[Andium]

On natuke naljaga pooleks kusimus.

Kas luuletaja voi kirjanik oleks vaga hea programeerija.
Programeerimine on kirjutamine, programeerimis keeled on nagu iga teine keel.
Seega kirjanikud peaksid olema ka vaga loovad kui nad tegeleksid programeerimisega?

[nah]

Kirjaniku looming tugineb ta enda elukogemustel vms...

[Andium]

[kännuämmelg]

ilukirjandusel pole nüüd küll progemisega vähematki pistmist, kui tõesti see, et mõlema vahendiks on keel. Kui tahad hirmsasti võrrelda kirjandust progemisega, siis peaksid vaatluse alla võtma reklaamitootjad, kes peavad võimalikult vähese ning oskuslikult paigutatud (sõna)materjaliga saama maksimaalse sihipäraselt toimiva tulemi

[andrusny]

[Vermon]

Kirjanik ja programmeerija on jah üpris vastandid. Nagu loogikat ja fantaasiat võrrelda

[nah]

[Vermon]

[nah]

No meediat lugedes igalpool ufo-storyd jne, kõik põhineb inimeste uskumisel ju. Või mine sa tea, mida mõni mees näeb, kui seente ja LSD laksu all on

[Vermon]

[Fukiku]

Kirjanikust programmeerijaks saada on ilmselt üsna keeruline.. Küll aga on näiteid teisipidi, näiteks üks härrasmees nimega Shamus Young (olen tema blogi üsna mitmeid aastaid lugenud - hea kraam), kes suurema osa oma teadlikust elust on tegelenud programmeerimisega, aga nüüd just hiljuti andis välja raamatu (sealjuures ei ole see esimene katsetus kirjanduse vallas).

Maailmatuntusega nimedest tuleb aga näiteks kohe Charles Stross ette, kellel on erialane kõrgharidus ja on töötanud programmeerijana ning arvutiajakirjadesse artikleid kirjutanud enne kui kirjandus pea kohal kokku lõi.

[Vermon]

Kindlasti leidub palju programmeerijaid kelle huvid ei puutu absoluutselt antud teemaga kokku. Oma kogemuse järgi ütleks, et neid on ikka väga vähe kes ainult arvuti taga istuvad.
Samas see, et üks programmeerija on vabal ajal mägironija ei tähenda, et kõik mägironijad oleks automaatselt head programmeerijad

[Andium]

Natuke utoopia on:
Mind lihtsalt pani motlema, et tanapaeval paljud programeerijad keda olen kohanud matemaatikas just tugevad ei ole.
Samas nad programeerida oskavad ja veel ullatuseks hasti. nohkari tuupi progejaid jaab aina vahemaks aga
kirjanike tuup on ikka enamjaolt pusiv. Samas need inimesed, kes tegelevad progemisega jahvatavad nagu jahuveskid,
ning sulg jookseb nii mis kole. seega panigi motlema, et arvuti keel on alguse saanud inimkeelest ning peaks enamjaolt
sarnanema inimkeelele. Seega kirjanik peaks olema vaga osav ka programeerimises ja inimene, kes on osav keelte oppimises,
ei tohiks raskusi olla programeerimis keelte selgeks oppimisega.

[mikk36]

Andium, programmeerimine pole jah ainult matemaatika, vaid paras ports ümber nurga mõtlemist, loovat lähenemist jne.

[Ho Ho]

Sõltub mida progeda. Igasugu veebitreialid on suures osas kõige madalama taseme koodiahvid kelle töö väga erilist mõtlemist ei vaja, lase nagu konveieril.

Matemaatikast räägitakse seetõttu, et see arendab loogilist mõtlemist rohkem kui enamus muid aineid. Seda on vaja seetõttu, et arvuti teeb täpsel ja ainult seda mida sa talle ütled nii kuidas sa talle seda ütled. Ehk siis pead olema suuteline oma probleemi lahendused väga täpselt ja selgelt kirja panema arvestades kõikvõimalikke erijuhte ning piirsituatsioone. Samas eeldusel, et kirjanik on ka piisavalt loova mõtlemisega ning suudab "out of the box" mõelda siis ka see oskus tuleb tihtipeale vägagi kasuks, eriti just kõiksugu bugide parandamisel ning keerukamate olukordade lahendamisel. Aga ilma loogilise mõtlemiseta eriti koodiahvi tasemest kõrgemale ei saa.

[Smith]

Programmeerimine põhineb ikka loogikal, mitte matemaatikal. Matemaatika on loogika suhteliselt väheoluline haru. 99% progemist saab ilma igasuguse matemaatikata ära teha (a += b ei ole eriti matemaatika).

[Vermon]

[Ho Ho]

[napoleon]

Vaidlen vastu, alati ei ole võimalikult vähe koodi kõige parem kuigi enamasti see tõesti nii on. Proovi sa otsida viga kui kogu kood on stiilis for(++i=j=blah(j+=z);i++<10;1)...
Kirjaniku ja programmeerija ainukeseks ühiseks jooneks on see, et nad teatud keeles midagi kirjutavad, aga meetodid on ikka täiesti erinevad. Üks mängib raudse loogikaga, teine emotsioonidega.

[Ho Ho]

[Desmond5]

[Ho Ho]

Desmond5, ära aja segi loogikaarvutusi ning loogilist mõtlemist. Progemiseks vajalikud oskused baseeruvad viimasel,. Jah, prose kasutab sisimas loogikatehteid kuid programmi loomist see eriti otseselt ei mõjuta.

[Hazar]

Programmeerida võib vabalt ka põhikooli matemaatiliste teadmistega, iseasi kui palju sellest programmist tolku on ja kui efektiivselt see välja tuleb. Programmeerimise keeled, ja raud mida programmeeritakse on ennekõike üles ehitatud ikkagi matemaatiliste teooriate najal sest just sealt tulenevaid andmed ja valemid on praktiliselt kasulikud. Matemaatika kasust programmeerimisel tooks analoogia võõrkeele tundmisega: saad ju palju paremini hakkama võõral maal kui keelt oskad ilma, et peaks turisti sõnaraamatust stamp lauseid välja veerima

See ei tähenda, et kirjanikust ei või saada suurepärast programmeerijat.. lihtsalt see mis teeb kirjanikust hea kirjanuku ei ole sama mis teeks temast hea programmeerija. Lisaks ütleks, et programmeerimise keele oskus (ehk siis süntaks, semantika, operaatorid, enim kasutatud api/frameworki funktsioonid) on programmeerimisel see kõige väiksem väljakutse. Ükski normaalne või ebanormaalne programmeerija ei õpi funktsiooni nimesi ja nende attribuute pähe (need kipuvad lõpuks lihtsalt pähe kuluma) ning ülejäänud "sõnavara" ja selle kasutusõpetus mahub lihtsamate keelte puhul ühe või keerukamate puhul paari-kolme taskurätiku peale. Programmeerija leivanumber ei ole mitte keele tundmine vaid raudvara efektiivne kasutamine, mis praktilisemat sorti programmide puhul eeldab matemaatika tundmist.

[Andium]

Hea kirjanik ei tahenda, et suudab pikalt kirjutada. Hea kirjanik tahendab ka, et on suuteline hasti luhidalt valjendama ja oma sonumit edasi kandma.
Hea kirjanik oskab paarist lausest kirjutada raamatu ja vastupidi.

[Ho Ho]

Ja mina mõtlesin, et hea kirjanik on see kes suudab oma publikule head meelelahutust pakkuda, lühidus pole seal juures eriliseks näitajaks
Igatahes minu puhul on päris palju lemmikraamatuid säärased kus väga palju mahvi kulub kõiksugu "sousti" peale ning mitte asja ivale.

[Andium]

Ho Ho, Sa vist ajasid klouniga sassi.

Minule meeldib, kui hasti lihtsalt jouab poindile kohe, ei ole keerutamist ega midagi. Palju plama ei meeldi. Naiteks eestlaste poolt kirjutatud vargid minule ei meeldi. Esiteks juba see keel mida kasutakse isegi tehnika varginduses on muinasjutuline.
Vaga hea ulevaate saamiseks eestlaste stiili saamiseks soovitan eesti top gearsi videot vaadata. kahjuks ei osanud seda videot sealt artiklist valja votta.
http://forte.delfi.ee/news/topgear/video-top-geari-testis-supersoomuk-piranha-tankide-hirm.d?id=64229991
Samas stiilis on eesti teadsulikud raamatud ka kirjutatud.

[Fukiku]

Teatmeteosed ja teaduskirjandus pole ka kirjandus, mida kirjutaksid-kirjutavad kirjanikud, seega see võrdlus on nüüd küll natuke kohatu minuarust..

[Andium]

[Ohohh]

Kunagi ma arvasin, et iga inimene on võimeline vähemalt algtasemel programmeerima, kui vaid viitsimist on.

Kuni ma pidin paarile tegelasele TTÜ Informaatika1 kodutööd aitama teha.
Mõtlesin, et teeme koos, et ma siis rida realt seletan, mida ma teen.
Kuid mõni on ikka täiesti võimetu aru saama for tsükli kontseptsioonist. Ükskõik kui palju või mis nurga alt üritad seletada.

[lehm2]

[iceincube]

Nõus viimasega- osadel ei mahu jah kõige lihtsamad tsükli ja if lausete loogikadki pähe.
Then again - vbla halvasti seletatud.

[NightStriker]

Kui võtta aluseks kirjanik, kes lihtsalt võtab pastaka ja paberi ja kirjutab raamatu algusest lõpuni jutti üles: pole justkui programmeerimisega mingist pistmist.
Samas on võimalik raamatu kirjutamisele läheneda süsteemselt ja teadliku sihiga, suunitlusega jne. Tuttav tegeleb hobikorras raamatute sahtlisse kirjutamisega. Alustuseks loob mingid ideeblokid, millest raamatu võiks rääkida, loob tegevuskoha (genereerib kohaliku kaardi, tänavanimed), loob tegelaste iseloomustused ja käitumismaneerid, tegelaste omavaheliste suhete võrgustiku jne. Kõike selleks, et ei tekiks loogikavigu (ei tekiks olukordi, kus hunt annab punamütsikesele koogid ja moosid, et need vanaemale viia). Seda kõike ei pea muidugi Tolkieni stiilis iga teise peatüki algusesse kirjutama (keda see päkapikkude tuhandeaastane sugupuu huvitab), aga süsteemset lähenemist võib tõesti võrrelda programmeerimisega.

[Ohohh]

lehm2, tegemist ei olnud IT teaduskonnaga. Nende Informaatika1 ja Informaatika2 on excel/VBA.

[Andium]

radist87, Parimad kirjanikud kasutavadki sustemaatilist kirjutamist, neil on strateegia kuidas nad teevad ning kuidas nad suudavad oma kirjutamise luua pildi lugejale silmade ette. Minu teada keegi ei kirjuta raamatut, et alustab algusest ning siis kirjutab jutti valmis. ei uhtegi reporti ei kirjutada jarjest. oeldakse, et sustemaatiliselt, ning alguse ja loppu jatad koige viimaseks.

[maazik]

programmeerimise jaoks on vaja kirjanikul programmide keel selgeks õppida, lisaks ka matemaatikat tuletada mata algvornist..

[Erti-Chris]