|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
dud66
HV veteran
liitunud: 20.08.2007
|
|
| Kommentaarid: 54 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
51 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Araablane
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.07.2008
|
|
| Kommentaarid: 30 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
17.03.2012 14:48:44
|
|
|
Kursuse koostajad on küll vähemalt üpris tuntud fotograafid 
Aga isiklikult eelistaks ikka päriselus toimuvad kursust kus saad otse juhendajalt huvipakkuvaid küsimusi küsida ja ka proovipiltide kohta tagasisidet saada.
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Lindman
HV kasutaja
liitunud: 28.01.2007
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
MelesMeles
HV Guru
liitunud: 26.12.2002
|
|
| Kommentaarid: 268 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
194 |
|
| tagasi üles |
|
|
Araablane
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.07.2008
|
|
17.03.2012 15:07:21
|
|
|
Olen isegi Eesti foto koolitusest head kuulnud, eks peab ära tegema selle nalja
Aga mis raamatust arvate, tasub ära?
|
|
| Kommentaarid: 30 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
17.03.2012 16:39:50
|
|
|
Teooriat saab internetist tasuta ju (Inglise keeles võid info sisse lausa ära uppuda) 
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
erko
Kreisi kasutaja
liitunud: 11.07.2004
|
|
| Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
| tagasi üles |
|
|
Heineken
HV Guru
liitunud: 09.06.2008
|
|
17.03.2012 20:02:28
|
|
|
+1
Soovitan seda ka mina.
Nüüdseks vist olen suurema osa artiklitest seal vähemalt ühe korra läbi lugenud. 
|
|
| Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
|
Araablane
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.07.2008
|
|
17.03.2012 22:55:28
|
|
|
Väga mahukad lingid, tänud
Raamatu võtan ka külje alla, ei maksa teine palju ning nii saab raamatukogu ka suurendada 
|
|
| Kommentaarid: 30 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
20.03.2012 19:32:22
|
|
|
Küsin kiirelt siit teemast:
Täna pildistades sattusin selliste artefaktide peale pildil (tegelikult nad nii silmapaistvad ei ole, tegin lihtsalt need natuke märgatavamaks). Esinesid need vaid väikese avaga (F22) pildistades, suure ava juures neid ei silmanud... Kas tegu tolmuga sensoril?
 Spoiler |
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Lindman
HV kasutaja
liitunud: 28.01.2007
|
|
20.03.2012 19:36:40
|
|
|
| Valvejoodik kirjutas: |
Küsin kiirelt siit teemast:
Täna pildistades sattusin selliste artefaktide peale pildil (tegelikult nad nii silmapaistvad ei ole, tegin lihtsalt need natuke märgatavamaks). Esinesid need vaid väikese avaga (F22) pildistades, suure ava juures neid ei silmanud... Kas tegu tolmuga sensoril?
Spoiler
|
Kõikide eelduste kohaselt küll. Lahtise avaga ei tohiks reegline tolm sensoril väga välja tulla, aga kinnise avaga peaks kenasti nägema. Igaks juhuks võid mõne muu objektiiviga paar laksu kinnise avaga teha.
Eelmine nädal avastasin ka omal sensorilt paar lärakat. Kõige suuremad sai nö. klistiirpumbaga (igas apteegis olemas ja maksab ca 1 eur) ära puhutud. Paar väiksemat täppi jäi, aga hetkel annab vabalt neid välja kloonida.
Siit ka siis küsimus, et mida arvata fotoremont.ee'st?
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mobileman
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.04.2005
|
|
20.03.2012 19:39:03
|
|
|
| Valvejoodik kirjutas: |
Küsin kiirelt siit teemast:
Täna pildistades sattusin selliste artefaktide peale pildil (tegelikult nad nii silmapaistvad ei ole, tegin lihtsalt need natuke märgatavamaks). Esinesid need vaid väikese avaga (F22) pildistades, suure ava juures neid ei silmanud... Kas tegu tolmuga sensoril?
Spoiler
|
Tundub sensoril oleva sodi moodi jah, see tulebki nähtavale just väikese avaga ja eriti hästi ühtlaselt sinise taeva taustal.
|
|
| Kommentaarid: 45 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
41 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
20.03.2012 19:42:42
|
|
|
| Lindman kirjutas: |
| Valvejoodik kirjutas: |
Küsin kiirelt siit teemast:
Täna pildistades sattusin selliste artefaktide peale pildil (tegelikult nad nii silmapaistvad ei ole, tegin lihtsalt need natuke märgatavamaks). Esinesid need vaid väikese avaga (F22) pildistades, suure ava juures neid ei silmanud... Kas tegu tolmuga sensoril?
Spoiler
|
Kõikide eelduste kohaselt küll. Lahtise avaga ei tohiks reegline tolm sensoril väga välja tulla, aga kinnise avaga peaks kenasti nägema. Igaks juhuks võid mõne muu objektiiviga paar laksu kinnise avaga teha.
Eelmine nädal avastasin ka omal sensorilt paar lärakat. Kõige suuremad sai nö. klistiirpumbaga (igas apteegis olemas ja maksab ca 1 eur) ära puhutud. Paar väiksemat täppi jäi, aga hetkel annab vabalt neid välja kloonida.
Siit ka siis küsimus, et mida arvata fotoremont.ee'st? |
Fotoremont.ee on fotograafide hulgas väga austatud koht  Ise käisin ka seal ja kõik oli 5+
Kas seda pumpa kannatab ka amatöörina kasutada?
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Lindman
HV kasutaja
liitunud: 28.01.2007
|
|
20.03.2012 19:52:58
|
|
|
| Valvejoodik kirjutas: |
| Kas seda pumpa kannatab ka amatöörina kasutada? |
Ega seal midagi rasket ei ole. Tavaline kummipall, millel on kummist toru otsas, ainult paar proovi pumpamist teha, et mingit talki sees ei oleks jumala eest. Kaamera paned sensori puhastus reziimile ja pumpad mõned korrad õhku peale, mitte mingit raketiteadust sellega ei ole. Lahtisest tolmust saab lahti, aga mis kinni juba on, selles niisama lahti ei saa. Proovida vähemalt võib.
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
20.03.2012 19:58:53
|
|
|
| Praegu panin kaamera huvi pärast puhastusrežiimile ja uurisin sensorit- palja silmaga seal küll mingeid kübemeid ei tuvastanud. Proovisin ka teist objet ja sellega paistavad ka "täpid".
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mobileman
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.04.2005
|
|
20.03.2012 20:08:50
|
|
|
| Palju silmaga naljalt ei näegi igat väikest sodi, luubiga peaks nägema.
|
|
| Kommentaarid: 45 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
41 |
|
| tagasi üles |
|
|
Kuivati
HV kasutaja
liitunud: 14.12.2007
|
|
21.03.2012 08:19:05
|
|
|
| Plaanin osta välku, aga sooviks ennem natuke teada. Mida tähendab näiteks juhtarv: 30 (ISO 200, m, 20°C). Kui tahaks välku kaamerast eemale viia siis mis vahe on välgukaablil ja juhtmevabal saatjal. Ning kuidas saada teada mis katiku kiirus on maksimum, et pool pilti poleks must.
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ollaz
HV veteran
liitunud: 04.01.2008
|
|
21.03.2012 08:32:37
|
|
|
| Kiireim peaks olema 1/200 säritus, kui välk seda toetab (profivälkude puhul saab muidugi ka kiiremini). Juhtarv näitab välgu võimsust, kuid seletada ma seda ei oska, las keegi teine kirjutab, kes välkudega kodus on.
|
|
| Kommentaarid: 83 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
57 |
|
| tagasi üles |
|
|
Heineken
HV Guru
liitunud: 09.06.2008
|
|
21.03.2012 08:47:44
|
|
|
| Mõnede kaamerate puhul vist oli ka 1/250, peeglite osas siis. Lehtkatikuga saab ka kiiremaid kasutada, aga need üsna mittelevinud tänapäeval, eriti harrastajate osas.
|
|
| Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
|
21.03.2012 10:03:57
|
|
|
| Kuivati kirjutas: |
| Plaanin osta välku, aga sooviks ennem natuke teada. Mida tähendab näiteks juhtarv: 30 (ISO 200, m, 20°C). Kui tahaks välku kaamerast eemale viia siis mis vahe on välgukaablil ja juhtmevabal saatjal. Ning kuidas saada teada mis katiku kiirus on maksimum, et pool pilti poleks must. |
Antud juhtarv näitab, mis piires saad sa mängida teravussügavusega või kaugusega subjektist, et subjekt projekteeritakse sensorile piisavalt valgustatult.
|
|
| Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
21.03.2012 14:42:07
|
|
|
| Kuivati kirjutas: |
| Plaanin osta välku, aga sooviks ennem natuke teada. Mida tähendab näiteks juhtarv: 30 (ISO 200, m, 20°C). Kui tahaks välku kaamerast eemale viia siis mis vahe on välgukaablil ja juhtmevabal saatjal. Ning kuidas saada teada mis katiku kiirus on maksimum, et pool pilti poleks must. |
Juhtarv näitab, kui võimas see välk on ehk kui kaugelt see suudab pildistatava objekti antud ISO ja vaatenurga juures ära valgustada. Kui jagad juhtarvu kasutatava avaarvuga, siis saad selle kauguse, kuhu maani välk ära valgustab. Nt sinu toodud juhtarv 30 tähendab seda, et avaarvu 4 korral valgustab välk ISO 200 kasutamisel ära kuni 7,5 m kaugusel ja kaadri keskel 20 kraadise vaatenurga sees oleva objekti, avaarvu 8 puhul aga vaid 3,75 meetri kaugusel oleva objekti.
|
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
Anton Lemb
HV vaatleja
liitunud: 15.11.2011
|
|
21.03.2012 15:29:15
|
|
|
| Kuivati kirjutas: |
| Plaanin osta välku, aga sooviks ennem natuke teada. Mida tähendab näiteks juhtarv: 30 (ISO 200, m, 20°C). Kui tahaks välku kaamerast eemale viia siis mis vahe on välgukaablil ja juhtmevabal saatjal. Ning kuidas saada teada mis katiku kiirus on maksimum, et pool pilti poleks must. |
Juhtarv on peen matemaatika, mis oleneb sellest, kuidas tootja seda arvutab ja mille praktiline väärtus tänapäeval on hägune, saab vaid umbkaudselt välke omavahel võrrelda.
juhtarv: 30 (ISO 200, m, 20°C) tähendab, et pildistades iso 200ga, valgustaks välk täisvõimsusel objekti kottpimeduses normaalselt 30 meetri kauguselt, kui objektiivi ava oleks 1. sellise avaga objektiive meil eriti liikumas ei ole, lahtiseimad levinud avad on 1,8 50mm fiksidel ja 2,8 muudel objektiividel. seega saaks iso 200 juures 1,8 avaga kottpimedas valgustatud objekti ~16 meetri kauguselt(30/1,8) ja 2,8 avaga 11 meetri kauguselt(30/2,8).
iso tõstmine ja loomuliku lisavalguse olemasolu aga lubavad pildistada ka kaugemaid objekte. mitmed välgud on suumreflektoriga, mistõttu on erinevates suumi asendites välgu juhtarv erinev. nendel välkudel on sageli öeldud kõige kitsama valgusvihgu juhtarv, sest see on suurem.
selliste välkude puhul on suumi asend antud juhtarvu jaoks sageli välja öeldud. harvadel juhtudel on ka mingi näitliku ava korral juhtarv välja arvutatud, aga kuna sellega muutub sama välgu võimsuse juures väljaöeldud number madalamaks, siis seda eriti ei harrastata.
näiteks siin on juhtarvud välja toodud nii iso 100 kui 200 jaoks, mõlemad 35mm asendis
http://www.photopoint.ee/et/toode/24388/nikon-valklamp-sb-910
sel välgul on aga kirja pandud juhtarv näiliselt röögatu suur, aga seda reflektori 105mm asendis. kui selle välgu reflektor on 35mm asendis on ka juhtarv omajagu madalam, kuna valgus jaotub suuremale alale
http://www.photopoint.ee/et/toode/20226/sigma-valklamp-ef-610-dg-super-nikonile
Kui ma õigesti oletan, siis on kõnealune välk see
http://www.photopoint.ee/et/toode/9541/nikon-sb-400
see välk ei toeta juhtmevaba tööd, seega peaks kasutama välgukaablit. kuigi on võimalik soodsama hinnaga ehitada sinna vahele tavaline sünkrokaabel, siis peaks ikkagi kasutama TTL kaablit, sest muidu kaob igasugune säriautomaatika ja kõik kaamera seadistused peab käsitsi sättima.
http://www.photopoint.ee/et/toode/15864/big-spiraalkaabel-ttl-nikon-valgule-1m-423237
juhtmevabalt koos TTL mõõtmisega toimivad mõned suuremad välgud, näiteks see
http://www.photopoint.ee/et/toode/18187/metz-valk-50-af-1-nikonile
see välk suudab jutsignaali vastu võtta. juhtsignaali saatjaks peab aga kaamera peal olema juhtimisfunktsiooniga välk. üksikutel kaameratel on see funktsioon ka kaamera sisevälgul, aga kuna signaal edastatakse välguvalgusega, mitte raadioga, peab välkudel olema otsenähtavus ja näiteks õues päikse käes on seetõttu tööraadius üsna väike.
kiireim säriaeg oleneb kaamerast, see on ka juhendis reeglina kirjas.
_________________
www.photopoint.ee
http://blog.photopoint.ee |
|
| tagasi üles |
|
|
Kuivati
HV kasutaja
liitunud: 14.12.2007
|
|
22.03.2012 18:32:50
|
|
|
| Lugesin, et mul kaameral maks kiirus 1/500. Kas see on võimalik kõikide välkudega? Vaatasin, et osadel välkudel on välgu talla jaoks üks ja osadel rohkem ühendusi. Näiteks kui mul on mingi suvaline välk millel pole võimalik välgu pealt seadeid muuta ja on ainult 1 ühendus, et kas siis toimub kõik ainult manuaalselt?
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Anton Lemb
HV vaatleja
liitunud: 15.11.2011
|
|
22.03.2012 19:26:58
|
|
|
| Kuivati kirjutas: |
| Lugesin, et mul kaameral maks kiirus 1/500. Kas see on võimalik kõikide välkudega? Vaatasin, et osadel välkudel on välgu talla jaoks üks ja osadel rohkem ühendusi. Näiteks kui mul on mingi suvaline välk millel pole võimalik välgu pealt seadeid muuta ja on ainult 1 ühendus, et kas siis toimub kõik ainult manuaalselt? |
1/500 säriaeg väib pisut probleeme tekitada küll, kuna sageli kestab maksimumvõimsusel välgusähvatus kauem, ehk välguivalgustus jääb nürgemaks kui arvutatud. kui aga välk toimib üks aste madalamal võimsusel (automaatselt paneb välk maksimumlaksu harva, kui töesti muud üle ei jää), peaks enamvähem ok olema. kui välgu all on ainult üks kontakt, siis ta vötab jah ainult keskontakti käsu - "nüüd!" ja kõik muud seadistused tuleb teha käsitsi. kui välgu pealt saab käsitsi muuta välgu võimsust siis on hästi, kui ei, siis peab kaamera seadistustega suruma särituse välgule sobivasse vahemikku. olgu ka öeldud et mitme kontaktiga välkudel toimib ttl mõõtmine vaid selle tootja kaamera peal, mille jaoks ta loodud on.
Kui tohib huvi tunda, siis mis kaameraga tegemist on? ei meenu hetkel kaameraid, mil oleks 1/500 välgusünkro kiirus.
_________________
www.photopoint.ee
http://blog.photopoint.ee |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
