praegune kellaaeg 26.06.2025 16:06:55 |
  |
Uudised »
Pealtkuulamine ja tsensuur, NSA, ACTA, CISPA, DMCA, GDPR... »
Üleskutse: Ei ACTA'le!
|
märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
mine lehele eelmine 1, 2, 3 ... 28, 29, 30 ... 65, 66, 67 järgmine
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
31.01.2012 13:40:56
|
|
|
Puhtalt ACTA teemal kordan üle siit väljatsenseeritud mõtte:
Eksitav vale on ACTA vastaste väide, mida siin ka tsensuuri abil üritatakse kaitsta, et tööprotokollide mitteavaldamine on ACTA puhul pretsedenditu.
Ei hakka tooma siin arvukaid näiteid rahvusvahelistest lepetest, mille tööprotoolle ei ole avaldatud, sest see viiks teema ACTAlt kõrvale, kuid selle vale paljastamine võtab ühe peamise argumendi ACTA vastastelt.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
auranautik
HV vaatleja
liitunud: 28.01.2012
|
|
31.01.2012 13:47:11
|
|
|
See, kas ta on pretsedenditu või mitte, ei muuda kuidagi selle lepingu vastuvõetavust. Ma ei saa aru, miks selle üle oli nüüd nii väga vaja kisa tõsta. See pretsedenditus ei ole kindlasti ACTA pooldajate üks "peamisi argumente". See, et tööprotokollid on salastatud ja et me selle tõttu ei tea, millele me tegelikult alla kirjutame - SEE on üks peamisi argumente. Kas salastus on pretsedenditu või mitte on mingi mõttetu maitselisand selle juures :/
_________________
www.auranautika.com |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 13:52:59
|
|
|
| auranautik kirjutas: |
| See, kas ta on pretsedenditu või mitte, ei muuda kuidagi selle lepingu vastuvõetavust. Ma ei saa aru, miks selle üle oli nüüd nii väga vaja kisa tõsta. See pretsedenditus ei ole kindlasti ACTA pooldajate üks "peamisi argumente". See, et tööprotokollid on salastatud ja et me selle tõttu ei tea, millele me tegelikult alla kirjutame - SEE on üks peamisi argumente. Kas salastus on pretsedenditu või mitte on mingi mõttetu maitselisand selle juures :/ |
Asi ongi selles, et vist kõigi rahvusvaheliste lepingute puhul on allkirjastamine toimunud samasuguselt pinnalt ehk mitte avaldatud tööprotokollidega seisust. Naljakal kombel ei ole see siis muret valmistanud. See näitab, et väidetav tööprotokollide salastatus on vaid otsitud argument.
|
|
| tagasi üles |
|
|
auranautik
HV vaatleja
liitunud: 28.01.2012
|
|
31.01.2012 14:23:36
|
|
|
Kui seda on varem juhtunud, siis see näitab vaid seda, et inimesed on varem ka lollid olnud. Ning kohe kindlasti ei ole kõik rahvusvahelised lepingud saladuskatte all sõlmitud tööprotokolle avaldamata. Tõenäoliselt põhjus, miks me enamike rahvusvaheliste lepingute puhul ei kuule samasugust kisa protokollide kohta on a) leping ise oli piisavalt selgesõnaline, et avalikkuse ees ei tekkinud vajadust tööprotokolle näha (loe: juristid ei tõstnud kisa) b) juristid vaatasid need tööprotokollid üle ja ei tõstnud nende üle kisa, seega avalikkus ei teinud seda ammugi. ACTA puhul hakkasid juristid samuti lepingut lahkama, aga leidsid sealt eest palju üldist mula ja salastatud tööprotokollid, sellest ka kõik see tähelepanu. "Otsitud argument", hah. Kader Arif ei astunud tagasi mingi otsitud argumendi pärast.
_________________
www.auranautika.com |
|
| tagasi üles |
|
|
Karmen Turk
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2012
|
|
31.01.2012 14:57:48
|
|
|
| Sults kirjutas: |
Puhtalt ACTA teemal kordan üle siit väljatsenseeritud mõtte:
Eksitav vale on ACTA vastaste väide, mida siin ka tsensuuri abil üritatakse kaitsta, et tööprotokollide mitteavaldamine on ACTA puhul pretsedenditu.
Ei hakka tooma siin arvukaid näiteid rahvusvahelistest lepetest, mille tööprotoolle ei ole avaldatud, sest see viiks teema ACTAlt kõrvale, kuid selle vale paljastamine võtab ühe peamise argumendi ACTA vastastelt. |
Arutleks hetkeks nii nagu asi on.
1.
Kas selline salajasus on pretsedentitu? Pretsedente on ikka - ning loomulikult on riikidel ka muude lepingute puhul olnud soove hoida läbirääkimisdokumendid, memod ning eelnõud salajased. Siiski - ei ole mõtet ajada erandeid segamini reegliga - tänapäevane õigusriiklus ja demokraatiline seadusloome protsess nõuab siiski läbipaistvust ning kodanike kaasamist. Lisamata ei saa jätta, et ülimalt harv on olukord, kus Euroopa Parlament on sunnitud valima avaliku resolutsiooni saavutamaks dialoog Euroopa Komisjoniga selleks, et saada ligipääs dokumentidele.
2.
Miks on sellised dokumendid vajalikud.
Viini lepingute konventsiooni kohaselt tõlgendatakse lepingut heas usus, andes lepingus kasutatud mõistetele konteksti arvestades tavatähenduse ning lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist. Kuidas saame teada lepingu mõtte ja eesmärgi... jättes kõrvale teleoloogilised jmt tõlgendusreeglid - tuleb nõustuda, et rahvusvahelise lepingu puhul lähtume Viini konventsioonist.
Viini konventsiooni artikkel 31.4 sätestab, et eritähendus antakse terminile sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et osalisriikidel oli selline kavatsus. Kuidas saame meie täna teada, mis oli osalisriikide kavatsuseks terminiga "kaubanduslik ulatus", "kaubanduslik laad" jne jne ehk kuidas teame läbirääkijate kavatsusi.
Vastus - täna ei teagi - sest sellised terminid puuduvad Eesti õiguskorras ning EL õiguskorras - seega ei ole neil täna ühest tähendust. Tähenduse teadasaamiseks ongi Viini konventsiooni artikkel 32, mille kohaselt on vajalikud lepingu ettevalmistusmaterjaid ja lepingu sõlmimise asjaolud, et kinnitada artikli 31 kohaldamisest tulenevat tähendust või määrata kindlaks tähendus, mil tõlgendamine artikli 31 kohaselt:
a) jätab tähenduse kahemõtteliseks või ebaselgeks või
b) viib tulemusteni, mis on ilmselt absurdsed või ebamõistlikud.
Seega on kodanikuühiskonna ülesandeks nende dokumentide avaldamist nõuda. Pretsedenditus ning kõik muud väited on ülearused ning ebavajalikud.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 15:01:32
|
|
|
| auranautik kirjutas: |
| Kui seda on varem juhtunud, siis see näitab vaid seda, et inimesed on varem ka lollid olnud. Ning kohe kindlasti ei ole kõik rahvusvahelised lepingud saladuskatte all sõlmitud tööprotokolle avaldamata. Tõenäoliselt põhjus, miks me enamike rahvusvaheliste lepingute puhul ei kuule samasugust kisa protokollide kohta on a) leping ise oli piisavalt selgesõnaline, et avalikkuse ees ei tekkinud vajadust tööprotokolle näha (loe: juristid ei tõstnud kisa) b) juristid vaatasid need tööprotokollid üle ja ei tõstnud nende üle kisa, seega avalikkus ei teinud seda ammugi. ACTA puhul hakkasid juristid samuti lepingut lahkama, aga leidsid sealt eest palju üldist mula ja salastatud tööprotokollid, sellest ka kõik see tähelepanu. "Otsitud argument", hah. Kader Arif ei astunud tagasi mingi otsitud argumendi pärast. |
Ma kiirel otsimisel ei leidnud ühtki rahvusvahelist lepet, mille töökoosolekute protokollid oleks kenasti avaldatud. See käib ka Eestile väga olulise mõjuga ja väga mahukate ja väga keerukas juriidilises keeles lepete kohta, nagu näiteks Euroopa Liiduga liitumislepe jms. Viini konvensiooni näite alusel võib ka nende lepete tõlgendamisel tulla väga karme üllatusi. Ja Euroskeptikud tõstsid sel teemal kisa, aga valitsus ja lollid europooldajad karjusid neist üle. Soovin jätkuvalt leida võimalust tutvuda kõigi EL liitumislepingu sõlmimisega seotud tööprotokollidega, et näha, millist ohtu need endas Eesti jaoks kätkevad ja kuidas tuleks täpsemalt tõlgendada lepingu sätteid.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
31.01.2012 15:06:26
|
|
|
Karmen Turk, ACTA sai teatavasti alguse Jaapanist ja USA-st meedia ja tööstuskonglomeraatide poolt. Ehk on nendes riikides erinevalt EL-ist need asjad kuidagi teistmoodi korraldatud?
Kuigi jah see ei anna alust takistada ligipääsu dokumentidele, liiati kui soovitakse EL-i asja sisse vedada (õigemini ongi juba sisse veetud).
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 15:09:22
|
|
|
| Karmen Turk kirjutas: |
Kas selline salajasus on pretsedentitu? Pretsedente on ikka - ning loomulikult on riikidel ka muude lepingute puhul olnud soove hoida läbirääkimisdokumendid, memod ning eelnõud salajased. Siiski - ei ole mõtet ajada erandeid segamini reegliga - tänapäevane õigusriiklus ja demokraatiline seadusloome protsess nõuab siiski läbipaistvust ning kodanike kaasamist. Lisamata ei saa jätta, et ülimalt harv on olukord, kus Euroopa Parlament on sunnitud valima avaliku resolutsiooni saavutamaks dialoog Euroopa Komisjoniga selleks, et saada ligipääs dokumentidele. |
Kas sa oskad täpsustada selle dokumentide pärimise üksikasju, kes see parlamendiliige oli, kelle käest küsis, mis ettekäändel keelduti, kas suunati kellegi poole edasi, kas ta lõpuks sai, mis tahtis? Valesti aetud asjaajamist kohtab igal pool, kindlasti ka Euroopa Parlamendis.
| Karmen Turk kirjutas: |
2.
Miks on sellised dokumendid vajalikud.
Viini lepingute konventsiooni kohaselt tõlgendatakse lepingut heas usus, andes lepingus kasutatud mõistetele konteksti arvestades tavatähenduse ning lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist. Kuidas saame teada lepingu mõtte ja eesmärgi... jättes kõrvale teleoloogilised jmt tõlgendusreeglid - tuleb nõustuda, et rahvusvahelise lepingu puhul lähtume Viini konventsioonist.
Viini konventsiooni artikkel 31.4 sätestab, et eritähendus antakse terminile sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et osalisriikidel oli selline kavatsus. Kuidas saame meie täna teada, mis oli osalisriikide kavatsuseks terminiga "kaubanduslik ulatus", "kaubanduslik laad" jne jne ehk kuidas teame läbirääkijate kavatsusi.
Vastus - täna ei teagi - sest sellised terminid puuduvad Eesti õiguskorras ning EL õiguskorras - seega ei ole neil täna ühest tähendust. Tähenduse teadasaamiseks ongi Viini konventsiooni artikkel 32, mille kohaselt on vajalikud lepingu ettevalmistusmaterjaid ja lepingu sõlmimise asjaolud, et kinnitada artikli 31 kohaldamisest tulenevat tähendust või määrata kindlaks tähendus, mil tõlgendamine artikli 31 kohaselt:
a) jätab tähenduse kahemõtteliseks või ebaselgeks või
b) viib tulemusteni, mis on ilmselt absurdsed või ebamõistlikud.
Seega on kodanikuühiskonna ülesandeks nende dokumentide avaldamist nõuda. Pretsedenditus ning kõik muud väited on ülearused ning ebavajalikud. |
Ma palun abi selleks, et leida töödokumendid EL liitumislepingu kohta, mis Eesti sõlmis. Tahaks näha, kuidas töökohtumistel kujunesid just sellised satted, nagu need kujunesid, millised olid osapoolte algsed positsioonid ja kes olid nende kujundamisega seotud isikud. Kardan, et liitumislepingu tõlgendamisel, eriti olukorras, kus Eesti peaks tahtma liidust välja astuda, tuleb nendest töödokumentidest Eestile paksu pahandust. Kas sa saad aidata?
|
|
| tagasi üles |
|
|
auranautik
HV vaatleja
liitunud: 28.01.2012
|
|
31.01.2012 15:13:06
|
|
|
| tsitaat: |
| Pretsedenditus ning kõik muud väited on ülearused ning ebavajalikud. |
Absoluutselt nõus. Tere tulemast, Karmen!
| tsitaat: |
| Ma kiirel otsimisel ei leidnud ühtki rahvusvahelist lepet, mille töökoosolekute protokollid oleks kenasti avaldatud. |
Kiirel otsimisel selliseid dokumente vaevalt leiab  Soovitaks vastavatele instantsidele Eesti Vabariigi valitsuses päring saata nende dokumentide kohta, mis sind huvitavad, seejärel võiksid selle kirja ja sellele antud vastuse uude teemasse postitada. Loeksin huviga
_________________
www.auranautika.com |
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 15:18:37
|
|
|
| auranautik kirjutas: |
| Kiirel otsimisel selliseid dokumente vaevalt leiab Soovitaks vastavatele instantsidele Eesti Vabariigi valitsuses päring saata nende dokumentide kohta, mis sind huvitavad, seejärel võiksid selle kirja ja sellele antud vastuse uude teemasse postitada. Loeksin huviga |
Kas me räägime AVALDAMISEST või dokumentide VÄLJA NÕUDMISEST?
Meil pidi olema e-riik, mulle piisaks lingist veebilehele, kus sellised protokollid on avaldatud.
Kui uskuda Karmenit, siis pakuvad need protokollid olulist infot liitumislepingu sätete tõlgendamiseks ja need peavad olema avaldatud!
|
|
| tagasi üles |
|
|
whippit
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2005
|
|
31.01.2012 15:21:46
|
|
|
Vabandan OT pärast, võite soovi korral liigutada või kustutada. Usun, et EL-ga liitumise sisendit nö peatükkide kaupa võib Välisministeeriumist küsida küll. Iseasi, kas need andmed on täna ka veel AK või mitte. Töödokumente ja meilivahetust selle kohta ei pruugi alleski olla. EL-ga liitumise kontekstis tuleb arvestada, et Eesti hakkas oma acquid EL omaga harmoneerima varakult enne EL-ga liitumist ja seda siis peatükkide kaupa. Erinevate peatükkide eest vastutasid erinevad asutused. Seega võib vastav sisend eksisteerida ka mitmes kohas.
Sisu poolest on EL roadmap enamasti suht kuiv, kuna seal nõuti sisuliselt siseriikliku õiguskorra vastavusse viimist EL õigusega ja vastavat aruandlust.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 15:25:29
|
|
|
| whippit kirjutas: |
Vabandan OT pärast, võite soovi korral liigutada või kustutada. Usun, et EL-ga liitumise sisendit nö peatükkide kaupa võib Välisministeeriumist küsida küll. Iseasi, kas need andmed on täna ka veel AK või mitte. Töödokumente ja meilivahetust selle kohta ei pruugi alleski olla. EL-ga liitumise kontekstis tuleb arvestada, et Eesti hakkas oma acquid EL omaga harmoneerima varakult enne EL-ga liitumist ja seda siis peatükkide kaupa. Erinevate peatükkide eest vastutasid erinevad asutused. Seega võib vastav sisend eksisteerida ka mitmes kohas.
Sisu poolest on EL roadmap enamasti suht kuiv, kuna seal nõuti sisuliselt siseriikliku õiguskorra vastavusse viimist EL õigusega ja vastavat aruandlust. |
Kuidas võib need dokumendid hävitada, kui nendest sõltub lepingu sätete tõlgendamine?
Ja küsimus on ikkagi eeskätt avaldamises, mitte selles, et need dokumendid VÕIBOLLA kusagil on. Ka need ACTA dokumendid võibolla kusagil on.
|
|
| tagasi üles |
|
|
whippit
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2005
|
|
31.01.2012 15:26:46
|
|
|
| EL õiguse tõlgendamise õigus on lõppastmes üksnes Euroopa Kohtul. Ma millegipärast arvan, et Euroopa Kohus on seda suutnud pikki aastaid teha ilma iga asjaga seotud e-maili või töödokumenti lugemata.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Miki-Hiir
HV veteran
liitunud: 04.03.2004
|
|
31.01.2012 15:30:48
|
|
|
| Sults, ma ei saa aru, miks sa neid dokumente Hinnavaatlus'est otsid ja nõuad? Õige asja jaoks õige koht. See foorum ja ka see teema pole kindlasti see koht, kus otsida taga EL-ga liitumise dokumente.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Karmen Turk
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2012
|
|
31.01.2012 15:33:44
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
Karmen Turk, ACTA sai teatavasti alguse Jaapanist ja USA-st meedia ja tööstuskonglomeraatide poolt. Ehk on nendes riikides erinevalt EL-ist need asjad kuidagi teistmoodi korraldatud?
Kuigi jah see ei anna alust takistada ligipääsu dokumentidele, liiati kui soovitakse EL-i asja sisse vedada (õigemini ongi juba sisse veetud). |
Ikka on teisiti. Nt USA ei ole Viini Konventsiooni liikmeks. Antud juhul on veel takistuseks ka konfidentsiaalsuslepingud, mille läbirääkijad on teadaolevalt allkirjastanud.
Vastuseks teistele arutlejatele:
1. Liitumislepingu läbirääkimistel oli tõesti samuti mõnevõra salastatust, kuid EL eelnõude andmebaasist on siiski ka avalikke dokumente. Erinevalt ACTAst. Unustada ei tohi ka, et liitumislepingu puhul võib teatud salastatus olla ka õigustatud - arvestades andmeid, mida liituda soovija peab avaldama enda riigi, majanduse ning rahvastiku kohta. ACTA puhul selline õigustatus puudub. Olemasoleva olukorra vältimiseks ongi loodud sellised organisatsioonid nagu WTO ja WIPO, kus selliseid lepinguid ja rahvusvahelisi kokkuleppeid peaks läbi rääkima - need organisatsioonid suudavad tagada läbipaistvuse menetluses ning veelgi enam - tasakaalustatuse lõppprodukti sisus.
2. Liitumislepingu dokumentide osas on igaühel võimalik teha teabenõue EL vastavase ametkonda (tõenäoliselt Euroopa Komisjoni mõni struktuur). Olemata Euroopa Liidu ametnik, ei oska paraku rohkem edasi abistada.
Vastuseks Sultsi päringule: "Kas sa oskad täpsustada selle dokumentide pärimise üksikasju, kes see parlamendiliige oli, kelle käest küsis, mis ettekäändel keelduti, kas suunati kellegi poole edasi, kas ta lõpuks sai, mis tahtis? Valesti aetud asjaajamist kohtab igal pool, kindlasti ka Euroopa Parlamendis.".
Minu eelmises postituses viidatud järelpäringut ei teinud mitte üks MEP, vaid Euroopa Parlament organina aastal 2010. vastava resolutsiooni leiab EL õigusaktide andmebaasist.
Täiendavalt - sellist päringut on korduvalt ka hiljem tehtud, ka üksikute MEP-ide poolt (keda hetkel ei mäleta nimetada), millele on samuti antud eitavad vastused ka Euroopa Komisjoni põhjendustega (kättesaadavad samuti EL andmebaasides).
Kellel tõepoolest sügavam huvi ACTA läbirääkimisdokumentide vastu, siis siin mõned huvitavamad lingid:
- http://tacd-ip.org/archives/377 - Euroopa Komisjoni vastus MEP küsimusele;
- Euroopa Parlamendi valduses olevate dokumentide avalikustamine/salastamine (nimekiri): http://www.edri.org/ACTA_transparency
|
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 16:09:33
|
|
|
| Miki-Hiir kirjutas: |
| Sults, ma ei saa aru, miks sa neid dokumente Hinnavaatlus'est otsid ja nõuad? Õige asja jaoks õige koht. See foorum ja ka see teema pole kindlasti see koht, kus otsida taga EL-ga liitumise dokumente. |
Saa aru, et ma teen seda selleks, et näidata, et ACTA vastaste argumendid ei pea vett. Mina suudan leppida ka sellega, et meie põhiseadust oluliselt mõjutada võivad EL liitumislepingu töödokumendid on salajased nagu ka intellektuaalse omandi varaste pitsitamiseks loodud ACTA loomise dokumendid. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas see sama seltskond ei karjunud siis, kui samasuguselt salastatud dokumentide alusel võõrandati meie riigi iseseisvus, kuid kisavad nüüd, kui tahetakse piraate pitsitada?
Karmen Turk
No hea, et tunnistad EL töökohtumiste protokollide salastatust!
Mis puutub EP akti, siis nad võisid ju tõesti teha mingi resolutsiooni ja avaldada žurnaalis, kuid ilmselt siis ACTA-ga tegelevad ametnikud ei sattunud žurnaalist vastavat resolutsiooni lugema. Ega me ka ju igapäev Riigi Teatajat loe, et seal avaldatule kiiresti reageerida.
Edit:
Lisan siia ka väljavõtte Karmeni lingil toodud prantsuskeelsest jutust tehtud ingliskeelsest tõlkest:
"In the case of ACTA negotiations, it was the communication to the Parliament of the various versions of the text, drawn up after each round of negotiations, as well as reports on the rounds. In addition, many responses to the Commission's oral and written questions and the answers to two recommendations and a statement of the European Parliament, contain considerations and detailed explanations about the various stages of negotiations. These documents are the main preparatory work of the treaty and provide detailed information about the circumstances of its conclusion."
Ehk siis Euroopa Parlamenti hoiti pidevalt kursis ACTA kõigi mustandiversioonidaga ja informeeriti regulaarselt ka vastavate läbirääkimiste aruannetega. ACTA mustandid ja nende Euroopa Parlamendiga kooskõlastamise teemaline dokumendivahetus moodustabki põhilise osa lepingu töödokumentidest.
Kas see parlamendi liige oli mingi juhm?
|
|
| tagasi üles |
|
|
klf
HV vaatleja
liitunud: 08.03.2005
|
|
31.01.2012 16:14:19
|
|
|
| Sults kirjutas: |
| ... intellektuaalse omandi varaste pitsitamiseks loodud ACTA loomise dokumendid ... |
Kas intellektuaalomandit on võimalik varastada? ACTA kasutab terminit infringe, mis tõlkes 'rikkumine'. Ilmselt on IP vargus võimalik läbi identiteedivarguse, aga see läheb teemast välja. Kui varguse mõistet väga abstraktselt kasutada, saab ilmselt rääkida ka jutulõnga vargusest, või hoopis foorumiruumi varastamisest?
|
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 16:17:03
|
|
|
| klf kirjutas: |
| Sults kirjutas: |
| ... intellektuaalse omandi varaste pitsitamiseks loodud ACTA loomise dokumendid ... |
Kas intellektuaalomandit on võimalik varastada? ACTA kasutab terminit infringe, mis tõlkes 'rikkumine'. Ilmselt on IP vargus võimalik läbi identiteedivarguse, aga see läheb teemast välja. Kui varguse mõistet väga abstraktselt kasutada, saab ilmselt rääkida ka jutulõnga vargusest, või hoopis foorumiruumi varastamisest? |
Kui sulle sobib seal rikkumine paremini, siis kasuta seda. Minu jaoks iseloomustab sõna "vargus" seda nähtust paremini kui "rikkumine", mis viitaks justkui lihtsalt mingi asja peeti keeramisele.
|
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
31.01.2012 16:26:34
|
|
|
Sults: Muide, ACTA eesmärk pole mitte varastamise tõkestamine, vaid hoopis kõikide jõumeetoditega omandi-kaitse.
Et kui ma maalin pildi, siis ilma minu nõusolekuta ei tohi seda keegi kasutada. Simple.
Ja kui keegi kasutab, siis ma arvutan välja selle kahjumi, mille ma olen saanud ja siis süüdlane plekib mulle selle kahju kinni.
Ja kui ma nutikas arvutaja olen  , siis suudan vabalt oma pildi kasutamise kahjumi arvutada "miljonitesse eurodesse".  Ning see siis nõutakse süüdlaselt sisse.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
31.01.2012 16:32:05
|
|
|
| tahanteada kirjutas: |
Sults: Muide, ACTA eesmärk pole mitte varastamise tõkestamine, vaid hoopis kõikide jõumeetoditega omandi-kaitse.
Et kui ma maalin pildi, siis ilma minu nõusolekuta ei tohi seda keegi kasutada. Simple.
Ja kui keegi kasutab, siis ma arvutan välja selle kahjumi, mille ma olen saanud ja siis süüdlane plekib mulle selle kahju kinni.
Ja kui ma nutikas arvutaja olen , siis suudan vabalt oma pildi kasutamise kahjumi arvutada "miljonitesse eurodesse". Ning see siis nõutakse süüdlaselt sisse. |
Loomulikult oleks mõne arvates tore, kui kõik võiksid vana moodi edasi varastada. Kas teil peale vastasuse ka mõned konkreetsed ettepanekud on, kuidas intellektuaalse omandi kaitset tõhustada ja piraatlust piirata?
|
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
| tagasi üles |
|
|
-Koppel-
Kreisi kasutaja
liitunud: 01.04.2009
|
|
31.01.2012 17:08:31
|
|
|
Ilma vahendajateta müümine oleks üks variant hind piisavalt madalal hoida, et inimesed legaalset variant kasutaksid.
Comedian Louis C.K. made $200,000 by welcoming piracy
http://dvice.com/archives/2011/12/comedian-louis.php
Nüüdseks on mees teeninud juba üle miljoni...
So it's been about 12 days since the thing started and yesterday we hit the crazy number. One million dollars. That's a lot of money.
viimati muutis -Koppel- 31.01.2012 17:21:37, muudetud 1 kord |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
| tagasi üles |
|
|
kaabakas
HV veteran
liitunud: 01.04.2002
|
|
31.01.2012 17:36:41
|
|
|
| Sults kirjutas: |
| Loomulikult oleks mõne arvates tore, kui kõik võiksid vana moodi edasi varastada. Kas teil peale vastasuse ka mõned konkreetsed ettepanekud on, kuidas intellektuaalse omandi kaitset tõhustada ja piraatlust piirata? |
Kopeerimist ei saa nimetada varastamiseks, sest kellegilt ei võeta kopeerimise objekti ära. Kui ma valmistan fotoaparaadi abil sinu autost koopia, panen selle netti üles ja lasen seda "varastada" ükskõik mitu korda, on sul auto ikkagi alles, on ju nii?
Esimese asjana tuleb mõista, et nii intellektuaalse omandi mõiste kui ka piraatluse piiramine pole eesmärgid, vaid vahendid. Kui me soovime täita intellektuaalse omandi eesmärke, milleks on kultuuri ja ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia areng, siis peame me aru saama, et seni kasutatud vahend - intellektuaalne omand - ei tööta enam ammu nii nagu peaks. Seda muidugi juhul, kui ta üldse kunagi töötas - näiteks tööštusrevolutsioon algas mitte aurumasina leiutamisega, vaid vastupidi, aurumasina patendi aegumisega.
Autoriõigusest on saanud vahend, millega võetakse autoritelt õigused ja sunnitakse nad tööle palga eest, millega ei saa leiba lauale. Enamus autoritest nii Eestis aga ka USAs peavad tegema liht- ja juhutööd, et ära elada. Samal ajal näitab teadus, et kes rohkem piraadivad, ka ostavad rohkem; keda rohkem piraaditakse, ka teenivad rohkem. Valem väga lihtne - piraatlus on tasuta reklaam, ning fännide hulk on otseses seoses müüdud kraami hulgaga.
Patendist on saanud vahend, millega pannakse kinni väiksemaid konkurente ja üritatakse pidurdada võrdseid. Vaata näiteks google pildiotsingut teemal 'smartphone litigation'. Pole ju normaalne. Aga kui need ressursid läheks hoopis r&d peale? Patendimängu peale kulutataske rohkem, kui see sisse toob; samal ajal ei saa seni loobuda kuni ülejäänud mängu jäävad. Või vaatame toidutööstust? Monsanto, kes on tuntust kogunud väikepõllumajanduse hävitamisega, patenteeris sea ära! http://www.greenpeace.org/international/en/news/features/monsanto-pig-patent-111/ Lisaks on meil nähtused nagu ravimipatendid - näiteks Aafrika aidsihäda oleks võimalik juba täitsa edukalt leevendada, kui keegi jõüaks kinni maksta patentide abil kunstlikult kõrgeks aetud ravimihinnad.
Kõik see räägib ühest asjast - intellektuaalomandi tööstus on asja sisu ära kulutanud. Kui intellektuaalomandi praktikast on enamus mitte mõiste kasutamine, vaid väärkasutamine, ei õigusta ta enam ennast, ja me peame tagasi algusse minema. Kui me tahame autoritele sissetulekut tagada, peame me premeerima autoreid mitte trükipressi. Kui me tahame edendada innovatsiooni, peame aitama väikeettevõtteid, kes ei jõüa kaitsta suurte vastu oma ideid status quod muuta, mitte suuri, kel niigi liiga palju võimu status quod külmutada. Ja kindlasti mitte ei tohi lubada, et jätkuks toidu või ravimite hindade fikseerimine patentide abiga - see on inimelu väärtustamine rahakoti järgi. Acta on kogu selles asjas valel pool.
_________________
Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
viimati muutis kaabakas 31.01.2012 17:38:27, muudetud 1 kord |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
31.01.2012 19:15:18
|
|
|
| kaabakas kirjutas: |
Kopeerimist ei saa nimetada varastamiseks, sest kellegilt ei võeta kopeerimise objekti ära. Kui ma valmistan fotoaparaadi abil sinu autost koopia, panen selle netti üles ja lasen seda "varastada" ükskõik mitu korda, on sul auto ikkagi alles, on ju nii?
Esimese asjana tuleb mõista, et nii intellektuaalse omandi mõiste kui ka piraatluse piiramine pole eesmärgid, vaid vahendid. Kui me soovime täita intellektuaalse omandi eesmärke, milleks on kultuuri ja ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia areng, siis peame me aru saama, et seni kasutatud vahend - intellektuaalne omand - ei tööta enam ammu nii nagu peaks. Seda muidugi juhul, kui ta üldse kunagi töötas - näiteks tööštusrevolutsioon algas mitte aurumasina leiutamisega, vaid vastupidi, aurumasina patendi aegumisega.
Autoriõigusest on saanud vahend, millega võetakse autoritelt õigused ja sunnitakse nad tööle palga eest, millega ei saa leiba lauale. Enamus autoritest nii Eestis aga ka USAs peavad tegema liht- ja juhutööd, et ära elada. Samal ajal näitab teadus, et kes rohkem piraadivad, ka ostavad rohkem; keda rohkem piraaditakse, ka teenivad rohkem. Valem väga lihtne - piraatlus on tasuta reklaam, ning fännide hulk on otseses seoses müüdud kraami hulgaga.
Patendist on saanud vahend, millega pannakse kinni väiksemaid konkurente ja üritatakse pidurdada võrdseid. Vaata näiteks google pildiotsingut teemal 'smartphone litigation'. Pole ju normaalne. Aga kui need ressursid läheks hoopis r&d peale? Patendimängu peale kulutataske rohkem, kui see sisse toob; samal ajal ei saa seni loobuda kuni ülejäänud mängu jäävad. Või vaatame toidutööstust? Monsanto, kes on tuntust kogunud väikepõllumajanduse hävitamisega, patenteeris sea ära! http://www.greenpeace.org/international/en/news/features/monsanto-pig-patent-111/ Lisaks on meil nähtused nagu ravimipatendid - näiteks Aafrika aidsihäda oleks võimalik juba täitsa edukalt leevendada, kui keegi jõüaks kinni maksta patentide abil kunstlikult kõrgeks aetud ravimihinnad.
Kõik see räägib ühest asjast - intellektuaalomandi tööstus on asja sisu ära kulutanud. Kui intellektuaalomandi praktikast on enamus mitte mõiste kasutamine, vaid väärkasutamine, ei õigusta ta enam ennast, ja me peame tagasi algusse minema. Kui me tahame autoritele sissetulekut tagada, peame me premeerima autoreid mitte trükipressi. Kui me tahame edendada innovatsiooni, peame aitama väikeettevõtteid, kes ei jõüa kaitsta suurte vastu oma ideid status quod muuta, mitte suuri, kel niigi liiga palju võimu status quod külmutada. Ja kindlasti mitte ei tohi lubada, et jätkuks toidu või ravimite hindade fikseerimine patentide abiga - see on inimelu väärtustamine rahakoti järgi. Acta on kogu selles asjas valel pool. |
x2  Kuigi siiski väikeste mööndustega, et otsest piraatlust ma siiski ei poolda.
Näiteks ka HinnaVaatlus ei tolereeri piraatlust ja kõik piraatlusehõngulised teemad/postitused saavad kustutatud ning nende autorid võivad teenida AM karistuse kuni bännini välja (korduv tahtlik rikkumine).
Väljavõte registreerimistingimustest:
| tsitaat: |
| Hinnavaatlus ei salli tarkvarapiraatlust, seega kõik piraatlusekahtlusega teemad ja/või postitused kustutatakse ja sinu ligipääs HinnaVaatlusele võidakse blokeerida! Sinu IPaadress jäädvustatakse igale postitusele võimalike abinõude täitmiseks. |
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| |
Uudised »
Pealtkuulamine ja tsensuur, NSA, ACTA, CISPA, DMCA, GDPR... »
Üleskutse: Ei ACTA'le! |
mine lehele eelmine 1, 2, 3 ... 28, 29, 30 ... 65, 66, 67 järgmine
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
