[Magic]

metall tasub igal juhul panna... ja näppimine mõttetu. Aga samas peab vajadusel töötama.
Ma ka kodus mõtlen, kas äkki vedada ikka kõik vee ühendused kuhugi vannitoa kappi, kus toru lõhkemine või kraani leke mõjutaks vaid seda kappi.
Vene 5cm paksuse laudpõranda puhul ei juhtu midagi, aga hetke köögi 30cm peno ja puitlaastplaadiga põranda peaksin minimaalselt veekindla vineerini lahti kakkuma

See vee hirm selline, mis vaid korra hoiatab...hea, et veel korteris ei ela.

[softis]

No köögi ja vannitoa jaoks võid duubeldada kraanid igaks juhks ruumi sisse. Üldkraani võid suva ruumi ja karpi viia.

[Dirty Harry]

Millise liimiga võiks toolijalgadele vilti alla liimida?

[Anti]

Osta vilt, millel liim kohe küljes. Suva prismas 1€ pakk.

[Magic]

[MelesMeles]

Plastaknaid vaja tellida - kas neid miinuskraadidega ka paigaldatakse?

[ivokas]

Paigaldatakse küll.

[Magic]

vaht ju kuni -10 lastav.

[Anti]

Kuskil mingit soodsat elektrilise saunakerise pakkumist pole momendil? 8-9kW oleks hea.

[MelesMeles]

[softis]

Seina sisse freesida oleks kõige parem vast, iseasi, kas sein seda kannatab teha paksuse poolest.
Võid ka kipsist nö uue seina ette ehitada... iseasi, kas see hea mõte on.

[MelesMeles]

Paneelika korteri välissein, peaks kannatama... ? Kahju oleks kõiki plaate maha võtta, et ilus tulemus saada.

[indrek27]

ei tasu ära, tee siis kui tervele vannitoale kap.remonti teed. lihtsam oleks uued torud panna, otse üle seina, siis lihtsam freesida. praegu on sul neid jõnkse parajalt.

[ivokas]

[softis]

Mingid jõnksud tuleb nii ehk naa sisse teha torudele ju.
Eks ta viitsimise ja pealehakkamise asi ole ka.

[bladerunner]

[MelesMeles]

Antud korteris on WC ja vannituba eraldi, vannitoa taga on trepikoja sein. Seega karpi ei ole.. ei tohiks vähemalt. Aga torupornoga tahan midagi teha küll, ilma kõike üle tegemata.

[Magic]

[Jerry]

[Mais]

[Magic]

[MelesMeles]

Järgmine piltülesanne teile, abivalmid remondiasjatundjad. Paneelmaja ühetoaline, algupärase köögi asemel tuleb magamistuba.

Spoiler

Parim koht köögimööblile on elutoas, sinna kulub veeühendus ära. Kuidas vedada äravool ja torud sinna kõige praktilisemalt?

Kas tõsta tervet esiku põrandat? Või teha aste?

Vee püstikud ja kanalisatsioonitoru asuvad vannitoa esikupoolses nurgas.

[Magic]

Vea kohe Esiku ukse alt vb. ei pea siis tõstma... vanas köögis lammutad võimalikult lahti, et saada äravool madalale.
Aga muidu paned mööda esiku seina - see ohutum ka, sest torupikkust tuleb suht palju. Katteks paned mingi "kota" või istumise kapi.

[softis]

Jap, sellist asja olen näinud, kus torud nö nurka mööda viidud ja siis siuke nurk peale tehtud. Kui mahub, siis jääb päris hea vaadata-istuda ka.

[MelesMeles]

Äravoolu kallak pidi soovitatavalt 1cm meetri kohta olema. Antud juhul jääb suur osa äravoolust ühele tasemele, või peab kallak kogu äravoolu jooksul ühtlane olema? Esiku ukse alt veaksin selle horisontaalsena läbi. Ja siis tuleb seda vannitoas natuke tõsta, et ära ühendada. Nii et köögist alustada u 30cm kõrguselt, ühtlane kallak mööda seina alla 3m jooksul, 1m jooksul horisontaalis, ja 10cm tõsta äravoolu ühenduskohani. Kõik OK ja probleeme ei tule? Ummistused, vms?

Kas kandvasse seina võib selle kõige mahutamiseks paar auku puurida?

[ref]

Äravool peaks alati olema languga vee liikumise suunas, igasugused tõstmised/kõrgemal ühendamised tähendavad, et torru jääb seisvat vett ning, eriti köögi puhul, on rasvast jms jäätmetest tingitud ummistused vägagi kerged tulema.
Lisaks ei ole sellisel juhul vee äravool just eriti kärme - vesi ei liigu mitte vabalt vaid vajab mõningast veesamba raskust, et tõusust üles saada. Ehk siis korralikuma surve korral võib (ja arvestades ka mingit väiksemat rasvaladestust torus) ei pruugi kraanikauss piisava kiirusega tühjeneda, kui vesi tuleb täiel survel peale.

[Draax]

MelesMeles, ma ei usu, et äravooluga selles osas suurt probleemi tekib, sest köögis kanaliotsad on ju põrandast veidi kõrgemal, seal tuleb mingi surve ka taha. Muidugi cm meetri kohta võiks ikkagi jääda. Kas sa ei saa selle lühikese maa kohta isegi väikest kallakut?
Ehita karp nii ümber, et toru mahuks kallaku jagu ikkagi viltu sisse.

Vannitoas tõstmise koht tundub mulle kõige kahtlasem ja potentsiaalne ummistus on ilmselt sinna kerge tulema. See on 4 meetrit pika trassi lõpus, veehulk keskmiselt väike... kas mingit varianti ei ole ikkagi allapoole seda ühendust teha?
Meeter horisontaalset toru ei ole kõige hullem, aga kui just selle meetri lõpus on tõste ka, siis see on tõsine blokk.

[PQ]

[MelesMeles]

Tänud. Viies ja viimane korrus, naabrite südamerahu huvides pean KÜlt paberit niikuinii küsima. Täna vaatasin, et turvaukse pakk on esiku põrandast 5cm kõrgem, seega esikupõranda tõstmine tundub mõistlik otsus, ja ei muutu ebamugavaks astmeks.

[Taux007]

Samasugune kortermaja ühetoaline kui MelesMelesil ning probleem radikates. Nimelt algsel kui keerasid temperatuuri "Max" peale, siis läks radikas sisuliselt ülenisti soojaks. Praegu aga radikas 25% ulatuses vast soe ("Max" peal). On kuulda ka vee lirisemist mööda torusid, aga nii, et kohe justkui kui torust tuleb, siis "kukub alla" ja läheb mööda äravoolu minema. Läbi radika rohkem justkui ei käi.

1) Kas võib olla ees mingisugune ummistus?
2) Mingi märksõna on radikate "õhutamine" - mis too on?

Radikad on aasta-kaks tagasi vahetatud korteri fassaari renoveerimise käigus uute vastu, vajadusel teen kodus pildi.

[Draax]

Taux007

1) Radikate õhutamine - eriti kui elad kõrgematel korrustel (sest õhk liigub süsteemis ülespoole) - küttesüsteemi võib sattuda õhku (eriti nt. selliste tegevuste nagu radikate vahetamine, käigus), mis siis jääb radikatesse püsima ja kütteefektiivsus väheneb, sest radikas ei lähe soojaks. Õhutamine on tegelikult süsteemist õhu välja laskmine. Uuematel radikatel on selle jaoks automaatõhuti, vanemate süsteemide juures peab manuaalselt kruvima. Kord kütteperioodi jooksul on see peaaegu nagu must have töö.

2) Ummistuse variant on ka olemas. Veevoolu radikasse reguleerib sinu puhul termostaat, termostaadi küljes on ventiil, mis siis reguleerib, kui palju vett radikasse lasta, vastavalt sellele kuidas sina keerad. Ventiiliga võib olla midagi lahti, näiteks kinni kiilunud mingisse asendisse, samuti võib selle ventiili külge olla takerdunud mingi sodi või muu takistus. Võimalik, et ventill on radika paigaldamisel õigesti reguleerimata, näiteks sina keerad max kütte peale, aga ventiil hoopis sulgub, ehk siis ventiili käitumine ei vasta termostaadi näidule.

[Taux007]

Draax, tänud kiire vastuse eest! Elan viimasel, viiendal korrusel. Kui nüüd vaja asja uurida, siis kas võin seal üldse midagi näppida? [Eeldan, et torud ei ole väga suure rõhu all ning ei ole täidetud üle 50% ristlõikepindalast?]

Õhutamine käib ülevalt, nn välimisest otsast, kus torud puuduvad või on seal mingi oma "nupp"?

[Oliverk]

Seda keera niiikaua kuni vett hakkab tulema.

[Draax]

Enne pane mingi anum alla Muidu saab põrand märjaks

[Taux007]

Draax, of course! Mul praegu pigem juba küsimus, et mis paganama asjaga ma ta lahti saan, torutange pole ja kruvikeerajaga õhutussüsteemi ka vist polnud.

[teitur]

Mis sul seal siis on? Tee näiteks pilti. Kui lihtsalt punn on ette pandud siis tuleb vesi kinni keerata ja õhutaja sinna muretseda.

[Draax]

Selle jaoks on spets võti tavaliselt.

[Taux007]

Hei-hei, tänud kõigile abistajatele! Sain korda ja radikas soe. Mul selline punane nupukene, plastmassist, mis omakorda mingi imeliku rauast põlve otsas. Alguses arvasin, et plastiku alt tuleb midagi lahti päästa, hiljem selgus, et plastikut ise tuli liigutada.

[punktiir]

Tere

On keegi segisteid vahetanud? Mul läks katki, nimelt ma ei saa enam kraani kinni panna. see on see ühe jullaga segisti. kus tuleb sooja saamiseks kangi paremae või vasakule tõsta ja lahti kinni panemiseks on üles ja alla funktsioon.
lemas olev näev väga selle moodi välja http://baumax.delfi.ee/et/Ehitusmaterjalid-ja-ehituskaubad/p/146/587/dushi-ja-vannisegistid/segisti-dush-ja-vann-harma-christina/ ainult ei ole kroomitud. Mul tekkis küsimus, et kas taolise segisti kus on selgelt näha kus voolab sisse külm ja kust kuum vesi, kas nende sissevoolu avade kaugused üksteisest on mingi standardne mõõt? Kahjuks pole sele kohta kusagil infot leidnud. Mõõtsin olemas oleval ära ja kui võtta sissevolu avade keskohast siis on vahemaa umbes 16cm

[Jerry]

standard on, et külm paremal, kui näoga seina poole olla ja tsentrite vahe peaks olema 15cm. Kui on natuke nihkes siis on olemas spets üleminekud

[indrek27]

[punktiir]

Nii. kuidas vähendada kuumaveeboileril temperatuuri? ma ei taha et ta väga kuumendaks seda. hetkel on keskmine tempertur : kui lasta kuuma ja külm vesi korraga joosta siis see temperatuur on ikka väga kuuma. ja suht elektrit võtab ka selline soojendamine. Aga ma ei näe kuskil võimalust seda temperatuuri vähendada.

tegu siis 80 liitrisega, seline tavaline koduboiler. valge tünn mingi General Glasslined tekst on peal.

[Rasmus]

[Sold OUT]

Osadel on regulaator plastist kaane all mis boileri all.

[haigo]

Kaas maha võtta ja siis peaks midagi sellist paistma.

Siis sealt keerad, + - peaks olema märgitud.

[punktiir]

oli jah kaane all:D tänud

[indrek27]

kui lased alla 50 kraadi, hakkavad sul bakterid vohama, lased üle 60 kraadi siis hakkab katlakivi rohkem tulema.
minuteada saabki boilerit 10-15 kraadi ulatuses regullida, eksin?

[Tbit]

Tehases on nad enam vähem reguleeritud kõik sinna optimaalsesse vahemikku, 67c vist oli see ohutu temperatuur kus ohtlikku bakterit ei teki. Alla 50c on juba suht garanteeritud, et sul lisaks igasugune mereelu seal.

[Sold OUT]

No mingi korralik temp võiks ju olla ikka boileris - jätkub kauemaks(segad külma veega). Katlakivi vastu on boileris omad süsteemid, kuigi seda varrast peaks seal vahetama mingi aja tagant.

[haigo]

Minu teada see varras (kui jutt käib magneesiumanoodist) ei tohiks katlakivi tekkimist mõjutada.