[Tsigalind]

UT = Universitas Tartuensis, University of Tartu.

[arvutisõber]

Mind tegelikult huvitaks eraülikoolid, mis IT -d õptavad

[Jumbu]

Akadeemia Nord pakub näiteks infotehnoloogia süsteemide haldust
Vaatasin nende õppekava ja osaliselt kattuvad ained TTU äriinfotehnoloogia ainetega... Suund tundub siiski pigem raua poole olevat.

[cala]

hetkel 25 ja läbi käinud keskkooli tty ja nüüd siis EBS is ajan IT juhtumisel näpuga järge. aga soovitan käia keskkool läbi, saad seal pisut tarkust juurde, tegelt keskkooli valikul ma ei oska sind aidata, aga katsu mingi asjalikum leida:( mul endal oli tänu keskkooli jurale keeruline mujale edasi pääseda aga olen targemaks saanud. ei ole vaja kohe peale keskkooli lõppu ülikooli tormata. TTü s on senimaani ilgelt suur osatähtsus matemaatikal ja füüsikal. muidugi toredad ained, ja hakakb maailmast õigem arusaam tekkima, kuid siiski, kui sa tahad ITd õppida, siis kõrgemat viite erisorti amtemaatikat vaevalt et vaja läheb, senimaani oma 5 aastases palgatööd tehes pole küllkordagi vaja läinud näiteks mingi kera pindala arvutamist kolmandat järku faktoriaalide abil:) ära enam küsi tõestuse tegemist sellele arvutusele:p

aga siiski keskkool, pisut parktilist tööd samal ajal või peale keskkooli. kui keskkool läbi katsu minna IT koledzisse. õppemaks küll seal päris valus, aga ära taha kohe juhiks või direktoriks saada. liiga palju on neid kõrgharidusega juhte ja bisnesmene, kes teavad küll kuidas äri teha ja midagi juhtida aga kõigepealt oleks vaja teada saada mingi tegevuse alused teadmised mille peale suruda aj millest enda puhul välja kujundada konkurentsieelis.

siis kui sul on praktilised kogemused olemas ja kasutad neid oma töös siis soovitan alles vaatam ahakata mõnda kõrgkooli. ning sa ei tea mitte kunagi, mis pöörded elu tuua võib. oma teisel ülikooli kursusel hakaksin mõtlema, et ega ma äkki vale eriala ei õpi. tegelt mu teine valik oli minna õppima kokaks;)

TTü ja TÜ koht aütlen, et kui näed ees terendamas teadurikarjääri siis mine sinna;) saad kõrgemat matemaatikat, füüsikat nii et kulub, hiljem tulevad ka väga väga põhjalikud uurimused arvutivõrkude ülesehitusest ja miks need sedasi üles ehitatud on. mingi aine lõputöö oli mingi suvalsie kahe foorituletesüsteemi kontrollerite progemine. Enamus ttü lõpetanutes lähevad mingisse tehnoloogiafimasse kontrolleried progema või ehitama- Jot automaatika või ektaco.

vali koole selle järgi, mdia sa lähitulevikus, 5-10 aasta jooksul, teha tahad või plaanid. juhiks ei sündita üleöö ning hea juht on see kellel on põhjalikud teadmised ka madalamalt astmelt ning kujutab ette kuidas see töö tegelikult käib.

oeh pikk jutt, loodan et said midagi kõrva taha;)

[dokk]

..ma võibolla küll vana mees ja kedagi ei huvita, kuda nõukogude ajal oli ... mina õppisin põhikooli raames lisaks ka treiali ametit, siis tuli keskkool, kuhu ei tahetud küll alul vastu võtta, seal sain lisaks traktoristi paberid, ja veel ka B ning C, siis tuli ülikool (TTÜ, tugevuse õppejõud soovitas küll kutsekool valida, kuid mis tema jutt ikka maksab), kus ei ole mõttetult palju matemaatikat, sest kõrgema tehnilise haridusega lihtsalt peabki korralikult matemaatikat jagama (mitte iluvõimlemist vmt), ülikoolis sai esimene haridustase (insener) tehtud aasta kiiremini (5 asemel 4), vaatasin, et ... nati väheks jääb sest haridusest .. läksin magistratuuri ... ka see sai lõpetatud ilusti ... ikka vähe krt küll .. ja nüüd lõpetan doktorantuuri ... nüüd hunnik õppelaenu, mille lasen ilusti riigil kinni maksta ...
pointist: neid mehi, kes teeksid käega korraliku asja valmis, on vähe (kutsekooli mõtlen), enda sugulane ehituses pealik, kirub ja vannub, et pole õigeid tegelasi, palka maksaks, aga mitte pudelisse vaatamise eest. Keskkooli mine siis, kui on tahtmist tiba targemaks saada jne ... üldjuhul räägitakse küll, et siis ka kõrgemad palgad jne ... (mis tihtilugu kipub ka nii olema) ei pruugi alati tõsi olla...

[painkillah]

dokk, suht õige jutt sul

[Taavi_R]

...

[suurpealik]

[Renka]

[Taavi_R]

Ma mõtlen just, et kui palju peab neid õppima. Olen kuulnud, et keskkoolis on päris raske B-võõrkeel.

[Dumb(_;_)]

[Renka]

[dokk]

..mina oma tudengitelt kohalkäimist ei nõua, AGA ... vägagi palju rahvast saab peale usinat kohalkäimist väga hea hinde mul eksamil ja on rahul. Võõrkeeltest, no mina ei sa aaru, mida need noored kurdavad, et raske ja raske, ise jagan viite keelt, polnud nagu hullu midagi ....

[Dumb(_;_)]

[dokk]

Dumb, aga see ... viies keel? Mina olen oma keeltega ja tehnilise haridusega teenunud (ja ka siiani= 5k tunnist) ei leia, et peaks pahane olema.....

[GertR]

Oi jah, võõrkeel on ikka üle prahi

Vene keele tunnis jagatakse esmalt grupp laksust 2hte rühma lihtsa küsimuse abil, ühed vastavad "Ja-" ning teised"Menja savut..."
Pool õppetunnist kulub sõnaraamatus tuhnimiseks, et leida sõnu millega kirjeldada oma luksepa praktika elamusi, ehk peitel, kruustangid, kärn...
Ülejäänus pool läheb õpilaste tundmiseks ning niisama elust-olust rääkimiseks a la kuidas ühikas kanepi kasvatamine läheb...

Saksa keelest pole eriti midagi rääkida, sest need vähesed kes selle valisid (vene või saksa, oleneb mida eelmises koolis õpetati) ei käinud eriti kohalgi, enamasti mindi lõpus alles hinde järgi

A vot inglise keelega juba teine teema. Kui kaasmaalaste keele tunnis olid siis ikka mõtlesid, et küll on loll olla aga inglise tunnis oli rohkem "ma suren siia saatesse" tunne. Nimelt tegi õps kogu programmi kõige nõrgema keeleoskusega õpilasi arvestades. Aga muidu sai seal palju huvitavais asju teada, nagu et meie keeles isolatsioon on i.k. hoopis insulation mitte isolation (who knew?) Ning et system hääldatakse [sistem] mitte [süstem] (sellest sõltub hinne muide.)
Õps oli ise ka üks vahva tädi, küsib iga tunni lõpus ilusti ikka, kas oli sellest õpetamisest kasu ja käige ikka tunnis ja.

Ei jah, keele saab selgeks küll

[Dumb(_;_)]

[dokk]

.. mine tea, mis keel abiks, minul igatahes on olnud ... erinevates maailmaosades hakkama saand ... ja ka koduses maarjamaal ... kuigi jah, keelteoskus on jah, palju perekonnale hüvesid kaasa aidanud ... rääkimata IT-st ... (viimane rämeirv oli, st on, kuna ei osatud find/replace kasutada ... mida see tehnilised proged ikka ää om) ... üks asi on CV-sse panna kirja language, teine asi on osata suhelda kah ....

[tiith]

Mul yks sõber õpib ise seda programmerimist ja on teinud nii mõnelegile asutusle päris kõva kodulehkylje. Mingi asja pärast ta jättis Keskooli pooleli.... aga jah täitsa normaalne vend teine

[Taavi_R]

[Mirage]

painkillah, tahtsid teada, kuidas pärnus on nende IT asjadega kutsekates... no või siis üldse mittekõrgkoolides. Nimelt ise käisin kaks aastat supika (erm.. pärnu kutseõppekeskus siis ) IT erialal ja mis ma ikka oskan öelda. Kui pea jagab, siis saab sealt päris häid tõukeid. Samas näiteks mul polnud seal esimene aasta suurt midagi teha, pigem ülekordamine ja väheste detailide juurdeõppimine (näiteks Wordis hulgipostitus ja muud sellist).
Teine aasta oli juba teine teema siis sai alustatud java'ga (millest kahjuks väga vähe meeles nüüd, kuna ei tegele sellega eriti), html, javascript, php ja mysql'iga. Tempo oli neis kahes viimases päris kiire, enamusel jäi asi lõpuni üsna arusaamatuks, eriti veel neil, kes kohal ei käinud. Ise sain sealt paraja tõuke ning lõputööks saigi dünaamiline koduleht, mille üks osadest oli näiteks mysql baasil kasutaja autentimine ja registreerimine Võib siin kohal veel ka arvesse võtta, et varem ei teadnud ma php'st ja mysql'ist tuhkagi.
Lisaainetena olid veel klienditeenindus, mõned võõrkeeled (suht algtasandil, inglise, soome, vene) ja ka majandust sai veidi.
Niisiis see pisike riivjuu

PS. ahjaa, saksa kooli kohta tean öelda seda, et sel ajal kui ma koolis käisin (supikas siis) oli neil seal pidevalt probleeme umbes, et õppetöö toimus siis, kui õpetajad palka said... ja no üldiselt, selle stabiilsuse kohta käisid üldised jutud. Miski neist kindel pole, ainult kuulujutud esialgu. Samas on täiesti võimalik, et vahepeal on olukord tunduvalt paranenud uuri-puuri igaks juhuks..

[tiith]

[plugger]

[Mirage]

Nüüd olen tollis...
edit: arvutite peal ofkoors
muudan veel, topelt ei kärise nimelt enamjaolt need mittekõrgITkoolid ongi enamjaolt ju mingi tõuke andmiseks mu arust ja mingi papri saab kah nagu
Samas on endal plaanis mingiaeg siiski ülikooli piiluda...

[nunnu]

[konn]

ma soovitaks siiski aja maha v6tta ja m6elda selle peale, mida ma eelnevalt kirjutasin. ja selles asjas ei r22gi ma ei millestki muust, kui sellest, mille sees ma ise p2evast p2eva olen ja mida ma kindlasti tean.

millep2rast v6ib 6elda, et TPT on v2ga hea kool IT 6ppimiseks? v6i mis siis teeb yldse yhe kooli heaks IT kooliks?
selles asjas on paljudele j22nud vale mulje.

esiteks, programmeerimine kui selline pole asi, mida koolis 6ppida. kellel on annet, see progeb ilma koolita, kellel pole annet ja t66tahet, see v6ib k2ia koolis surmani midagi valmis saamata. k6ige selle juures ei ole kuigi oluline, milline on 6petaja v6i muud tingimused.

enamikus, t2psemalt 6eldes k6igis koolides on kirjeldamatult palju lollust ja tobedust seoses IT erialaga. asi on p6lvkondadevahelises l6hes. need kes 6petavad ja asutust juhivad (viimases osas on TPT erand) on lootusetult ajast maha j22nud ja ilma igasuguse pahatahtlikkuseta ei saa ma 6elda muud, kui et seda viga parandab haud ja ei miski muu. see on aga t2itsa m6istetav ja normaalne, mitte asi, milles kedagi syydistada v6i kellelegi midagi ette heita.

kooli teeb aga heaks kooliks see, kui 6pilane, kes teab mida ta tahab 6ppida, saab oma seljatagust kindlustama suure asutuse. veel on vaja leida nn. konsultant. m6nikord leiab selle 6petajate seast, m6nikord v6ib see olla infojuht jne. arvata aga on, et igas koolis, v2hemalt IT eriala omavas koolis, leidub v2hemalt 1 selline inimene, kes teab mis seisab t2nap2eval lyhendi ' IT ' taga, mitte ei soni DOS-ist ja windoosa installimisest jmt asjadest hommikust 6htuni. ja kes nüüd veel aru ei saa millest ma r22gin, siis loomulikult, kogu see teadmiste omandamine toimub oma vabal ajal, ajal mis lolli elektroonika, elektrotehnika ja muude ballastainete arvelt yle j22b.

kui koolis on v6imalus midagi sellist l2bi viia, siis on see hea kool. kui mitte, siis kindlasti m2rkimisv22rselt halvem.

aga kes tahavad istuda loengutes ja tundides nagu h2rra pojad ja oodata, millal nad targaks tehakse, on IT kui teadusvaldkonna jaoks surnult syndinud. t2pselt samamoodi, nagu dirigent, kellele ta amet pole yhtlasi ka hobiks, on oma ala jaoks surnult syndinud.

kui veel tagasi tulla TPT juurde, siis esmasel peastarvutusel saan 6 inimest, kellelt on midagi 6ppida. olemas on ka 1-2 t6eliselt andekat ja laialdaste teadmistega inimest kellelt on palju 6ppida. samuti on juhtkond vastutulelik ja m6istlik.

see k6ik on nüüd 6eldud IT eriala kohta. 2rgu arvaku TPT elektroonikud, raadiotehnikud, elektrotehnikud jne nüüd, et ma neid lollideks pean. loomulikult, kogu seda tarkust liigub seal majas kahe jala peal ringi oi-oi kui palju, aga see lihtsalt ei puutu t2nap2eva infotehnoloogiasse.

[plugger]

[Ten]

a, mis gümnaasiumit soovitate, ei pea üldse itga sseotud olema, treffner ... ???

[Mirage]

[konn]

mis puutub koolidesse ja tasemel tehnikasse -- miks tulevad venemaalt IT gurud? sest koolidel on tehnikat, sellest pole puudust, aga see on vana saast. kui panna 6pilane arvutiklassi, kus on mingid P133-ed, hakkab ta oma ajusid liigutama, et nende pannide peal midagi huvitavat teha. k6ike mida vaja, saab nendega teha, samas ei ole muid ahvatlusi, mis t2helepanu kasulike asjade pealt meelelahutuse peale t6mbavad. vihaste masinatega arvutiklassis aga valmivad k6rgharidusega lollid, kes ei oska arvutiga muud teha, kui windoosat installida, 3dMarki jooksutada ja m2ngida.

tehnika oma madalal tasemel ei muutu kuigi kiiresti. tavainimesele on athlon XP 2500+ arvuti aga Pentium 133 on vanaraud. inimesele, kes tahab 6ppida v6rke ja arvutustehnikat kui teadust, pole neil aga suurt vahet. k6ik teaduslik-tehnilised eksperimendid saab l2bi viia vanade juustude peal, 6igemini nii teeb ju iga terve m6istusega inimene ka siis, kui tal sealsamas k6rval ka korralik arvuti olemas on.

seega see jutt, et arvutiklassid on vananenud tuleb sellest, et 6pilased lihtsalt tahaksid seal rohkem l6butseda aga ei saa nüüd. 6ppimise ja teadmistega pole siin midagi tegemist.

[Mirage]

[Ohohh]

Kõik, kes hakkavad põhikooli lõpetama, tunnevad ennast hästi reaalainetes ja elavad väljaspool Tallinnat/Tartut tasub kaaluda Nõo Reaalgümnaasiumisse minemist. (Tallinnast või Tartust ei ole vist eriti mõtet, kui ei taha just kodust minema saada)

[cbr]

Sain ka NRG'lt mingi kirja kuid jään vist ikkagi enda kooli Ega siin ka midagi viga pole.

[Ohohh]

Ega hariduse mõttes selles mõttes vahet pole, et intelligentne inimene saab igas koolis normaalsed eksamitulemused. Aga hea keskkond aitab kaasa.
Katseid võib alati teha, siis on vähemalt varuvariant olemas.

Aga mis ma ikka räägin. Eks ma olen lihtsalt oma kooli patrioot .

[gemini]

Ma Ohohhiga täielt nõus.. Mis on ka loomulik, kuna olime klassivennad. Mõlemad tulime ka TTÜsse. Ühesõnaga, minu meelest ananb see ühikas NRGle suure plussi.

[bjand]

[Karzum]

[Atti]

Ei tea kuidas praegast, aga 20 a tagasi olid Nõo arvutiõpetajad (Ülle, Paul, Uno "Sulo", "Kivinäkk")kindlalt parimad ( isegi võrreldes tollase TPI õppejõududega ). Iga soga eest hinnet kätte ei saanud, midagi pidi ikkagi ise ka teadma. Kui mingi ennast huvitav teema sai üles võtta, ajasid kirjanduse ja muu infi välja, et asi selgeks teha. Tehnika tollel ajal (nairi 3-1 + 10 perforaatorit) praegasega võrdlust ei kannata. Progemise algtõed tehti igatahes eris põhjalikult selgeks.

[Ohohh]

Näks, Ülle ja Paul on praegu kaa. .

[TahisJR]

Öelge mis tahate, aga minu arvattes on nii, nagu üks tark mees kunagi on öelnud: õppida lihtsalt IT on sama, mis lihtsalt majandust. On keegi siinkõnelejatest mõelnud, palju on lihtsalt IT rakendusi? Ei ole?

Õppige automaatikat, elektrit, mäepuurimist .... ja harige end IT's, siis on sellel IT'l ka mingi rakendus.

Ja gümnaasiumist on mul jäänud mulje kui kohast, kus õpitakse pähe õppima. Vaielge vastu aga minu arvates peaks õppima mõtlema.

[no9]

[konn]

gymnaasiumitel ikka on m6te sees. MG ja IK 6petavad selgeks inglise keele, TG 6petab selgeks keskkooli taseme fyysika, keemia ja matemaatika. IT koolid ei suuda ka parimal juhul 6petada selgeks 20% sellest, mis nende k6lavate erialade ja 6ppeainete nimetuste j2rgi peaks 6petatama. itk paistab olema erand, ~20% ta ikka suudab.

[Kiisu]

[painkillah]

minu arvamus on see, et asjad saadakse paremini selgeks väiksemates gümnaasiumites, nt kool kus ma käin , raeküla gümnaasium. õpilasi on suhteliselt vähe (600), õpsidega on hea suhelda, sind teatakse eesnimepidi, õppejõudude ja õpilase vahelised suhted on vabad . nt meie uus füüsika õps räägib kenasti läbi eluliste näidete noorte keeles kõik selgeks. Kui ma veel koidula gümnaasiumis käisin, siis oli küll kehva olukord. 1500 õpilast, õpsid nagu masinad. õppimine oli nagu u sõjavägi.

[v2hja]

kysin :

kas mingit lootust on it alal kui :
kunst (põhiainena) matt , fyss , keemia ning inglise keel on tugev aga
eesti keel ja saxa keel on kolme piiril

ja on olemas vastupandamatu huvi
keskmine hinne on umbes 4.1

[suurpealik]

Tavaliselt keskmine hinne kuhugi sissesaamisel ei loe midagi. Mis loevad, on ikkagi eksamitulemused.

[reso]

Õpin ise Kuressaare Ametikoolis arvutiteeninduse erialal- esimene kursus (21). Keskkooli lõpetasin Süg-is, väga nigelate hinnete ja riigieksami tulemustega. Nüüd mõtlen, et oleks paremini õppinud, oleks tulevik üdini minu otsustada. Ma võin ju eksamid uuesti teha, aga vaevalt, et need paremini lähevad, sest kolme aastaga unustab ka midagi. Kui kõik hästi oleks läinud oleksi juba IT kolledžis kolmandal kursusel.
Ma soovitan küll Taavi_R-ile gümnaasiumi. Kutsekad on minu arvates jamad. Ütleme nii, et riigieksami tulemused määravad kõik ja kutsekas ei valmista nendeks eriti ette.Gümnaasium annab ikkagi tunduvalt parema põhja. Kui kõik 80 saada on täiesti sajebonks. Ise praegu keskkoolijärgses kutsekas õppides mõtlen küll, et selle haridusega midagi teha ei ole, aga noh parem, kui mitte midagi.
Minu arvamus- mine raudselt gümnaasiumi (see on minu arvamus).

[Taavi_R]

...

[reso]

Minu arvates on Ametikool ikkagi suht saast koht (isiklikud kogemused) ja et riigieksameid teha, pead sa mujalt kindlasti juurde õppima.
Mis eriala kasuks sa otsustasid?

[arvutisõber]

Ise õpin praegu ITK -s. Siiani olen kooliga ikka ülirahul. Koolil minu arvates hea ja ilus sisustus ning samuti korralikud arvutid koos korralike monitoridega...
Õppejõud on minu arvates väga asjalik, tore ja mõistlik. Matemaatilise analüüsi tunnis tehakse kõik ülesanded pikalt läbi ja iga ülesande järel küsitakse, et kas kellelegi jäi arusaamatuks ja soovib küsida. (mitte nagu minu keskkoolis, kus laoti ülesanded tahvlile ja mingit seletamist eriti ei toimunud, pidi ise pärast uurima, teistelt küsima ja ülesandeid kopeerima.
Nii nagu mina olen aru saanud, on ITK -s ikka palju vähem teooriat kui mujal ja rohkem praktilist tööd.
Sõber, kes õpib esimest aastat TTÜ -s, ütles, et neil esimeses progremis arvestuses oli 50% teooria. Meil oli 25% ja valikvastustega (seda ei tea, kas TTÜ -s ka valikvastustega oli)
Eriti programmeerimises peaks praktiline osa olema ikka väga ülekaalus, teooriat lugegu need, kes lihtsalt ei saa asjast aru.
No mingil määral on loomulikult teooriat vaja, aga 50% seda kontrolltööse panna on ikka liig.

Kõik materjal on internetis üleval, praktikumides on aga küll igati soovitatav käia, eriti kui mõnes konkreetses aines ennast väga kindlalt ei tunne.
Mat. analüüsis on 3 kontrolltööd, 1 arvestuslik kodutöö ja eksam
iga kontrolltöö osakaal on 20%, arvestusliku kodutöö osakaal on 10% ja eksami osakaal 30%
kontrolltööd on puhtalt ülesannete peale, eksam peaks olema teooria peale, tuleb igasugu asju tõestada jne.
Samas esimene Mat. analüüs läks paljudel vähe metsataha, aga need kes tegid vähemalt 12/20 tulemusele, said veel 3 boonuspunkti
Mat.analüüs peaks ITK -s küll palju kergem olema, kui TTÜ -s. Sõber, kes TTÜ -s õpib, väitis et mat. analüüs pidi seal TÜ matemaatikateaduskonna tasemel olema...

Kui TTÜ -s hakatakse Java -t õppima alles 3. aastal, siis ITK -s on see esimene keel mida õpitakse, ei pea igatahes mingeid mõttetuid programmerimiskeeli õppima.
Tunniplaan ei ole ka eriti tihe...
Koolil on ilus ja korralik söökla, eraldi ruum ka suitsetajatele. Juba 30 krooni eest (oli vist 30, kui mälu ei peta) saab korraliku prae, mingil määral ka randomaalne menüü minu mäletamist mööda (toit pannakse kohe taldrikule, erinevad komponendid eraldi kohas soojas). Ka suppi saab väga normaalse raha eest. ITK õpilastele kehtivad sööklas ka mõned soodustused. Sööklast saab kohvi, energiajooke, shokolaadi jne... u. 150 m koolist on üks toidupood ja ega Viru Hesburger ka liiga kaugel ole. Aga kooli söökla on küll tasemel.
Esimese ja teise loengu vaheaeg on 15 minutit, kõik järgnevad 30 minutit
Klassides on vähemalt minu jaoks mugavad toolid, neosaalis on üldse enamus pehmete istmetega ja küljelt üles keeratavate laudadega toolid. Samuti on klassid hästi valgustatud ja puhtad.