praegune kellaaeg 19.06.2025 01:21:41 |
  |
Uudised »
Pealtkuulamine ja tsensuur, NSA, ACTA, CISPA, DMCA, GDPR... »
Eesti valitsus on ACTA salaja heaks kiitnud? (Euroopa Parlamendis peatselt lõpphääletus?)
|
märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
mine lehele eelmine 1, 2, 3 ... 27, 28, 29 ... 67, 68, 69 järgmine
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
EagerFish
HV vaatleja
liitunud: 08.11.2011
|
23.01.2012 15:48:19
|
|
|
| Killer-Bea kirjutas: |
| Tehke siis mingisugune hinnavaatlus.ee/arutelu , pange info üless ja kasulikud lingid, ajakirjandusele, raadiosaadetele, foorumitele jms. |
Peaks töörühma kokku panema.
Ise näeks seda kuidagi nii, et oleks põhi leht kus teema kaupa ilusti jaotatud asi. Aga võimalikult lühikeselt.
Siis iga väite vms juurde on link kus saab täpsemalt lugeda. Täpsemate alt võiks ehk olla konkreetsete istungite, dokumendi lõikude ja inimesteni olla lingid.
Kinldasti on ühest sõnumit vaja. Selline tühja tulistamine ei intregeeri inimest kes ei tea midagi asjast.
lkits,  word
_________________
give.ee - klientidele, kes hindavad disaini |
|
| tagasi üles |
|
 |
LKits
HV Guru
liitunud: 06.09.2007
|
|
| tagasi üles |
|
|
Animefriik
HV vaatleja
liitunud: 27.10.2004
|
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
23.01.2012 16:16:34
|
|
|
Täna helistati mulle Õhtulehest ja võeti väike intervjuu.
Pidin saatma lingid, aga ei jäänud meelde kahjuks, kellega täpselt rääkisin.
Seega saatsin kirjad mitmele adressaadile ja loodetavasti jõuab see kohale.
Lühikokkuvõte:
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| tagasi üles |
|
|
xps
HV vaatleja
liitunud: 29.07.2010
|
|
23.01.2012 16:20:31
|
|
|
| Asi liigub:)
|
|
| tagasi üles |
|
|
iceincube
HV veteran
liitunud: 18.11.2005
|
|
23.01.2012 16:22:28
|
|
|
Postimehes on endiselt tähtsaim uudis, et 20 kraadi külma tuleb nädalavahetus 
Nagu seda poleks varem olnud
|
|
| tagasi üles |
|
|
gsz
HV vaatleja
liitunud: 07.02.2006
|
|
23.01.2012 16:24:23
|
|
|
| Pole väga sage HV foorumi külastaja, aga logisin ka sisse, et toetust näidata sellele tublile ettevõtmisele.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Andrikas
HV vaatleja
liitunud: 30.10.2006
|
|
23.01.2012 16:33:50
|
|
|
| Kas oleks võimalik, et keegi formuleeriks mingisuguse ametliku pöördumise, mida saaks netis levitada ning mida võib iga inimene vastavale valitsuses olevale isiklule saata?
|
|
| tagasi üles |
|
|
Negaal
HV vaatleja
liitunud: 03.10.2008
|
|
23.01.2012 16:56:12
|
|
|
| gsz kirjutas: |
| Pole väga sage HV foorumi külastaja, aga logisin ka sisse, et toetust näidata sellele tublile ettevõtmisele. |
+1
|
|
| tagasi üles |
|
|
HacaX
HV Guru
liitunud: 22.01.2004
|
|
23.01.2012 17:00:15
|
|
|
| whippit kirjutas: |
| Olles uut ACTA teksti lugenud, ei näi seal küll midagi sellist olema, mille pärast peaks sedavõrd ähmi täis minema. Lepingu artiklis 27 sätestatu on juba ammuilma nii EL õiguses, kui ka Eesti õiguses ära reguleeritud ning see leping ainult kordab seda, mis on juba aastaid kehtinud. Internetiteenuse pakkujalt teabe nõudmine kasutaja kohta (art 27 lg 5) on aastast 2006 infoühiskonna teenuse seaduses sees, vt ka§ 11. Art 27 lõigete 6-7 sisu on juba täna reguleritud autoriõiguseseaduses ja direktiivis 2001/29. Ülejäänud osa on lihtsalt deklaratiivne. |
Aga ei ole ju sama. Infoühiskonna teenuse seadus:
| tsitaat: |
§ 11. Jälgimiskohustuse puudumine
[...]
(3) Teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule [...]
(4) Teenuse osutaja peab esitama prokuratuurile [...]
(5) Teenuse osutaja peab esitama kohtule [...] |
ACTA:
| tsitaat: |
| 27.4 Kooskõlas oma õigusaktidega võib lepinguosaline anda oma pädevale ametiasutusele õiguse nõuda internetiteenuste pakkujalt, et ta avaldaks õiguse omanikule kiiresti teabe, mis on vajalik tuvastamaks tellijat, kelle kontot rikkumise toimepanekuks väidetavalt kasutati [...] |
Ühel juhul on riik see kes andmeid tahab ja töötleb, teisel juhul aga delegeeritakse andmetes tuhnimise õigus kommertsasutusele edasi.
Autoriõiguse seadus:
| tsitaat: |
26.1 Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks[..]
80. Autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad võivad oma õiguste kaitseks teosele või kaasnevate õiguste objektile lisada tehnilisi kaitsemeetmeid.
[...]
objekti vaba kasutamise juhtudel peab õiguste omaja kohaldama oma teosele [...] selliseid meetmeid, mis võimaldavad teose vabaks kasutamiseks õigustatud isikul kasutada teost [...] ulatuses, mis on vajalik vabaks kasutamiseks seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimusel, et vabaks kasutamiseks õigustatud isikutel oleks seaduslik juurdepääs kaitstud teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile [...] |
ACTA sellist lähenemist ei sisalda.
Ka ei leia ma meie hetkeseadustes sellist kohta mis lubab "saamata jäänud tulust" lähtuda kahjunõude esitamisel. Autoriõiguse seadus ütleb:
| tsitaat: |
§ 81 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse
(1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
|
Võlaõigusseadus sätestab:
| tsitaat: |
§ 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1055. Kahju tekitava tegevuse keelamine
(1) Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist [...]
[...]
(3) Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda:
1) rikkumisest hoidumist tulevikus [...]
2) rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. |
Jah, lepe pole see mis seadus, aga kui päevakorda tuleb seaduse täiendamine siis lähtutakse kindlasti ka sellest milliste rahvusvaheliste lepetega on ühinetud.
Üks asi mis ACTA juures oluline on on tema lai ulatus. Täna ei sõida MPAA Eesti piraatidele sisse (minu arusaamist mööda) kahel põhjusel:
- me oleme konnatiik ida-Euroopas kust tõenäoliselt pole suurt lootust mingit rahalist kompensatsiooni saada.
- keskmine USA asjapulk kohe kindlasti ei tea millised õigusnormid meil kehtivad. EÜ liikmed küll oleme, aga sugugi mitte väga pikalt.
Juba praegu harrastatakse väljaspool USAd DMCAga vehkimist, kui aga tuleb ACTA, millele on alla kirjutanud nii USA kui EÜ, siis on märksa parem dokument millele viidata saab.
_________________
IMO & GPLed |
|
| tagasi üles |
|
|
siinus
HV Guru
liitunud: 20.01.2007
|
|
23.01.2012 17:09:42
|
|
|
Lubati, et tõenäoliselt ülehomses R2 hommikuprogrammis "Silmad lahti" kuuleb mingit intervjuud ACTA kohta.
Vähemalt sellise vastuse ma neilt sain.
_________________
suck less | ANNA MU SAI!
Ma arvasin, et see oli Priit, aga tegelikult oli Tõnu, |
|
| tagasi üles |
|
|
whippit
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2005
|
|
23.01.2012 17:17:41
|
|
|
| HacaX kirjutas: |
| whippit kirjutas: |
| Olles uut ACTA teksti lugenud, ei näi seal küll midagi sellist olema, mille pärast peaks sedavõrd ähmi täis minema. Lepingu artiklis 27 sätestatu on juba ammuilma nii EL õiguses, kui ka Eesti õiguses ära reguleeritud ning see leping ainult kordab seda, mis on juba aastaid kehtinud. Internetiteenuse pakkujalt teabe nõudmine kasutaja kohta (art 27 lg 5) on aastast 2006 infoühiskonna teenuse seaduses sees, vt ka§ 11. Art 27 lõigete 6-7 sisu on juba täna reguleritud autoriõiguseseaduses ja direktiivis 2001/29. Ülejäänud osa on lihtsalt deklaratiivne. |
Aga ei ole ju sama. Infoühiskonna teenuse seadus:
| tsitaat: |
§ 11. Jälgimiskohustuse puudumine
[...]
(3) Teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule [...]
(4) Teenuse osutaja peab esitama prokuratuurile [...]
(5) Teenuse osutaja peab esitama kohtule [...] |
ACTA:
| tsitaat: |
| 27.4 Kooskõlas oma õigusaktidega võib lepinguosaline anda oma pädevale ametiasutusele õiguse nõuda internetiteenuste pakkujalt, et ta avaldaks õiguse omanikule kiiresti teabe, mis on vajalik tuvastamaks tellijat, kelle kontot rikkumise toimepanekuks väidetavalt kasutati [...] |
Ühel juhul on riik see kes andmeid tahab ja töötleb, teisel juhul aga delegeeritakse andmetes tuhnimise õigus kommertsasutusele edasi. |
Ürita teinekord mõttega lugeda:
1. Kooskõlas oma õigusaktidega (st kooskõlas EL ja Eesti õigusaktidega)
2. VÕIB lepinguosaline anda
3. Oma pädevatele ametiasutustele (autorikaitse organisatsioon ei ole ametiasutus)
4. Kui kõnealune õiguste omanik on esitanud õiguslikult piisava teabe (rikkumise kohta)
Ei tule siit 27 lg-st 4 küll mitte mingisugust sellist mõtet välja, et andmetes tuhnimise õigus antakse kellelegi edasi. Tegelikult ei tulene sättest isegi kellelegi mingit kohustust (märksõna VÕIB). Mida võib lepingu selle punkti kohaselt teha on anda oma pädevatele ametiasutustele (kohus, prokuratuur, politsei) õigust ISP-de käest kasutajate kohta teavet küsida. Ei näe küll, et see on teistmoodi, kui täna InfoTS §-s 11 sätestatu.
Ja kui juba kippusid seadust lugema, siis InfoTS § 11 lg 5 räägib andmete nõudmisest tsiviilkohtumenetluses kohtu jaoks. See säte ongi täna sisuliselt mõeldud selleks, et isikud (autorid, laimuohvrid jms), kelle huve on kahjustatud, saaksid kohtu kaudu kellegi käest, kelle isikut nad veel ei tea, kahju välja nõuda.
Ja mis puudutab seaduste ja EL õigusaktide muutmist, siis ACTA-ga ei kaasne ühegi täna kehtiva direktiivi muutmist. Sellest saab järeldada, et EL digimajanduse õigusruumis ei muutu leppest midagi, kuna vaevalt saab EL liituda leppega, mis oleks EL õigusega vastuolus. Kuna ACTA-le mingeid direktiivide eelnõusid pole lisatud, siis saab teha ainult järelduse, et see leping ei muuda EL-is ja ka Eestis tegelikult suurt mitte midagi.
|
|
| tagasi üles |
|
|
iceincube
HV veteran
liitunud: 18.11.2005
|
|
23.01.2012 17:20:28
|
|
|
| Mis selle leppe mõte siis oleks kui see midagi ei muuda?
|
|
| tagasi üles |
|
|
Andrikas
HV vaatleja
liitunud: 30.10.2006
|
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| tagasi üles |
|
|
iceincube
HV veteran
liitunud: 18.11.2005
|
|
23.01.2012 17:27:10
|
|
|
Tean tean, see oli pigem iroonitsev kommentaar eelnevale kommentaarile.
|
|
| tagasi üles |
|
|
whippit
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2005
|
|
23.01.2012 17:27:28
|
|
|
| ACTA mõtteks on see, et selle lepinguosalisteks olevates muudes riikides (Mehhikod jms) kehtiksid sarnased reeglid, kui teistes (arenenud) riikides. Isiklikult ei näe ka, et Eestile sellest leppest sisuliselt mingit kasu või kahju oleks. Mingit internetiliikluse jälgimise nõudeid ei ole siit võimalik kuidagi välja lugeda. Ning kui need oleks, siis peaks muutma tervet posu EL õigusakte ka (e-kaubanduse direktiivi, e-privacy direktiivi, e-andmekaitse direktiivi, jne), kuskil sellekohast viidet ju ei ole.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Andrikas
HV vaatleja
liitunud: 30.10.2006
|
|
23.01.2012 17:27:59
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| ACTAGA antakse lepinguosalistele väga laialivalguvad ja mitte just väga kitsalt piiritletud volitused internetiliikluse jälgimiseks (või selle kohustamiseks). |
Kordan küsimust, kas ehk saaks mingisuguse ametliku pöördumise formuleerida, millega saaksid inimesed ummistada vastavate valitsusorganite mailibox'id? Kehtestame ennast veidikene, sunnime kuulda võtma.
|
|
| tagasi üles |
|
|
mteachx
HV Guru
liitunud: 23.03.2005
|
|
23.01.2012 17:29:40
|
|
|
Vaatasin elioni vastust seoses ACTA kohta. Kuidagi väga lahjaks jäi see esitus justkui selle pealt. Lisaks väga "võbelev", et väga nagu ei tahetaks justkui teemast välja liikuda ka vastustega..
Aga väga hea oli lugeda nüüd siin, et õhtulehelt midagi tulema hakkab vähemalt.. Eks ootame, vaatame päevake nüüd..
_________________
Vahetan tabletite/telefonide ekraane.Küsi lisa!
https://www.facebook.com/NutiPartner
 SisNok OÜ - Sinu isiklik nutipartner |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| tagasi üles |
|
|
Karmen Turk
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2012
|
|
23.01.2012 18:00:13
ACTAST ja selles, miks on ekslik uskuda, et ACTA ei muuda meie õiguskorda! |
|
|
Vastuseks allolevale kommentaarile:
| whippit kirjutas: |
| ACTA mõtteks on see, et selle lepinguosalisteks olevates muudes riikides (Mehhikod jms) kehtiksid sarnased reeglid, kui teistes (arenenud) riikides. Isiklikult ei näe ka, et Eestile sellest leppest sisuliselt mingit kasu või kahju oleks. Mingit internetiliikluse jälgimise nõudeid ei ole siit võimalik kuidagi välja lugeda. Ning kui need oleks, siis peaks muutma tervet posu EL õigusakte ka (e-kaubanduse direktiivi, e-privacy direktiivi, e-andmekaitse direktiivi, jne), kuskil sellekohast viidet ju ei ole. |
Laskumata põhjalikumasse õiguslikku analüüsi ning üritades vältida näiteid, mida olen varasemates kirjutistes või raadio intervjuudes juba toonud ( ), tõden vaid, et eelkirjutaja on eksklikul seisukohal. Eelkirjutajaga samal seisukohal on ka Euroopa Komisjon ning tulevikus kindlasti mõned meie enda poliitikud. Enamik komisjoni väited on aga põhjalikult põrmustanud õigusteadlased Douwe Korff ning Ian Brown (link: http://www.greens-efa.eu/fileadmin/dam/Documents/Studies/ACTA_fundamental_rights_assessment.pdf)
Täiendavalt leian, ACTA sisaldab norme, mis sunnivad muutma nii Eesti seadusi kui Euroopa Liidu õigusakte. Ametnike seisukohtadeks on, et ACTA ei ole vastuolus EL aluslepingute-ga. Tõepoolest - enamik meid puudutavaid ning ka Whippit poolt viidatud määrusi ja direktiive ei olegi aluslepingud ning nendeda võib puht juriidiliselt ACTA vastuolus olla ning see ei ole takistuseks vastuvõtmisel. Kui vastuolu puudumise väide on siiski ka ise ekslik, sest aluslepingud kohustavad järgima põhiõigusi, s.h. väljendusvabadus, õigus eraelu kaitsele, õigus õiglasele kohtupidamisele jne. Neid õigusi ACTA siiski ei austa.
Näiteks tooksin ka siin juba tsiteerimist leidnud kahju regulatsiooni. Täna kehtiv õigus seab kahjuhüvitiseks selle, mille isik on kahjuna kannatanud - st kahjul on majanduslik mõõde.
ACTA artikkel 9 sätestab, et kahju hüvitise määramisel võtab kohus arvesse rikkumisega seotud kaupade või teenuste väärtuse turuhinnas või nende soovituslikus jaehinnas. Euroopa Komisjon on seisukohal, et mõlemad määratlused on õiglased ning ACTA kahju määratlusel puudub erisus kehtiva direktiivi määratlusega (viitena: direktii 2004/48/EÜ, art 13). Nendin, et tõepoolest iga maja kohta saab öelda "maja", kuid mõned majad on suured ning teised on väikesed ning seega ei ole iga maja sama teise majaga. Suuruse aspekt on erinev! Nii ka meie õigussüsteemis eksisteeriva kahjuhüvitise regulatsiooni ning ACTA regulatsiooniga - mõlemad on tõepoolest "kahjud", kuid nende suurus on erinev! Majanduslikku kahju ületav hüvitis on ebaproproportsionaalne ning muudab olemasolevat õiguskorda!!!
Sellisena on võimalik ACTA lepingu teiste normidegi osas hinnang anda - nii paralleelimpordi, vaba kasutuse (s.o. fair use) kui kriminaliseerimise valdkonnas...
Tervitades ning elava arutelu jätku soovides!!!
|
|
| tagasi üles |
|
|
sektor1
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.01.2003
|
|
23.01.2012 18:03:54
|
|
|
Põhimõtteliselt kui EU peks võtma vastu otsuse, et acta tegevus saab heaks kiiduks ning ta pannakse õigusaktidesse siis...
• Liikmesriigid on enda poolt loodud ühendusele suveräänsed õigused lõplikult üle andnud.
• Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes.
• See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga.
Ehk Eestil ei ole mingit õigust enam tagant järele kobiseda
_________________
AMD VS INTEL |
|
| tagasi üles |
|
|
Kruvi
HV kasutaja
liitunud: 12.09.2003
|
|
23.01.2012 18:23:40
|
|
|
HV = Interneti pealtnägija ? 
Avaldan toetust igastahes.
Ei ole kõike lugenud seega ei tea kas viide on tehtud aga Postimehe teemakäsitlus peale karikatuuri on siin:
http://www.postimees.ee/711814/acta-vastased-rundasid-poola-valitsuse-veebilehti/
"ACTA vastased ründasid Poola valitsuse veebilehti" - mitte aga mis ACTA on ning mida kaasa toob
Et siis siiamaani ainuke reaalne teema käsitlus ongi ühes Interneti foorumis?
Natuke argpükslik valitsus on meil, kui kahju ei too siis miks sedasi hämatakse?
Kuldreegel on ju ikkagi see, et kui midagi selja taga peidad siis on järelikult midagi variata ja põhjust.
See et kõik pole veel aru saanud milles see põhjus on ei tähenda, et seda poleks või et midagi ei muutuks.
Ise kahe käega siinse teema algatuse ja eestvedamise poolt, jätkake samas vaimus!
|
|
| tagasi üles |
|
|
whippit
HV vaatleja
liitunud: 23.01.2005
|
|
23.01.2012 18:26:53
Re: ACTAST ja selles, miks on ekslik uskuda, et ACTA ei muuda meie õiguskorda! |
|
|
| Karmen Turk kirjutas: |
Vastuseks allolevale kommentaarile:
| whippit kirjutas: |
| ACTA mõtteks on see, et selle lepinguosalisteks olevates muudes riikides (Mehhikod jms) kehtiksid sarnased reeglid, kui teistes (arenenud) riikides. Isiklikult ei näe ka, et Eestile sellest leppest sisuliselt mingit kasu või kahju oleks. Mingit internetiliikluse jälgimise nõudeid ei ole siit võimalik kuidagi välja lugeda. Ning kui need oleks, siis peaks muutma tervet posu EL õigusakte ka (e-kaubanduse direktiivi, e-privacy direktiivi, e-andmekaitse direktiivi, jne), kuskil sellekohast viidet ju ei ole. |
Laskumata põhjalikumasse õiguslikku analüüsi ning üritades vältida näiteid, mida olen varasemates kirjutistes või raadio intervjuudes juba toonud (), tõden vaid, et eelkirjutaja on eksklikul seisukohal. Eelkirjutajaga samal seisukohal on ka Euroopa Komisjon ning tulevikus kindlasti mõned meie enda poliitikud. Enamik komisjoni väited on aga põhjalikult põrmustanud õigusteadlased Douwe Korff ning Ian Brown (link: http://www.greens-efa.eu/fileadmin/dam/Documents/Studies/ACTA_fundamental_rights_assessment.pdf)
Täiendavalt leian, ACTA sisaldab norme, mis sunnivad muutma nii Eesti seadusi kui Euroopa Liidu õigusakte. Ametnike seisukohtadeks on, et ACTA ei ole vastuolus EL aluslepingute-ga. Tõepoolest - enamik meid puudutavaid ning ka Whippit poolt viidatud määrusi ja direktiive ei olegi aluslepingud ning nendeda võib puht juriidiliselt ACTA vastuolus olla ning see ei ole takistuseks vastuvõtmisel. Kui vastuolu puudumise väide on siiski ka ise ekslik, sest aluslepingud kohustavad järgima põhiõigusi, s.h. väljendusvabadus, õigus eraelu kaitsele, õigus õiglasele kohtupidamisele jne. Neid õigusi ACTA siiski ei austa.
Näiteks tooksin ka siin juba tsiteerimist leidnud kahju regulatsiooni. Täna kehtiv õigus seab kahjuhüvitiseks selle, mille isik on kahjuna kannatanud - st kahjul on majanduslik mõõde.
ACTA artikkel 9 sätestab, et kahju hüvitise määramisel võtab kohus arvesse rikkumisega seotud kaupade või teenuste väärtuse turuhinnas või nende soovituslikus jaehinnas. Euroopa Komisjon on seisukohal, et mõlemad määratlused on õiglased ning ACTA kahju määratlusel puudub erisus kehtiva direktiivi määratlusega (viitena: direktii 2004/48/EÜ, art 13). Nendin, et tõepoolest iga maja kohta saab öelda "maja", kuid mõned majad on suured ning teised on väikesed ning seega ei ole iga maja sama teise majaga. Suuruse aspekt on erinev! Nii ka meie õigussüsteemis eksisteeriva kahjuhüvitise regulatsiooni ning ACTA regulatsiooniga - mõlemad on tõepoolest "kahjud", kuid nende suurus on erinev! Majanduslikku kahju ületav hüvitis on ebaproproportsionaalne ning muudab olemasolevat õiguskorda!!!
Sellisena on võimalik ACTA lepingu teiste normidegi osas hinnang anda - nii paralleelimpordi, vaba kasutuse (s.o. fair use) kui kriminaliseerimise valdkonnas...
Tervitades ning elava arutelu jätku soovides!!! |
Tere Karmen
Vaidleksin Sinuga selle osas, et praegust ACTA teksti lugedes ei saa kuidagi öelda, et ACTA ei austaks ka Sinu poolt välja toodud põhiõigusi. Otseseid viiteid nende põhiõiguste austamisele leiab lepingust päris mitmest kohast, sealhulgas ka digiõiguste osas art 27 (4) ja art 27 (2). Võib-olla loed mõnda lepingu varasemat teksti, kus tõepoolest võisid asjad teistmoodi olla. Aga as it stands, näivad põhiõigused oma tunnustuse saanud olema. Ning nagu ma eelnevalt ütlesin, kui ühenduse teisi õigusakte ei muudeta, siis ei kaasne ACTA-ga reguleeritud/harmoneeritud valdkondades mingeid sisulisi tagajärgi. Praegu pole kuskil välja käidud, et mõnda direktiivi või kasvõi siseriiklikku õigust hakatakse ACTA mõjul muutma. Kui seda ei tehta, siis on imho õigustatud küsida, et mille üle see trall siis ikkagi käib?
|
|
| tagasi üles |
|
|
mTim
HV Guru
liitunud: 19.10.2004
|
|
23.01.2012 18:27:18
|
|
|
No Poola näed kuulutas oma toetust ACTAle ja kohe sai anonüümselt vastu internetihambaid. Eks see ole ka põhjus, miks seda nii vaikselt aetakse...
_________________
"I have never followed a rule. That is my rule. Do you follow? I don't." The Joker
Lexuse summutist tuleb vaid lilleõisi ja ükssarvepeeru - HV foorum
M: E36 varuosad |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| |
Uudised »
Pealtkuulamine ja tsensuur, NSA, ACTA, CISPA, DMCA, GDPR... »
Eesti valitsus on ACTA salaja heaks kiitnud? (Euroopa Parlamendis peatselt lõpphääletus?) |
mine lehele eelmine 1, 2, 3 ... 27, 28, 29 ... 67, 68, 69 järgmine
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
