Ja mis saab sellest "mittelukustamisest" siis, kui ühiskondliku debati tulemusel leitakse, et infoajastu vajadustele vastavad meetmed on justnimelt allpool neid autoriõiguste hoidjate ja mitte ühiskonna poolt ACTAs ette pandud minimaalseid abinõusid? Tehniliselt võttes on siis, jah, seadusandjal võimalus leppest taganeda ja seejärel uued normid seaduses kehtestada, aga praktikas on see üks järjekordne kaigas infoühiskonna loomuliku arengu kodarates. Vaadates ACTA esialgseid versioone ja nende kohta lekkinud infot ning lõppversiooni, siis järeldan ma nende erinevusest seda, et selle loomise juures olnud lobigrupid ja korporatsioonid on loobunud üritamast "lahinguväljal edasi tungida", kuna ühiskondlik vastuseis on sellele liiga suur - selle asemel on lõppversioon sisuliselt valmistumine "kaevikusõjaks", ja enda kindlustamine taganema sundimise eest, mille infoühiskonna areng (minu arvates paratamatult) kaasa toob. Ehk siis just täpselt sellele tsitaadile vastav olukord, kus on aru saadud, et rohkem eriõigusi autoriõiguste hoidjad (mitte autorid) endale ilmselt juurde ei saa, aga vähemalt tuleks olemasolevad õigused võimalikult kindlalt tsementeerida, et isegi selge ühiskondliku ja poliitiilise tahte olemasolu korral oleks intellektuaalse omandi reformid võimalikult keerukad ja eelistatavalt aastaid kohtutes kinni hoitavad.
Kuna sa ei vaevu lühidalt selgitama oma seisukohta, millises osas kehtivaid reegleid leevendada tuleks, siis ma ei oska siin midagi kaasa rääkida.
Ma ju oma tänased kommentaarid olengi kirjutanud lähtudes sellest, et kehtivaid reegleid peetakse vajalikuks leevendada. Kahjuks ei saa ma selget pilti sellest, kuhu maani leevendada tuleks.
Selle küsimuse kontekstis - mis seal vahet on, kuhumaani või kuidas neid leevendada tahetakse? Fakt on see, et selle leppega liitumise korral selles leppes sätestatud miinimumist allapoole asjassepuutuvaid norme leevendada ei ole võimalik, ilma et minnaks leppega vastuollu ja rikutaks ilmselt suurkorporatsioonide õigustatud ootusi (mis "heal juhul" võrdub aastatepikkuse kohtusaagaga ja halval juhul ühiskondliku arvamuse ebaseaduslikuks tunnistamise või siis vähemalt ulatuslike kahjuhüvitistega). Kui kõigi ACTAle allakirjutavate riikide seadusandlus on hetkel ACTAs sätestatust rangem (ja definitsiooni kohaselt enne ACTAga liituda ei saagi?), siis mis muud eesmärki ACTA endas kanda saab?
Tõenäoliselt saad ju ka sina aru, et infoühiskonna arenedes on intellektuaalse omandi küsimus paratamatult päevakorda kerkimas (ja minu arvates on see juba praegu hiljaks jäänud). Praegu on meil aga olukord, kus enne sisulise ühiskondliku ja riikidevahelise arutelu teket üritavad suurkorporatsioonid ja nende lobigrupid kujundlikult öeldes ehitada enda selja taha müüri, ja juhtida tähelepanu kõrvale sellega, et "meie selja taga olev müür ju teid ei ohusta", kuigi müüri kogu eesmärk ongi mitte otsene kaitse, vaid lihtsalt taganemise välistamine.
tsitaat:
Peamised argumendid reformiks on olnud selles, et digiajastul ei maksa kopeerimine midagi ja autorile jääb ju tema variant alles, st vargust ei toimu. Seega ei saa rakendada kalliste füüsiliste asjade aegseid reegleid. Ma täna olengi püüdnud saada vastust, kuhu maani siis seda olma autori loata tasuta võõra intellektuaalse omandi kasutust legaliseerida tahetakse. Et see ei piiraks innovatsiooni ega sõnavabadust.
Paraku on sellega nii (nagu juba öeldud), et mõte ja ettekujutus sellest kuidas asjad olla võiksid on üks asi, aga selle formuleerimine teine. Luban ennast lähiajal käsile võtta ja need mõtted argumenteeritult kirja panna. Samal ajal aga ei tähenda see seda, et igalühel, kes kutsub üles reformide üle arutlema, peaks olema olemas kindel plaan sellest, kuhu nende arutelude tulemusel jõudma peaks. Selleks ongi ju arutelu ise.
Eelnevale jutule jätkuks: kuna see konkreetne teema on alafoorumis nii-öelda vabaks mikrofoniks, aga spetsiifilisemaks minevad arutelud kipuvad seda siiski aeg-ajalt kaaperdama siis ehk võiks keegi moderaatoritest luua siiasamasse ühe "tühja" teema, mille sisuks võiks olla intellektuaalse omandi õiguste alane arutelu ja konstruktiivsed ettepanekud võimalike muudatuste osas?
Wikipedia ütleb, et:
tsitaat:
Common types of intellectual property rights include 1)copyrights, 2)trademarks, 3)patents, 4)industrial design rights and 5)trade secrets in some jurisdictions.
Sultsiga eelneva mõttevahetuse kokkuvõtteks võiks ma väljendada arvamust, et sellest viiest konkreetsest nimetusest võib minu arvates otseselt ja "võõrandamatult" omandina käsitleda ainult kaubamärki.
Sõna "copyright" eestikeelseks vasteks minu arvates "autoriõigus" väga hästi ei sobi, ja praktilistel kaalutlustel tuleks seda vaadata kahe osana - ühelt poolt sõnasõnalises tähenduses "autori õigust" ehk loomingu loomise hetkel sündivat autorsust, mida ei ole praegu kehtiva õiguse kohaselt võimalik võõrandada. Teiselt poolt aga inglise keelne sõnasõnaline vaste, ehk "koopiaõigus", mis on kehtiva õiguse kohaselt enamasti võõrandatav ning tihti vaikimisi "absoluutne" ja äriliste eesmärkide teenistuses. Minu seisukoht on see, et autorsus on kahtlemata võõrandamatu õigus, aga koopiaõiguses tuleks arvestada ka sellega, et igasugune looming saab koheselt osaks kultuurist, ning eriti just infoühiskonna kontekstis tuleks sellele kehtestatud piiranguid ja ärilisi eesmärke üle vaadata.
Kaubamärke juba lühidalt mainisin. Kuna kaubamärk on muust loomingust minu eelduse kohaselt üsna selgesti eristatav, ning selle vorm juba definitsiooni kohaselt on üsna piiratud, siis ei saa seda võrdsustada igasuguse muu loominguga. Kaubamärgi eesmärk on, erinevalt muust loomingust, selgelt äriline ja samas on selle väärtus kultuuri kontekstis enamasti piiratum. Seega on minu seisukohaks see, et kaubamärk kui selline (juriidiline definitsioon ja vastavad kohtute tõlgendused sellele ei ole minu eriala, aga leian et praegu kehtiv praktika peaks olema mõistlik), peaks äriliste eesmärkide kandmisel olema võimalikult hästi kaitstud. Loomulikult tekivad ka siin erinevad probleemid, aga muust intellektuaalse omandi kontekstist peaks see piisavalt isoleeritud olema. Samal ajal oleks minu arvates mõistlik mitteärilistel eesmärkidel selle kasutamine lubatus.
Patendid on ACTA kontekstis küll kõrvale jäänud, kuna kõnealune kaubanduslepe seda eriti ei puuduta, aga intellektuaalse omandi üldisemas kontekstis on see siiski oluline. Pikemat seisukohta praegu formuleerida ei jõua, aga probleemi lühikirjelduseks sobivad ilmselt nii mõnedki tehnoloogilised patendid, mis kirjeldavad üldsõnaliselt näiteks "kasutajapoolse tagasiside andmise vahendit, mis on ühenduses infotehnoloogilise seadmega" ja mis justkui haaravad endale kõik õigused klaviatuuridele, hiirtele ja puuteekraanidele, ja mis pidurdavad ilmselgelt tehnoloogilist arengut. Mingisugune äriliste huvide kaitse peab kahtlemata olemas olema, kuna erinevalt "autoriõiguste" alla käivatest teemadest, on tehnoloogia arendamine enamasti siiski ettevõtete äriline huvi.
"Disainiõigus" haakub osaliselt nii kõigi eelnevate punktidega, aga minu arvates peaksid esteetiliste vormide ja lahenduste piirangud ka ärilistel eesmärkidel olema põhjendatud erineval alusel kui patenteeritud tehnoloogia või kaubamärgid.
Ärisaladus tundub esmapilgul veidi kõrvalise teemana, kuid kuna see haakub minu arvates väga olulisel määral patentidega, siis ei saa seda ülejäänud arutelust kõrvale jätta, vaid seda peab vaatama ühtses komplektis, sest vastasel juhul hakataks võimalike patendiõiguse muutuste korral juriidilises kontekstis patente asendama ärisaladustega.
viimati muutis fallout3 18.02.2012 01:16:59, muudetud 1 kord
Sults: Uudishimust uurin, et milliseid ACTA-versioone lugesid? Kui lugesid ka lõppversiooni, siis kumba lugesid:
- kas seda lõppversiooni, mida me siin Eestis ja Euroopas teame
- või lugesid teistsugust lõppversiooni, mille Jaapan sai.
Nii, et ainult lõppversioone on vähemalt 2tk. olemas ja nagu lugeda on olnud, on ka need omavahel teatud asjades erinevad.
Ma ei tea, mida teie teate või kas üldse teate.
Ma olen lugenud üht vahepealset tööversiooni, mis sisaldas hulgaliselt eri osapoolte ettepanekuid ja märkusi, ning ingliskeelset lõppversiooni. Eestikeelset ega jaapanikeelset varianti ma lugenud ei ole.
klf kirjutas:
Kallid trollid, enamus siin sõna võtnutest EI OLE juura eksperdid, ega oma võimet teostada põhjalikku juriidilist süva-analüüsi. Seepärast tugineme paljuski ekspertide ütlustele ja analüüsidele. Soovitus oleks sama lähenemine omaks võtta ka kommenteerijatel, kes on "ACTA 2 versiooni läbi lugenud", aga järjepanu avaldavad siin oma tarkusi stiilis "... ma pole veel suutnud ... tundub olema ... varem jäi mulje ... nüüd saan aru". Kui meie kallid trollid soovivad oma nägemusi autoriteetsete pähe ilmutada, paluks kõigepealt viidata oma CV-le, kus soovitavalt ka mõni juriidiline eriharidus kirjas oleks.
ps. süva-analüüsi võime puudumine ei tähenda, et asjast ei saaks arusaamist tekkida. Küll saab. Sitt haiseb ka pimedas.
See on nüüd küll kummaline, et mingeid sõimu ja argumenteerimata mulaga esinevaid selle tohib oponeerida vaid juriidilise eriharidusega inimene.
Ma muidu olen õigusloomega kokku puutunud küll. Aga see selleks.
Sults, räägi mis kasu saab eestlane olgu ta siis autor või hoopiski mõni juriidiline isik siis rohkem ja kuidas kui Eesti ACTA ratifitseerib ?
Ma ei ole ACTA pooldaja, olen sama moodi ACTAskeptik nagu olen euroskeptik.
Peamine kasu Eestile ACTA-ga liitumisest saab olla see, et ta ei jää nn "mustaks lambaks" kelle peale on hea näpuga näidata ja ütelda, et seal riigis soositakse piraatlust ja muid intellektuaalse omandi vastaseid kuritegusid. Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Kui teised EL liikmesriigid ACTAt ei ratifitseeri, siis pole ka Eestil seda vaja. Nagu öeldud, Eesti seadused juba praegu tegelevad nende küsimustega ACTAS sätestatud tasemel.
Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Võltskaupade käibe kohta viidet ka oskad anda? Ei viitsi hilisel ajal enam ise otsima hakata, aga tunneks huvi numbrite vastu üldiselt, et mis need käibed siis ka on.
Sults, sõimu ja argumenteerimata mula siin foorumis kindlasti ei ole tarvis. Palun too konkreetsed nimed välja, las moderaator kustutab. Hetkel tundub mulle siiski, et ainult üks sõnavõtja kvalifitseerub.
Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Võltskaupade käibe kohta viidet ka oskad anda? Ei viitsi hilisel ajal enam ise otsima hakata, aga tunneks huvi numbrite vastu üldiselt, et mis need käibed siis ka on.
Sults, sõimu ja argumenteerimata mula siin foorumis kindlasti ei ole tarvis. Palun too konkreetsed nimed välja, las moderaator kustutab. Hetkel tundub mulle siiski, et ainult üks sõnavõtja kvalifitseerub.
Nalja teed?
Mind sõimatakse siin lahkesti nii seltsimeheks, joodikuks, Randpereks kui ka lihtsalt trolliks. Aga eks sellest olegi raske aru saada, kui sõimajad on nn omad.
viimati muutis Sults 18.02.2012 02:11:41, muudetud 1 kord
hea näpuga näidata ja ütelda, et seal riigis soositakse piraatlust ja muid intellektuaalse omandi vastaseid kuritegusid. Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
hea näpuga näidata ja ütelda, et seal riigis soositakse piraatlust ja muid intellektuaalse omandi vastaseid kuritegusid. Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Mis niigi kõrge koht siis Eestil on? Kas tagantpoolt 5 olemine on kõrge koht? Seltsimees millegipärast sellele ei viita kuigi saanuks - http://www.havocscope.com/countries/ranking/
Mis ka huvitav, kui näiteks Saksamaa kohta on olemas sellised turusegmendid nagu: Counterfeit Pesticidies ($39,4 Million), Mpvie Piracy ($157 Million), Software Piracy ($2096 Million), Counterfeit Goods and Piracy Market ($32,25 Million)
siis Eesti kohta on vaid need viimased kaks (ja need kokku 23 miljonit, Soomel samad asjad 193 miljonit dollarit).
Paneb mõtlema mis?
Politruki mula pigem pärsib mõtlemist kui paneb mõtlema.
Muide, see allikas siiski vöidab, et kõik see Eesti 23 M $ on tarkvarapiraatlus. Aga see tuleneb vaid puudulikust statistikast, mitte sellest, nagu meil Adibase ei müüdaks.
viimati muutis Sults 18.02.2012 02:19:43, muudetud 1 kord
Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Võltskaupade käibe kohta viidet ka oskad anda? Ei viitsi hilisel ajal enam ise otsima hakata, aga tunneks huvi numbrite vastu üldiselt, et mis need käibed siis ka on.
2002 aasta andmeid ei ole ?
Siis saaks enamvähem täpselt 10 aastat vanade anmetega argumenteerida. 10 hea ümar number.
2005 sai veel merekeskusest ja kadakaturult piraat kraamiga CDsid osta - lihtsalt infoks selle ajaperioodi kohta.
Tänase ja tulevikku puudutava teema üle otsustamiseks on eilseid anmeid vaja selles vallas.
viimati muutis borru 18.02.2012 02:18:00, muudetud 1 kord
Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Võltskaupade käibe kohta viidet ka oskad anda? Ei viitsi hilisel ajal enam ise otsima hakata, aga tunneks huvi numbrite vastu üldiselt, et mis need käibed siis ka on.
2002 aasta andmeid ei ole ?
Siis saaks enamvähem täpselt 10 aastat vanade anmetega argumenteerida. 10 hea ümar number.
2005 sai veel merekeskusest ja kadakaturult piraat kraamiga CDsid osta - lihtsalt infoks selle ajaperioodi kohta.
Tänase ja tulevikku puudutava teema üle otsustamiseks on eilseid anmeid vaja selles vallas.
Eks sa otsi ise värskemad. ACTA ei ole veel allkirjastatud, nett on veel kättesaadav
Mina pole merekeskuses ega kadaka turul ostmas käinud.
viimati muutis Sults 18.02.2012 02:22:36, muudetud 1 kord
Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Võltskaupade käibe kohta viidet ka oskad anda? Ei viitsi hilisel ajal enam ise otsima hakata, aga tunneks huvi numbrite vastu üldiselt, et mis need käibed siis ka on.
Vaatasin seda esimest viidet, ja valisin suvaliselt Euroopa riike ning lisasin wikipediast rahvaarvu. Võltskaupade ja piraatluse käive elaniku kohta on Eestist madalam ainult Lätis. 50 tuhat sakslast annavad sama võltskaupade käibe, mis kogu Eesti.
Spoiler
viimati muutis fallout3 18.02.2012 02:24:16, muudetud 1 kord
Muide, see allikas siiski vöidab, et kõik see Eesti 23 M $ on tarkvarapiraatlus. Aga see tuleneb vaid puudulikust statistikast, mitte sellest, nagu meil Adibase ei müüdaks.
Mis asi on seltsimehe meelest Counterfeit Goods? Tarkvarapiraatlus? Mis küll ei vähenda võimalust et statistika on nigu on...
Vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Võltskaupade käibe kohta viidet ka oskad anda? Ei viitsi hilisel ajal enam ise otsima hakata, aga tunneks huvi numbrite vastu üldiselt, et mis need käibed siis ka on.
Vaatasin seda esimest viidet, ja valisin suvaliselt Euroopa riike ning lisasin wikipediast rahvaarvu. Võltskaupade ja piraatluse käive elaniku kohta on Eestist madalam ainult Lätis.
Spoiler
No vaata ikka seda 2009 statistikat ka vahele jäänud võltskaupade koguste kohta.
Vaatasin seda esimest viidet, ja valisin suvaliselt Euroopa riike ning lisasin wikipediast rahvaarvu. Võltskaupade ja piraatluse käive elaniku kohta on Eestist madalam ainult Lätis.
Spoiler
Just ja see näitabki et üks troll on trollimise peal väljas, soovides näidata asju nii nagu nad pole.
Vene ajal olid nende nimetuseks provokaatorid muideks.
Muide, see allikas siiski vöidab, et kõik see Eesti 23 M $ on tarkvarapiraatlus. Aga see tuleneb vaid puudulikust statistikast, mitte sellest, nagu meil Adibase ei müüdaks.
Mis asi on seltsimehe meelest Counterfeit Goods? Tarkvarapiraatlus? Mis küll ei vähenda võimalust et statistika on nigu on...
Tarkvarapiraatlus (i.k Piracy) käib samuti võltsimise alla. Või väidad, et kadaka turul ei müüdudki võltsitud plaate?
Aga üldiselt on politrukid oma kommunistlikkust ideoloogiast läbi imbunud, et nendega vaielda on sama mõttetu nagu vasikaga võidu joosta.
Vaatasin seda esimest viidet, ja valisin suvaliselt Euroopa riike ning lisasin wikipediast rahvaarvu. Võltskaupade ja piraatluse käive elaniku kohta on Eestist madalam ainult Lätis.
Spoiler
No vaata ikka seda 2009 statistikat ka vahele jäänud võltskaupade koguste kohta.
Vaatasin. Hollandis 2009. aasta kinni peetud 18,000,000 artiklit. Austrias samal ajal ca 500,000. Kas Hollandlased on per capita ligi 20 korda suuremad võltskaupade tarbijad, või näitab see tabel võltskaupade transiiditeid ja kohalike õiguskaitseorganite töö tulemuslikkust? Kui teine variant, siis sisemaise tarbimise, ehk elaniku kohta tuleva käibe koha pealt on see tabel kasutu.
Kõhutunde põhjal väidaks, et 5-10 aastat tagasi kindlasti ja praegu suure tõenäosusega on Eestis müüdav võltskaup võrreldes Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaaga sisuliselt Adibassi dressid vs võltsitud ja turuhinna lähedaselt realiseeritud Rolexi kellad. Ehk siis Eesti jääb alla nii reaalse käibe kui ka meelevaldse saamata jäänud kasumi koha pealt. Vahe on tõenäoliselt kiiresti kahanemas, nii nagu kahaneb ka elatustaseme erinevus, aga tendents on ikkagi selline, et mida jõukam riik, seda suurem must turg ja seda ka per capita.
Vaatasin seda esimest viidet, ja valisin suvaliselt Euroopa riike ning lisasin wikipediast rahvaarvu. Võltskaupade ja piraatluse käive elaniku kohta on Eestist madalam ainult Lätis.
Spoiler
No vaata ikka seda 2009 statistikat ka vahele jäänud võltskaupade koguste kohta.
Vaatasin. Hollandis 2009. aasta kinni peetud 18,000,000 artiklit. Austrias samal ajal ca 500,000. Kas Hollandlased on per capita ligi 20 korda suuremad võltskaupade tarbijad, või näitab see tabel võltskaupade transiiditeid ja kohalike õiguskaitseorganite töö tulemuslikkust? Kui teine variant, siis sisemaise tarbimise, ehk elaniku kohta tuleva käibe koha pealt on see tabel kasutu.
mis sa nüüd tahad väita, et mina piraplaate ostmas käisin seal ?
Või, et kui argumendid saavad otsa või neid ei olegi siis lahmid nagu ansip ?
No ma pole seda väitnud. Sa ise lahmid, nagu Ansip. Mina esitasin kenasti faktid, nagu küsiti.
fallout3 kirjutas:
Sealt sinna kuhu legaalsed kaubadki liiguvad. Eesti on EL piiririik. See, mida laevaga Hollandi sadamatesse ei veeta, tuleb maismaad pidi idapiirilt.
Isegi kui see on puhtalt transiit, siis kas transiitparasiitlusega ei tule võidelda?
vaata kui su silmaring on nii kitsas, et sa ei tea mis tol ajaperioodil Eesti riigis toimus siis sul puuduvad ka andmed selle kohta millest su 8-9 aastat vanad andmed koosnevad.
Seda statistikat meie riigi kohta väljastab PPA.
Välistiikide eriti need eurostati andmed põhinevad kaudsetel hinnangutel, et EU parlamendil oleks mingeid numbreid.
Seda on korduvalt kinnitanud nii mitmedki EU parlamendi liikmed.
viimati muutis borru 18.02.2012 03:38:21, muudetud 1 kord
vaata kui su silmaring on nii kitsas, et sa ei tea mis tol ajaperioodil Eesti riigis toimus siis sul puuduvad ka andmed selle kohta millest su 8-9 aastat vanad andmed koosnevad.
Oops!
Minu kalender näitab veel 2012. 2010. aasta andmed ei tohiks veel olla 8-9 aastat vanad.
vaata kui su silmaring on nii kitsas, et sa ei tea mis tol ajaperioodil Eesti riigis toimus siis sul puuduvad ka andmed selle kohta millest su 8-9 aastat vanad andmed koosnevad.
Oops!
Minu kalender näitab veel 2012. 2010. aasta andmed ei tohiks veel olla 8-9 aastat vanad.
Sm sults võiks olla nii objektiivne et seletab ka lahti mis tema pakutud numbrite taust on. Seni on selge et: iga eestimaa elaniku kohta tuli aastal 2010 0,467 tükki tollis kõrvaldatud kaubaartiklit, seejuures on aastas ettevõetud menetlusi 382 - mis on -14% võrreldes aastaga 2009 (445 menetlust) kuid seejuures on vahelevõetud kaubaartiklite arv kasvanud 186.063'lt (aastal 2009) 617.538 ühikuni.
Et teha vahet kas tegemist on kodanike massilise tegevuse või suuresti ärimeeste hulgikaubanduse lörriminekutega, peaksime vaatama siis menetluste arvu =382 menetlust aastal 2010. Nii vähene arv viitab minu meelest sellele et tegemist pole kodanike igapäevase rutiinse rikkumisega vaid (valdavalt) hulgikaubandusega. Samal ajal on Saksamaal menetluste arv samas ajavahemikus 22.146!!! Ometi on sm sultsi meetodil Saksamaa rikkumiste edetabelis tagantpoolt kuues...
Kui vaadata nii siis Eestis on keskmiselt aasta iga päeva kohta 1,06 rikkumist, Saksamaal aga 60,67 rikkumist.
Võltskauba transiidist:
"Suurim võltsikauba kogus, mis mullu Eestis avastati, koosnes aga karburaatorite puhastamiseks mõeldus aerosooli pudelitest , epoksüüdliimist ja radiaatorite lekete peatamiseks mõeldud vedelikest . 86 400 tuubi ja pudeolit old pärit USAst ja teel Uus-Meremaale."
Allikas: http://www.e24.ee/690826/voltskaupu-jai-mullu-vahemaks/
Kui kaubaühikute üldarv aastal 2011 oli 189.010 ühikut ja sellest 86.400 ühikut olid pärit ühest transiitsaadetisest, siis järelejäänud 102.610 kaubaühikut jagunesid omakorda kuidas? Ja kuna tegu oli transiidiga siis kui palju oli sellel üldse pistmist tegelikult Eestiga?
Võltskauba transiidist: "Suurim võltsikauba kogus, mis mullu Eestis avastati, koosnes aga karburaatorite puhastamiseks mõeldus aerosooli pudelitest , epoksüüdliimist ja radiaatorite lekete peatamiseks mõeldud vedelikest . 86 400 tuubi ja pudeolit old pärit USAst ja teel Uus-Meremaale."
Sults kirjutas:
Isegi kui see on puhtalt transiit, siis kas transiitparasiitlusega ei tule võidelda?
Kui seadused ette näevad, siis tuleb muidugi võidelda (kuigi ma ei tea, kas karburaatorite puhastamise aerosoolide tootmist saab ilma muigamata parasiitluseks nimetada), ja statistika näitab et võideldaksegi. Samamoodi nagu Holland võitleb. See üksainuke selgelt transiidiks mõeldud saadetis moodustab juba ise kahekohalise protsendi kogu Eesti võltskaupade statistikast.
Sinu esialgne postitus rääkis aga justkui sellest, et Eesti on selles osas mustaks lambaks, kuid mina ei näe kuidas piiririiki transiitkaubanduse (ja sellega seotud rikkumiste avastamise) eest keegi kuidagi süüdistada või musta nimekirja saaks panna. Samamoodi nagu ei saa seda teha ka Hollandiga. Ja see vastav statistika, mida me siin vaadanud oleme, ei kinnita küll kuidagi, et eestlane oleks teistega võrreldes suurem rikkuja.
Kui kaubaühikute üldarv aastal 2011 oli 189.010 ühikut ja sellest 86.400 ühikut olid pärit ühest transiitsaadetisest, siis järelejäänud 102.610 kaubaühikut jagunesid omakorda kuidas? Ja kuna tegu oli transiidiga siis kui palju oli sellel üldse pistmist tegelikult Eestiga?
Kuna jutt on (ACTA nimele kohaselt) läinud võltskaupade peale, siis võltsitud füüsilise kauba puhul on üsna tõenäoline, et võltsitava kaubamärgi omaniku jaoks kaasneb selle tegevuse tõttu reaalne saamata jäänud kasum, sest võltskaupade tootmine on vältimatult ja alati läbi viidud kaubanduslikel eesmärkidel (3D-printerid hakkavad seda olukorda muidugi lähitulevikus muutma), ja võltsitud kauba ostja maksab saadud kauba eest ka reaalselt rahaga. Erisuse toob sisse küll see, et kui kauba ostja ei ole kauba võltsitusest teadlik, siis võib teda ilmselt lugeda ehtsa toote potentsiaalseks ostjaks, ning on tegelikult ka ise petta saanud, aga kui kauba ostja ostabki teadlikult 10€ Rolexi, siis ei ole kaubamärgi omanikul temalt ilmselt mingit potentsiaalset kasumit kunagi oodata. Huvitav kuidas sel puhul praegune kohtupraktika on? Kas hävitatakse kaup ja tehakse riigipoolne trahv, või lähevad siin ka mängu saamatajäänud tulu hüvitamised, mis erinevalt failijagamisest on selles olukorras ehk ka põhjendatud?
Oluline moment võrdluses failijagamisega, mis samas kaubandusleppes reguleerimist leiab, on see, et võltskauba puhul toimub rahaline tehing, mis piirab tarbija võimalusi analoogsete toodete tarbimisel, ning näiteks karburaatoripuhastusvahendi korral saab ka tarbijapoolne nõudlus mõneks ajaks rahuldatud. Failijagamise korral jääb tarbija vastava tootegrupi (meelelahutuse?) jaoks potentsiaalselt kulutatav ressurss alles, mida ta saab siis sarnaste toodete peale ametlikke kanaleid pidi kulutada ja samas ei ole mittefüüsiliste objektide puhul ka nõudlus ja selle küllastumine nii selgelt piiritletud kui füüsilise kauba puhul, mistõttu ei ole potentsiaalne klient turult mõneks ajaks kõrvaldatud. Pigem näitavad mõned uuringud isegi seda, et nõudlus ja ka ametlike müügikanalite kasutamine isegi kasvavad.
viimati muutis fallout3 18.02.2012 04:36:50, muudetud 1 kord
Kui seadused ette näevad, siis tuleb muidugi võidelda (kuigi ma ei tea, kas karburaatorite puhastamise aerosoolide tootmist saab ilma muigamata parasiitluseks nimetada), ja statistika näitab et võideldaksegi. Samamoodi nagu Holland võitleb. See üksainuke selgelt transiidiks mõeldud saadetis moodustab juba ise kahekohalise protsendi kogu Eesti võltskaupade statistikast.
Sinu esialgne postitus rääkis aga justkui sellest, et Eesti on selles osas mustaks lambaks, kuid mina ei näe kuidas piiririiki transiitkaubanduse (ja sellega seotud rikkumiste avastamise) eest keegi kuidagi süüdistada või musta nimekirja saaks panna. Samamoodi nagu ei saa seda teha ka Hollandiga. Ja see vastav statistika, mida me siin vaadanud oleme, ei kinnita küll kuidagi, et eestlane oleks teistega võrreldes suurem rikkuja.
Kui oma kaupa üritatakse müüa mingi teise, tuntud kaubamärgi nime all, siis nimetan seda ilma igasuguse muigeta parasiitluseks.
Väidetavalt avastatakse vaid väike osa piraatkaubast.
Algne postitus rääkis sellest, et ACTA-ga liitumine oleks Eestile kasulik selleks, et Eesti ei jääks mustaks lambaks (juhul kui teised liituvad), kellele saab näpuga näidata. Ja et vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms).
Seitsmes koht 27 riigi seas on minu arvates päris kõrge koht.
Läti on samasugune piiririik, aga selle näitaja elaniku kohta oli 2010. aastal Eestist pea 10 korda madalam.
Ja kui vaadata seda, et USA-st Uus-Meremaale liikuvad kaubad saadi kätte just Eesti piiril, siis pole vast ikka erilist vahet, et Eesti on EL piiririik.
Sellest, kas suurim rikkuja on eestlane või venelane või juut, ei tea ma midagi.
Väidetavalt avastatakse vaid väike osa piraatkaubast.
Väidetavalt ei ole see nii mitte ainult Eestis. Muidu poleks võltsitud kaubaga tegelemine jätkusuutlik.
tsitaat:
Algne postitus rääkis sellest, et ACTA-ga liitumine oleks Eestile kasulik selleks, et Eesti ei jääks mustaks lambaks (juhul kui teised liituvad), kellele saab näpuga näidata. Ja, et vastavas statistikas on ju Eesti niigi kõrgel kohal (piraatluse tase, võltskaupade käive elaniku kohta jms). Seitsmes koht 27 riigi seas on minu arvates päris kõrge koht.
Transiitkaubandus ei näita reaalset käivet elaniku kohta, seda on juba mitmes postituses ju selgitatud. Kui see nii oleks, siis oleks Eesti ilmselt sama kõrgel kohal ka uute Mercedeste käibe osas, sest meilt käib treilerite kaupa transiiti läbi. Ja Soome lahe keskosa oleks üks maailma suurimaid per capita gaasitarbijaid, sest Nord Stream käib sealt läbi, aga elanikkond on olematu.
tsitaat:
Läti on samasugune piiririik, aga selle näitaja elaniku kohta oli 2010. aastal Eestist pea 10 korda madalam.
Saksamaal on ka sadamad, aga see näitaja elaniku kohta oli Hollandist pea 20 korda madalam. Mida me sellest järeldame Hollandi võltskaupade siseriikliku käibe kohta? Mitte midagi ei järelda. Lätil on Venemaaga tunduvalt pikem maismaapiir ning samas 2010. aastal oli seal majanduskriis suurem kui meil. Kes seda piiri seal ikka valvata jõudis. Või ka mitte. Nii või teisiti ei näita need arvud meile mitte midagi kasulikku, sest neis kõigis on sees oma Tambovi koefitsient.
tsitaat:
Ja kui vaadata seda, et USA-st Uus-Meremaale liikuvad kaubad saadi kätte just Eesti piiril, siis pole vast ikka erilist vahet, et Eesti on EL piiririik.
Ja kui see kauba marsruut ei olnud just New York - Muuga - Wellington, siis see, et see kaup just Eestis kätte saadi, näitab ehk tollikontrolli head taset. Või oli siis juhuslik avastus. ELi piiririik ja transiiditeekond oleme me sellest sõltumatult.
Kui me näeme et see "7 koht" on saadud suuresti transiidi tõttu (vähemalt 2011) siis kuidas me saame rääkida et "võltskaupade käive elaniku kohta" on põhjustatud Eesti elanike tegevuse tõttu? Me praegu selliselt süüdistamegi eestlasi selles et nad soodustasid transiidi võimaldamise kaudu võltsitud kaupade liikumist ja säärase kauba avastamine siin kajastus statistikas mis omakorda aga "karistab" eestlasi 7'nda kohaga nn edetabelis...
Pigem peaksime sellist tabelit nimetama PPA ja tolli töö efektiivsuse tabeliks. Ma poleks kindel et säärase tabeliga saaks hinnata eestimaalaste Eestis toimepandud võltsinguid ja muud taolist. Mis muidugi ei välista et seda pole tehtud, kuid kui siis reaalselt ikka majanduslikult väheolulises ulatuses.
Eelnevalt viidatud dokumendis ( http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16000/9789985671832.pdf?sequence=1 ) Head & Shouldersi võltsija küll pandi trellide taha kuid ta oli vist hoopis poolakas omal maal, mitte Eestis (kindel ka pole).
Need karburaatori aerosoolid aga peaksid mõjutama mitte Eesti statistikat vaid transiitveose algpunkti ehk siis usa oma. Meil lendavad ööpäevaselt läbi Eesti õhuruumi igasugused Honkongi ja Hiina suunaga lennutrassid - kes teab palju seal kontrabandet veetakse, ometi kasseerib Lennujuhtimiskeskus transiitlennuliikluse juhendamise eest lausa reaalset raha aga võltsingute vedu ei tõkesta, mis nüüd siis ? Kelle kinni paneme? Lennujuhtimiskeskus ju osaleb sellisel juhul igapäevaselt potensiaalsetes rikkumistes...
Paneme lennud vahepeal kontrolliks maanduma - saame transiitlendudest lahti...
Ma ei saa aru, miks sa selle statistika kohta üldse küsisid kui alati leiad 100 põhjust, miks statistikat arvestada ei sobi?
Kuritegevuse mahtude kohta kõikehõlmavat ja otseallikatest pärit avepidamist ei ole ega saagi olla. Vastav statistika käib ikka vahelejäämiste kaudu. Kõrge piraatkaubaga vahelejäämiste maht näitab kõrget piraatkauba käivet. Kui see käive oleks olematu, siis ei saaks ju ka vahele jääda. Ja salakauba liikumisteed kipuvad ikka minema sinna, kus kontroll nõrgem ja vahelejäämise võimalus väiksem.
Ka ei saa väita, et vahelejäänud kaup just transiidiks oli. Kuigi dokumentide järgi võis tegemist olla transiidiga, siis ega kuritegeliku kauba saatedokumendid ei ole ju kuigi usaldusväärsed.
Aga kui see sind end paremini tundma paneb, siis ma võin end parandada ja öelda, et Eesti on kõrgel kohal avastatud võltskauba koguse poolest elaniku kohta.
Maldur kirjutas:
Pigem peaksime sellist tabelit nimetama PPA ja tolli töö efektiivsuse tabeliks.
Efektiivsuse hindamiseks peaks teadma lisaks vahelejäänud mahtudele ka üldist piraatkaubanduse mahtu. Kas sul on vastav statistika olemas?
Vastasel korral võib olla nii, et seal, kus vahele jäädakse 1 kaubaühikuga, kuid see on ka ainus piraatkaubaühik, mis üldse riigis eksisteerinud (efektiivsus 100%), oleks justkui kehvem näitaja kui 600000 kaubaühiku tabamine, kui tegelik võltskauba käive ulatub miljonitesse ühikutesse.
Siinkohal tahan välja tuua tõsiasja, et ADIDAS JA ADIBAS tulevad samadest tehastest, praagile lükatakse lihtsalt mingi lambi nimi peale ja läheb "piraat kaubana" müüki. Põhikasumi saab ikkagi ADIDAS
Ühtlasi rahuldas kohus ligi 8000 euroni ulatuvad tsiviilhagid. Nii tuleb Luigel maksta Eesti Autorite Ühingule 2046 eurot, Terminaator Music OÜ-le 2013, Tartu Kontserdikorralduse OÜ-le 1491, Tajo Kadajasele 82, Marko Atsole 777, Mare Kaljustele 980, Crunch Industry OÜ-le 25, Alen Vezikole 482 ja Varnja Maja OÜ-le 25 eurot.
EAÜ saab jälle bürootarbeid osta! (vaimu)vaesed nagu nad on... _________________ nooope!
Mis on ACTA?
Üldse ei saa aru, mida siin nii pikalt diskuteerida on, ilmselgelt on ACTA kahjulik mõju suurem, kui kasulik mõju. Arvestades alusdokumentide salastatust (ja tervet ACTA läbisurumisprotsessi) ei saagi teistmoodi otsustada. Isegi siis ei saa teisiti otsustada, kui see mõju peaks mingi erilise ime läbi osutuma kasulikuks. Leppe alusdokumendid on endiselt salastatud.
See tuleks lihtsalt ja kiiresti tagasi lükata, mitte seletada selle ümber. Pealegi kõik toimib hetkel ka ilma ACTA leppeta.
Ma ei saa aru, miks sa selle statistika kohta üldse küsisid kui alati leiad 100 põhjust, miks statistikat arvestada ei sobi?
Ega ma küsinudki tegelikult, lihtsalt üks tuli kelkima mingite andmetega mida andis keerutada "nagu vaja". Kui tagasi kerid lehte siis näed kes.
Sults kirjutas:
Ka ei saa väita, et vahelejäänud kaup just transiidiks oli. Kuigi dokumentide järgi võis tegemist olla transiidiga, siis ega kuritegeliku kauba saatedokumendid ei ole ju kuigi usaldusväärsed.
Mida siis siit järeldada? Et tegelikult oli rekkamees see kes tootis Paldiskis mingis kuuris need karbude aerosoolid ja üritas neid Võrus maha parseldada? Ei tundu ka väga realistlik...
Sults kirjutas:
vahele jäädakse 1 kaubaühikuga, kuid see on ka ainus piraatkaubaühik, mis üldse riigis eksisteerinud (efektiivsus 100%), oleks justkui kehvem näitaja kui 600000 kaubaühiku tabamine, kui tegelik võltskauba käive ulatub miljonitesse ühikutesse.
Sults kirjutas:
Efektiivsuse hindamiseks peaks teadma lisaks vahelejäänud mahtudele ka üldist piraatkaubanduse mahtu. Kas sul on vastav statistika olemas?
Ei, mul ei ole säärast statistikat. Kas sul on, tuginedes eelpool rõhutatule?
Vabandan teiste ees sellise OT pärast, ma ei ootagi sellele postile vastust, kuid kirjutamata ei saanud ka jätta...
.. hämamine. Kõik pooldajad räägivad et midagi ei muutu ja kedagi kinni ei panda. Aga ei räägi sellest et lähtudes ACTA sisust on võimalik senine kord sõrmenipsuga pea peale pöörata. Probleem ju selles ongi!?
autojuppide ja ravimite teema oli küll ikka väga mööda. à la ACTA-ta kukuvad autod lihtsalt pooleks, sest ega tellijad ju jumalaeest tea mida nad tellivad (sakslased on rumalad, nad ei oska autosid teha)! ning jupid tulevad ainult ACTA-maadest! boonusena hakatakse ACTA-ta ka Brasiilia võltsravimeid läbi EU ja Eesti Jaapanisse müüma!
senini oli mingigi respekt Tunne Kelami suhtes, aga nüüd see sai küll otsa kuuest vaid kaks EP saadikut on suutnud selgroo algeid näidata - Ojuland ja Tarand. need vähesed ka ilmselt nüüdseks lännu... _________________ nooope!
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
50 tuhat sakslast annavad sama võltskaupade käibe, mis kogu Eesti.
Spoiler 
Mis küll ei vähenda võimalust et statistika on nigu on...
Kelle kinni paneme? Lennujuhtimiskeskus ju osaleb sellisel juhul igapäevaselt potensiaalsetes rikkumistes...
