[Anna tooli]

link :: ERR


Kiire interneti levikuks vajalik baasvõrk EstWin on tänaseks jõudnud 77 omavalitsusse ning selle aasta lõpuks loodetakse valmis saada 40% võrgust.

EstWini abil peaks kiire internet jõudma ka kõige kaugemasse Eesti nurka ja kõige tihedamasse metsa. Tänaseks on valmis ehitatud 1200 kilomeetrit kaablivõrku ning loodud üle neljasaja võrguga liitumise koha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sel aastal saab valmis 40% võrgust ning aastaks 2015 peaks kogu võrk ehk 6400 kilomeetrit kiire interneti kaablit valmis olema. Interneti teenusepakkujate ülesanne on baasvõrgust rajada ühendused iga soovijani.

"Kui meie ehitame baasvõrgu küladeni, siis kõik mobiilioperaatorid ja fix-võrgu operaatorid ehitavad välja või katavad selle viimase osa ehk viivad kiire interneti iga inimeseni. Meie ise viime kiire interneti maksimaalselt 1,5 kilomeetri kaugusele inimestest. Loomulikult küla keskel inimesed on palju lähemal võrgule, aga üksikud metsatalud on kaugemal," rääkis Eesti lairiba arenduse sihtasutuse juhataja Olav Harjo.

Mobiilsideoperaatorid on aga koostöös tehnilise järelevalve ametiga asunud katsetama, millisel sagedusel õnnestuks Eesti kiire ehk 4G inernetiga katta kõige kiiremini ning suund on võetud senisest madalamale sagedusele ehk 800 megahertsile.

"Põhiline eelis on see, et madalam sagedus levib looduses natukene paremini, kui täna kasutuses olevad 1800 ja 2600. Aga puuduseks on võib-olla see, et sagedusriba, mida seal on võimalik kasutada, on natukene väiksem ja see läheb jagamisele oksjoni teel, mille tingimusi täpselt teada ei ole ja me keegi ei tea täpselt, kuidas me seda saame kasutada," selgitas AS EMT raadiovõrgu ja transmissiooni osakonna juhataja Ermo Polma.

800 megahertsi sagedusalas tegutsemise litsentsid plaanib riik välja anda selle aasta teises pooles. Aga see sõltub pisut ka Lätist.

"Pilootprojekti raames avastasime, et Läti digitelevisiooni sagedused segavad Eestis LT 800 sagedusi ja hetkel on see informatsioon edastatud tehnilise järelevalve ametile ja koostöös Läti kolleegidega üritavad nad nüüd leida lahendust ja loodetavasti laheneb see enne aastat 2015," rääkis AS Elisa võrkude valdkonna juht Andrus Kaarelson.

EMT 4G ühendus on praeguseks jõudnud kõikidesse Eesti maakonnakeskustesse. Elisa loodab oma 4G võrku Põhja-Eesti mandrialal arendama hakata järgmisel aastal.

[Anna tooli]

Elisa pressiteade - http://www.elisa.ee/et/Eraklient/Firmast/Uudised/579/estwin-ja-elisa-koostoos-jouab-4g-ulikiire-mobiilne-internet-maapiirkondadesse

[otty]

[ufo56]

Rõõm kuulda, aga kas ka kasu sellest on see on omaette küsimus

[Hiid]

tahaks küll kunagi netti saada

[tahanteada]

Iseasi, kas on mõtet kulutada raha, tänaseks juba vananenud LTE esimese põlvkonna ehitamisele, mille kiirus on kuni 100 megabitti.
Selle asemel võiks juba kohe ehitada uuema põlvkonna LTE ja saada teoreetilised kiirused kuni 360 megabitti ja reaalsed kiirused, näiteks 250 megabitti.

Väike näide kah:
"On Tuesday, March 27, Huawei announced "the successful execution of the world's first LTE 4×4 MIMO field trial in the network of Deutsche Telekom." The LTE network used in the field trial operated at 1.8 GHz and provided download data rates up to 250 Mbps."

03.30.2012 09:41AM
Huawei Tests High-Speed LTE 4X4 LTE MIMO Network
http://www.tvtechnology.com/article/huawei-tests-high-speed-lte-x-lte-mimo-network/212668

[DigeBeni]

[tahanteada]

Sellel üle-Eestilisel võrgul on üks suur puudus, seda arendatakse nagu Nõukogudeaegset Viisaastakuplaani , tulemata selle peale, et kanalimahtude vajadus ei kasva mitte lineaarselt vaid kasvab logaritmiliselt.

Seega aastal 2015 on käes (üsna kindlasti) kurb hetk, kus selgub, et kanalimahtu ei jätku ja oleks vaja mahtu kordades, kui mitte kümneid kordi rohkem.
------------------------
Nii, et sellest mahust võib jätkuda näiteks kõige vanema LTE-versiooni tarbeks, kus tarbijad tarbivad a 20-80 megabitti kiirust ja aeglaste "traat-püsiühenduste" tarbeks, kuid kindlasti ei jätku näiteks ei uuema versiooni LTE tarbeks, kus kiirused on 150-250 megabitti ega peagi, maailmas käimatõmmatava LTE-Advanced tarbeks.
LTE-Advanced saab olema veel eriiti suur infomahu-röövel, koos oma 1GB püsiühendusega igale soovijale.

See LTE-Advancedi 1Gigabitt kiirusega püsiühendus soovijale tundub muidugi ulme, aga maailmas mõned riigid juba praegugi lubavad seda välja ehitama hakata, jättes LTE üleüldse vahele.

[Garfield]

Tegelikult oleks pidanud ka LTE-Advancedi vahele jätma ning ehitama hakkama LTE-HyperSuperTurbot mahuga 35 GigaBitti sest selle aja peale kui kui võrk valmis on oleks ka tehnoloogia sealmaal, et asja kasutada saaks. Vot!

[WäntWõll]

[mega]

tahanteada, ära põe, küll ACTA, SOPA, MisIganesReform tõmbab varsti kässarit ja modemid lähevad jälle hinda...

[SurfData]

[tahanteada]

Igatahes võib prognoosida, et sel aastal tuleb HSPA+, LTE ja LTE-Advanced rinnete kiirusteuudised sadades ja muub isegi väga raskeks nende kõikide jälgimine.
Viimane uudis, mille otsa täna "komistasin", räägib siis HSPA+ 84 megabitise kiirusega testvõrgust.

Etisalat Misr Announced Success of a Breakthrough 84 Mbps HSPA+ Trial.
link
----------------------
Nii, et küsimus, milline Eesti ISP sellise võrgu nüüd siva tööle paneb ja ei jää sellega aasta-paar ajast maha. Nii nagu läks 42 megabitise kiirusega HSPA+ võrguga, mis jõudis Eestisse aasta-poolteist aastat hiljem. Tele2-l on siis selline võrk olemas, teiste ISP-de kohta veel ei tea.

[Anti112]

[WäntWõll]

[lopes39]

[mega]

[Tomorrow]

[Velociraptor]

Sealt elioni kaardilt vaadates on siin 3s kortermajas 100ne nett olemas ainult

[630]

[tahanteada]

Ja ega selle vanamoodsa LTE ehitamisega tõepoolst muud ei saavutata, kui kulutatakse ainult raha ning mille kliendid siis kinni maksavad.
Seda enam, et suure tõenäosusega näitab 3.75G (DC-HSPA+) oma kiirustega sellele vanale LTE-le tagatulesid, kui kiiruserallis mööda kimab.
----------------------------------
Mul endal on praegugi olemas juba 42 megase kiirusega 3.75G USB-modem E372 ja see saavutas Tallinnas, Mustamäel, Tele2 võrgus 35 megabitise kiiruse vähekoormatud kellaaegadel hommikuti. Asi siis edaspidi üle kolida, kas 84 Megasele kiirusele või veel edaspidi juba 164 megasele kiirusele ja saada reaalselt siis a 75 megabiti või hiljem 156 megabitti kiirust kätte tehnikaga, mis tõenäoliselt oluliselt vähem maksab, kui ülepaisutatud müügihinnaga LTE-tehnika.

[Tiim]

koli kas või kassisaba alla

[Ho Ho]

630, ära pane tahanteada't tähele. Talle meeldib siin oma wireless võrkudest jahuda kõikjal ilma, et talle kohale jõuaks et ühteainsasse klaaskiusse mahub kümneid kordi rohkem datat kui suvalisse vähegi kaugemale levivasse wireless võrku. Aru ma ei saa mis imet ta neist promib kui masti tõmbab kooma kohe kui seal on enam kui käputäis inimesi küljes kes reaalselt üritavad seda ribalaiust kasutada

[mikk150]

tartu linnas on ka internet 10 korda aeglasem, kui maakatele pakutakse(kuigi valguskaabliga karp on majast 50m kaugusel, keegi ei too tuppa, KAMMOON ELJOON!!!)

[Osiris]

No enne kui nad kaugemasse nurka oma internetiga tulevad võiks lähedased nurgad enne ära internetitada.....

[Risku]

[Hiid]

see lähedus ja kaugus on kõik suhteline.
Kuuldavasti pidi mu lähedalt (150m) optika mööda tuiskama. On see nüüd lähedal või kaugel? Millegipärast ma olen veendunud, et mul sellest mingit kasu ei saa olema ja tiksun edasi mobiilse neti otsas, 1mega/max, mis õhtutundidel katkeb sootuks.

[salatoimik]

[jools]

EstWin on üldjoontes Suurtele tegijatele (elion, elisa, tele2, need kes ka projektis vähese panusega osalevad) kliendibaasi laiendamine klientide enese rahaga (kui võtta, et euroraha on ka maksumaksja raha). Projekti moto, et kõik teenusepakkujad saavad võrku kasutada ehitamaks viimast otsa kliendini, on lihtsalt reklaamlause üldsusele. Kasutada saavad seda reaalselt ainult mobiilifirmad, elion ja starman, sest kaablirent on väga kallis!!! Näiteks 5 km rent 108 EUR!! Arvutage, kui ühel lokaalsel teenusepakkujal (lokaalsed teenusepakkuja on ainukesena huvitatud klientidest kes asuvad probleemsetes kohtates ja hajali) on saatemasti taga 6-8 klienti kellede kuutasu neti eest on 12Eur-i, siis läheks kogu see raha ainult kaablirendile. Mille eest sinna veel nett lasta ja ehitus ja hoolduskulud katta???? Tõenäoliselt ongi see rendihind selleks, et väikseid tegijaid eemale hoida. Väikestes asulates/külades ongi tihti ühe saatemasti taga 5-10 klienti. Siin ei räägita mobiilse neti klientidest ega ka enamsti mobiilimastidest saatepunktiteks, vaid 5Ghz ja muudel vabasagedustel arentatavatest lahendustest kohalike teenustepakujate poolt.

Sel teemal oli raadiosaade http://vikerraadio.err.ee/saated?saade=60&d=2012-04-02 , kus Riigi Infosüsteemide osakonna juht Margus Püüa hüüdis ettepanekule, teha see võrk tasuta või sümboolse rendi eest kasutatavaks, et miski pole tasuta. Samas valguskaabli rendihind enamuses koosnebki investeeringu hinnast ja EstWin ehitatakse ju rahvarahaga. Mingil organisatsioonil (kes renditasu hakkab korjama) saab mõnus põli olema, istu kabinetis jalad laual ja raha muudkui tiksub.

[Aulo]

[netmaster]

[mikk150]

[tahanteada]

Küsimus polegi ju üleüldse selles, kas ja mida ehitada nüüd ja mis rahade eest, küsimus on hoopis selles, et ei saa ehitada lineaarselt asja, mis tegelikult areneb logaritmiliselt.
Seega ei peaks enam täna rääkima 100 megasest kodukiiruse ehitamisest vaid rääkida tuleb juba a 1000 megase kodukiiruse väljaehitamisest. Kui nüüd kulutatakse raha selle 100 mega sisse tampimisega ära, siis kuskohast võetakse kohe see raha, millega aastaks 2015 valmis ehitada kohe ka järgmine, a 1000 megane kiirus.
---------------------------------
Viimased kõikvõimalikud katsetused ja arengud näitavad selgelt, et võidujooks on maailmas oluliselt kordi kiirem, kui mõni aasta tagasi prognoositi. Seega ka Eestis väljaehitatav võrk peab seega kannatama oluliselt suuremat kiirust, kui mõni aasta tagasi oletati. Meie väiksuse juures pole seda topelt-raha olemas, et aastal 2015 kohe , kõvasti kiiremat, uut võrku asemele ehitama hakata.

[jaars]

[netmaster]

[Taun0]

tahanteada, Maailma areng peaks sinu lineaarse ja logaritmilise seisukoha järgi lõpmatult seisma. Homme võib välja tulla uus tehnoloogia mille kasutamine on mõttetu arvestades, et ülehomme võib midagi veel paremat tulla. Aga fakt on, et elamine toimub ikkagi alati tänases päevas suunaga homse poole. See, et pidevalt tuleb midagi paremat on paratamatu ja normaalne.

[salatoimik]

[Ho Ho]

[maazik]

maal kiire internet, siis naabrieit ka kobedamalt käi..

[hervor]

[pmz]

[XeStAiSy]

Mida te 100 netiga peale hakkate. Varsti pole mõtet sellist netti kasutada. Vahite torrentites???. Miks muidu seda vaja. Server kodus on muidugi teine teema.
Varsti kui ohtlikuks igasugune tõmbamine netist läheb siis loobute igasugusest titekate mängu jurast. Ostes jura poest rändab raha riigist välja.


Hakkate kas boinc või veebi serveriga jamama.

[LiivaneLord]

Margus, 100 megabitti on 100% üle müüdud ressurss, mida kodukasutaja iial ei vaja ega enamasti ka kätte ei saa. Kodukasutaja saab seda kasutada ainult torrentite jaoks või igapäevaselt uusi linuxeid alla tõmmata. Esimest kasutatakse 99% illegaalse materjali tõmbamiseks ning teises julgen kahelda, et keegi seda hobi korras või enese rahuldamiseks harrastab.

100 mega peaks olema kõige kangema ärikliendi tarvis ning eraklientide jaoks piisab 12 mega ka ning ülejäänud ressurss tuleks uute kaablite ja jaamade arendamisse suunata. OK, 20 mega oleks piisav. Upload peaks loomulikult mitu korda kõrgem olema, ligilähedasem allalaadimiskiirusele.

[tahanteada]

Ärge unustage, et tulemas on IPv6 ajastu, kus ka oma aadressid ja portsu internetikiirust kõikvõimalikud erinevad kodutehnikad ka endale tahtma hakkavad.

Nii, et netitelepilti ei näita enam netiteler üksinda, vaid seda pilti näitab näiteks pesumasin sel ajal kui pesu peseb..
------------------------------------
Lääne tulevikutrend-visioon on 1000 megabitti igasse koju.

[Ho Ho]

[tahanteada]

See, milline kiirus tulevikus maainimesel võtta on, sõltub ikkagi sellest, mis kiirused kohale tuuakse ja laiali jagatakse "Lõppjagajate" poolt. Kui "Lõppjagaja" pakub maal elavale inimesele, näiteks, gigabitise koduühenduse, siis on see koduühendus ka ju täiesti olemas. Kui kaablimaht seda ei võimalda ja pakkuda saab 10 megabitti, siis on see kiirus 10 megabitti.

See ei puhu enam üldse pilli, kas linnas või maal, pilli puhub see, kui suur see Netitiru on ja mis kiirusega selles Bitivesi voolab. Kui Netitoru on liilat peenike, siis seda suurt Bitivoolu lihtsalt pole ja kõik.

[maazik]

mobiilne internet kõlbab maale küll, millekski muuks muidu ei jätku aega, põllumaa ka rohtu täis ja..

[XeStAiSy]

Kodu serveri hea mõte on see ,et pole andme edastamis mahtu. Lõputu andmekogum ei php safemode. Serveeri mida tahad välja arvatud illegaalsed asjad.

Ma serveerin 1 otsas väike lehte ja nagu probleemi ei näe. Muidugi võiks kangem upload olla, kuid kõik huvilised saanud mida vaja. Ammu juba ei maksa suurt kodu lehe eest. Dyn teeb adre ja anna minna. Kodulehe andmete lisamine lihtne ainult kopeeri ja pole vaja oodata. ee või com ei oma eriti internetis mingit tähtsust lihtsalt ilusam.

[Dogbert]

Mulle tundub, et praegu siin virisetakse erinevate asjade üle ja nimetatakse "kiireks internetiks" erinevaid asju. Maainimesele on "kiire internet" ühendus kiirusega üle ÜHE megabiti. Suuremas osas Eestist seda paraku veel pole ja just seda oodatakse seoses EstWin projektiga. Ehk siis maainimesed hakkavad ka saama kuni 12/1 Mbit ühendusi vaskpaari vahendusel ja võib-olla (aga see pole üldse kindel), et lausa valguskaabli ühenduspunkti kõrval paiknevad endised majandite keskuste suuremad korterelamud võivad saada ka 100Mbit/s ühenduse. Teoreetiliselt. Reaalselt ma kahtlen, kas seda niipea juhtub. Suurem osa inimestest jäävad ikkagi rohkem kui kilomeetri kaugusele ja seal läbi vaskpaari oluliselt rohkem kui ADSL2+ võimaldab (teor. upto 24/1,4Mbit/s), nagunii ei pressi. 100Mbit/s on juba way off.

Samal ajal linnarahvas viriseb, et maakatele jagatakse kiiret internetti, samas kui nemad ei saa "kiiret internetti". Aga siin ei mõelda "kiire interneti" all enam mitte >1Mbit/s ühendusi, vaid 100Mbit/s ühendusi. ADSL2+ ja 12/1 ühendused on suuremal osal ikka juba käes ja valida on mitme pakkuja vahel.

Nii et laseks nüüd ikka rahulikult maakatele ka natuke kiiremad ühendused jagada ja mitte viriseda selle üle, et 12Mbit asemel 100Mbit/s ühendust ei saa. Maainimestele koju kätte seda 100Mbit/s ühendust keegi pakkuma ei hakka niikuinii. Rahustage oma kadeduseuss selles suhtes kohe maha - linnainimesed saavad 100Mbit/s ühendused tunduvalt varem kätte nii või naa. Laseks lihtsalt vahepeal maakatele selle "aeglase neti" kätte jagada, mis teil on juba ajalugu ja liiga aeglane.

Ajakirjandus pritsib aga paska nagu tavaliselt, et maakatele hakatakse jagama 100Mbit/s ühendusi. Enne läheb põrgu jäässe, kui EstWin ühenduspunktist kilomeetri-paari kaugusele valguskaablit tarima hakatakse mõne üksiku elamu juurde ja 100Mbit/s ühendust pakkuma hakatakse. Praegu ikka on reaalne eesmärk see, et läbi olemasoleva vaskpaari saaks 12 või 5Mbit/s ühendust pakkuda tänu EstWin kiirele ühendusele telefoni keskjaamas, sest siiani tuli keskjaama sisse vaid peotäis vaskpaare, nii et isegi 2Mbit/s ühenduste pakkumisest loobuti juba mitu aastat tagasi ja uusi kliente eriti ei tahetud, sest vaskkaablil põhinevad magistraalühendused olid üle müüdud.

[XeStAiSy]

Kui tahetaks pandaks õhukaudu analoog jaamad ühendusse valgus kaabliga. Minul tuleb 22 mega ja keskusest kaugel. Pakutakse ikkagi 12 ühendust. Väljuvad paarid jäävad samaks ja net tuleb õhu kaudu. Probleemiks on see rohkem klientide vähesuse tõttu.