Ausalt öeldes tundub ... ACTA vastasseis põhinevat emotsioonidel ... Ei saa aru mille vastu täpselt ollakse.
Lubad lapse arvuti taha, avastab teine bittorrenti rõõmud ja laeb alla tosin albumit mingit punkrokki... Kuu hiljem e-post: netipakkuja saadab AuPO päistega trahvinõude 3eur per pala, kokku 300. Võid vaidlustada, aga kohtus jääd takkaotsa ilma ka oma netist.
Digimaailmas on koopia loomine triviaalne kulutus, erinevalt tavamajandusest kus ressursse ei kopeerita. Tundub et maailmas ollakse tegelikult valmis (osaliselt) sellest artificial scarcity mudelist lahti ütlema. Megaupload mis ka hetkel põlev teema, olevat plaaninud vahetult autoreid premeerivat teenust kus siis reklaamitulusid autoritele ka jagub. Hundid söönud, lambad terved?
Seda seletustööd on aastaid tehtud, et kui midagi tarbid on eetiline ka maksta. Aga luba mul küsida, oled sa raamatukogust raamatut laenutanud? Said midagi kasulikku midagi maksmata. Kas andsid end politseis üles?
Praeguse aja kapitalism kaardistab ja sildistab omandiõigusega kõik võimalikud ressursid, järg on digitaalse meedia käes. Tulevikus saavad autoriõigused olema sedavõrd rangelt kaitstud ja kõikehaaravad, et ka kultuurist saab kaup. Kõigepealt kaup, seejärel luksuskaup.
No ma ei tea, isegi USA oli nii tark, et SOPA pakutud kujul tagasi lükata.
Kuidas EL siis kui "eeskujulik" kaubandus ja muidu vabaduse eest seisja sellise asja vastu saab võtta
Sest, et kuri uss on juba valitsuste ridadesse infiltreerunud ja tõmbab niite nagu ise heaks arvab. USA mäng SOPA/PIPA vastu on tegelikult tsirkus rahva poolehoiu võitmiseks valimiste eel. Kui need läbi - lastakse julmalt ka need lepingud käiku.
Te ikka ei saa aru mis toimub?
Teema nagu võiks suht suur olla ja kära teha, aga leidsin selle kohta mingi artikli ainult Õhtulehe veebist, postimees ja delfi vaikisid.
Nüüd on postimees linkinud seda, et eesti täna ACTA-le alla ei kirjuta
viimati muutis Gil-Harris 26.01.2012 13:53:41, muudetud 1 kord
Samas, pean tõenäoliseks ka seda, et autorõigus hoopis leeveneb teatud määral teistes aspektides, mis võiks Eestile olla selgelt kasulik. Väga mitme otsaga asi seega.
Autoriõigus pole kunagi leevenenud, oled sa selle teemaga kursis? Alustame aastast 1709, seda peaks kõik teadma. Aga äkki hoopis 1486? Ei tasu unustada ka 1556 ja 1559:)
Autoriõigustest rääkides peame me arvestama, et need loodi väga lihtsa süsteemiga - riik andis autorite nimel koopiate tegijatele monopoliõigused, ning vastutasuks rakendasid koopiate tegijad riigi heaks tsensuuri. Tänapäevaks on vinti ainult peale keeratud. Autoriõigus oli algusaegadel umbes 14 aastat pikk. Tänapäe tüüpiline elu+70 aastat on kümme korda pikem! Õiguste hoidja - koopiatööstuse - õigused ainult kasvanud. Ainus 'tagasiminek' oli inglismaal kodusõja järel - kuna tsensuur ja liiga suured ärihuvid riigielus olid osa sõja põhjustest, siis loomulikult kaotati autoriõigus mõneks ajaks ära.
Kui me nüüd räägime actast, siis oleks riigi esindajatel tarvis aru saada, et adibassi dressid ei huvita mitte kedagi ja selles vallas võite alla kirjutada millele tahate. Samamoodi ei huvita kedagi patendid, sest ükski Eesti firma ei jõua oma patentide kaitseks maailmas niivõinaa kunagi kohut käia. (Küll võiks patentide puudumine huvitada haigekassat, sest näiteks Brasiilia riik toodab 'illegaalselt' patentravimeid, sest ei jõua 'legaalseid' osta. Äkki saaks meile ka? Brasiilia tegevuse lõpetamine on üks acta eesmärikidest. Kui see õnnestub, on seega elupäästmine ülemaailmselt ebaseaduslik.)
Jutt a la 'internet on ainult väike osa actast' on meelega mööda, sest just see väike osa internetti huvitabki. Aga mida internetis kasvanud põlvkond ei saa kannatada, on see, et teemavõõrad otsustajad käivad internetti puudutavate küsimustega ringi nagu tegemist oleks hommikusöögiga.
Justnimelt internet jääb sinna kahe - autoriõiguste ja tsensuuri - vahele.
Ühest küljest on meil autoriõiguste valdajad - koopiatööstus - kes on aastasadu oma õigusi ja vabadusi seaduses täiendanud. Nad on tüdinud sellest, et nad peavad ikka veel reaalselt lobi tegema et oma tahet läbi suruda. Lisaks, internet on nende kahjuks kogu maastikku muutnud, ja see tuleb kiiremas korras tasa lülitada. Acta ja muu jama taga olev tahe näeb ette, et autoriõiguste seadusloome ja politseitöö antakse koopiatööstuse kätte - siis pole vaja enam selle neetud valitsusega mässata. Küsimus ei ole ainult actas, vaid selles, et jupphaaval oma soovid saavutada. Kui mette selle lepinguga, siis järgmisega, kuid acta üritab sisse seda ülemaailmse katusorganisatsiooni, kus need jupid lihtsamalt tuleks. Küsimus on tõrksa taltsutamine konveieri sisseseadmises.
Teisest küljest on meil riik, kes on internetti kartma hakanud ja soovib seda tsenseerida. Oh rõõmu, kui riik actale alla kirjutab, siis peab interneti teenusepakkuja koopiatööstuse kasuks tsensuurimehhanismi looma! Riik saab seda ju ka kasutada. Ja kui ta ka väga ei taha, siis tuleb kuskiltpoolt veidi 'mõjutusi', et riigile selgitada, et nii on ju hea.
Kolmandast küljest on meil need, kelle kasuks autoriõigus olema peaks. (Harju keskmine) muusik elab ikka kontserditulust mitte plaadimüügist. Kirjanik tõstab kuskil kaste, ja samas ei jõua rahvas raamatuid osta. Internetile kannatav kunstnik sümpatiseerib, ja ta tunneb kaasa. Pole ka imestada - internet koosneb ikkagi inimestest, ja neil on empaatia, sümpaatia ja kõik sinnajuurde käiv. Kui ka selle üle küünitseda a la delfi seadus, siis ei pääse mööda faktist, et nii tehtud teadus kui ka autorite kogemused näitavad, et kes rohkem piraadib, see rohkem ka ostab, ja keda rohkem piraaditakse, seda ka rohkem ostetakse. Tuleb see inimlikkusest või on piraatmaterjal mõjult lihsalt reklaammaterjal, autoriõiguse karmistamine on selle taustal kurjast.
Neljandast küljest on meil väike Eesti riik, kes paistab ennast tundvat ülepea liiga keerulises teemas olevat ja loodab et kui alla kirjutab saab koju emme tissi alla. Aga ega meid sinna rahule ei jäeta! Koopiatööstus on ennast varsti 600 aastat kehtestanud. Kus on see koht, kus me jala maha lööme ja ütleme, et siiamaani ja mitte sammugi enam? _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
USA õigussüsteem on paljuski erinev, kui Eestis või kasvõi euroopas. Ja ega USA-ski ei viitsi korporatsioonid ja advokaadid oma energiat panustada rikkujatele kellelt ei ole midagi välja nõuda - ikka nende hõlma hakatakse kellelt on midagi võtta ja ka advokaat saab oma osa.
USA-s võid end nutikalt uhke auto ette heita ja ratastoolis ning kaelalahasega kohtus endale eluaegse hüvitise välja petta - Eesti seaduste järgi ei ole selline skeem võimalik.
Ülejäänud autoriõiguse halast ei saa teha muud järeldust, et kas piraatlus peaks olema soositud ja autoriõiguste rikkumistele jälile saamine raskendatud.
Eespool tõin juba välja analoogsed näited sularahapesu või terrorismivastases võitluses kus on samal printsiibil kulu nihutatud pankade, lennufirmade kanda.
Ja ka täna peab ISP tegema uurimisiorganite seaduslikul nõudel kulutusi, et neile vajalik info logidest välja korjata ja süstematiseeritult edastada. Ja kui nad seda ei tee, siis saavad tõenäolisel samuti karistada.
klf kirjutas:
Lubad lapse arvuti taha, avastab teine bittorrenti rõõmud ja laeb alla tosin albumit mingit punkrokki... Kuu hiljem e-post: netipakkuja saadab AuPO päistega trahvinõude 3eur per pala, kokku 300. Võid vaidlustada, aga kohtus jääd takkaotsa ilma ka oma netist.
Ei midagi uut, nutitelefonide ilmumisega tekkis kohe probleem, kus nagad või vähem nagad värsked nutitelefoniomanikud suutsid tänu andmesidele telefoniarved kasvatada kosmiliseks.
Ja kui leping ette näeb siis tulebki arve ära maksta, või loota operaatori heasoovlikusele ja leppida kokku mingis väiksemas summas.
See on reaalne turumajanduslik praktika kus lepingute sisuks on tihti ka kokkulepetrahvid või kahjunõuded. Miks ei peaks samad võlaõiguslikud ja lepingulised printsiibid kehtima autoriõiguses.
-------------------
Eesti võiks seada ACTA-ga liitumise tingimuslikuks - Eesti on ACTA poolt aga liitub natuke hiljem, näiteks koos Hiinaga
Tänase päeva Daatumiga on siis internetis juttu sellest, et enamus EU-riike kirjutab täna ACTA-leppele alla:
Tsitaat:
"During the night, in Tokio, ambassadors of all European countries except Cyprus, Estonia, Slovakia, Germany and Holland have signed the document. Which means Ireland did it too.. quietly, without majority of nation knowing anything"
Minu arust ei ole riigid ise lepet allkirjastanud vaid saadikud on nõuoleku andnud ja EL-i suhtes peab parlament selle ennem heaks kiitma ning kõik liikmesriigid. Aga ma võin ka eksida.
Edit: natuke parem link, siin on siis kirjas kõik riigid, kes alla kirjutasid ja 5 riiki, kes ei kirjutanud.
"Representatives from the European Union and 22 member states -- including the UK, Austria, Belgium, Bulgaria, Czech Republic, Denmark, Finland, France, Greece, Hungary, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxemburg, Malta, Poland, Portugal, Romania, Slovenia, Spain and Sweden -- attended a ceremony at Japan's Ministry of Foreign Affairs. The five remaining member states -- Cyprus, Germany, Estonia Netherlands and Slovakia, are expected to sign up soon."
Muidu olen nii mõnegi asjaga Valdo Randperega nõus aga praegu kuulates vikerraadiot küll mitte. _________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
Samuti kohtus Niklus vahetult enne Foorumi saadet Karmen Turkiga -- nad salvestasid koos Restardi raadiosaate -- ja Karmen andis talle ohtralt infot ACTA kitsaskohtade teemal.
Edit: Kuna kiri on niikuinii avalik, siis kopeerin selle google docsist ka siia. See vastab päris hästi ka mitmele kõlanud palvele võtta kokku konkreetsed seisukohad ja probleemi olemus.
tsitaat:
From: Elver Loho <elver.loho@gmail.com>
Date: 2012/1/25
Subject: ACTA
To: indrek.niklus@just.ee
Lugupeetud Hr. Niklus,
Oleme mõlemad ACTA teemal meedias sõna võtnud ja üsna erinevatel
pooltel. Mõtlesin, et kirjutan Teile natuke pikemalt meiepoolsetest
muredest.
Justiitsministeeriumis kokku pandud ACTA memo koha pealt oli meie
jaoks suur müstika, et kuidas saab välja anda memo, mis oma
alusdokumendina käsitleb konkreetset seletuskirja samas kui see
seletuskiri on alles koostamisel ning mustandid ei ole avalikud.
Välisministeerium juba korra ütles, ilma põhjenduseta, et ACTA on
kooskõlas Eesti seadustega. Oma memoga ütles Justiitsministeerium sama
ja taas ilma nähtava põhjenduseta. Väljapoole paistavad mõlemad kui
põhjendamata väited. Hea meelega loeks seletuskirjas olevat analüüsi,
mis väidab, et ACTA on kooskõlas Eesti seadustega.
Teine mure on meie jaoks ametnike vastutus. Loodan, et Te ei võta seda
näidet nüüd liiga isiklikult, kuid kui paari aasta eest valmistati
ette MKMis domeenireformi, siis oli meie andmetel kõigi protsessi
kaasatud juristide arvamus ühene: tuleb teha Domeeniseadus ehk asi
peab minema Riigikokku arutamisele. Kahe juristi sellisest arvamusest
on alles kirjalik jälg. Veel kahe arvamust on kinnitanud
usaldusväärsed töörühma liikmed. Töörühma juht Mait Heidelberg
vormistas aga lõppraportisse seisukoha, et seadusi pole vaja muuta ja
niimoodi sai võimalikuks Eesti Interneti SA (EIS) loomine MKMi sees,
ilma Riigikogu kaasamata, kusjuures EISi juhiks pandi ministri ning
ITLi kokkuleppel üks töörühma liige.
Tagantjärgi ei hakka hammas aga kuskile peale -- päris mitu juristi on
iseseisvalt kinnitanud, et ametnik ei vastuta isegi tahtlikult
kallutatud hinnangu eest kui ta just omakasu ei saa. Tulemus on aga
juba ära olnud: Riigikokku Domeeniseadus ei läinud ning EISi juhi
kohale konkurssi ei korraldatud. Kuna meile kui IT-inimestele on
säärane pretsedent juba üsna hästi teada, siis kardame ka ACTA puhul,
et kas puuduliku analüüsi või, jumal hoidku, tahtliku tegevuse
tagajärjel võib ACTA liikuda Riigikogust mööda ja jääda seal
ratifitseerimata. Leiame, et ACTA ratifitseerimine Riigikogus oleks
mõnel määral demokraatlikum viis ACTA maale toomiseks ning teeks
vastutuse Riigi tasemel ka kollektiivsemaks.
Kolmas mure on meie jaoks ACTA kooskõla Eesti ja Euroopa Liidu
põhiõigusega. Ka Justiitsministeeriumi memos on viidatud Euroopa
Komisjoni selleteemalisele hinnangule. Juhin Teie tähelepanu aga
tunduvalt pikemale ja põhjalikumale analüüsile, mille koostasid
Euroopa Parlamendi Roheliste tellimusel Prof. Douwe Korff ja Ian
Brown, mis leidis, et ACTA ei ole kindlasti kooskõlas EU põhiõigusega.
Mõistan, et Korffi ja Browni analüüs on pikk ning Teil ei pruugi olla
aega selle lugemiseks, kuid siinkohal viitaksin FFII kirjale, mis
saadeti hiljuti Euroopa Parlamendile, ning mis sisaldab endas ka
Korffi ja Browni analüüsi lühikokkuvõtet. (Kirjas #4.)
Meie neljas mure on ACTA kaudne mõju Eesti seadusandlusele. Märksõnaks
on siin otsekohalduvad määrused. Saan aru, et mõned küsimused on
reguleeritud Euroopa Liidu tasemel ning need võetakse Eestisse üle
automaatselt, ilma Riigikogu läbimata. Otsekohalduvate määruste
nimekirjas on ka mõned ACTAga seotud teemad nagu näiteks
tolliregulatsioon ja internetiteenuse pakkujate vastutuse määr. Seega
kuigi tehniliselt võib olla õige väide, et ACTA vastuvõtmise järel ei
tule Eesti seadusi muuta nõnda, et toll hakkaks mp3-mängijatest
piraatmuusikat otsima või pannakse Elion vastutama kasutaja poolt alla
tõmmatud piraatfilmide eest, siis juhul kui ACTA vastuvõtmise järel
Euroopa Liidus tehakse säärased muudatused EU seadusandluses, on Eesti
kohustatud automaatselt säärased regulatsioonid üle võtma. Hea meelega
näeksime Justiitsministeeriumi analüüsis ka selliste võimalike murede
tõenäosuse hindamist.
Meie viies mure on hilisem lobitöö ACTA baasil. Mõistan, et siinkohal
ei saa Justiitsministeerium hinnangut anda. Leiame, et laialivalguva
ning üsna ähmase sõnastuse tõttu on võimalik ACTAt tõlgendada nii
leebelt kui karmilt ning kodanik saab loota paljuski vaid
seaduseloojate heatahtlikkusele. Loodame, et tulevikus ei põhjendata
kahjulikke seadusi sõnadega "ACTA soovitab" või "ACTA lubab". Sellest
samm peenem seadusloome suunamine oleks intellektuaalomandi õiguste
omajate lobitöö stiilis "selles teises riigis on ACTA põhjal seadused
palju karmimad ja majandusel läheb seal hästi -- tuleb ainult
samamoodi natuke kodanike õigusi ja vabadusi piirata". Eestis on
kodanike õiguste eest võitlemine veel vägagi lapsekingades samas kui
n.ö. "vastaspoole" lobitöö on hästi finantseeritud ja korralikult
organiseeritud. Ühe näitena võib võtta kasvõi AmCham'i eelmise aasta
avalduse:
Mure hilisema lobitöö kohta võiks kokku võtta sõnadega: ACTA võib
avada ohtliku ukse, mida on hiljem väga raske kinni panna.
Käesolev on üsna piiratud nimekiri meie muredest seoses ACTAga.
Soovitan Teil ühendust võtta Karmen Turkiga, kes on ACTA juriidika
poolega ülihästi kursis ning kuna ta on ametilt advokaat, siis on tema
seisukohad tegelikult märksa paremini ja põhjalikumalt põhjendatud kui
Justiitsministeeriumi koostatud memos oli ära toodud Näiteks on ta
üritanud meie MTÜ sees meile paar korda ära seletada kuidas täpselt on
ACTA konfliktis TRIPSiga ja EU põhiõigusega ja Eesti senise
õiguspraktikaga, aga tunnistan, et minu jaoks on see jutt olnud liiga
juuratehniline. Samas olen kindel, et Justiitsministeeriumi ametnikel
ei ole raskusi Karmeni argumentide mõistmisel.
Karmeniga saab kontakti aadressil karmen.turk@torv.ee ning telefonil 513 3181.
Loodan, et Justiitsministeeriumis koostatav ACTA analüüs tuleb
piisavalt põhjalik, et nii ACTAt pooldavad kui ka ACTA vastased
eksperdid asjadest üheselt aru saavad.
Lugupidamisega,
Elver Loho
Juhatuse esimees
MTÜ Eesti Interneti Kogukond
http://kogukond.org
Ei midagi uut, nutitelefonide ... arved ... kasvatada kosmiliseks. Ja kui leping ... siis tulebki ... ära maksta ... See on reaalne turumajanduslik praktika
No selge. Vähemalt said sa aru et iga inimene sellist metoodikat normaalseks ei pea.
Eesti rahvas peaks poolast õppust võtma. Nad käisid lausa tänavatel ja valitus keeras ikka noa selga.
Ma olen hämmingus. Mis me siis tegema peame selleks, et ei võetaks vastu? Valitsuse kukutama või?
OT, aga ausalt öeldes need ülekasutatud meme'd, mida iga 9gagi näinud õli kasutab, rikkusid selle pildi minu jaoks ära. Mõte oli hea ja valitud pilt veel parem, aga noh..
Teemasse nii palju, et kas täna mitte hääletus ei pidanud Euroopa Parlamendis olema? Tundub kõik kuidagi jõle vaikne selle koha pealt.
Kas keegi asjaga paremini kursis olev inimene (vähemalt ühte ma siin mingil hetkel märkasin) oskab öelda, kuidas see valitsuse poolne asja arutamine välja näeb? Kas see toimub ametlikul valitsuse istungil, kus see on päevakorrapunktina kirjas, ja kus selle kohta siis võetakse seisukoht, mida paremal juhul selgitatakse ka pressikonverentsil ja kehvemal juhul tuleb protokollist välja lugeda? Ja kui selle allkirjastamine peaks heaks kiidetama, siis kas selle allkirjastamise ja istungi vahele peab jääma ka mingi kohustuslik ajaperiood?
Praeguse seisuga pean ma tõenäoliseks, et kui see teema nüüd lähiajal valitsuse päevakorda tuleb, siis otsustatakse see edasi lükata ja täiendavaid analüüse tellida, ja siis kunagi mitme kuu pärast selle juurde tagasi pöörduda. Kui peaks aga juhtuma, et see heaks kiidetakse, siis oleks vaja sellest operatiivselt teada saada, et aktsioone planeerida.
Kas keegi asjaga paremini kursis olev inimene (vähemalt ühte ma siin mingil hetkel märkasin) oskab öelda, kuidas see valitsuse poolne asja arutamine välja näeb? Kas see toimub ametlikul valitsuse istungil, kus see on päevakorrapunktina kirjas, ja kus selle kohta siis võetakse seisukoht, mida paremal juhul selgitatakse ka pressikonverentsil ja kehvemal juhul tuleb protokollist välja lugeda? Ja kui selle allkirjastamine peaks heaks kiidetama, siis kas selle allkirjastamise ja istungi vahele peab jääma ka mingi kohustuslik ajaperiood?
Praeguse seisuga pean ma tõenäoliseks, et kui see teema nüüd lähiajal valitsuse päevakorda tuleb, siis otsustatakse see edasi lükata ja täiendavaid analüüse tellida, ja siis kunagi mitme kuu pärast selle juurde tagasi pöörduda. Kui peaks aga juhtuma, et see heaks kiidetakse, siis oleks vaja sellest operatiivselt teada saada, et aktsioone planeerida.
Kui Välisministeerium eelnõu ja seletuskirja valmis saab, siis saadetakse see kooskõlastusringile. Vastavad dokumendid pannakse üldjuhul üles eelnõude infosüsteemi, kus nad on kõigile kättesaadavad. Ma ei tea, kas välislepingute puhul on kooskõlastamisel ja avaliksutamisel erisusi. Pärast kooskõlastusringi läheb eelnõu Riigikantseleisse ja sealt saadetakse see Vabariigi Valitsuse istungile arutamiseks. Isiklikult arvan, et see asi on päevakorrapunktina kirjas ja selgitatakse ka pressikonverentsil, kui press selle kohta küsib. Kui eelnõu raames selgub, et asi peaks minema Riigikokku "ratifitseerimiseks", siis saab läheb eelnõu Riigikokku ja vastavaid istungeid saab üle neti ka jälgida. Aga kuna põhimõtteliselt on liitumine võimalik kuni märtsini 2013, siis ei oska arvatagi, millal see toimuda võiks täpselt. hope this helps.
Aga miks poliitikud ei vöta seda kui vöimalust turismi suurendada.
Hakkavad välismaalased Eestis käima, et piraatlusega tegeleda. _________________ Has anyone really been far even as decided to use even go want to do look more like?
Aitas küll. Sisuliselt huvitaski see, et kui valitsus jõuab asja otsustamiseni, siis kas see käib läbi avalike kanalite, nii et sellest on asjast huvitatutel võimalik kohe teada saada. Kehvem võimalus oleks see olnud, et see on võimalik istungiväliselt ära otsustada ja volitatud isiku poolt ka allkirjastada, nii et avalikkus sellest ei kuule. Isegi kui see võimalik oleks, ei tahaks seda küll hästi uskuda, aga kuna ei oleks ka seda uskuda tahtnud, et Mart Laari seinalt arutelu ära kustutatakse, siis igaks juhuks kontrollisin üle.
Poolas ka ei arutatud nagu näha oli. Pohh see pööbel, suurkorporatsioonidele on ACTA-t vaja, võeti lihtsalt vastu. Meil kusetakse ka nagunii rahvale krae vahele, saate näha. _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
korsten, kas sa oled ACTA-t lugenud? Tead sa, mis seal üldse sisaldub? Ma ei kahtle, et Tanel on vähemalt osaliselt ACTA-t lugenud, kuid teised võiksid enne sõna võtmist sama teha, mida rohkem ma ACTA-t loen, seda arusaamatumaks jääb mulle praegune protesteerimine ACTA vastu. _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
maatriks: Mis siin keerulist, protesteeritakse nende tulevaste regulatsioonide vastu, mis tulevikus ACTA vastu võtta võimaldab ja mis seejärel muutuvad ülimuslikeks varasemate regulatsioonide suhtes.
PS: ACTA on ju mõnes mõttes nagu omal ajal oli kolhooside moodustamine. Pärast kolhooside moodustamist tulid kõik käsud-keelud ülevaltpoolt ja olid kohustuslikud kõigile. Polnud neil ühinenud talunikel midagi öelda..
Mida ACTA vastu võtta võimaldab? ACTA ei muuda selles osas küll mitte midagi, ACTA ei muuda viisi, kuidas Eesti Vabariigis seaduseid vastu võetakse. _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
maatriks: Mis siin keerulist, protesteeritakse nende tulevaste regulatsioonide vastu, mis tulevikus ACTA vastu võtta võimaldab ja mis seejärel muutuvad ülimuslikeks varasemate regulatsioonide suhtes.
Ühesõnaga protesteeritakse millegi vastu, mida reaalselt olemas ei ole. Sama hästi võiks ju ka Põhiseaduse vastu protesteerima hakata, kuna mine sa tea, mis regulatsioone Valitsus vastu kavatseb võtta.
Mida ACTA vastu võtta võimaldab? ACTA ei muuda selles osas küll mitte midagi, ACTA ei muuda viisi, kuidas Eesti Vabariigis seaduseid vastu võetakse.
Rahvusvahelistel lepingutel on ülim jõud, peale seda järgneb meie põhiseadus, siis meie kohalikud seadused, edasi ministrite määrused ning kõige viimasena kohaliku omavalitsuse määrused. Kui ACTA on sõnastatud selliselt, et seda võivad mõista ehk kogenud juristid, siis minule pole küll päris selge, millega tahetakse liituda. Kindlasti tuleb arvestada asjaolu, et täna võidakse öelda, et "pole meie seadustega vastuolus", siis paari aasta pärast juba räägitakse "vajadusest seadusi kooskõlastada ACTA-ga".
viimati muutis jannp 26.01.2012 18:33:25, muudetud 3 korda
Mida ACTA vastu võtta võimaldab? ACTA ei muuda selles osas küll mitte midagi, ACTA ei muuda viisi, kuidas Eesti Vabariigis seaduseid vastu võetakse.
Rahvusvahelistel lepingutel on ülim jõud, peale seda järgneb meie põhiseadus, siis meie kohalikud seadused, edasi ministrite määrused ning kõige viimasena kohaliku omavalitsuse määrused.
Ja ongi käes esimene inimene, kes ei ole vaevunud ennast teemaga kurssi viima. ACTA ei ole Eesti Vabariigi seaduste suhtes ülene, ACTA-t rakendataksegi läbi riigi seaduste. See on ACTA juures üks päris oluline punkt, mida ACTA-vastased ei soovi väga tihti mainida. Teine asi, mida varjata üritatakse on see, et ACTA-ga liitumine ei pane riigile automaatset kohustust kõiki ACTA punkte rakendada.
Rahvast on internetis möllu korraldamas tõesti palju, aga nagu ka siit teemast selgub, ei tea suur enamus ACTA-st pehmelt öeldes halligi. _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
Homme Tokyos järjekordsed allkirjad saav võltsimisvastane kaubandusleping ACTA hakkab siiski mõjutama Eesti seadusloomet, ütlesid justiitsministeeriumi esindajad, viidates kohustusele järgida üleüldiselt rahvusvahelisi leppeid.
Üheks esimeseks oluliseks teemaks saab just nimelt intellektuaalse omandi õiguse – mille kaitset ACTA suurel määral käsitleb – seaduseks kirjutamine, mis lükati Eestis käima alles aasta eest. Sõltumatu töörühm peaks loodetavasti kokku saama juba selle aasta esimeses pooles, kuid kogu töö võtaks aega umbes kolm aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.
Seega, kui töörühma liikmed kokku tulevad, peavad nemad juba arvestama ACTA seatud kohustusi ja õigusi – kui Eesti on kaubanduslepinguga liitunud. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul tuleb siiski arvestada ka paljusid teisi lepinguid.
"Tööstusomandit reguleerivad meil TRIPS-lepingud, autoriõigusi Berni konventsioon ja selle jätkukonventsioonid ning üldse on selliseid rahvusvahelisi õigusakte, millega peavad nad arvestama, kokku 21 tükki," võttis ta kokku.
Milleks on üldse rahvusvahelised kokkulepped? Enamasti ikka selleks, et lihtsustada riikidevahelist suhtlust ja kaubavahetust. Mida sarnasemad on seadused, seda lihtsam on kapitalivoog riikide vahel jne jne jne.
Ma tahan veel ära mainida, et minu idee ei ole siin propageerida ACTA-t, seda kindlasti mitte, ma lihtsalt sooviksin, et siin häälekalt sõna võtvad kodanikud end enne ACTA sisuga ja mõttega kurssi viiksid, mitte prisonplaneti materjalidele ei toetuks.
Milleks on sel juhul ACTA-s järgmine punkt:
"2. This Agreement does not create any obligation on a Party to apply measures where a right in intellectual property is not protected under its laws and regulations."'
Eesti üliagarus erinevaid leppeid täita on teada-tuntud, samas otsest kohustust seaduseid muuta ei ole (vähemalt mina saan nii aru, kas eksin?). _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
viimati muutis sakinaga 26.01.2012 18:40:57, muudetud 1 kord
Muuseas, BBC on oma Poola teemalisest uudises muutnud oma uudise preambulat - kui algselt oli sõnastus: "More than 10,000 people have taken to Poland's streets" siis nüüdseks on uudis säärase alguse saanud: "Thousands of protesters..." - tea kas äkki ka neil hakkas internet otsa saama et preambualt vähendasid ?
http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-16735219
No kui asi on seni üpris salajane olnud - kuidas saame välistada, et see asi võetakse vastu veel salajasemalt. Saame ACTA kehtimahakkamisest teada siis kui keegi toru sulle uksetaha tuleb ja asju konfiskeerima hakkab
Ilmselt on ACTA eesmärk luua polütsentriline õigussüsteem, kus eraõiguslikele organisatsioonidele on antud õigus mõista karistusi oma suva järgi. Kui olete kunagi kuulnud ketserlikest protsessidest 18. sajandil Euroopas, siis võib teatud paraleele ka siia tuua. Ilmselgelt ei ole enam selliste õiguste tagamisel prioriteet inimõiguste konventsioonist tulenevad õigused ja kohustused (art 8, 9, 10 ja 11).
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.