kuid pilti on selliste valgel tehtud küll.

[Kruvi]

[Sheffnaste]

Olen taolisi lampe videode tegemisel kasutanud ning nad ajavad asja ära küll... eriti oma hinna eest. Hea on veel see, et neid saab vajadusel modida korralikult ja näiteks tõmmata mingi küpsetuskile või midagi taolist peale, mis valgust natuke hajutaks ning pehmemaks teeks.

Lagunemise kohapealt niipalju, et kõige suurem probleem on kinnitustega, kuna need tulevad väga lihtsalt lahti ja hakkavad logisema korralikult, mis on suht tülikas lõpuks.

Mingit tippkvaliteeti ja ülimat mugavust oodata ei tasu, aga ajab asja ära.

[Kruvi]

Lugesin veel natuke ning pidid päris hästi küpsetama, seega väikses siseruumis tasuks vb. mingi ventiga proovida kuuma hajutada, samuti võib mõme DYI softbox'i või vihmavarju põlema pista.

Tekkis muidugi variant et keeraks seest pesad välja ja asendaks mõne hea LED lambiga või mõne teise hea pirniga. Samas templaat on hea nii et miks mitte, lihtsalt otse poest komplektina vast käiku ei läheks. Õiget asja muidugi ei asenda kuid miks mitte eksperimenteerida.

[MelesMeles]

Üks selline 400w proze põles objektil 20 minutiga läbi. Õnneks on uued pirnid väga odavad ja lamp selle raha eest asjalik.

[Sheffnaste]

Kui juba seda moddima hakata, siis soovitan kindlalt mingile dimmerisarnasele lahendusele veel mõelda. Keegi tegi seda ja see andis lambile funktsionaalsust kõvasti juurde. Alati ei taha, et need lambid näkku kiirgavad, vaid ainult väiksel määral täitevalgust. Kaamera ette ei soovita neid kaa panna. Filmisime kuskil 15 minutit järjest duubleid ning lõpetades tekkis korraks selline tunne, et kõrvetas objektiivi ära.

[Jaanos]

[Heineken]

Nuh, video puhul pole võimalik säriaega väga madalamaks keerata. Samuti, need lambid paiskavad ikka väga palju soojust välja, niiet ilmselt ainus probleem ei seisne valguse koguses ju.

[Sheffnaste]

Ma ei uurinud täpselt, mis lambid ta oli sinna pannud või mida täpselt teinud, aga asi toimis dimmeriga. Kui üritada ca 20 euroste töövalgustitega läbi ajada, siis värvitemperatuur on suht viimastest probleemidest. Stuudiotingimustes on valguse temp kontrollitav filtrite ja muu kamaga, mis valgustitele peale tõmmatakse, aga seal on suhteliselt spetsiom valgustused ka juba mängus.

Pildistades on muidugi teine lugu ja seal on üldiselt lihtsam jah säri või ava kruttida ning lampi kaugemale või lähemale nihutada.

[Kruvi]

Mida odavamalt statiiv käes seda parem edasi arendada.
Paar head mõtet tekkis LED'ide koha pealt siit lugedes:
http://visualsciencelab.blogspot.com/2012/02/ah-thrill-of-getting-to-market-book-you.html
http://theonlinephotographer.typepad.com/the_online_photographer/2012/04/led-lighting-for-photography-kirk-tuck.html

Kui antud töövalgustid moddida siis siin kah head lugemist (suht sama mudel siin leitud vist)
http://www.shuttertalk.com/2006/03/putting-together-a-budget-diy-lighting-system.html

Dimmeri teema oleks samuti kasulik ja LED'iga kerge. Osrami võimsam LED pirn mis viimasel poes käigul ette jäi oli vist mingi 800+ lumenit, mis samas ei ole just eriti palju, kuid eks neid ole veel.

[Prayer]

Kolmapäeval Stockmannis segaste päevade raames Nissin Di622 Mark II välk 115,- Nikonile ja Canonile.
Kas tasub oma raha selle asja peale kulutada? Olen Google abil seda uurinud ja tundub, et selle hinnaga võiks osta vist.
Infoks veel, et samal päeval samas poes mõned Canoni torud odavalt (näiteks EF 50mm f/1.8 II 90,-), Kenko filtreid (52-67mm) kümnekas tükk, Velbon Sherpa 603R II 90,-

[pacho]

[Prayer]

Panite korraks kahtlema... aga uurisin ja puurisin veel seda asja mainitud puuduste osas. HSS/auto FP on selline spetsiifiline asi mille puudumine tõenäoliselt ei häiri, manuaalne suum peaks mingi trikiga ja mingis ulatuses teostatav olema (speedlights.net andmetel, õpetust pole suutnud veel leida) ja aeglus on asi millega peab arvestama. Tõenäoliselt on see välklamp siiski väärt soetamist, kasutama õppimiseks sobib ja eks kasutamise käigus saab selgeks, kas on midagi kangemat vaja või mitte.

[Araablane]

Hmm, sai täna sammud võetud Photopoindi poodi et muretseda Sigma 30mm F 1.4, panin läätse ette ning vaata nalja, ei võta korralikult fookusesse.
Saan aru et tal on 40 cm vahemik enne kui fokuseerima hakkab aga enda arust täitsin selle ilusti ära, kui kaugemale võtsin siis lasi ikka edasi tagasi üritades fokusseerida.
Proovisin Canon-i 28mm F 1.8 ning midagi, kiire fookus, ei mingit edasi tagasi väntamist.
Kas see ongi see Sigmade viga et ei oska alati Canon-iga töötada ja vajab kalibreerimist või olen lihtsalt mina loll

[Dirty Harry]

Kolmandete tootjate (eriti Sigma) objektiividega on ikka olnud sedasorti muresid. Mul endal ühtegi pole, ei oska ütelda täpsemalt aga äkki Photopoint ise oskab aidata. Fotoluks on muidu Sigma ametlik maaletooja nign nad vist ka kalibreerivad objektiive.

[Heineken]

Araablane, uuemad kered ja Sigmad ei kipu väga läbi saama(st. vanemate keredega tüüpiliselt on vähem probleeme)... tavaliselt fookusesse võtab kiiresti aga veidi mööda.
Oleksid pidanud proovima mõnda teist isendit samast objektiivist. Kalibreerimine on garantiiga torudel tasuta, koos kaameraga lased siis peaks vägagi täpseks saama selle.

Huvipärast muidu küsin - mis kere täpsemalt?

[Araablane]

Kere on Canon EOS 550D, teist varianti ei hakanud küsima sest müüja suutis oma matsliku käitumisega närvi natuke mustaks ajada ning ei soovinud enam seal olla, üritasin temalt nõu küsida et milles asi võiks olla kuid see arvas et sellepärast et mul kõik AF punktid aktiivsed.
Kuid kahtlen et neil teist variant oli sest pärast Ülemistelt küsides ütlesid et ainult Roccas ja Tartus on seda.

Aga kui Photopoindist ostan ja Fotoluksi kalibreerimisse viin siis kas nad teevad selle ikka tasuta?

[Dirty Harry]

[Invention]

[Araablane]

Ostnud veel ei ole, pigem uurin seda kalibreerimis asja, ei näe mõtet kiirustada ostuga.
E: Oeh, ma ajasin natuke sassi, küsisin kui objektiiv peaks olema pehme ja näha et niukene hädine kas siis välja vahetavad ning selle peale sain vastu et läheb välismaale kontrolli selleks ajaks.

[xin Zeran]

Mul endal on sama obje, Sigma 30mm F1.4, 400D ees, minu go to obje ja lemmik tööriist. Vähemalt selle kere ees pole küll muresi olnud. Autofookus vahel küll otsib hämaras, kuid töötab suht hästi. Ehk asi selles, et ma otsin alati kontrastseid servi, mille peale fookuspunkt tõmmata. Lisaks on ta lahtise avaga veits pehme ja moonutab veidi, mitte midagi ulmelist.
Sai seda objet ka sõbrale laenatud, kellel 600D ja 7D, ta pole ka kurtnud, pigem kiitnud. Kui arvestada, et see on nüüdseks 4 aastat vana ja üle 35k laksu teinud, olen asjaga ikka rahul. Pole teist hellitanud ka. Crop sensori peal väga väärt asi.

[Heineken]

Araablane, jah, fotoluks kalibreerib tasuta kui garantii on, ükskõik kust ostetud.

[Sheffnaste]

Alati on ka võimalus, et oled saanud defektiga toote, mis on küll harv juhus, aga tuleb ikkagi ette. Soovitan uurida, kas seda annab ümber vahetada teise isendi vastu või siis tõesti viia objektiiv kalibreerimisse.

Isenesest on tegu vägagi asjaliku objektiiviga ning selle hinna eest on objektiivi küll ning kvaliteeti kõvasti.

Ise praegu juurdlen, kas võtta Canoni või Sigma 300mm 2.8 toru. Canoni puhul on teada, et tegu on suht tipptasemel tehnoloogiaga ning AF kiirus, teravus kaadri keskelt servani ning muud näitajaid on ulmelised, kuid Sigma toru on see- eest 2 korda odavam. Ühed räägivad, et Sigma ajab asja ära ning on päris hea, teised jällegi, et Sigma AF kipub kiire liikumise jaoks natuke aeglaseks jääma, mis on aga üpris oluline näitaja mulle.

Uurisin võimalusi välismaalt seda hankida ning seal ka lood just head ei ole. Kasuatud Canoni torusid liigub, kuid Eestisse on seda kolakat raske tuua, kui just ise järgi ei lähe või keegi ei too. Uurisin tollist, kuidas on lood maksudega ning muuga ja... kui aus olla, siis välismaalt ostmine võib peale makse ja muud jebi korralikult kallim tulla.

[Heineken]

Huvipärast küsin - mida te nende ülipikkade valgusjõuliste torudega täpsemalt teete/tahaksite teha?

Muidu, Sigma puhul on olemas ka 120-300mm F2.8 OS toru, mis peaks vähe laiema kasutusalaga olema(ühtlasi ka odavam) kui 300mm F2.8 fiks.

[MelesMeles]

Heineken, vihje, teravussügavus fotol

[Dirty Harry]

[Invention]

Minul küsimus cropitud sensori kohta. Leidsin 2 erinevat seletust selle kohta, kas cropitud sensor muudab näiteks 300mm objektiivi võrdseks 450mm objektiiviga täiskaadri ees.
http://www.birdforum.net/showthread.php?t=159262
http://www.wildlife-pictures-online.com/canon-crop-factor.html

Esimene väidab, et ei muuda. Teine jälle, et muudab ja sama väitis ka õppejõud eile fotokooli loengus ning ise olen ka sedasi siiani aru saanud. Kumb nüüd õige on?

EDIT: sorry, küsimus tuli valesse kohta. Arvasin, et olen küsimustega seotud teemas...

[Anton Lemb]

see on jah eksiarvamusi täis teema, segadus algab sellest, et lihtsustamise mõttes öeldakse, et väiksem sensor muudab objektiivi fookuskauguse pikemaks. tegelikult jääb fookuskaugus ja kõik sellest tulenevad asjad (ava reaalne suurus, teravussügavus jne) samaks. muutub ainult jäädvustatud vaatenurk.
esmalt - mis asi on cropitud sensor - see on ükskõik mis sensor, mis on väiksem, kui 35mm filmilindi standardkaader. neid väiksemaid mõõte on mitu, aga levinuim on APS-C sensor, kuigi ka selle nimetuse all sensori mõõt kõigub paar millimeetrit.
igal sensoril on n.ö. crop factor, mis tüüpilise aps-c sensori puhul on ~1,5. see tähendab, et aps-c sensori ees on 300mm objektiivil sama VAATENURK, mis täiskaadri ees OLEKS 450mm objektiivil. kui panna seesama 300mm objektiiv täiskaadri ette, oleks tema vaatenurk laiem, aga teravussügavus ja ava ja muud asjad jääks samaks. kui panna kõrvuti aps-c kaamera 300mm objega ja täiskaader 450mm objega, siis neil oleks sama vaatenurk, aga täiskaadri objel oleks kitsam teravussügavus samaavaarvu juures, ehk füüsiliselt suurem ava.

mõtle sellest nii, et objektiiv tekitab fokaaltasapinnale pildiringi, mis on kindla suurusega. ütleme, et teatud asendis tekitab mingi objektiiv 5m kõrgusest puust kujutise, mis on sensori tasapinnal 30mm kõrge, seda nii täiskaadri kui poolkaadri ees, sest objektiivi ei mõjuta sensori mõõt kuidagi. kui selle objektiivi taga on täiskaader sensor (36x24mm), siis see kujutis mahub sensorile ära ja puu jääb üleni kaadrisse, kui aga aps-c sensor (~15x23mm), siis ei mahu puu pildile ära

[Invention]

Tänud. Seega kui võtta kaks 300mm obje ja üks panna cropitud, teine croppimata sensorile ette, siis fookuskaugus on mõlemal sama, aga täiskaadril oleks vaatenurk suurem? Mingit imelist "zoom'i" poolkaadri puhul ei toimu? Saan õigesti aru?

[Dirty Harry]

Invention, võta A4 paberileht ete ja kujuta ette, et see on Sul nüüd 35mm täiskaadersensoriga kaameraga tehtud pilt. Seejärel lõika kääridega pildi igast servast näiteks 2cm maha. Nüüd on sama pilt tehtud kaameraga, mis on "crop"-iga.

[Invention]

Selge. Siis on see vist küll üks laiemalt levinud eksiarvamus...

[Dirty Harry]

No eks see on selline nii ja naa olukord kah. Sest tõesti läheb just kui toru pikemaks kui vahetad enda Canon 5D näiteks 7D vastu. See ei ole muidugi täpselt nii aga ma ütleks, et tavaolukorras ja eriti pika teleobjektiivi puhul pole tehnilistel nüanssidel tähtsust.

Sest mis vahet seal on, kas toru on ühe või teise millimeetriga ning mida crop teeb? Tähtis on ju saada ilus pilt ning tunda enda tehnikat. Mul on näiteks täitsa sisse harjunud juba, kuidas on täiskaader kere, 300mm objektiiv ja 1,4x telekonverter omavahel seotud ning kuidas jääb 5m kaugusel põõsas istuv lind pildile. Samamoodi oli mul "käe sees" juba tunne crop kaamera puhul.

[Invention]

Aga mismoodi see nii on siis?

[Heineken]